„Meil on väga hea meel, et huvi vaatlusõhtute vastu on inimeste seas suur. Käesoleva aasta esimeses pooles toimus 9 vaatlust, mida külastas kokku 1147 inimest. Lisaks vaatlusõhtutele jätkame ka astronoomialoengute sarja ning loodame, et järjest rohkem huvilisi leiab tee tähetorni ja astronoomia juurde,“ räägib tähetorni juhataja Viljar Valder.

3. ja 4. septembri vaatlusõhtute ajal on Kuu faasilt täiskuu ja kolmanda veerandi vahepeal ja tõuseb vastavalt kell 20:15 ja 20:30. 3. septembril on Kuu Kalade tähtkujus, 4. septembril aga juba Jäära tähtkujus. Jupiter asub Sõnni tähtkujus ning tõuseb kella 22:30 paiku. Teleskoobis võib panna tähele ka Jupiteri kaaslasi Iot, Ganymedest, Callistot. 3. septembri vaatlusõhtul pakub erilist silmailu Jupiterist kauguselt teise suurema kaaslase Europa nähtavale tulemine 23:06 paiku. Europa on nähtav umbes 20 minuti jooksul ning varjub seejärel Jupiteri ketta taha.

Vaatlusõhtud on osalejatele tasuta ning lisainfot võib küsida telefonil 737 6932 või tahetorn@ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid

Üheteistkümnendat aastat järjest on lapsed, noored ja täiskasvanud oodatud arvutiga pilte joonistama ja neid võistlusele saatma.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas, parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad.

Valida saab kümne teema vahel:
    Eesti - mereriik
    Kapten laevas, jumal taevas
    Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad...
    Ka vee all on elu
    Tuulevaiksel ööl
    Vägev merevägi
    Linnulennul üle vee
    Rannale kantud aarded
    Kalamehe uhke saak
    Kollane allveelaev

Tööde esitamise tähtaeg on 18. november 2012.

Täpsed tingimused ja piltide esitamine: http://joonistaja.eenet.ee

GAGi algõpetuse õppetooli juhataja Kristi Rahn meenutas suve koos Apple´iga. Nimelt said gümnaasiumi õpetajad kevadel koju kaasa katsetamiseks ja harjutamiseks iPadid ja Mac-arvutid.

Kui iPadi eemalt juba piisavalt imetletud oli,  tekkis soov imevigurit lähemalt  tundma õppida.  Seda enam, et koolitust pakuti õpetajatele ka, aga konkreetsete rakendusteni tuli ise jõuda, ise õppida.

Esmane avastus oli Kristi Rahnu sõnul see, et rakenduste leidmiseks tuleb kasutada AppStore´i . „Tõmbasin muudkui rakendusi alla, iPad sai kirju kui pühademuna,“ meenutas esineja. „Rakendusi üle vaadates selgus, et suur hulk tuli neist ära kustutada: vabavaraline osa oli nii väike, et kaks-kolm asja sai teha, edasi oleks tulnud maksta.“

Rakendusi ehk appe otsides on hea kasutada vihjeid wikidest ja logidest, alati ei pea ise jalgratast leiutama. Ja teine nõuanne: ära püüa iPadi tegema panna seda, millega oled harjunud; pigem lähene loovalt ja avatult, katseta, leia uusi võimalusi iPadi kasutamisel.

"Imevahendiga tegemist ei ole, aga see on tore vahend, õppetöös võib kindlasti kasutada. Lastele on iPad visuaalselt tore; kerge kasutada;  kerge navigeerida; lihtne transportida. Pakub häid võimalusi nii harjutamiseks kui loominguks. Saab luua õppematerjale, kus on esindatud heli, video, tekst jm. Aga loodud õppematerjalide jagamine ei ole kõige mugavam,“ kirjeldas Kristi Rahn. Samuti uuenevad kõik Apple´i rakendused nii kiiresti, et raske on sammu pidada, ning eestikeelseid rakendusi on väga vähe leida.

Et IKT-vahendite kasutamisel õppetöös on nii head kui halvad küljed, tõid oma ettekannetes välja teisedki esinejad. Tõesti, see kõik on uus ja põnev ja innovaatiline ja huvitav, aga samas ka uskumatult aeganõudev. Seda väärtuslikum on kolleegide kogemus, kui näed samm-sammult, kuidas üks või teine õppematerjal valmis ja milliste probleemide lahendamiseks tuleb valmis olla.

Loe samal teemal ka Tiigrihüppe haridustehnoloogi Ingrid Maadvere blogist.

Kõik seminari materjalid on üleval GAGi koolituskeskuse kodulehel. 

