Auhinna eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadustegevust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnusust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on:
•    olnud edukad  teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ja/või
•    edukalt äratanud noortes huvi teaduse ning teadlase ja inseneri elukutsete vastu.

Kandidaatideks võivad olla kõik Eestis teadust populariseerinud:
•    tegevteadlased või teaduskollektiivid,
•    trükiväljaannete esindajad,
•    audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad,
•    innovatiivsete meetodite kasutajad,
•    teised üksikisikud või kollektiivid.

Konkursile saab kandidaate esitada järgmistes kategooriates:
1.    Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest  
2.    Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil
3.    Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms):
4.    Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel
5.    Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms
6.    Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel
Auhinnafond – 21 500 eurot.

Konkursi tingimused, osalusvormi ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiate aadressilt www.etag.ee/teadpop

Konkurss toimub Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti teadusagentuuri koostöös juba seitsmendat aastat, rahastab haridus- ja teadusministeerium. Tulemused selguvad 16. novembril toimuval  konverentsil.

Allikas: Eesti teadusagentuur
Foto: Dreamstime

Möödunud nädalal Tartus toimunud mänguteraapia viha-teemalisel koolitusel (loe lähemalt: "Mänguteraapiaga viha vastu") osalenud Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavuse sõnul on Emma Moat tundlik koolitaja ja tajub kiiresti grupis toimuvaid meeleoluliikumisi. "Sellest tulenevalt toimuvad ka koolituspäevades pisimuutused, mida meie tajume, et kõik on nii nagu peab. Selline paindlikkus viitab väga professionaalsele koolitajale," osutas Kallavus. "Sellised teadmised tunnetest ja teraapilistest võtetest on vajalikud igale õpetajale ja lapsevanemale, et väikesele ilmakodanikule tuge pakkuda. Siis ei olekski terapeutidel niipalju raskeid juhtumeid, kus murekera on väga suureks end pununud ja sellega hakkamasaamiseks peaks jõustama kogu peret," lisas Kallavus.

Fotol on mänguteraapia koolitaja Emma Moat. Pildistas Sirli Kivisaar.

Koolitaja Emma Moat andis lühiintervjuu ka Koolielule.

Kus Te õppisite mänguteraapiat?
Ma õppisin seda Inglismaal, kolm aastat ühenduse Play Theraphy United Kingdom juures, varem olin õpetajaks õppinud.

Mida kujutab endast mänguteraapia?
Mänguteraapia hõlmab joonistamist, muusikat, tantsu, käpiknukki, liiva, savi.

Kas Te viite ka Inglismaal koolitusi läbi?
Just sellest sügisest alustan ühe kolleegiga poolepäevaseid koolidele mõeldud kursusi, kuid täiskoolitus on ainult Eestis koos psühhoterapeut Sirli Kivisaarega, kes ka mu avastas Eesti jaoks.

Kuidas Eesti õpilased on? On nad motiveeritud?
Oojaa, väga motiveeritud, sest  varem pole Eestis seda õpetatud.

Kes on need inimesed, kellelt olete kõige rohkem õppinud?
Nendeks on Carl Rogers ja minu lemmik Margot Sunderland.

Milliseid raamatuid võiksid inimesed, keda teema lähemalt huvitab, lugeda mänguteraapia kohta?
"Child Centred Play Therapy", mille autoriks on Janet West ja veel soovitaksin „Dibs In Search of Self", mille autoriks on Virginia Axline. Järgmisel aastal on oodata eestikeelset raamatut, mille autoriteks olen mina ja psühhoterapeut Sirli Kivisaar.

Millel Teie teooria põhineb?
See põhineb Carl Rogersi isiksusekesksel teoorial.

Kellele on mänguteraapia mõeldud?
Mänguteraapia on mõeldud kõigile, kes töötavad lastega: psühholoogidele, meditsiinitöötajatele, õpetajatele, lapsevanematele. Arvan, et selleks, et seda teooriat õppida, tuleks lastega töötada.

Millistele lastele on mänguteraapia mõeldud?
Laps võiks olla vanuses 4-11 või kuni 13, olenevalt lapse arengust. See teraapia on selleks, et laps saaks elada rõõmsat elu ja leiaks ülesse põhjused, mis igapäeva elu takistavad - seda selleks, et elada täisväärtuslikku elu.

