Prosoodia uurib keelte häälduse üldisi nähtusi, nagu intonatsioon, rõhk, rütm, kestus, aktsent, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Ka eesti keele kolm väldet on prosoodiline nähtus. Konverentsi ühe eestvedaja, TÜ eesti ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu kinnitusel käsitletakse konverentsil muuhulgas läänemeresoome keelte prosoodilisi erijooni keelekontaktide seisukohast. „Tegemist on ühe kõrgemalt hinnatud prosoodiakonverentside sarjaga maailmas, seekordne konverents – järjekorras juba üheteistkümnes - korraldatakse esmakordselt väljaspool Skandinaaviat,“ ütleb Pajusalu.

Peaesinejad on Carlos Gussenhoven (Radboud University Nijmegen ja Queen Mary University of London) ja Oliver Niebuhr (Christian-Albrecht-University, Kiel).

Konverents on pühendatud hiljuti lahkunud maailmakuulsate foneetikute Gösta Bruce (1947-2010) ja Ilse Lehiste (1922-2010) mälestusele. Gösta Bruce oli Lundi ülikooli kauaaegne foneetikaprofessor, kes töötas välja intonatsioonikirjelduse autosegmentaalse meetodi ja pani ka aluse sellele konverentside sarjale. Tartu ülikooli audoktor Ilse Lehiste, kes oma elutöö tegi Ameerika Ühendriikides, oli kaasaegse eksperimentaalse prosoodiauurimise alusepanijaid ja eesti keele häälduse eripärade rahvusvaheliselt silmapaistvamaid uurijaid.

Konverentsi korraldab TÜ eesti- ja üldkeeleteaduse instituut koostöös keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga. Konverentsi on lisaks Tartu Ülikoolile toetanud ka Eduard Treu mälestusfond Stockholmis.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 12–17aastastele teistes riikides elavatele Eesti juurtega noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagrit juba kaheteistkümnendat aastat, võimaldades noortel suhelda eestlastest eakaaslastega, käia ekskursioonidel, sportida, õppida eesti keelt ja ajalugu ning palju muud.

Iirimaal enam kui 10 aastat elanud ja esmakordselt keelelaagris osalenud 15-aastane Marie Salova valdab eesti keelt väga hästi ja tunnistab, et laager on talle palju kasulikku andnud. “Minu arvates on eesti keele oskus oluline, sest tahan ülejäänud perega suhelda, kes kõik on Eestis. Varasemalt oli mul natuke piinlik kui vanaema helistas, sest ma ei suutnud temaga väga hästi suhelda,” räägib Marie, kes on 10 aasta jooksul Eestit külastanud neljal korral.

“Tahaksin kindlasti tagasi tulla, sest mulle meeldib siin. Tunnen ikka kogu aeg, et see on minu kodu ja kui see sõltuks minust, siis ma ei lähekski ära,” tunnistab viimati neli aastat tagasi Eestis käinud Marie.
Tagasitulekust unistab ka 15-aastane Valgevenes elav Dmitrii Anufriev, kes tahaks ühel päeval õppida Tartu Ülikoolis ja elada Eestis. Laagris on noormees teist korda ja ütleb, et eestlased on sõbralikud ja Eestis on lahe.

Juba neli aastat ning üheksal korral tugiõpilasena keelelaagritest osa võtnud 19-aastane Sigrid Vainult Pärnust ütleb, et tema jaoks on laagrisuved avardanud arusaama teiste riikide kultuurist, tavadest ja käitumisest. Tänaseni suhtleb ta mitme keelelaagris osalenuga.

“Noored lähevad siit viimasel õhtul ja ärasaatmisel alati pisaratega. Eelmisel aastal tuli üks Kanada poiss laagrisse sellepärast, et oma paganama Kanada aktsendist lahti saada ja kümne päevaga oligi see kadunud,” räägib Sigrid laagri emotsionaalsest ja praktilisest mõjust noortele. “Nii palju eestlasi kolib ju Eestist ära ja Eesti kultuuriga sideme säilitamine on oluline, et kultuur jääks püsima. Oleme nii väike riik ja selline laager on vajalik,” kinnitab ta veendunult.

