Vene keelt kõnelevatele noortele toimub ka avaliku esinemise kursus, teatab Tallinna Ülikool. Sügissemestri kursustele registreerumine on avatud ja kestab 4. oktoobrini.

Sel sügisel on esmakordselt kavas kursus „Rahvusvahelised suhted 2012“, mis olulises osas keskendub presidendivalimistele USAs. Hoo saavad sisse ka eelmise sügissemestri kõige popimad „Filmiõpetus: millest räägib film?“ ja „Rakenduspsühholoogia“.

Õpilasakadeemia kursused on suunatud gümnaasiumi- ja kutsekoolinoortele, et soodustada elukutse teadlikumat valikut ning toetada kohanemist üliõpilaseluga tulevikus. Kursusi viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud, lisaks oma valdkonna tipud väljastpoolt ülikooli. Tänaseks on Õpilasakadeemias õppinud ligi 3500 noorte üle Eesti.

Õpilasakadeemias algab õppetöö 6. oktoobril ning toimub nädalavahetuseti. Kursuste kohta saab lisainfot Õpilasakadeemia kodulehelt www.tlu.ee/akadeemia.

Lisainformatsioon:
Berit Oll
Õpilasakadeemia projektijuht
Tel: 6409369
berit.oll@tlu.ee

 

Kagu-Hiinast Fujiani maakonna suurimast linnast Fuzhoust pärit Jie Chen möönab ajakirjanikuga kõneledes, et esialgu tundis ta end Kuressaares isegi pisut kurvana, sest ei tundnud siin mitte kedagi, kirjutab Saarte Hääl.

“Olen siin ainus hiinlane ja tundsin end alguses tõesti pisut üksikuna. Istusin kodus ning igatsesin oma päriskodu ja sõpru Hiinas,” tunnistab ta. Nüüdseks on Jie Chen oma sõnul Kuressaare elurütmiga juba harjunud. “Tunnen end hästi, mulle väga meeldib siinne loodus, inimesed on sõbralikud ja mulle meeldib siin,” kinnitab ta.
 
Hiinas on Jie Chen õpetajana töötanud juba kuus aastat, kuid seal oli ta hoopis inglise keele õpetaja. Siin käib õpetamine täpselt vastupidi – suhtluskeeleks on klassis inglise keel, kuid õpetada tuleb tal oma emakeelt.

 
“Ma ei saa öelda, et eesti laste õpetamine on keeruline, kuid see on kindlasti teistmoodi. Siinsed õpilased erinevad väga õpilastest Hiinas,” räägib ta.
 
Hiinas on klassid väga suured, ühes klassis koguni 50–60 õpilast. Kuressaare gümnaasiumis on ta õppegrupis vaid 20 last või vahel isegi vähem. Lisaks on hiina lapsed loomult väga vaiksed ning seetõttu istuvad nad ka tunnis tasa. Siin on õpilased tundides tunduvalt aktiivsemad. “Nii et väikesed erinevused ikka on,” märgib Jie Chen.

Loe lisaks:

• Kahes Viljandi koolis asutakse hiina keelt õppima
• Kuressaare kooli hümn kõlab nüüd ka hiinakeelsena

Foto: Flickr

Kuusalu keskkooli klassiõpetaja Maarja Sootalu ja Tallinna tehnikagümnaasiumi klassiõpetaja Ülle Halliste süüvisid Second Life´i (tõlkes teine elu) võimalustesse esmakordselt kevadisel Koolielu e-kursusel.

Virtuaalmaailmades veedavad õpilased päris palju aega. Eriti suured huvilised on poisid, kes mõnda arvutimängu end ära kaotada võivad. E-kursuse reklaam lubas, et õpetajad saavad kogemuse virtuaalmaailmas olemisest ja tegutsemisest; proovitakse, kuidas virtuaalmaailma õppetöösse rakendada.

Kõhklused hajusid ruttu 

Mõlemad õpetajad alustasid kõhkluste ja kahtlustega –  kas jätkub aega ja oskust kursus lõpuni teha, kas on sellest koolitöös kasu? Second Life´i keskkonnas said kolleegid tuttavaks, ja suhtluskeskkonna võimalused haarasid niivõrd, et nüüd alustavad nad juba ise e-kursuse „Second Life koolielus“ juhendamist (24. septembrist 11. novembrini, koolitusele on veel vabu kohti ja pole hilja liituda - kasuta võimalust ja liitu siin!).

