Koolielu: Uudised

Eesti osaleb Euroopa õpilasfirmade võistlusel

Madli Leikop — Thu, 19 Jul 2012 11:35:28 +0300

Euroopa õpilasfirmade võistlusel esindab Eestit õpiabi teenust pakkuv õpilasfirma Student Network. Eesti parim õpilasfirma Student Network sõidab Euroopa õpilasfirmade võistlusele Rumeeniasse. Tallinna 21. kooli õpilased Joan Kangro, Silver Vapper, Martin Tammvee, Anete Advelk ja Geithy Sepp annavad põhikooli õpilastele õpiabi ning eakatele arvutitunde.

„Meil on tugev meeskond ning meie teenuse järgi on ühiskonnas suur vajadus. Kavatseme oma tegevust laiendada üle Eesti, juba praeguseks on meil kokkulepped laienemiseks poolte Eesti maakondadega. Sügisel jätkame kindlasti, kuna lojaalsetele klientidele ei saa valmistada pettumust,“ ütles õpilasfirma juht Joan Kangro. Praegu on Student Networki õpetajate võrgustikus 21 õpilasest õpetajat Eesti mitmes linnas ( http://www.studentnetwork.ee/) .

Euroopa õpilasfirmade võistlus, millest võtavad osa 32 Euroopa riigi parimad õpilasfirmad, toimub 19.-22. augustini Bukarestis. Parim õpilasfirma selgub nelja vooru kokkuvõttes: võisteldakse firma esitlusega, müügioskusega ning vesteldakse ettevõtjatest koosneva rahvusvahelise žüriiga, varem on žüriile saadetud õpilasfirma tegevusaruanne.

Eesti õpilasfirmad on läbi aastate olnud Euroopa võistlustel edukad. Viiel korral on jõutud esikolmikusse, 2009. aastal oli Tallinna 21. kooli õpilasfirma Roheline Jälg Euroopa parim.

Euroopa õpilasfirmade võistlusele sõidab Swedbanki välja pandud preemiareisile ka Aasta ettevõtlusõpetaja Angela Leppik Haapsalu Gümnaasiumist.

Õpilasfirma Student Network osavõttu Euroopa võistlustest toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, EAS ning Ernst ja Young. Võitjameeskonna rõivastas Euroopa võistluseks esinduslikuks ja moodsaks Baltika Kvartalis asuv Baltika brändide esinduskauplus Moetänav. Õpilasfirmade programmi toetavad Swedbank ja EAS.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv, koolilõpumöll Tabasalu noortekeskuses mais 2012.

Lahu algkool loodab ka edaspidi püsima jääda

Madli Leikop — Thu, 19 Jul 2012 11:23:51 +0300

Hiljuti tähistati Lahu algkooli taasavamise 20. aastapäeva, kus jäi kõlama mõte, et kuigi väike, on kool kohaliku kogukonna jaoks väga oluline ning loodetavasti säilib ka tulevikus, kirjutab Virumaa Teataja.

Hiljuti Kõpsta, Lahu, Nõmmküla, Koluvere ja Piibe külavanemaks valitud Ivar Veelmaa leidis, et elame õnnelikul ajal.

“Meil on oma riik, oma külad, oma kool,” ütles Veelmaa, lisades, et tema jaoks on olnud au, et lapsed on saanud käia kodukoolis. “Viimane, väike, õpib veel siin,” lausus külavanem hiljaaegu peetud piirkonna külade päeval, mis oli pühendatud Lahu kooli taasavamise juubelile.
Ta arvas, et kuni on lapsi, on kool, kuni on kool, käib külades elu.

“Lahu algkooli taasavamisest on möödas kakskümmend aastat. See on pikk aeg, tõestamaks väikekooli olemasolu vajalikkust antud piirkonnas. Minnes ajas pisut tagasi, siis 1940. aastal Alar Kotli projekteeritud koolimajas sai õppetöö toimuda 29 aastat. Kool suleti 1969. aastal. Perspektiivituse tõttu. Kas me suudame ehk ajalugu korrata ja veel üheksa aastat vastu pidada, näitab aeg,” kõneles Lahu kooli direktor Külli Pällo. Loe artiklit täismahus Virumaa Teatajast!

Keeleteadlane: muutsime keelereegleid, et need inimestest ei kaugeneks

Madli Leikop — Thu, 19 Jul 2012 11:17:21 +0300

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll rääkis intervjuus Postimehele, kuidas endistest keelevigadest saavad uued keelenormid ja miks Emakeele Seltsi keeletoimkond tänavu juunis just nimelt rea selliseid otsuseid langetas.

Intervjuud saab lugeda Postimehe veebiväljaandest.

Kuidas meelitada kooli parimad töötajad?

Madli-Maria Naulainen — Wed, 18 Jul 2012 13:19:52 +0300

Kui olete koolijuht või personalitöötaja, teate, et see töö ei ole kunagi lihtne. Probleemid algavad tegelikult peale just palkamisest. Ükskõik, kas võtta tööle õpetaja, koristaja, koolipsühholoog või keegi muu – kõik algab õige inimese leidmisest. Suvi on koolile uute inimeste otsimise aeg, seetõttu ka mõned soovitused töövõtjale, mida vahendab Edudemic haridusveeb. Ilmselt ei ole kõik kohane Eesti praktikale, kuid arvestada saab ehk üht-teist siiski.

