Määruse eelnõust leiab rea sätteid, mida praegu kehtiv määrus ei reguleeri. Näiteks peavad koolihoone trepid olema tugeva turvapiirde ja trepikäsipuuga ning piisavalt valgustatud. Lisaks peavad trepi esimene ja viimane aste olema märgistatud.

Läbipaistvad seinad, uksed ja põrandani ulatuvate akende klaasid ning peegelseinad peavad olema eelnõu kohaselt ohutust materjalist ehk karastatud või löögikindla turvaklaasiga ning õpilastele nähtavalt märgistatud või varustatud kaitsega. Uudist saab täismahus lugeda portaalist tarbija24.ee

Foto: Koolielu arhiiv

Eksperimendivooru parima tulemuse saavutas Kai-Chi Huang Taiwanist (üldarvestuses 5. koht). Kokku osales 43. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil 378 õpilast 80 riigist. Kuldmedali sai 45 õpilast, hõbeda 71 ning pronksi 92. Diplomiga “Kiitusega märgitud” auhinnati 63 õpilast.

„Tervelt päeva jagu oli Tartu maailma füüsikapealinnaks. 80 riigi noored tõestasid oma füüsikateadmistega, et noorte huvi loodusteaduste vastu on üleilmne ja tulemused silmapaistvad. Muidugi rõõmustame ka Eesti kuld- ja hõbemedalite üle,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

„Kuldmedali saajaid oli 21 riigist, sealhulgas ka Eesti võistkonna liige – kevadel Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanud Jaan Toots (õp Toomas Reimann),“ rääkis olümpiaadi organisatoorse komitee juht, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige Ene Koitla. „Jaan oli absoluutarvestuses oma tulemusega 32. kohal. Paraku ei olnud tal võimalik oma medalit vastu võtta autasustamistseremoonial Nobeli preemia laureaadi Sir Harold Kroto käest, kuna Jaan lendas juba üle-eelmisel päeval Washingtoni, kus ta esindab Eestit rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil,“ lisas Koitla.

Ka teised Eesti võistkonna liikmed esinesid suurepäraselt: kõik ülejäänud 4 võistkonna liiget pälvisid hõbemedali. Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumi lõpetanud Tanel Kiis (õp Vahur Pohlasalu), võistkonna noorim liige, sügisel Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis 9. klassi minev Kristjan Kongas (juhendajaks Olav Kongas), Tallinna Inglise Kolledžis abituuriumi alustav Kaur Aare Saar (õp Guido Vegmann) ning Andres Erbsen Tallinna Reaalkoolist (õp Rain Vellerind, Toomas Reimann, Eero Uustalu, Mart Kuurme).

Välja anti ka mitmeid eriauhindu: Massachusetts Institute of Technology parimale tütarlapsele määratud auhinna pälvis hõbemedali-väärilise tulemuse saanud Venemaa võistkonna liige Alexandra Vassiljeva. Ka kõige innovatiivsema lahenduse eriauhinna sai Venemaa võistleja.

Olümpiaadi akadeemilise komitee juhi Jaak Kikase sõnul saadi võistkondade esindajatelt palju kiidusõnu ülesannete kohta. „Ülesanded polnud ilmselt lihtsate killast, mida näitavad ka võistlejate kogutud mitte väga kõrged punktisummad, kiidetud on aga ülesannete füüsikalist sisu. Palju tähelepanu pälvisid uudsed IKT-lahendused. Positiivse tagasiside teenisid ka kõik teised olümpiaadi raames korraldatud teadusüritused.”

Viimasel rahvusvahelise žürii koosolekul IPhO2012 kokkuvõtteid tehes ütles IPhO president Hans Jordens, et Eestis toimunud olümpiaadi korraldus oli tipptasemel, millise saavutamiseks järgnevatel korraldavatel riikidel annab tõsiselt pingutada.

Eesti algatused – IPhOt võõrustava linna nimetamine maailma füüsikapealinnaks ning tippülikoolide karjääripäev – pälvisid kõigi IPhO-l esindatud riikide poolehoiu ning jäävad kestma ka järgnevateks olümpiaadideks.

Allikas: BNS

Vaata ka Aktuaalse Kaamera uudislõiku!