Miks just valisite mänguteraapial käsitlemiseks lapse viha teema? Kas see on peamine teema?
Viha ei ole peamine, kuid see on oluline teema. Viha on sekundaarne emotsioon ja lapsed sageli ei saa aru ja ei oska oma viha märgata. Laps tuleb õpetada oma viha märkama, seda turvaliselt väljendama ja selle tundega tuleb tegelema.

Kui palju te ise vihastate? Kuidas ise vihast üle saate?

Vihastan teiste eest, kui näen, et teisele tehakse liiga. Kui vihastan millegipärast, siis kõnnin eemale, lähen ujuma, kõnnin palju, ka rääkimine aitab minu puhul.

Võrreldes Inglismaaga, kui palju eestlased vihastavad?  

Ma ei tunne nii palju eestlasi, et oskaksin üldistada. Inglased on näiteks küll rahulikumad kui Vahemeremaade inimesed, kuid see on muidugi väga suur üldistus.

Autor: Tiina Kilkson, vestlust Emma Moatiga tõlkis psühhoterapeut Sirli Kivisaar.

Samal teemal:

• Mänguteraapiaga viha vastu

Käisin  mänguterapeudi väljaõppekursuse viha teemalise tsükliga isiklikult tutvumas 9. ja 10. augustil Annely Sootsi Tervisekoolis. Kursuse põhilektor Emma Moat tuli kohale Inglismaalt ja koolitaja-psühhoterapeut Sirli Kivisaar tõlkis kursuse inglisekeelse osa eesti keelde.

Kursusele oli kogunenud inimesi erinevatelt elualadelt üle Eesti – neid ühendas seotus lastega ja huvi mänguteraapia vastu. Kahe päeva jooksul õppisime oma viha väljendama ja kontrollima läbi paljude erinevate mänguliste tehnikate.

Viha ei ole midagi halba

Saime oma vihaga tegeleda täringut visates ja vihaolevust joonistades, sellest kollaaži tehes ning leides koos terapeudiga viha väljendamisele viise, mis ei kahjusta ennast, kaaslasi ja keskkonda.
Kogu kursuse juures jäi kõlama põhiidee, et viha ei ole midagi halba – see on loomulik tunne, mille tundmine on normaalne.

Mänguterapeudi juures saab laps oma vihaga tegeleda turvaliselt – ta õpib oma viha paremini tundma ning leiab vähem destruktiivseid võimalusi selle väljendamiseks. Ning peamine, õpib iseennast oma vihaga koos ka armastama läbi iseenda jaoks kõige loomulikuma ja ehedama vahendi – mängu.

Ka täiskasvanud, kes enda nahal lastele mõeldud vahendeid katsetasid, said tegelikult palju abi ka iseenda murede lahendamisel. Seega võibolla ka meie, täiskasvanud, vajame oma ellu natuke rohkem mängu.

Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavus, kes on lisaks laupäeviti beebikooli õpetaja ja Tudulinna lastekodus eripedagoog-tegevusterapeut, on mänguteraapiat rakendanud juba aastaid. „Olen õppinud põhjalikumalt muusikateraapiat, põgusamalt lahenduskeskset lühiteraapiat ja draamateraapiat ning tutvunud erinevatel koolitustel paljude teraapiasuundadega. Mänguteraapiat olen ilma vastava kursuse läbimiseta rakendanud juba 13 aastat järjest beebikoolis ja paar viimast aastat lastekodus,“ rääkis Kallavus.

Abiks keerulisemate juhtumite puhul
Oma igapäevatöös kasutab ta mänguteraapia võtteid keeruliste juhtumitega tegeledes, mil õpilase ja õpetaja vahel on tekkinud konflikt ja seejärel on õpilane saadetud tema juurde. „Läbi mänguteraapiliste tegevuste saab jõuda olukorra tegelike põhjusteni, jättes korraks kõrvale sellest tuleneva hullu käitumise. Uusi käitumismalle saabki ainult läbi teraapiliste mängude harjutada. Elu ongi mäng,“ usub Kallavus.

