Koolielu: Uudised

Rattaretk viis koolijuhid Viljandimaale

Madli Leikop — Tue, 14 Aug 2012 12:03:32 +0300

Mis võiks veel paremini mõtted koolitööst eemale juhtida kui rattaretk suvisel Eestimaal? Koolijuhid ühitasid siiski suve- ja töömeeleolud ning kolmas rattaretk, mille üldpealkiri võiks olla „Kuidas elad, Eestimaa kool?“, viis paarkümmend Eesti koolijuhti 7.-9. augustini Viljandi maakonda ja kuueteistkümnesse kooli.

Ühe osaleja, Valga põhikooli direktori Tarmo Posti sõnul saidki retked alguse nii, et suvel rattaga ringi sõites jõuti juhuslikult väikestesse, kaunitesse kohtadesse, kuhu auto või bussiga matkates naljalt sisse ei põika. Huvitavad hooned, muuhulgas ka väikesed koolimajad, olid suvel aga kinni. Nii jäi üle vaid nentida, et tore koht küll, aga tahaks rohkem teada saada…

Nüüd pääseb rattaretkel ka koolimajadesse sisse, sest nii on ette kokku lepitud.

Esimene koolijuhtide rattaretk toimus 2010. aastal ning blogist võib selle kohta lugeda järgmist: Kuumuse kiuste istume 11. augustil ratta selga ja väntame läbi osa Valgamaast. Teekonnal avastame ettejäävaid tegutsevaid ja unustatud koole ning märkamatuks jäänud asulaid, vahetu kontakt loodusega ja retkelistega annab tervema enesetunde ning indu uueks õppeaastaks. Õpime õues kogudes, kogedes ja kogemata.

Rattaretk nõuab osalejatelt kõigepealt loomulikult jalgratast, aga võhma peab ka olema, sest päevas läbitakse paarkümmend kilomeetrit, harvad pole ka 50-kilomeetrised päevad. Osalejaid enne natuke testitakse ka, et kui suur on ühe või teise rattasõidukogemus, selle järgi saab sõidu tempot seada.

2011. aasta rattaretk viis Võrumaale ning 2012. aastal siis Viljandimaa ehk „Kuidas elad, Viljandimaa kool?“

Tarmo Posti sõnul külastati näiteks Viljandi gümnaasiumi, Saarepeedi kooli, Suure-Jaani gümnaasiumi. „Kokku käisime läbi 16 kooli. Ajasime töö- ja suvejuttu koos, uurisime, mis on koolijuhtide mured, suuremad probleemid.“

Kildu kooli lugu kuulamas. Koolijhtide rattaretk Viljandimaale 2012.

Mis need siis on, õpetajaid ei jätku?

„Õpetajaid jätkub, õpilasi ei jätku. See on koolijuhi kõige suurem mure. Meelde jäid mõisakoolid, need on ikka uskumatult suur väärtus. Mõisakoolis õppimine mõjutab kindlasti lapsi positiivselt, sellisel keskkonnal saab ainult hea mõju olla.“

Kooliaasta alguseni on kolm nädalat, kuidas Valga põhikool 1. septembril alustab?

„Suuremalt kui kunagi varem, koolide ühendamise tulemusel saab meist Valgamaa suurim põhikool 900 õpilasega. Ootame pikisilmi uue maja valmimist, ehitustööd käivad. Alustama peame erinevates kohtades üle linna, vanasse koolimajja kõik ei mahu. Aga me saame hakka,“ on direktor Tarmo Post kindel.

Fotod 2012. aasta koolijuhtide rattaretkest: Tarmo Post

Tallinna Ülikool korraldab täiendava vastuvõtu tasuta ja tasulistele kohtadele

Merje Pors — Tue, 14 Aug 2012 11:01:51 +0300

Tallinna Ülikooli tasuta õppekohtadele on tänase seisuga registreerunud 1032 inimest, mis on võrreldav eelmisel aastal samal ajal õppetööle registreerunute arvuga. Täitmata õppekohtadele toimub täiendav vastuvõtt 17.–18. augustil.

Tallinna Ülikooli tänavusuvise vastuvõtu järgselt on täitmata kohti tasuta õppes veel bakalaureusetasemel eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuuri, füüsika, muusika, tööõpetuse, pedagoogika loodusteaduste suuna, alushariduse pedagoogi (pedagoogilise keskerihariduse baasil) ning Haapsalu kolledži klassiõpetaja – põhikooli inglise keele õpetaja erialadel. Magistriõppes ootavad täitmist erinevate õpetajakutse erialade üksikud tasuta kohad õpetajakutse erialadel, lingvistikas, sotsioloogias ning rahvusvahelises interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade õppeprogrammis.