15.–23. juulini esmakordselt Eestis toimunud rahvusvaheline füüsikaolümpiaad oli Eesti võistkonnale üliedukas. Kõik neli võistkonna liiget pälvisid medali.  Kuldmedali võitis kevadel Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanud Jaan Toots (õpetaja Toomas Reimann), kes äsja naasis rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt Singapurist Eesti esimese kuldmedaliga ning sõitis juba Washingtoni, et osaleda rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil. 

Ka teised Eesti võistkonna liikmed esinesid suurepäraselt, kõik ülejäänud neli võistkonna liiget pälvisid hõbemedali – Viljandi C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi lõpetanud Tanel Kiis (õpetaja Vahur Pohlasalu), võistkonna noorim liige, sügisel Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis 9. klassi astuv Kristjan Kongas (juhendaja Olav Kongas), Tallinna Inglise Kolledžis abituuriumi alustav Kaur Aare Saar (õpetaja Guido Vegmann) ning Andres Erbsen Tallinna Reaalkoolist (õpetajad Rain Vellerind, Toomas Reimann, Eero Uustalu, Mart Kuurme).

Kokku osales  43. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil 378 õpilast 80st riigist. Kuldmedali saajaid oli kokku 45, hõbemedaleid jagati välja 71 ning pronkse 92. Jaan Toots saavutas üldarvestuses 32. koha.

Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) koduleht: http://www.ipho2012.ee/ 

Allikas: TÜ presssiteade

Loe lisaks: Tulemuse annavad andekus ja töökus käsikäes

1861. aastal asutatud koolis käinud üheksa last hakkavad sügisest käima Lihulas. Töötajaid oli Tuudi koolis seitse, kuid ükski neist tööta ei jää. Üks on pensionär, üks ei tahagi enam koolis edasi töötada, ülejäänud on endale teistes koolides töökoha leidnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Karuse jaamaülem Meelike Naris ütles, et ega sellest elu seisma ei jää. "Võibolla kunagi tuleb jälle rohkem inimesi maale elama. Ja küll siis selle kooli saab uuesti avada." Vaata videolugu ERRi uudisteportaalist!

Pearsoni Sihtasutuse loodud keskkond „Viis asja, mida olen õppinud“ kogub haridusvaldkonnaga seotud inimeste mõtteid sellest, mida nad oma elu jooksul õppinud on.

Pearsoni Sihtasutus on organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjaoskuse, õppimise ning kvaliteetse õpetamise edendamine Ameerikas. Läbi oma tegevuse on kohtutud paljude haridusala inimestega, kelle mõtteid loodud lehelt lugeda saab. Osalt sellest, et neid häid koostööst sündinud kogemusi jagada, lehe mõte alguse saigi. Praeguseks on seal juba üsna lai valik erinevaid mõtteid ning arvamusi lisandub jooksvalt.

Idee on lihtne – kui leiate lehelt midagi, mis teid inspireerib, siis saab seda mõtet jagada ning edasi levitada. Klassiruumis juhtub suuri asju igapäevaselt, selle kogemuse ja praktika jagamine võiks olla inspiratsiooniks ning motivatsiooniks teistele. Samuti aitab loetu ehk oma mõtteid koondada ning edaspidi olulisemale keskenduda.

Ewan McIntosh, edu.blogs.com haridusveebi autor, oli üks esimestest, kellel paluti panna kirja viis mõtet, mida ta oma senise karjääri jooksul õppimisest, õpetamisest, elust ja maailmast arvab. Tema tõi välja näiteks järgneva (soovi korral loe täpsemalt):

1. Otsustajad ei ole targemad kui sina ise.
2. Mida rohkem ma töötan, seda rohkem on mul õnne.
3. Visioon on protsess, mitte üheöö liblikas.
4. Maailm liigub kiiremini läbi projektide.
5. Õpetamine vajab õppimist, mitte vastupidi.

Mida teie kirjutaksite? Mis on olulisim, mida seni õppinud olete? 

Refereeritud: The Five Things, edu.blogs.com

Ajaloomuuseumi kõrval tegutsevad kümned töötoad, kus saab näha tõrvaajamist, vaadata kive ja taimi läbi mikroskoobi, mängida lauamänge, teha robotdinosaurusele pai ja palju muud.