Mänguteraapia on teraapia läbi mänguliste elementide. "Mänginud oleme kõik. See on meile kõigile tuttav ja turvaline tegevus. Või kui miskipärast ei ole, on seda võimalik õppida ja õpetada," lisas Kallavus. Tema sõnul on mäng meie elu normaalne osa, mille läbi me õpime ja areneme kõige paremini. Koolis õppimisega kaasneb aga hindamine, mis võib lapsele negatiivselt mõjuda. "Seega peaks igasugune õppimine olema mänguline ja hinnanguvaba - nii nagu see jälle täiskasvanute täienduskoolitustel on."

Viha kursusel õppis ta mitmeid erinevaid tehnikaid, kuidas töötada lapsega, kelle käitumist juhib vihatunne. Koolitusel oli võimalik olla kord lapse, kord terapeudi ja siis vaatleja rollis. "Selline ümberkehastumine annab suurepärased kogemused. Hindamatu on ka kursusekaaslaste konstruktiivne tagasiside, mis omakorda õpetab," märkis Kallavus. "Oluline, et kursuse käigus saab tegeleda ka oma isikliku kasvuga, sest terapeut - nagu ka iga täiskasvanu, kes lastega tegeleb - peab olema tasakaalus ja tugev, et pakkuda turvalist koosolemiserõõmu väiksematele."

Artikli autor: Tiina Kilkson Foto: Sirli Kivisaar.
Samal teemal:

• Emma Moat: laps tuleb õpetada oma viha turvaliselt väljendama

Laste tegevusest internetis ja sellest tulenevatest ohtudest kirjutab Ann Lind-Liiberg portaalis Tarbija24.

Loe lisaks:

• Uurimisvõrgustik EU Kids Online avaldas poliitikasoovitused laste internetiriskide maandamiseks
• Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Stipendiaadid saadeti teele eile Tallinnas F-hoones, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat". "Ma ei saa öelda, et see oleks tulnud suure üllatusena. Tean, et nii mina kui mitmed minu tuttavad lausa mõningal määral arvestasid selle võimalusega, et juhul kui raskem osa, see tähendab prestiižsesse ülikooli sisse saamine peaks õnnestuma, siis õnnestub ka stipendium saada," rääkis sügisest Harvardi ülikoolis õppima asuv Erik Tamre (lõpetanud Tallinna Reaalkooli).

Noore õpetlase stipendiumi eestvedaja Tõnu Peki arvates oli 36 kandidaadist üheteistkümne välja valimine väga raske - kõikidest intervjuudest oli näha, et need noored on mõelnud selle teema peale juba ammu, et see ei ole juhuslik valik.

Samal teemal:

• Tänavu saavad Noore Õpetlase stipendiumi 11 tulevast üliõpilast

Fotol Ameerika Ühendriikides asuv Harvardi ülikool. Allikas: Flickr

"Praegused läbirääkimised on küll seisukohal, et me püüame uut hariduse arvestustoetust teha sellisel kujul, et kõigile koolidele on üks pearaha, ka neile, kellel on vaid 20 õpilast. Aga n-ö mõistliku arvu õpilastega oleme küll sidunud arvestuse, mille aluseks on tunnijaotusplaan ja valikkursuste maht. See tähendab seda, et hästi saab rahastatud niisugune gümnaasiumiaste, kus on piisav arv õpilasi ehk siis praeguse arvestuse kohaselt 252 õpilast," märkis Sapp. Pikemalt loe juba Maalehest.

Samal teemal:

• Ministeerium loob toetusmeetme eraldiseisvate gümnaasiumide loomiseks
• Jutud kooli sulgemisest viivad lapsi ja õpetajaid
• Kuidas edeneb koolivõrgu optimeerimine erinevates maakondades?

Lugu saab lähemalt lugeda Maalehest.

Samal teemal

• Kuidas edeneb koolivõrgu optimeerimine erinevates maakondades?
• Saare maakonna koolivõrku ootavad ees suured muudatused
  
  

Kõige suurem langus on toimumas 7.- 9. klassis ja gümnaasiumis käivate õpilaste seas, vastavalt 36 699-lt 35 360-le ja 25 174-lt 23 530-le.

