<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uudised]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/archive?offset=5200</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/archive?offset=5200" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178188/eesti-sai-lingvistikaolumpiaadilt-hobeda-ja-kolm-pronksi</guid>
    <pubDate>Tue, 07 Aug 2012 12:22:23 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178188/eesti-sai-lingvistikaolumpiaadilt-hobeda-ja-kolm-pronksi</link>
    <title><![CDATA[Eesti sai  lingvistikaolümpiaadilt hõbeda ja kolm pronksi]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>29. juulist 4. augustini Ljubljana ülikoolis toimunud 10. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad toob Eestile veelgi medalilisa: koju tullakse ühe hõbeda ja kolme pronksiga.</p>
<p>Eestit esindasid ol&uuml;mpiaadil Eva-Lotta K&auml;sper, kes l&otilde;petas sel aastal Hugo Treffneri g&uuml;mnaasiumi, sama kooli 11. klassi &otilde;pilane Ants-Oskar M&auml;esalu, &auml;sja Tallinna Reaalkooli l&otilde;petanud Erik Tamre ning Tallinna Prantsuse l&uuml;tseumi 11. klassi &otilde;pilane Mette-Triin Purde, teatab Tartu &Uuml;likool oma pressiteates.<br /><br />H&otilde;bemedaliga p&auml;rjati Eva-Lotta K&auml;sperit, kes on sel aastal saanud h&otilde;bemedali ka bioloogiol&uuml;mpiaadilt ning pronksmedali keemiaol&uuml;mpiaadilt, teised v&otilde;istkonna liikmed p&auml;lvisid pronksmedali. Ants-Oskar M&auml;esalu t&otilde;steti esile ka kui &uuml;he &uuml;lesande parimat lahendajat. K&otilde;ik nimetatud noored osalevad ka Tartu &Uuml;likooli teaduskoolis.<br /><br />Kokku osales Ljubljanas toimunud lingvistikaol&uuml;mpiaadil 131 koolinoort 26 riigist. Kuldmedaleid jagati v&auml;lja 8, h&otilde;bemedaleid 13 ning pronksmedali saajaid oli kokku 16. Eva-Lotta K&auml;sper sai &uuml;ldarvestuses 11. koha.<br /><br />V&otilde;istkonnaga oli kaasas Tartu &Uuml;likooli doktorant Miina Norvik. V&otilde;istlejate t&ouml;id hindas rahvusvaheline ž&uuml;rii, kelle liikmete hulka kuulus ka Rosina Savisaar Eestist. <br /><br />Eesti v&otilde;istkondade osalemist ja ettevalmistamist rahvusvahelisteks ol&uuml;mpiaadideks korraldab ja koordineerib T&Uuml; teaduskool, finantseerib haridus- ja teadusministeerium.<br /><br />Rahvusvahelise lingvistikaol&uuml;mpiaadi koduleht: http://www.ioling.org/2012/</p><p><strong>Loe lisaks:</strong></p><ul><li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/177353/rahvusvaheline-bioloogia-olmpiaad-eesti-vistkonnale-liedukas" target="_blank">Rahvusvaheline bioloogia ol&uuml;mpiaad Eesti v&otilde;istkonnale &uuml;liedukas</a></li>
<li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/177925/eestlased-naasevad-rahvusvaheliselt-keemiaolmpiaadilt-nelja-pronksiga" target="_blank">Eestlased naasevad rahvusvaheliselt keemiaol&uuml;mpiaadilt nelja pronksiga</a></li>
<li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/177529/rahvusvaheliselt-fsikaolmpiaadilt-kuld-ja-neli-hbedat" target="_blank">Rahvusvaheliselt f&uuml;&uuml;sikaol&uuml;mpiaadilt kuld ja neli h&otilde;bedat</a></li>
</ul><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178150/opetajailt-oodatakse-elulugude-jaadvustusi</guid>
    <pubDate>Tue, 07 Aug 2012 09:46:17 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178150/opetajailt-oodatakse-elulugude-jaadvustusi</link>
    <title><![CDATA[Õpetajailt oodatakse elulugude jäädvustusi]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum ootavad õpetajate eluloolisi mälestusi 1. septembrini (ja hiljemgi) aadressil Vanemuise 42, Tartu või elektrooniliselt kirmus@kirmus.ee.</p>