Tallinna Ülikooli tasulistele õppekohtadele registreerumine kestab kuni 16. augustini.

Kõigile vabadele tasuta õppekohtadele ja ka tasulistele õppekohtadele korraldab Tallinna Ülikool täiendava vastuvõtu 17.-18. augustil sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) ning Tallinna Ülikoolis kohapeal.

Tänavusuvisel vastuvõtuperioodil esitati Tallinna Ülikoolile 9453 sisseastumisavaldust: 7243 bakalaureuse-, 1912 magistri-, 154 doktori- ja 144 rakenduskõrgharidusõppesse.

Rohkem infot: www.tlu.ee/vastuvott

Vene õppekeelega põhikoolides kaalutakse osalist eestikeelset õpet

Merje Pors — Tue, 14 Aug 2012 09:40:06 +0300

Eesti keelenõukogu soovitab haridus- ja teadusministeeriumil suurendada venekeelsetes põhikoolides eestikeelse aineõpetuse hulka - niisugune vajadus on kirjas ka eesti keele arengukavas, kus nähakse ette, et kolme aasta pärast võiks alata osaline eestikeelne aineõpetus kõigis venekeelsetes põhikoolides.

Siiani on Eesti riik venekeelseid koole osaliselt eestikeelsele õppele sundinud vaid gümnaasiumiastmes, vahendab teadus.err.ee. Üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes on haridus- ja teadusministeeriumi erinevate analüüside kohaselt viinud selleni, et ka põhikooliastmes on mitmeid aineid asutud eesti keeles õpetama.

Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Langi sõnul on küll rõõmustav sellist tendentsi märgata, ent tema sõnul võib vigases eesti keeles laste õpetamine pigem kahju, kui kasu tuua. Seetõttu soovitab ta riigil senisest enam panustada venekeelsete põhikoolide õpetajate täiendõppesse.

Praktiline klassiruum

Madli-Maria Naulainen — Mon, 13 Aug 2012 10:45:04 +0300

South Bronxi õpetaja Stephen Ritz räägib TED-loengus oma ebatraditsioonilisest meetodist, mis juhatas tema õpilased eduni. Tema loos võib täheldada, et kui fookus viiakse teemalt õpilastele, on tulemus suurepärane. Samuti ei kaasne tema meetodiga ühtegi töövihikut, kontrolltööd või koduseid ülesandeid.

Oma hiljutises TED-loengus usub Ritz, et õpilased ei peaks lahkuma oma kogukonnast, et elada, õppida ja raha teenida mõnes paremas kohas. Ritz ja tema õpilased kasutavad õppetundi, et kasvatada toitu ja rohelust - ning luua sellega seoses ka töökohti. Õpetaja juhatab õpilased edutundeni, mida nad ei ole kunagi osanud ettegi kujutada. Lisaks sellele võidetakse tagasi ning ehitatakse üles oma kogukond (vaeste inimeste piirkond), kus nad on praeguseks kasvatanud juba rohkem kui 10 tonni köögivilja.

Selle asemel, et riputada klassiruumi seintele traditsiooniliselt plakateid või diplomeid, on Ritz’i klassiruumi seinad söödavad, kasvatades piisavalt toodangut, et toita tervislikult kooli 450 õpilast. Tema õpilased on saavutanud oskused, mis on viinud nende tunnustamiseni noorima sertifitseeritud tööjõuna Ameerikas. Nad reisivad kodust kaugemale ning teenivad palka ettevõtetes, kes on kooli head algatust märganud ja mõne õpilase jaoks on see tähendanud oma esimest pangaarve avamist.

Vaata allolevat videot, et avastada, kuidas üks õpetaja kasvatab liikumist, mis muudab elusid ning ehitab üles kogukondasid. Kindlasti annaks sealt mõnda mõtet kasutada ka meie klassiruumis.

Vaata algatuse kohta lähemalt projekti Facebooki lehelt.

Refereeritud: The Innovative Educator

Huviringid Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Katrin Tõnisson — Mon, 13 Aug 2012 10:30:51 +0300

Head raamatusõbrad! Eesti Lastekirjanduse Keskus asub imeilusas majas Tallinna vanalinnas Pikal tänaval ja on koduks lasteraamatutele. Meil on raamatukogu, eesti lastekirjanduse ajalugu tutvustav varakamber, illustratsioonigaleriid ja saalid ning muinasjutupööning esinemisteks ja tegelusteks.