Mis aga loo autorit tõeliselt üllatas, oli see, kui mõlemad intervjueeritavad teatasid, et tegelikult sellel jutuajamisel kohtuvadki nad reaalses elus esimest korda silmast-silma. Seni suhtlesid Maarja Sootalu ja Ülle Halliste – ja valmistasid kogu e-kursuse ette – just Second Life´i ja teisigi interneti võimalusi kasutades.

Rohkete võimalustega suhtluskeskkond

Kuidas tutvustaksite Second Life´i inimesele, kes selles keskkonnas mitte kunagi käinud ei ole, kes sellest midagi ei tea? „See on suhtlemiskeskkond mitmete lisavõimalustega,“ lausus Maarja Sootalu. „Interaktiivne keskkond, kus saad end muuta kellekski, kes sa tahad olla,“ täiendas Ülle Halliste. „On mitmeid põhjuseid, miks inimesed sinna lähevad: kes lihtsalt aega veetma, kes suhtlema, kes õppima. See on mitmekülgne ja põnev keskkond. Ma ei teadnud sellest mitte midagi, enne kui Koolielu kursustele sattusin, ja olen täiesti vaimustatud.“

Mõlemad tõdevad, et nagu igast asjast on võimalik sõltuvusse sattuda, nii ka Second Life´ist. „Tuleb enda jaoks läbi mõelda, mille jaoks sa suhtluskeskkonda kasutad, mis eesmärgil, kui palju oma ajast ohverdad selle jaoks. On muidugi inimesi, kes ongi täiesti Second Life´is sees, nad on sinna kadunud,“ rääkis Maarja Sootalu. 

Second Life annab võimaluse külastada erinevaid paiku ilma reaalset lennupiletit ostmata. Pildil näide antiiksest Egiptusest. Foto: Flickr

Soovid külastada Londonit? Aga palun!

Visualiseeritud ja tänu kolmemõõtmelisusele ülimalt reaalsusega sarnanevas keskkonnas näed lähedalt  Roomat ja saad liikuda Londoni tänavatel, imetled Sixtuse kabelit ja Titanicut, saad sisustada oma kodu ja võtta endale meelepärase välimuse, käia süümepiinadeta virtuaalpoes viimaseid moeröögatusi ostmas, kuulata kontserte, suhelda Second Life´i sõpradega ainult teie jaoks loodud paigas. Ahvatlusi sama palju kui päris eluski?

„Inimesed on seal keskkonnas aktiivsemad, kohati  isegi agressiivse suhtlemisega. Tullakse julgemalt tutvust looma, pakutakse end sõbraks täiesti võõrale inimesele, mida sa tänava peal ju ei tee,“ loetles Maarja Sootalu  suhtluskeskkonnas peituvaid ohtusid.

„Inimene, kes on reaalelus võib-olla väga tagasihoidlik, tunneb ennast Second Life´is tunduvalt julgemana. Ekraanil on tal oma kuju, mille taha peituda. Ja peidus võib-olla  ükskõik kes, “ lausus ka Ülle Halliste.  Aitab see, et Second Life´is – nagu mistahes internetikeskkonnas – tuleb käituda nagu reaaleluski: mõelda, kuhu ma piiri tõmban, keda usaldan, kui lähedale võõra endale lasen, kui palju enda kohta avalikustan.

Keeleoskus areneb

Positiivsed ja elamusi pakkuvad kohtumised-keskkonnad-võimalused on Second Life´is ikkagi ülekaalus, rõhutasid mõlemad kõnelejad. „Seal on rahvusvaheline seltskond koos, ja keeleoskusele mõjub see hästi,“ tõid nii Ülle kui Maarja välja positiivseid pooli. „Kui pole enne julgenud võõra inimesega inglise keeles suhelda, siis nüüd keelekasutust ei pelga.“ Lisaks olevat Second Life´is valdavalt väga abivalmis inimesed, kui keelega või mõne toiminguga hätta jääd, siis nõuandjaid jagub. 