<p>Paremaid kirjutajaid ootavad auhinnad ja/v&otilde;i avaldamine, kirjutab <a href="http://www.tartupostimees.ee/931268/opetajailt-oodatakse-elulugude-jaadvustusi/" target="_blank">Tartu Postimees</a>.</p><p>"N&otilde;ukogude ajaga v&otilde;rreldes on muidugi see hea, et praegu pole ideoloogilist survet, aine k&auml;sitlemisel on vabadus, loominguv&otilde;imalus palju suurem. Aga inspektorid on enamuses samasugused piiratud m&otilde;tlemisv&otilde;imega inimesed nagu ENSV ajalgi," - nii kirjutab oma eluloolistes m&auml;lestustes &otilde;petaja, kes on s&uuml;ndinud 1953. aastal. Avameelse tsitaadi saatis&nbsp;&uuml;hendust Eesti Elulood esindav Rutt Hinrikus seep&auml;rast, et vihjata: &otilde;petajatele annab osav&otilde;tt elulugude kirjapanekust ja saatmisest hea v&otilde;imaluse n&auml;idata, nagu asjad tegelikult on ja nagu peaksid olema.<br /><br />Foto:<a href="http://www.flickr.com/photos/anotherphotograph/2276607037/sizes/m/in/photostream/" target="_blank"> Flickr</a><br /><br /></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178137/taiskasvanuna-koolipinki</guid>
    <pubDate>Tue, 07 Aug 2012 09:38:03 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178137/taiskasvanuna-koolipinki</link>
    <title><![CDATA[Täiskasvanuna koolipinki]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tänapäeva muutuva tööturu juures on täiskasvanud õppija ning täiendharidus igati tavapärane nähtus. Täiskasvanud õppijale ei ole aga kõik nii lihtne, nagu kooliõpilasele - kooliskäimise kõrval on täiskasvanud õppijal oluliselt rohkem kohustusi. Ka pedagoogid on oma tööga paralleelselt õppijad, sest enesetäiendus käib õpetajaametiga käsikäes. Tihti tuleb ka ette lisaeriala õppimise vajadus või pikemaajaline tasemekoolitus. Kuidas tulla toime õppimisega kõige muu kõrvalt?</p>
<p><strong>Toetus</strong><br />Kui otsustad uuesti &otilde;ppima asuda, r&auml;&auml;gid sellest oma perele ja s&otilde;pradele. Neil on selle kohta kindlasti mitmeid vastakaid arvamusi. Kui tegeled enda t&auml;iendamisega, on tugi v&auml;ga oluline, seet&otilde;ttu hoia oma toetajate ligi ning eemale kahtlejatest.</p><p><strong>Ausus</strong> <br />Kui p&uuml;stitad omale j&otilde;ukohased eesm&auml;rgid, siis jaga neid ka oma s&otilde;prade ja perekonnaga. Kui nad saavad &otilde;igesti aru, millised on sinu ootused, saad sa suurema t&otilde;en&auml;osusega ka positiivset tuge nende eesm&auml;rkide saavutamiseks.</p><p><strong>Saavutused</strong>&nbsp;<br />Hakka kohe &otilde;pingute algusest m&auml;rkima &uuml;les oma saavutusi. &Uuml;ks olulisemaid faktoreid t&auml;iskasvanu &otilde;ppija haridustee juures on motivatsiooni ning selle hoidmine. Kui sul on senised saavutused silme ees, ei kao ka motivatsioon nii lihtsasti.</p><p><strong>Aktiivsus<br /></strong>&Uuml;ksk&otilde;ik, kas osaled kaug&otilde;ppes v&otilde;i veebip&otilde;histel kursustel, leiad kindlasti inimesi, kes teevad seda sinuga koos. Kui korraldatakse kohtumisi, proovi kindlasti osaleda. &Uuml;hine siht ja &ldquo;kaasv&otilde;itlejatega&rdquo; suhtlemine toetab ka sinu eesm&auml;rkide saavutamist.</p><p><strong>Planeerimine<br /></strong>Paljud &otilde;ppijad, eriti kooli&otilde;pilased, ei oska oma &otilde;pinguid h&auml;sti planeerida. Hea planeerimine. Teada, mis peab olema tehtud, millal seda peab tegema, kus vajalikud materjalid on - k&otilde;ige selle haldamine aitab &otilde;pinguid h&auml;sti kontrollida. Kasuta s&uuml;steemi, mis on arusaadav, mida on lihtne hallata ning millele p&auml;&auml;seb ligi igalt poolt igal ajal (n&auml;iteks Google Docs, Google Calendar jne).