Meil saad mõnusalt ja sisukalt raamatutega aega veeta – neid vaadata, lugeda ja koju kaasa võtta ning osaleda ühistes ettevõtmistes, mis raamatulugudega seotud. Huvitavat tegevust on kõigile, nii suurtele kui väikestele!

Kunstikamber

Mõnusas pööningukambris joonistame ja maalime ning arendame mõtlemist ja loovust läbi käelise tegevuse. Tunni juhatab sisse lugu tuntud või alles avastamist ootavast lasteraamatust. Lisaks tutvume raamatu- ja illustratsioonikunstiga, vaatame näitusi ning arutleme nähtu üle. Meie majas kunstiga tegeledes avastab laps uue ja suurema maailma, kus kunst ja kirjandus kokku saavad.

Sügisest alustavad tegevust järgmised rühmad:

I-II klassi lapsed (7-8-aastased) kolmapäeviti kell 14-15.30 Uurime värve ja tutvume erinevate materjalidega, Lõikame, kleebime, värvime, meisterdame ja joonistame

III-IV klassi lapsed (9-10-aastased) teisipäeviti kell 15-16.30 Vaatame erinevaid kusntiliike. Teeme tutvust kompositsiooniga. Maailme, meisterdame, vildime jpm.

V-VI klassi lapsed (11-12-aastased) kolmapäeviti kell 16-17.30 Suurematega uurime kunstimaailma põhjalikumalt. Põhiteadmistele lisaks vaatame, mis on mood, disain, kehakunst, performance jpm.

Rühma suurus on kuni 15 last. Kuutasu 10 €. Tasumine kohapeal sularahas või arvega.

Lisainfo ja registreerimine: katrin@elk.ee või 617 7233

Sõnakamber

Oodatud on kõik 8-10-aastased raamatusõbrad, kellele meeldib sõnakunst ja sellega seotud teised kunstiliigid, kus sõna pildiks ja liikumiseks saab. Sõnakambris kuulame jutte ning harjutame teistele ettelugemist ja jutustamist. Mängime sõnamänge, mõtleme ise lugusid välja ja köidame need raamatusse. Sõnast sündivale loovusele piire me ei sea, vaid laseme fantaasial lennata, et maailm värvilisem ja rikkam oleks.

II-III klassi lapsed (8-10-aastased) neljapäeviti kell 15-16.30

Rühma suurus on kuni 15 last. Kuutasu 10 €. Tasumine kohapeal sularahas või arvega.

Lisainfo ja registreerimine: katrin@elk.ee või 617 7233

Ulmeklubi

Ulmeklubi lõid Eesti Lastekirjanduse Keskuse fantaasiakirjandusest huvitatud noored ise. Kohtutakse kord kuus, et arutleda ulmega seotud teemade üle, tutvustada uut fantasy-kirjandust ja koostada oma lemmikraamatutest väljapanekuid.

Ulmeklubi koguneb iga kuu viimasel neljapäeval kell 16. Osavõtt tasuta.
Lisainfo ja registreerimine: annek@elk.ee või 617 7235

"Rakett 69" otsib taas noori teadushuvilisi

Merje Pors — Mon, 13 Aug 2012 10:27:55 +0300

Eesti Televisiooni noortesaade "Rakett 69" alustas kolmanda hooaja ettevalmistustega ning otsib saatesse osalejaid, kandideerima on oodatud 16–24-aastased noored, kes huvituvad teadusest ja muidugi ka televisioonist.

Pikemalt loe Postimees.ee'st.

Samal teemal:

Foto: Flickr

Audentese spordigümnaasium saab uue juhi

Merje Pors — Mon, 13 Aug 2012 10:12:33 +0300

15. augustil 2012. aastal alustab Audentese spordigümnaasiumi direktorina tööd Priit Ilver, kes seni töötas Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja asetäitja–spordiosakonna juhatajana.

AS Audentese juhatuse esimehe Ahto Orava sõnul on uuel direktoril ette näidata pikaajaline kogemuste pagas nii tippspordist, spordijuhtimisest kui ka noortespordi küsimustega tegelemisest.

Lisaks mitmekesisele töökogemusele on Priit Ilver lõpetanud Ameerika Ühendriikides New Yorgi St. Francis College'i rahvusvahelises ärijuhtimises.