Õppetöös kasutamine tuleb enne läbi mõelda

Kui küsisin, kuidas Second Life´i õppetöös kasutada, olid mõlemad õpetajad kindlad, et õpilasi kättpidi Second Life´i juhatada ei maksa, pealegi on seal vanusepiirang: sissepääs alates kuueteistkümnendast eluaastast. Aga kui klassis on projektor, siis võib näiteks noorematele näidata kultuurilooga seotud kohti või kauneid loodusvaateid; vanematele võimalusi riietumisel või oma kodu loomisel. „See kõik on hästi põnev,“ särasid vestluskaaslaste silmad.

Nüüd hakkate ise e-kursust juhendama, kas kõik on valmis?

„Kursuse põhiplaan on valmis. Vaim ja mõtted on valmis,“ sõnas Maarja Sootalu.

„Oleme ise Second Life´i plusse ja miinuseid näinud, loodan, et selle koha pealt anname kursusele rohkem juurde. Kursuse lõpus peab iga osaleja looma oma ekskursiooni, näitama mõnd põnevat kohta, seda tutvustama;  tegema märkmekaardid, kuidas sinna minna, kuidas seda tunnis kasutada. See ongi lõputöö: ekskursioon teistele näitamiseks ja läbimiseks,“ selgitas Ülle Halliste.

On see igale õpetajale jõukohane?

„Alati on võimalus õppida ja edasi areneda. Õpetajana me sageli pahandame, et jälle mängivad lapsed arvutis mingit arusaamatut mängu.  Kui ise ühe suhtluskeskkonnaga tutvust teha, selle võimalusi tundma õppida, siis see aitab ka noori paremini mõista, miks on rollimängud neile olulised,“ sõnas Maarja Sootalu.

Lähemalt saab uurida http://secondlife.com/

Samal teemal:

• Doppelme
• Ei ole olemas kahte erinevat maailma. Järelmuljeid internetiturvalisuse konverentsilt

Nagu eelmistel aastatelgi tavaks, üllatab Teaduskool õpilasi uute kursustega, märgib TÜ Teaduskool oma pressiteates. Erinevalt eelmisest aastast saavad õpilased sel aastal osaleda järgmistel kursustel:
•    Majandus
•    Ettevõtlus
•    Loogika
•    Vene kultuurikandjad Eestis (vene keel võõrkeelena)
Kursused kestavad üldjuhul oktoobrist maini.
Teaduskooli kursused on mõeldud õpilastele, kes soovivad süvendatult õppida oma lemmikaineid, omandada enamat kooliprogrammis pakutavast, osaleda olümpiaadidel ja ainevõistlustel või valmistuda kõrgkooli astumiseks.

Kursustega saab tutvuda ja end neile registreerida aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/kursused

Registreerimine kestab kuni 20. septembrini.

Teaduskooli kursused on tasulised, makstes õppeaasta kohta õpilastele alates 9.50-25 euroni sõltudes kursusest ja selle mahust.  

Kõigi olümpiaadihuviliste jaoks on Teaduskooli veebilehel väljas 2012/2013 õa olümpiaadide ja õpilasvõistluste kalender: http://www.teaduskool.ut.ee/6906
Kui midagi jääb selgusetuks, saab lisainfot alati telefonilt: 7375581.

Foto: Valga gümnaasium

Selle nädala reedeks on välja kuulutatud uus koosolek ja lapsevanematele antud lootust, et lasteaed Tähe 98 majas Forseliuse kooli vastas saab alustada tuleval esmaspäeval, kirjutab Tartu Postimees.

Nagu Tartu abilinnapea Raimond Tamm selgitas, on neli majaelanikku väljendanud oma vastuseisu lasteaia avamisele. Läinud neljapäeval oli Tamme juures kohtumine, kus osalesid teiste hulgas elanikud ja neid esindav advokaat.

Tamm ütles, et tema arusaamise järgi on vastuseisu allikaks eelkõige lasteaiale vajaliku mänguväljaku algselt valitud asukoht ja kardetav parkimiskoormuse kasv.