</p><p><strong>Tagasiside<br /></strong>Paljud &otilde;ppijad ei k&uuml;si oma lektoritelt tagasisidet. Juhendajatel on tavaliselt mitmeid &otilde;pigruppe sadade &otilde;ppijatega ja v&auml;ga v&auml;he aega vabatahtlikult sinu arengu kohta tagasiside andmiseks. Oma arengu, &uuml;lesannete soorituse ja puuduste kohta tagasiside saamine v&otilde;imaldab sul aga keskenduda olulisele.</p><p><img src="http://farm7.staticflickr.com/6036/6240707542_2dbd88d10c.jpg" border="0" id="yui_3_5_1_3_1344322242487_300"></p><p><strong>Aeg<br /></strong>Aeg on paljude t&auml;iskasvanud &otilde;ppijate murekohaks. Eriti problemaatiline on see t&ouml;&ouml;lk&auml;ivate pereinimeste jaoks. Loomulikult tekib aeg-ajalt raskusi, kuid k&otilde;ik sujub paremini, kui oma aega h&auml;sti planeerida. Koosta kalenderplaan (n&auml;iteks Google Calendar), jaga seda oma perega ja hoia sellest kinni. Kui su pere ja t&ouml;&ouml;koht teavad sinu ajakava, on sellest kinnihoidmise v&otilde;imalused suuremad ning teised saavad sind &otilde;pingute v&auml;ltel toetada. &nbsp;</p><p><strong>Edumaa</strong><br />Kindlasti tekib aeg-ajalt rohkem vaba aega. Kasuta seda, et oma &uuml;lesandeid t&auml;ita, tee lisat&ouml;&ouml;d ja vaata, mis j&auml;rgmisena ees ootab. See v&otilde;imaldab sul oma kohustustest ette j&otilde;uda, annab sulle rohkem aega uute &uuml;lesannete tegemisest ning v&otilde;imaldab v&auml;ltida hilinemist.</p><p><strong>Uued vahendid</strong><br />Tehnoloogia v&otilde;imaldab olla produktiivne &uuml;ksk&otilde;ik milles. Leia sobivad vahendid ja kasuta neid, et oma &uuml;lesannetega j&auml;rje peal olla, p&uuml;sida ajas ning olla t&auml;pne ilma lisat&ouml;&ouml;ta.</p><p><strong>Puhkus<br /></strong>Viimane ja k&otilde;ige olulisem soovitus on v&otilde;tta aeg maha. Kui oled &uuml;le t&ouml;&ouml;tanud, stressis ja v&auml;sinud, siis j&auml;ta k&otilde;ik korraks pooleli. Saavutad palju rohkem, kui tuled asja juurde tagasi puhanuna ja selgete m&otilde;tetega, selle asemel, et istuda arvuti ees mitte midagi tehes. T&auml;iendhariduse saamine on raske, vaatamata eale. T&auml;iskasvanutele kaasneb sellega rohkem raskusi. Oluline on v&auml;rskelt alustada, teada oma n&otilde;rkusi ja aega t&auml;pselt planeerida.</p><p>Neid soovitusi arvestades &otilde;nnestub luua &otilde;ppimiseks hea strateegia, mis toob sulle edu.</p><p>Refereeritud: <a href="http://edudemic.com/2012/07/back-to-school/" target="_blank">Edudemic</a>, foto <a href="http://www.flickr.com/photos/44551921@N04/6240707542/" target="_blank">Flickr</a></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli-Maria Naulainen</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178100/1-september-on-tanavu-laupaev-ning-osa-koole-peab-siis-ka-avaaktuse</guid>
    <pubDate>Mon, 06 Aug 2012 15:56:11 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178100/1-september-on-tanavu-laupaev-ning-osa-koole-peab-siis-ka-avaaktuse</link>
    <title><![CDATA[1. september on tänavu laupäev ning osa koole peab siis ka avaaktuse]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tänavu langeb 1. september laupäevale - osa koolidest on otsustanud õppeaasta avaaktuse läbi viia laupäeval ning osa on lükanud selle uude nädalasse.</p>
<p>Millal &otilde;ppet&ouml;&ouml;ga alustada on koolidirektori otsustada, kuid arvestama peab sellega, et &otilde;pilastele oleksid tagatud kohustuslikud 175 &otilde;ppep&auml;eva, kirjutab <a href="http://uudised.err.ee/index.php?06258655" target="_blank">ERR Uudised</a>.<br /><br />Tartu Hugo Treffneri g&uuml;mnaasium on &uuml;ks neist koolidest, kes hoolimata laup&auml;evasest p&auml;evast on otsustanud &otilde;ppeaastat piduliku aktusega alustada traditsiooniliselt 1. septembril.