MISA on aastate jooksul toonud eesti keelt ja kultuuri õppima ligi 400 etnilist eestlast 24 erinevast riigist. Tänavu suvel osales laagri kolmes grupis kokku 66 väliseesti noort Austriast, Belgiast, Iirimaalt, Kanadast, Küproselt, Leedust, Lätist, Mehhikost, Norrast, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Šotimaalt, Taanist, Tšehhist, Ukrainast, Ungarist, USA-st, Valgevenest ja Venemaalt.
Laagrite korraldamist rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning kultuuriministeerium.
Allikas: BNS

Valla või linna tegemistes kaasa lüües saab õpetaja suhelda väljaspool kooliseinu nii lapsevanemate kui ka teiste täiskasvanutega, kes tema õpilastega kokku puutuvad, märgib Joa Õpetajate Lehes.

"Kui räägime õpetaja ametikoha terviklikkusest, peakski terviklikkus tähendama just seda, et õpetaja ei piirdu üksnes ainetööga klassiruumis - meie põhjanaabritel ei sõltu õpetaja töötasu juba ammu ainult klassis antud tundide arvust, vaid ka klassi- ja koolivälisest tegevusest."

Tegelikult ei ole õpetaja ainult maa, vaid ka linna sool ja soovib seda näidata. "Kui Pärnus tekkis meie ja vanalinna koolil mõte korraldada õppeaasta viimasel päeval linnarahvale rahvaüritus „Ettevõtlik viies kooliveerand”, siis tahtsid nii linna- kui ka maakoolid endast sõnalise, muusikalise, tantsulise või käelise tegevuse kaudu teada anda," osutab koolidirektor. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Ligi pool aastat väldanud viktoriin põhines ETV 16-osalise teadussaatesarja „Püramiidi tipus” jälgimisel, järelvaatamisvõimalust ja lisamaterjali pakkus Peeter Marveti koostatud koduleht veebiakadeemia.ee, kirjutab Õpetajate Leht.

Rennot kutsus viktoriinil osalema Orissaare keemiaõpetaja Katrin Jõgi. Auhinnaks saadud fotoaparaadiga on Renno Tagavere metsas üritanud taimi ja samblaid pildistada, et neid selgeks õppida.

Kunagi tahtis noormees teadlaseks saada, kuid praegu huvitavad teda põllumajandus ja taimekasvatus - Renno üritas kevadel oma isiklikku kasvuhoonesse isegi ettekasvatatud arbuusitaimi maha panna ja ootab nüüd, kas sealt midagi ka kasvama hakkab. Pikemat lugu Rennoga saab lugeda Õpetajate Lehest.

“Lapsed ise mõtlesid küsimused välja,” ütles klassijuhataja Terje Pahk Pärnu Postimehele, viidates möödunud kooliaastal tehtud ja nüüd kõigile nähtavale tööle (vaata siit).

Kooli tähtsate inimeste hulgas on avavestlus direktor Erli Aasametsaga. Õpilaste küsimusele “miks sulle direktori töö meeldib?” vastab intervjueeritav, et talle meeldib koolis töötada ja töö inimestega ning direktori ametikohaga sobivad need kaks kokku.

Veebiraamat on kujundatud nii, et vasakul lehel on küsitletava foto ja paremal kolm küsimust ning ametikohustusi selgitavad lühivastused.

Samal teemal

• Tutvu töövahenditega - kuidas luua e-raamatut?

AFPs kajastatud teemast kirjutab lähemalt Postimees.ee.

Foto: Flickr

“Miks peaksid lapsed nädalavahetusel kooli minema, isegi kui see on ainult aktus?” küsis üks lapsevanem ajalehe Saarte Hääl vahendusel. Kuressaare linnavalitsus on linna koolidega kokkuleppe sõlminud, et tänavu peavad lapsed erandkorras laupäeval esimest päeva kooli minema.

Leisis alustatakse kooliaega samuti 1. septembril. “On ainult aktus. Tunnid algavad esmaspäeval,” kinnitas Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin.

Orissaare ja Mustjala koolides on kooli alguspäev veel lahtine. Muhu põhikool alustab 1. septembril. “Seda me veel arutame, kas on ainult aktus või tunnid ka,” ütles direktor Andres Anton. Kärla põhikool alustab samuti 1. septembril. Ka Lümanda, Kihelkonna ja Tornimäe põhikool alustavad uut kooliaastat 1. septembril. Niisamuti ka Kahtla lasteaed-põhikool, kus toimuvad aktus ja klassijuhatajatund.