Foto: Madli Leikop

Konkursile on oodatud 12-19-aastaste huvitavad ja uudsed ideed kuidas muuta oma vanemate, koolikaaslaste ja õpetajate käitumist tervislikumaks või kuidas muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks.

Idee peab olema teostatav ehk et noor peab olema võimeline selle hiljem kas ise või koos oma kaaslastega ellu viima. Projekt võib puudutada ükskõik missugust tervisega seotud valdkonda või tervisliku keskkonna loomist: kas sport ja liikumine, toitumine, alkoholist ja  suitsetamisest loobumine või koolistressi vähendamine.

Tervise Arengu Instituut valib välja kuus parimat projekti, millest igaüks saab elluviimiseks 640 eurot. Lisaks saavad kõik võitjad ka auhinnad. Projekte hinnatakse kahes vanuserühmas: 12-15-aastased ja 16-19-aastased.

2011. aastal laekus konkursile 59 projekti. Enim projekte laekus tervisliku toitumise propageerimiseks, kuid selle kõrval olid noortele olulised ka turvalisuse suurendamine, taaskasutuspõhimõtte järgimine ning tervise ja looduse ühendamine. Noorema vanuserühma parimaks projektiks oli mullu Tallinna Rahumäe põhikooli 9.a klassi projekti „Hea tervis – minu igapäevane saatja“ ning vanemas vanuserühmas Tallinna Saksa gümnaasiumi 10.a klassi projekt „Nael kummi ehk rattaga kooli".

Projektitaotluse ning varasemate aastate võidutööd leiab Terviseinfo.ee lehel. Projektide esitamise tähtaeg on 15. oktoober.
Lisainfo: Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, reelika.viitamees@tai.ee, 659 3973

"Arvestades laste kooliteed, on kool oma vallas hästi oluline. Ja muidugi, kui vald ikka rahaliselt tuleb toime ja ei pea hästi palju juurde maksma - ma ei usu et see nii ruttu juhtub, et me jääme kuueklassiliseks," ütles kooli direktor Malve Kolli ERR Uudistele.

Haridusminister Jaak Aaviksoo märkis, et päris väikeses koolis on kvaliteeti tagada raske. "Kui need kompromissikohad tulevad - ja ilmselt need ka tulevad -, siis vähemasti esimene ja teine kooliaste ehk siis kolm või kuus esimest klassi peaksid olema. Kas just nüüd iga hinna eest, aga sõna otseses mõttes kodulähedased," sõnas Aaviksoo.

Samal teemal:

• Saare maakonna koolivõrku ootavad ees suured muudatused
• Saaremaa arenduskeskus soovitab osa põhikoole sulgemise asemel algkooliks muuta

Haridusosakonna juhataja Riho Raave rääkis Tartu Postimehele, et Mälksoo tõi avalduse 30. augustil ning soovis kohe lahkuda. Põhjuste kohta olevat ta öelnud, et need on sügavalt isiklikud ja ta on direktorina lõpetamist enne otsusele jõudmist kaua kaalunud.

Lähipäevil kuulutatakse välja konkurss uue direktori leidmiseks, senikaua täidab tema kohuseid bioloogiaõpetaja ja Koolielu portaali bioloogia aineekspert Urmas Tokko. Tokko on aastate jooksul juhtinud mitmeid projekte ning arvas, et ta valiti selle ameti peale just tänu nendele kogemustele.

Loe lisaks:

• Vilistlased asusid Tartu Tamme gümnaasiumi kaitsele
• Tartu kinnitas koolivõrgu ümberkorraldamise kava

Tema sõnul pole ka vajadust teha uut ja "õiglasemat" koolide pingerida, pigem tasub mõelda, kuidas vähendada hindamist haridussüsteemis - ning üldse, miks peab õpetaja-õpilase suhe olema alati hindamine, mitte näiteks vahel hoopis kinkimine? Pikemalt loe tema mõttekäiku juba Postimehe arvamusportaalist.

Samal teemal:

• Eksamitulemuste põhjal on parim kool Tallinna reaalkool

Ruusi hinnangul võiks vähendada hindamist haridussüsteemis. Foto: Flickr