<br /><br />"Kui me viime kooliaasta avaaktuse mingisugusele muule p&auml;evale, siis l&auml;heb ju t&ouml;&ouml;p&auml;ev kaotsi. Kooliaasta algab Eestis 1. septembril, langegu ta &uuml;ksk&otilde;ik, mis n&auml;dalap&auml;evale, ma ei n&auml;e selles &uuml;ldse mingisugust probleemi," &uuml;tles Hugo Treffneri g&uuml;mnaasiumi direktor Ott Ojaveer.</p><p>Foto: <a href="http://www.flickr.com/photos/pete_green/5947326779/sizes/m/in/photostream/" target="_blank">Flickr</a></p><p><img src="http://farm7.staticflickr.com/6130/5947326779_51d7d27176.jpg" border="0" id="yui_3_5_0_3_1344257695731_301"></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178086/facebookis-on-enam-kui-83-miljonit-voltskontot</guid>
    <pubDate>Mon, 06 Aug 2012 12:19:13 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178086/facebookis-on-enam-kui-83-miljonit-voltskontot</link>
    <title><![CDATA[Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Facebooki juhtkond tõi välja, et umbes 8,7 protsenti nende 955 miljonist aktiivsest kontost on nn võltskontod.</p>
<p>4,8 protsenti sotsiaalv&otilde;rgustiku kasutajatest on endale teinud topeltkonto, 2,4 protsenti kontodest aga kuulub "mittesihip&auml;rastele" kasutajatele nagu ettev&otilde;tted v&otilde;i lemmikloomad, vahendab <a href="http://www.bbc.com/news/technology-19093078" target="_blank">BBC</a>.</p><p>Facebooki &auml;rimudel p&otilde;hineb reklaamil, mis on suunatud just vastava kasutaja huvidele vastavaks ning n&uuml;&uuml;d tuleb reklaami ostjatel arvestada, et &uuml;le 80 miljoni kasutaja on nende jaoks tegelikult v&auml;&auml;rtusetud.<br /><br />Pilt: <a href="http://www.flickr.com/photos/smemon/5684115572/sizes/m/in/photostream/" target="_blank">Flickr</a></p><p><strong>Samal teemal:</strong></p><ul><li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/177839/facebook-kaalub-praeguse-vanusepiirangu-kaotamist" target="_blank">Facebook kaalub praeguse vanusepiirangu kaotamist</a></li>
<li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/175073/miks-alla-13aastasel-ei-peaks-olema-facebooki-kontot" target="_blank">Miks alla 13-aastasel ei peaks olema Facebooki kontot?</a></li>
</ul>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178085/kutsekoolide-menukaimad-on-arvutierialad-autoerialad-ja-hotellindus</guid>
    <pubDate>Mon, 06 Aug 2012 10:34:56 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178085/kutsekoolide-menukaimad-on-arvutierialad-autoerialad-ja-hotellindus</link>
    <title><![CDATA[Kutsekoolide menukaimad on arvutierialad, autoerialad ja hotellindus]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Kutsehariduses populaarsed erialad nii põhi- kui keskhariduse baasil on arvutierialad, autoerialad, kokandus, hotelli- ja majutusteenindus, selgub tänavusest esialgsest sisseastumisstatistikast.</p>
<p>Ainult keskkoolij&auml;rgsena on menukad ka &auml;rikorraldus, raamatupidamine ja juuksurit&ouml;&ouml;, m&auml;rgib haridusministeerium oma pressiteates. Tervishoiuk&otilde;rgkoolides Tartus ja Tallinnas on populaarsed kutsehariduse tasemel &otilde;petatavad hooldust&ouml;&ouml;taja, lapsehoidja ning erakorralise meditsiinitehniku eriala. <br /><br />Populaarsemad koolid on t&auml;navu Tallinna T&ouml;&ouml;stushariduskeskus, Tallinna Pol&uuml;tehnikum, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, P&auml;rnu Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus ning Tallinna ja Tartu Tervishoiu K&otilde;rgkoolid &ndash; neis koolides on veel vaid &uuml;ksikuid vabu &otilde;ppekohti.