Ilveri enda sõnul võib tänaseks hetkeks Audentest nimetada hästi toimivaks õppe- ja treeningkeskuseks, kuid alati on võimalik kõike veel täisulikumaks muuta ja edasi areneda. „Ootan põnevusega uue õppeaasta algust, sooviga spordi tuleviku heaks midagi paremaks muuta, et ka järgmistel olümpiamängudel võiksid Eestile rõõmu tuua Audentese spordigümnaasiumist tuule tiibadesse saanud sportlased“.

Audentesel on mitmeid tuntud vilistlasi. Londonis hõbemedali võitnud Heiki Nabi on oma sportlasekarjääri alustanud just Audenteses.

Ministeerium tahab paremat matemaatika ainekava

Merje Pors — Mon, 13 Aug 2012 10:05:18 +0300

Haridus- ja teadusministeerium tellis Tallinna ülikoolilt uuringu, et analüüsida PISA testides tugevaid tulemusi saavutanud riikide põhikooli matemaatika ainekavasid, kirjutab Postimees.

Uuringu tulemustele toetudes loodab ministeerium lahendada matemaatika õpetamist segavaid probleeme. Ministeeriumi nõunik Maie Soll ütles ajalehele, et lähteülesande kohaselt peab uurimisgrupp analüüsima nende häid testitulemusi saavutanud riikide ainekavasid, mis on võrdlemisi kaasaegsed. 8500 eurot maksma mineva uuringuga võrreldakse, milline on õppekava mahu, õpieesmärkide ja meetodite seos õpilaste tugevate tulemustega rahvusvahelises PISA testis.

Solli sõnul tellis ministeerium uuringu, kuna kehtiv põhikooli õppekava on saanud kriitikat. "Kui vaadata meediakajastust, siis ilmneb, et matemaatika õppekava ei ole õpilastele jõukohane ja sisaldab kohati ebavajalikku," rääkis Soll.

Uuring keskendub põhjalikumalt viie riigi õppekavadele, millest kaks on tugevate PISA tulemustega ja kaks mitte. Uuringu tulemused selguvad jaanuaris.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Metsaülikool: nii haridus kui haritus tulevad õpetajakoolitusest

Merje Pors — Mon, 13 Aug 2012 09:59:03 +0300

Eesti koolid vajavad pedagooge, kes lisaks aineõpetusele suudaks noortes arendada ka meeskonnatöö- ja ettevõtlusoskusi ning loomingulisust. Nii haridus kui ka haritus sõltuvad õpetajakoolitusest, leiavad Valgamaal Käärikul toimuvas metsaülikoolis osalejad.

Õpetajatelt nõutakse juba praegu kasina palga eest oluliselt rohkem enesetäiendamist kui teistel erialadel ja ikka on hariduse ja harituse peaprobleem õpetajakoolitus, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Käärikul toimuva metsaülikooli aruteludes leiti isegi seda, et teadmised pedagoogikast on Eestis tervikuna nigelad ehk meil koolitatakse ja täiendkoolitatakse küll, kuid teadmata, miks ja kuidas.

"Mul on tunne, et ainealased teadmised on õpetajatel väga-väga tugevad, pigem on küsimus väärtuskasvatuses ja õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamises - kas me oskame neid ühildada aineteadmiste edasiandmisega?" märkis sihtasutuse Noored Kooli vilistlane Iiris Oosalu.

Loe lisaks:

Foto: Flickr

Lauristin: koolilõpetajate arutlemise oskus paneb ahastama

Merje Pors — Mon, 13 Aug 2012 09:43:27 +0300

Gümnaasiumilõpetajate arutlemisoskus väheneb aasta-aastalt, nentis Käärikul toimunud Metsaülikoolis esinedes Tartu ülikooli meedia- ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin, kellele oponeeris haridusminister Jaak Aaviksoo.

"Iga aastaga süveneb minus ahastus, kui ülikooli sisseastumiskatsetel umbes 200 õpilasega vesteldes märkame, et väheneb õpilaste oskus lugeda välja nii tekstist kui vaatlusest mingeid teadmisi ja probleeme," vahendas ERR Uudised Lauristini sõnu. "Koolilõpetajad ei oska vastata väga lihtsatele asjadele, mis peaks olema endastmõistetavad."

Lauristini sõnul on põhjus selles, et koolis õppimine on suunatud üksifaktidele ja aastaarvudele, aga seostamine selle vahel, mida nad on õppinud ja näevad enda ümber, on puudulik.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oponeeris Lauristinile ja ütles, et ta pole märganud, et lapsed oleks lollimaks jäänud - nende teadmised on lihtsalt põhimõtteliselt teistsugused.

Samal teemal:

Metsaülikoolis arutletakse ka tehnoloogia rolli üle hariduses