Valjala ja Salme põhikool alustavad rahulikult 3. septembril. “Oleme maakoht ja meil sõltub kooli algus bussiliinidest. Laupäeval sõidavad bussid hoopis teisiti kui tööpäeviti ja see oleks suur organiseerimine ilma suurema põhjuseta,” selgitas Ivi Saar Salme kooli kantseleist.

Viitnalaager on suunatud peamiselt 8.–12. klassi õpilastele, kuigi noorimad osavõtjad on viiendast klassist, märgib Eesti Teadusagentuur oma pressiteates. „Lapsed on väga erinevad, mõnele on teaduslikud loengud juba väga varakult jõukohased. Paljud osavõtjad on meie laagrisse jõudnud ka õpilaste teadustööde riikliku konkursi kaudu,“ selgitab laagri korraldaja Kaili Kaseorg. Laagris osalemine on tasuta.

Laagris toimuvad jutusessioonid, mille käigus saavad sõna mitmete valdkondade esindajad. Filosoofia erinevaid vaatenurki käsitlevad astrofüüsik Enn Kasak, usumees Einar Laigna ja õppurist filosoof Heidy Meriste. Turvalisusest räägivad küberkaitsja Rain Ottis ja Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Arnold Sinisalu. Meedia vaatenurka teadusele ja eetikale kajastab Eesti Rahvusringhäälingu meediaeetika nõunik Tarmu Tammerk. Samuti saavad sõna keemik Toomas Kaevand, meedik Andres Lehtmets ja matemaatik Peeter Lorents.

Lisaks jutusessioonidele ja diskussioonidele on laagri kavas retk Viinistusse ning rohkelt ajaveetmist teiste teadushuviliste noorte seltsis.

Õpilaste Teaduslik Ühing ehk ÕTÜ on ühenduslüli andekate ja uudishimulike noorte ning teadlaste vahel – sinna võib pöörduda, kui on koolis soov teha uurimistööd ning leida endale juhendaja ülikoolist. Kõigi ÕTÜ tegevuste eesmärgiks on ärgitada noori tegema iseseisvat teadustööd ning koostööd teadlastega juba gümnaasiumi ajal. Selle käigus omandavad noored hulgaliselt tulevaseks eluks vajalikke oskusi ja paljud saavad ka tõuke valida tulevikuks karjäär teaduse või tehnoloogia valdkonnas.

Laagrit korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab haridus- ja teadusministeerium ning selle toimumist toetab Bayer.

Tegutseme koos kell 11-13. Loeme ette, meisterdame, lahendame ülesandeid ja mängime ning mõistatame. Kel rohkemaks jaksu, saab pärast jääda pööningule raamatut lugema või ka lauamänge mängima. Ühe päeva tasu on 1 euro, mida saab tasuda kohapeal sularahas. Kuna kohtade arv on piiratud, palume etteregistreerida katrin@elk.ee.

Võtke sõbrad kaasa ja tulge raamatuseiklustest osa saama!

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn
www.elk.ee

Õpetajatel on olnud aega puhata, pead selgemad ja rõõmsamad ja kindlasti ka esimesed koolitused juba läbitud - ehk inspireerib järgnev lugu mõtteid tulevaseks õppeaastaks veelgi. Praegusel ajal, mil mitmeti õhutatakse konkurentsi, karjerismi, negatiivseid sepitsusi...(nimekiri on pikk, peatun, sest kooliga seotud inimesed teavad ise ju kui palju kogukonna ja ja ka ühiskondlikud mured koolielus peegelduvad), on üllatav ja meeldiv leida midagi, mis inspireerib koostööle, jagamisele, patriotismile (oma maa väärikas esindamine), uute asjade õppimisele, mõttekaaslusele Eesti erinevate ja teiste Euroopa koolide vahel, kaasamisele...(jällegi on nimekiri pikk).

Pealkirjas peegelduv "hüpe" on kõik see, mis on seotud tiigriga ja muutnud ilmselt paljude rüperaalidega õpetajate elu. Minul ka. Nimetaksin kõike, alates koolitustest, kontaktidest, uutest veebi tööriistadest, keskkondadest, õpetaja õpihimust kuni põneva õpilaste elevuseni õpilaste klassis.

Foto: Flickr
Algas see kõik hilissügisel ühel Tiigrihüppe koolitusest, kuhu sattusin ja üsna varsti sain aru, et see on võimaluste rohke askeldamine, suhtlemine, tegutsemine ja suur täiendus ainetundidele ja tunnivälisele inglise keele alastele tegevustele. Mõistsin ka, et ma tahan seda teha koos oma kolleegide ja õpilastega.