</p><p>Augusti alguse seisuga on kutse&otilde;ppeasutustesse ja rakendusk&otilde;rgkoolidesse kutsehariduse tasemele esitatud &uuml;le 11 000 avalduse, neist &uuml;le viie tuhande p&otilde;hihariduse baasil ja ligi kuus tuhat keskhariduse baasil. <br /><br />V&otilde;rreldes eelmise aasta sama ajaga on sooviavalduste arv 70 v&otilde;rra kasvanud. Augustis j&auml;tkub avalduste vastuv&otilde;tt ja varasematel aastatel on veerand avaldustest laekunud just augustikuus. <br /><br />Kutse&otilde;ppeasutustes on &otilde;ppet&ouml;&ouml; algus muutunud j&auml;rjest paindlikumaks ja laekunud avaldustes kajastuvad need erialad, kus alustatakse &otilde;ppet&ouml;&ouml;d septembris-oktoobris. Paljudes kutse&otilde;ppeasutustes algab m&otilde;nede erialade &otilde;ppet&ouml;&ouml; alles novembris. <br /><br />Vahekokkuv&otilde;te on koostatud andmete p&otilde;hjal, mis on laekunud 38 &otilde;ppeasutusest, kus toimub &otilde;pe kutsehariduse tasemel ja kuhu antakse riiklik koolitustellimus (28 riigikutse&otilde;ppeasutust, 3 munitsipaalkutse&otilde;ppeasutust, 2 erakooli ja 5 rakendusk&otilde;rgkooli). <br /><br /></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178083/harold-kroto-tanapaevane-tehnoloogia-ei-sutita-teadushuvi</guid>
    <pubDate>Mon, 06 Aug 2012 10:24:18 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178083/harold-kroto-tanapaevane-tehnoloogia-ei-sutita-teadushuvi</link>
    <title><![CDATA[Harold Kroto: tänapäevane tehnoloogia ei sütita teadushuvi]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tänapäevased tehnika­imed on kui must kast, mille sisse ei näe, arvab maailmakuulus keemik Harold Kroto - lastel ja noortel pole teadmisi, et mõista mobiiltelefoni tööloogikat või osata seda vajadusel paranda.</p>
<p>Loe intervjuud Nobeli laureaat Krotoga <a href="http://www.epl.ee/news/arvamus/harold-kroto-tanapaevane-tehnoloogia-ei-sutita-teadushuvi.d?id=64779804" target="_blank">Eesti P&auml;evalehest</a>.</p><p>Fotol Harold Kroto. Pilt: <a href="http://www.flickr.com/photos/oceanit/250039818/sizes/m/in/photostream/" target="_blank">Flickr</a></p><p><img src="http://farm1.staticflickr.com/91/250039818_38cee0498a.jpg" border="0" id="yui_3_5_0_3_1344237771184_301"></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178082/valiseesti-noored-tutvuvad-laagris-eesti-keele-ja-kultuuriga</guid>
    <pubDate>Mon, 06 Aug 2012 10:10:31 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178082/valiseesti-noored-tutvuvad-laagris-eesti-keele-ja-kultuuriga</link>
    <title><![CDATA[Väliseesti noored tutvuvad laagris eesti keele ja kultuuriga]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Pärnumaal kaunis mereäärses Ojako talus on sel aastal juba kolmas seltskond väliseesti noori - siia tullakse oma eesti keele oskust parandama ning eesti kultuuriga tutvuma.</p>
<p>Praegu on Ojakol 22 last 14 riigist - n&auml;iteks Mehhikost, Ameerikast ja K&uuml;proseltki, vahendab <a href="http://uudised.err.ee/index.php?06258568" target="_blank">ERR Uudised</a> "Aktuaalset kaamerat".</p><p>Huvi integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed korraldatud laagri vastu on aastatega kasvanud. Noored j&otilde;uavad laagritesse l&auml;bi v&auml;liseestlaste organisatsioonide ja koolide, info liigub peamiselt interneti teel. Stockholmi t&uuml;druk Louise, kelle Hiiumaalt p&auml;rit vanaisa p&otilde;genes s&otilde;ja ajal Rootsi, satub Eestisse korra aastas ning tunnistab, et kuigi ta &otilde;ppis Stockholmi eesti koolis, on eesti keel ikka p&auml;ris raske.<br /><br />Foto: <a href="http://www.flickr.com/photos/jaako/3736506046/sizes/z/in/photostream/" target="_blank">Flickr</a></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178002/vajaduspohist-oppetoetust-hakkakas-saama-ule-kolmandiku-tudengitest</guid>
    <pubDate>Fri, 03 Aug 2012 12:49:39 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178002/vajaduspohist-oppetoetust-hakkakas-saama-ule-kolmandiku-tudengitest</link>