Samal teemal:

• Apple kardab, et kõik tahvelarvutid ristitakse iPadideks
• Talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

 Pilt: Madli Leikop

Karikaturist Aivar Juhansoni (1962) juubelinäitus keskuse Illustratsioonigaleriis pakub läbilõiget Eesti Ekspressi rubriigi „Persoon” jaoks joonistatud saržidest. Kunstnik on 20 aasta jooksul portreteerinud inimesi oma sõnul „seinast seina ja põrgust pilve piirini“ – poliitikuid, ärimehi, kunstnikke, kultuuritegelasi, sportlasi jt.

Keskuse Trepigaleriis saab näha teeneka graafiku ja raamatukunstniku Evi Tihemetsa (1932) lasteraamatuillustratsioone.

Näitused jäävad avatuks 22. septembrini 2012.

Täiendav info:
Viive Noor, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
Tel. 555 799 30
viivenoor@gmail.com

Allikas: keskuse pressiteade

Lauristin tõdes Valgamaa hariduskonverentsil "Õpetaja kui haridusliider muutuval Eesti haridusmaastikul", et meie kool aeg-ruumilist lahti murdmist, kirjutab Valgamaalane. "Siin on õpetaja, seal on õpilased, 45 minutit ja vaheaeg, peale kahte kõik koju, kaheksaks kõik kooli, tundide kaupa, ainete kaupa, lahtrite kaupa, tükkide kaupa üles ehitatud kool – see on keskaegne struktuur," sõnas Lauristin.

Praegune ühiskond saadab tema sõnul koolile veel suhteliselt konservatiivset sõnumit, mis muutumist ei soodusta. "Oodatakse, et kool kasvatab noortes selgelt konservatiivseid omadusi – töökust, vastutust, head kombed, viisakus, hoolivus. Siis tulevad usk endasse, ausus, iseseisvus ja kõige lõpus on kujutlusvõime, kriitiline meel, julgus ning isamaa-armastus," rääkis Lauristin.

Pildil Marju Lauristin. Foto: Flickr

Loe lisaks:

• Lauristin: koolilõpetajate arutlemise oskus paneb ahastama

"Esiteks kaotab see, kes armastab näiteks ajalugu või bioloogiat ja soovib oma tulevikku siduda just selle ainega, võimaluse sooritada eksam oma lemmikaines – et sellele jäägitult keskenduda. Teiseks muutub ülikooli astumine keerukamaks: paljudes ainetes taastekib vajadus korraldada sisseastumiseksameid," märgib Eesti Päevaleht oma juhtkirjas.

Samal teemal:

• Koolid peaksid komplekseksami ettevalmistamisega varakult alustama
• Riigieksamid - stabiilsus saabunud, muutused tulekul

Foto: Flickr

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul pole nii palju vabatahtlikke varem ülekäiguradade turvalisuse algatusega kaasa tulnud. „Mida rohkem inimesi ülekäiguradade lähistel väljas on, seda mõjusam on meie tegevus. Kindel pluss on ka see, et ise teedel-tänavatel abiks käinud inimesed oskavad hiljem liikluses paremini võimalike ohtude ja ka teiste liiklejatega arvestada,“ ütles ta.

Üks vabatahtlikke, töötukassa Pärnumaa osakonna juht Gerli Mets ütles, et laste liiklusohutus on teema, millele lihtsalt peab kaasa aitama. „Ohutu liiklus ei sünni iseenesest. Peame selleks tegema õigeid otsuseid nii jalakäija kui ka sõidukijuhina. Ülekäiguradade algatuses osaledes ei säästa me mitte ainult lapsi õnnetustest, vaid ütleme ka selgelt välja, et liiklusohutus on meile oluline,“ rääkis Mets.

Lasteasutuste lähistel jalakäijate ohutuse tagamisse ei ole kaasatud ainult abipolitseinikud, vaid inimesed väga erinevatest organisatsioonidest. Näiteks Eesti Töötukassa, kohalikud omavalitsused, koolid, Eesti Vanavanemate Ühing, Lions Club, Pärnu noortekogu, heategevusühing Shalom, kuid on ka täiesti organiseerumata inimesi.

Vabatahtlike ülesanne ülekäiguradade lähistel on tagada, et teele astunud jalakäijale on tee ületamine ohutu. Samuti jälgida, et jalakäijad ise tee ületamise reeglitest kinni peaks ja lastele liikluses head eeskuju näitaks. Kõik ülekäiguradade aktsioonis osalevad vabatahtlikud kannavad helkurvesti. Maanteeamet pakkus Lääne prefektuuri vabatahtlikele ka võimalust osaleda lühikesel liiklusreguleerija koolitusel.

Esimest korda kaasati vabatahtlikke koolialguse liiklusturvalisuse tagamisse eelmisel aastal Lääne prefektuuri projekti „Turvaliselt koolipinki“ raames, kus osales 61 vabatahtlikku.