Juba teise projekti protsessis sain aru, et riiklik õppekava rakendub eTwinningu projektides, grupitöödes, väärtuskasvatuses, lõimimises, ainealases arengus ja lõputus uurimises, katsetamises, otsimises, õppimises, veebivahendite uurimises, katsetamises, õppimises. See tekitab alati head tuju ja iga raskem, arusaamatum koht toob hiljem tegutsejatele suure rõõmu ja kasu tagasi.

Kontaktid põnevate koolidega

Kasu õpetajale ilmneb suhtlemises Euroopa õpetajatega, metoodika värskuses ja vahvates ideedes, vabaduses valida oma projekti, ise planeerida. Põhigruppides õpetades märkasin hüppelist arengut ja paremaid omavahelisi suhteid ja uudishimu ning huvi projekti partnerite tegevuse suhtes.

Suhted tekkisid väga huvitavate koolidega Euroopas ja üleminek kunagi neile külla pole üldse võimatu. Meil lihtsalt tegutsevad praegu vahvad Comeniuse projektid ja seega on eTwinningu projektid täienduseks rahvusvahelisele suhtlemisele arvuti abil. Hea tunne on õppida, suhelda teiste Euroopa õpetajatega nn. õpetajate tubades.

Probleemülesanne projektis ja uurimus
Teemad, millega õpilased tegelesid oli, erinevad. Üks grupp vahetas oma projektis uudiseid, teine kultuuriinfot. 12.klassi õpilased kirjutasid esseesid erinevatel teemadel ja postitasid need. Nad jõudsid ka kirjutisi kommenteerida ning oma lahendusi teiste riikidega võrrelda. Kes rohkem panustasid, need ka rohkem nautisid. Teemad olid näiteks: „Kui sa oleksid haridusminister oma riigis...“, „Pärast keskkooli edasi õppida või tööle minna?“ jt.

Töö käigus arenesid oskus end väljendada, argumenteerida seisukohti, sisu välja mõtlemise leidlikkus, kirjutamise kiirus. Rõhutaks veel, et laienes sõnavara ja suulisi monolooge kuulata oli hiljem eksamil täielik nauding. Arvan, et tegutsemine eTwinningus mõjutas positiivselt õpitulemusi.

Kasu õpilastele, mida väljendati tagasisides:

• Suurenes julgus kirjutada ja kirjutatut jagada.
• Tähtis oli võimalus võrrelda oma töid eakaaslstega.
• Teemad olid huvitavad. 

Kvaliteedimärk ja vastuvõtt

Pildil annab Ave Lauringson Tiigrihüppe Sihtasutusest Gaida Kabralile (vasakul) maikuisel konkursside võitjate tunnustamise üritusel tänukirja eTwinningu projektikonkursil eduka osalemise eest. Foto: Terje Lepp.

eTwinningu projekt „Improve My Work“ sai tunnustuse (kvaliteedimärk) esimese kümne projekti hulgas Tiigrihüppe ja Koolielu võistlustöödes. Sain kutse Tiigrihüppe Sihtasutuse õpilaskonkursside lõpuüritusele ja nautisin nutikaid eesti õpilasi, nende juhendajaid ja õnnitlesin Surju põhikooli, kes üldvõitjaks  valiti tänu ühtlasele kvaliteedile ja õpilaste aktiivsusele erinevates valdkondades. Hämmastas suur ettevõtmiste hulk ja õpilaste valminud tööde kõrge tase.

Vesiroosis tegeleme eTwinninguga kindlasti edasi. Koolitiim on olemas ja see laieneb ning edeneb erinevate aineõpetajate mõtetega koostöös ka tulevikus. Esimese poole aasta positiivne kogemus innustab ja juba on tekkinud uusi huvitavaid mõtteid, mida koos õplastega ellu viia.

Kui lugejate hulgas on huvilisi õpetajaid, kuid toetust pole kõrval, siis võtke kindlasti ühendust või küsige, kui kord tööalaselt kohtume. Seniks, aga kaunist suve ja huvitavaid kosutavaid elamusi! Rõõmsat twinnimist! (tuleb sõnast twin (inglise keeles), kahe riigi koolid saavad alustada projekti, millega võivad ka teised ühineda).

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Artikkel on ilmunud ka Raplamaa Sõnumites.

Samal teemal:

• eTwinningu suvekoolis veel mõned vabad kohad