    <title><![CDATA[Vajaduspõhist õppetoetust hakkakas saama üle kolmandiku tudengitest]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt saaksid praeguse seisuga uut vajaduspõhist õppetoetust vähemalt 37% täiskoormusel õpinguid alustavatest tudengitest.</p>
<p>Vajadusp&otilde;hine &otilde;ppetoetus hakkab eeldatavasti kehtima j&auml;rgmisest aastast, teatab ministeerium oma pressiteates. <br /><br />Lisaks plaanib riik rakendada eriala- ja tulemusstipendiumeid, mille eesm&auml;rk on ergutada noori paremini &otilde;ppima ning valima ka &uuml;hiskonna tervikliku arengu jaoks vajalikke erialasid. Kaalutakse olemasolevate stipendiumide mahu suurendamist. <br /><br />Riik on v&otilde;tnud &uuml;li&otilde;pilaste vajadusp&otilde;hise toetuse &uuml;heks k&otilde;rghariduse prioriteediks. Vajadusp&otilde;histe toetustega kahekordistub &otilde;ppetoetustele eraldatav summa &ndash; ca 8 ja poolelt miljonilt eurolt 17 miljonile eurole. <br /><br />&Uuml;li&otilde;pilastele on t&auml;iskoormusega &otilde;ppimise k&otilde;rvalt j&auml;etud v&otilde;imalus k&auml;ia ka osakoormusega t&ouml;&ouml;l. T&auml;iskoormusega &otilde;ppesse asunud tudeng enam &otilde;ppemaksu maksma ei pea ning nende vahendite arvelt on v&otilde;imalik finantseerida oma &otilde;pingutega seotud kulusid. J&auml;tkuvalt on soovi korral v&otilde;imalus kasutada elamiskulude katmiseks riiklikult garanteeritud &otilde;ppelaenu. <br /><br /></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/178001/vene-kooli-direktor-vladimir-klevtsov-vaidlustas-oma-vallandamise</guid>
    <pubDate>Fri, 03 Aug 2012 11:46:07 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/178001/vene-kooli-direktor-vladimir-klevtsov-vaidlustas-oma-vallandamise</link>
    <title><![CDATA[Vene kooli direktor Vladimir Klevtsov vaidlustas oma vallandamise]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Pärnu Vene gümnaasiumi direktor Vladimir Klevtsov vaidlustas enda vallandamise Pärnu maakohtus ja nõuab hagis kahjutasu hüvitamist.</p>
<p>P&auml;rnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu s&otilde;nade kohaselt l&auml;heb 25. juulil esitatud hagi kohtunik Toomas Talviste menetlusse, kes naaseb puhkuselt 10. augustil, kirjutab <a href="http://www.parnupostimees.ee/928052/vene-kooli-direktor-vladimir-klevtsov-vaidlustas-oma-vallandamise/" target="_blank">P&auml;rnu Postimees</a>. Siis selgub, millal kohus asja arutama hakkab.<br /><br />Kirsipuu ei osanud t&auml;psustada, kui suurt h&uuml;vitist Klevtsov linnavalitsuselt n&otilde;uab, sest ta ei ole hagi n&auml;inud, kirja teel saadetud hagi suunati puhkusel olevale kohtunikule.<br /><br />Klevtsovi ametist vabastamise p&otilde;hjuseks oli riikliku bioloogiaeksami ebaaus l&auml;biviimine 25. mail: riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus tuvastas kooli 18 &otilde;pilase t&ouml;&ouml;des kahtlaselt sarnaseid vigade parandusi ja vastuseid.<br /><br /><strong>Samal teemal:</strong></p><ul><li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/176397/spikerdamise-tttu-jb-kool-lpetamata-22-pilasel-petajad-aitasid-eksamil-pilasi" target="_blank">Spikerdamise t&otilde;ttu j&auml;&auml;b kool l&otilde;petamata 22 &otilde;pilasel, &otilde;petajad aitasid eksamil &otilde;pilasi</a></li>
<li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/176679/spikerdamist-soosinud-koolijuht-annab-vallandamisotsuse-kohtusse" target="_blank">Spikerdamist soosinud koolijuht annab vallandamisotsuse kohtusse</a></li>
</ul><p>Foto: <a href="http://www.flickr.com" target="_blank">Flickr</a></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>