Samal ajal on kasvamas 1.- 3. klassis õppivate laste arv. Läinud õppeaastal oli see number 38 086, algavaks õppeaastaks prognoosib ministeerium õpilaste arvu kasvu 39 340-le.

Suhteliselt stabiilne on 4.- 6. klassis käivate laste hulk, mis kasvab eelmise õppeaasta 36 145 õpilasega võrreldes 36 480-le.

Esimesse klassi minejate arvuks ilma väljarändeta prognoosib haridus- ja teadusministeerium 13 780, mis on 520 võrra enam kui mullune 13 260, samas jääb ennustatav esimesse klassi minejate arv koos väljarändega 13 200 lähedale.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Vaatamata murettekitavatele pealkirjadele meedias avaldas Norra uurija Dan Olweus Bergeni ülikoolist uurimuse tulemused, mis tõestasid, et tavapärane kiusamine koolides ja mänguplatsidel on küberkiusamise kõrval palju sagedasem. “On väga vähe teaduslikku alust, mis näitaks, et küberkiusamine on viimase viie-kuue aasta jooksul kasvanud, tegelikult ei ole see väga sage.”

Olweuse uurimus põhineb 450 000 Ameerika Ühendriikide 3.-12. klassi ja 9000 Norra 4.-10. klassi õpilaste vastustel. Küsitlusi viidi läbi aastail 2006-2010, samal ajal tutvustati ka kiusamise ennetusprogrammi. Kõik õpilased täitsid Olweuse kiusamisteemalise küsimustiku, mis uuris õpilase isiklikku seost kiusamisega - seda nii ohvri kui kiusaja rollis. Küsimustiku ühes osas uuriti ka õpilaste kogemusi küberkiusamise teemal.

18% küsitletud Ameerika Ühendriikide õpilastest ütles, et neid on kiusatud, samal ajal kui ainult 5% kaebas küberkiusamise üle. Kiusatavatest õpilastest 80% ütles, et küberkiusamine on vaid tavalise kiusamise üks vorm koolikiusamise kõrval. 3% tunnistas, et nad küberkiusavad teisi. Analüüs näitab, et 80-90% õpilastest, keda on küberkiusatud, olid ka tavapärase verbaalse, füüsilise või kaudsema kiusamise - suhtluse kaudu levivate valede või halbade kuulujuttude - ohvrid. Ka kiusajad ise olid küberkiusamise kõrval ka tavakiusamise läbiviijateks.

Tavakiusamise üks osa

“Need tulemused viitavad sellele, et praegune digitaalne meedia on tegelikkuses uued “ohvrid” ise loonud”, ütles Olweus oma avalduses. “Olla küberkiusatud või küberkiusata kaasõpilasi, näikse olevat suures osas tavakiusamise üks osa, kus digitaalse meedia kasutamine on ainult üks võimalikest vormidest, sealjuures mitte eriti suure tähtsusega vorm.”

See ei tähenda loomulikult seda, et küberkiusamine pole koolis ja väljaspool seda probleemiks, märkis Olweus. Küberkiusatud lapsed, nagu ka tavakiusamise ohvrid, kannatavad tihti depressiooni, madala enesehinnangu ja isegi enesetapumõtete all, ütles ta.

Ometigi on tema sõnul raske eristada, mis on just küberkiusamise ja mis tavakiusamise tagajärg, sest enamasti on arvuti vahendusel kiusatud lapsed ka tavakiusamise ohvrid. “Sellegipoolest on mõned küberkiusamise vormid, nagu näiteks piinliku või ebamugavust tekitava pildi või video postitamine, kindlasti väga negatiivse mõjuga. Seetõttu on vajalik ka küberkiusamist tõsiselt võtta nii uurimustes kui ennetamises,” osutas Olweus.

Suurendada kartust vahele jääda

Ta soovitab, et koolid ja kogukonnad panustaksid nii aega kui tehnoloogiat küberkiusamise juhtumite anonüümsele tuvastamisele ning selle põhjal õpilastele tulemustest selgelt ja avatult teada andmisele. See strateegia suurendab tunduvalt paljastamise tajutavat riski.