Loe artiklit täismahus ja vaata pildigaleriid Tartu Postimehest!

Foto: Koolielu arhiiv

Koolirahu programm algatati Eestis 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Alates 2008. aastast on Koolirahu programmi eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Eelnevatel aastatel on koolirahu välja kuulutatud Tallinnas, Tartus, Põltsamaal, Viljandis, Valgas, Narvas, Pärnus, Põlvas, Elvas, Rakveres ja Jõgeval.

Allikas: BNS

CADrina on Kadrinas toimuv koolidevaheline projekteerimistarkvara kasutamise võistlus, mis toimub tänavu novembris juba kolmandat korda.

2005. aastast õpetatavast valikainest “Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused” on praeguseks kasvanud välja reaal-tehniline õppesuund, mille valinud õpilased õpivad muu hulgas insenerigraafikat, tehnilist joonestamist, programmjoonestamist. Nende õppeainete baasil tekkiski idee korraldada projekteerimistarkvara kasutamise võistlus ning rinda pista Eesti kõrgkoolidega, saab lugeda Virumaa Teataja artiklist.

Eelneval kahel aastal on võisteldud oma heade partnerkoolide Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooliga. Esimesel korral võitis Kadrina keskkool, teisel Tallinna tehnikaülikool. Seniseid CADrina võistlusi saab pidada õnnestunuks. Novembris toimuvale jõukatsumisele on oodata juba rohkem koole ning ka võistlejaid Soomest.

Loe lisaks: OHHOO! Võida oma koolile või lasteaiale kuni 3000 eurot

Teisel võistluspäeval tuli lahendada eksperimentaalseid ülesandeid. Tulemused kuulutatakse välja alles esmaspäevasel lõputseremoonial, seni kaua on rahvusvahelisel seltskonnal tihedalt tegevust. Lähemalt saab lugeda Tartu Postimehe artiklist.

Kuueliikmeline Eesti võistkond tõi seekordselt rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt koju neli diplomit. Medalipiiriks oli sel aastal kinnitatud 14 punkti, millest meie parim osaleja vaid punkti kaugusele jäi. Kokku osales võistlejaid 100 riigist. „Mitteametlikus riikide arvestuses, kus pingerida moodustatakse võistlejate punktide summade alusel, jäi Eesti pigem tagasihoidlikule 68. kohale,“ ütles võistkonna üks juhendajatest, TÜ arvutiteaduse instituudi lektor Härmel Nestra. „Samas piirkonnas leiame aga ka meie lähinaabrid Leedu, Läti, Taani, Soome ja Rootsi, kes asuvad 58.–71. koha vahemikus,“ lisas Nestra.

 Eesti õpilaste seas oli 13 punktiga parim Tallinna reaalkooli 11. klassi lõpetanu Janno Veeorg, kes sai diplomi (ametlikult „Honourable mention“) ühe ülesande täislahenduse eest. Diplomi pälvisid ka Tallinna inglise kolledži 11. klassi lõpetanu Kaur Aare Saar, Tallinna reaalkooli 11. klassi lõpetanu Sandra Schumann ja Tallinna Tõnismäe reaalkooli 11. klassi lõpetanu Aleksandra Jartseva. Eestist osalesid veel Pärnu Koidula gümnaasiumi 11. klassi lõpetanu Kristo Ment ja Tallinna reaalkooli 9. klassi lõpetanu Joonas Kalda.

Võistkonda juhendasid TÜ arvutiteaduse instituudi lektor Härmel Nestra ja TÜ matemaatika instituudi lektor Indrek Zolk.

Tänavune rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 4.–16. juulini Mar del Platas, Argentinas. Võistluspäevad olid 10. ja 11. juuli, kummalgi päeval anti nelja ja poole tunni jooksul lahendamiseks kolm rasket ülesannet. Võistluse avalikud andmed (sh ülesanded ja täielikud tulemused) leiab ametlikult koduleheküljelt http://www.imo-official.org/. TÜ Teaduskool koordineerib üle-eestiliste aineolümpiaadide korraldamist ning valmistab õpilasi ette rahvusvahelisteks olümpiaadideks.

Allikas: TÜ pressiteade

Loe lisaks: Rahvusvahelisel bioloogia olümpiaad eesti võistkonnale üliedukas