Allikas: BNS, Foto: Flickr

Samal teemal:

• Koolitee ohtlike kohtade kaardistamine (õppematerjal)
• Maanteemuuseum kutsub ohutut liiklemist õppima

Riia 25 hoone, mida Mart Reiniku kool jagas seni Tartu täiskasvanute gümnaasiumiga, on nüüdsest täielikult põhikooli kasutuses. Täiskasvanute gümnaasium alustab uut õppeaastat Nooruse 9 majas.

„Mul on hea meel, et oleme suutnud täita lubaduse, mille eelmisel aastal Reiniku kooli õpetajate ja lastevanematega kohtudes andsime ning nüüd on sealsete algklasside päralt Riia 25 hoone ja keskastme klassidel õppetööks Vanemuise 48 maja,“ ütles Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Riia 25 majas on renoveeritud söökla ja osa klassiruume, remonditud trepid ja paigaldatud tuletõkkeuksed. Kuna maja remondiks väljakuulutatud riigihanke pakkumused osutusid kavandatust kallimaks, lükkus osa töid algavasse õppeaastasse. Lisaeelarvest taotletakse vahendid keldrikorrusel asuvate riietehoiuruumide remondiks ja tualeti ehitamiseks.

Allikas: BNS, Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu Reiniku koolis algab võidujooks ajaga
• Tartu Reiniku kool otsustati poolitada

Personaalseid uurimistoetusi annab välja Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu soovituste alusel, märgib teadusagentuur oma pressiteates. Hindamisnõukogu hindab taotlusi lähtudes ekspertkomisjonide  hinnangust.

Personaalsed uurimistoetused on mõeldud selleks, et katta kõik väikese uurimisrühma uurimisprojekti jaoks vajalikud teadustöö tegemise kulutused. Toetus ei ole mõeldud teiste toetuste kaasrahastamiseks.

Rahastatakse  kahte tüüpi uurimisprojekte. Otsinguprojekti toetuse ülesanne on toetada uudseid ja otsingulisi ning kõrge rahvusvahelise tasemega uurimisprojekte, millega võib kaasneda kõrge teaduslik risk.  

Stardiprojekti toetuse eesmärk on toetada iseseisvate teadusuuringute alustamist ning võimaldada iseseisva töörühma välja arendamist. Nii otsinguprojekti kui ka stardiprojekti taotlejate puhul on nõutav doktorikraadi olemasolu, kuid stardiprojekti toetuse saamiseks peab doktorikraad olema omandatud viimase 7 aasta jooksul.

Personaalsed uurimistoetused on  varasematest Eesti Teadusfondi grantidest rahaliselt mahult oluliselt suuremad ning neid antakse välja vähem. Seetõttu on ka konkurents grantide saamiseks märksa tihedam. Kokku antakse uurimistoetustena 2013. aastal välja 0.94 miljonit eurot.

„Meie eesmärk on rahastada uudset ja julget teadust ning anda iseseisva uurimisrühma loomise võimalus noortele teadlastele, kellel on potentsiaali tulevikus silmapaistvate teadustulemuste saavutamiseks,“  iseloomustas uut teaduse rahastamisinstrumenti Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Lisainformatsioon:

Eesti Teadusagentuur. Personaalne uurimistoetus

Madis Saluveer
Eesti Teadusagentuur
uurimistoetuste osakonna juhataja
madis.saluveer@etag.ee
Tel: 7300 326

Konkursile oodatakse osalema filme teemal noorte vaba aeg  ja hobid, märgib Tallinna Noorsootöö Keskus oma pressiteates. Parimaid filme näidatakse septembrikuu jooksul erinevates noortekeskuste juures toimuvatel välikino üritustel. Esitamisele tulevad ka erineva sisuga maailmahariduslikud, Tallinna Ülikooli Balti Filmi – ja Meediakooli tudengite filmid ning noortefilmid.

Filmi pikkus peab jääma vahemikku 3-15 minutit, kuid oodatud on ka kõik need filmid, mis on juba valminud. Osaleda võib nii individuaalselt kui ka grupiga. Filmid tuleb toimetada  plaadil või mälupulgal Vabaduse väljakul asuvasse Tallinna noorte infokeskusesse või  Järve noortekeskusesse (Alajaama 1)  hiljemalt 21.septembril 2012 aastal. Samuti võib filme esitada interneti kaudu, saates selleks link e-mailile jarvenk@gmail.com.

Konkursile laekunud filmidest valitakse välja kolm parimat, kes saavad ka auhinna. Peauhinnaks on filmikoolitus Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolilt. Teise ja kolmanda koha auhinnad on välja pannu Just Film ning Kuulsaal.

Üritust toetavad Tallinna Ülikooli Balti Filmi-ja Meediakool, Just Film, Kuulsaal.

Foto: Flickr