Loomulikult on igasugune kiusamine vastuvõetamatu, aga ülekaalukas keskendumine küberkiusamisele jätab tähelepanuta tavapärase koolikiusamise. Nagu iga sotsiaalse probleemi puhul, armastab meedia mahlakaid pealkirju, mis sisaldavad “uusi” kiusamise vorme, seda mõistet proovitakse isegi seadustada. Mida aga tegelikkuses tuleks teha, on meedia rahustamine ja kiusamise ennetamine.

“Nähes, et tavakiusamine on võrreldes küberkiusamisega koolides valdav, on loomulik soovitada koolidel suunata oma jõupingutused just tavakiusamise vältimisele ja ennetamisele. Ma ei taha küll küberkiusamist tühisena näidata või selle tähtsust vähendada, aga ma arvan kindlasti, et küberkiusamine tuleks asetada õigesse konteksti, mis annaks reaalsema pildi selle loomusest”, ütleb Olweus.

Võib ainult aimata, mida tunnevad lapsed, keda rünnatakse mänguplatsil ja nende arvutites. Ilmselgelt on parim lahendus kiusajate, kes teevad teiste elu põrguks, harimine ja distsiplineerimine.

Refereeritud: Eurek Alert, Tech Crunch, foto: Tech Crunch

Loe lisaks:

• Kuidas tulla toime küberkiusamisega (tunnikava 5.-9.klass)
• Kiusamine internetis (tunnikava 6.-9.klass)
• Kiusamise ennetamise programm

Regionaalministri määruse nimega "Meetme “Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ tingimused“ seletuskirja kohaselt keskendutakse toetuse andmisel eraldiseisvate gümnaasiumite väljaarendamisele.

„Selleks, et aidata kaasa gümnaasiumivõrgu korrastamisele, tuleb arendada kõigis maakonna või piirkonna keskustes välja tugev, kvaliteetset ja valikuterohket haridust pakkuv eraldiseisev gümnaasium, mis ühtlasi vähendaks õpilaste liikumise vajadust teistesse keskustesse,“ seisab seletuskirjas.

Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot ning maksimaalne suurus kuus miljonit eurot. Projektide rahastamiseks on perioodiks 2007-2013 kavandatud Euroopa regionaalarengu fondist 23 673 933 eurot. Kohustusliku 15-protsendilise omafinantseeringu tagab toetuse saaja.

Toetus jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks annab riik toetust nende hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kus hakkab või jääb tööle eraldiseisev gümnaasiumiaste. Teiseks toetatakse ka nende hoonete ruumiprogrammi kohandamist, kus gümnaasium suletakse ning milles jääb toimima põhikool. Samas on seatud piirang põhikoolidesse kavandatud investeeringute mahule – need võivad moodustada kuni 20 protsenti taotletavast toetusest.

Toetust ei saa eraldiseisvatesse uutesse või olemasolevatesse õpilaskodudesse või spordihoonetesse investeerimiseks, kuna neid on riik viimastel aastatel juba niigi palju toetanud.

Eelnõu seab ka piirangu, et riik toetab vaid investeeringuid hoonetesse, kus kasutusele võetav suletud netopind ei ületa kümmet ruutmeetrit vastava koolihoone õppekoha kohta. „Koolide majanduskulud moodustavad liiga suure osa üldhariduskuludest, mistõttu õpetajate palgakuludeks jääb ebaproportsionaalselt vähe vahendeid,“ põhjendavad seda piirangut eelnõu koostajad.

Toetuse taotlejad jagunevad kolmeks. Arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks saavad toetust taotleda nelja Eesti suurema linnana Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva.

Teiseks võivad toetust taotleda Jõhvi vald, Kuressaare linn, Kärdla linn, Paide linn, Põlva linn, Rakvere linn, Rapla vald, Valga linn, Viljandi linn ja Võru linn eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks.

Ülejäänud taotlejatena näeb eelnõu ette vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsuse üksusi, kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium.

Taotlejate määratlemise valikul on lähtutud põhimõttest, et toetus suunatakse piirkonda, kus gümnaasiumihariduseks piisava kriitilise õpilaste arvu säilimine on tõenäoliselt kindel. „Vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsus on elanike arvult selleks piiriks, mille pinnalt võib eeldada gümnaasiumis kolme paralleelklassi olemasolu,“ leiavad eelnõu koostajad.

Allikas: BNS