Tegutse kiiresti
Tööotsijate suurim kaebus koolidele on aeglane reageerimine. Kui tööturul on väga hea töötaja, võib arvata, et ta leiab omale töökoha võrdlemisi ruttu. Seetõttu on mõistlik vaadata sooviavaldusi läbi igapäevaselt, siis on võimalik töökoht kiiresti täita.

Maine loomine
Tööotsija ei taha töötada halva mainega koolis. Kui koolil on meedias halb maine, on vaja sellega võimalikult kiiresti tegeleda. Oluline on ka oma praeguste töötajate väärtustamine - ei või kunagi teada, millal konkurent nad ära napsata võib.

Aktiivne töökuulutus
Palkamine hetkel, kui töötajat on vaja otsekohe, on ohtlik - kui töökoht peab olema täidetud homseks, võib sellest kujuneda suur probleem, sest vastu tuleb võtta ükskõik kes. Mõistlik oleks töötajat otsida aastaringselt, siis on võimalik vaadata sooviavaldusi jooksvalt ning isegi kui eelarve ei võimalda kohest palkamist, saab säilitada kontaktandmed edasiseks.

Selged tingimused
Töökuulutus ei tohiks olla väga laialivalguv. Vastupidi, see peaks seadma täpsed tingimused. Kui kandidaat ei vasta ootustele, on teda lihtne välja filtreerida. Kui näiteks soovite 5-aastase kogemusega töötajat, ei võta te tööle värsket koolilõpetajat. Püsige oma tingimuste juures ning palgake töötaja, kes kvalifitseerub.

Toimiv kuulutus
Paljusid töökuulutusi silmitsedes vaatab tööotsija vaid töönimetust ja kandideerib. See on probleem – kandidaat küll näeb pikka töökirjeldust kuulutuse juures, kuid ei loe seda. Pikkade kirjelduste asemel kirjutage töökuulutusse mõned lihtsad küsimused – siis on see lihtsasti loetav ja tööotsija mõistab selle tingimusi paremini.

Ohumärgid
Kui oled tähelepanelik ohumärkide suhtes, palkad ilmselt parema töötaja. See võib tähendada grammatilisi vigu sooviavalduses, eelnevate kogemuse puudumist või üüratult pikka CV'd. Keskendu kandidaatidele, kelle sooviavaldus ning CV on lihtne ja konkreetne.

Motivatsioonikiri
Pööra alati tähelepanu kandidaadi motivatsioonikirjale. Paljud tööandjad kipuvad selle kahe silma vahele jätma, aga see on viga. Huvitatud tööotsijad kirjutavad alati ainulaadse ja detailse motivatsioonikirja, mis sisaldab infot kooli tausta, konkurentide ja oma oskuste kohta. Kui see on ainulaadne, siis on tegu potentsiaalse töösaajaga, kui see on aga pealiskaudne ja lihtne, võib arvata, et sama kiri on saadetud veel mitmesse teise kohta.

Laienda oma võimalusi
Ära võta kogu palkamise vastutust enda kanda. Võid paluda abi ettevõtetelt, kelle ülesandeks on parimate kandidaatide väljaselgitamine – nad teevad ära niiöelda „musta töö“ - uurivad läbi sotsiaalsed võrgustikud, veebilehed ja otsingumootorid, et selgitada välja kandidaadi tausatinfo. Personaliotsingufirma tulemusi arvestades, võid jõuda tõelise talendini.

Proovitöö
Isegi kui tööotsija kandidatuur osutub parimaks, ei tähenda see, et ta sobib kõige paremini. Enne kellegi palkamist on mõistlik lasta töötajal ka veidi proovitööd teha. Näiteks, kui võtate tööle programmeerija, on mõistlik lasta tal teha eelnevalt mõni lihtne projekt või redigeerida mõnd koodijuppi. Sarnast praktikat võiks proovida rakendada ka haridusvaldkonnas.

Ole kursis eelnevaga
Ära unusta kontrollida soovitajate ja eelmiste tööandjate pakutud infot. Paljud ettevõtted ning koolid kipuvad selle osa vahele jätma. Uuri, kus ja kui kaua kandidaadid enne töötasid, milline oli nende tööeetika ning kohusetunne. Kindlasti lase neil välja tuua ka miinused - ükskõik, kui suurepärane töötaja ta ka oli, kõigil on omad vead.

Kui peate kellegi tööle võtma, on selge, et seda ei tohiks teha üleöö. Töötaja leidmine peaks olema protsess, mis võtab kindla aja. Nende nõuannete järgimine võiks viia töötaja leidmiseni, kes sobib teie organisatsiooni just täpselt.

Refereeritud: Edudemic, foto: Edudemic

Väliseesti noored peavad eesti keele oskust oluliseks

Madli Leikop — Wed, 18 Jul 2012 11:06:59 +0300

Pärnu lähedal Ojako talus toimuvad 10. augustini integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed korraldatavad eesti keele ja kultuuri laagrid väliseesti noortele, kirjutab Pärnu Postimees.

Laagreid korraldatakse juba kaheteistkümnendat korda ja sinna on oodatud 12–17aastased noored, kes on Eesti päritolu, kuid elavad teistes riikides. Sel aastal võtab laagritest osa 66 noort ja kaugeim tulija on noormees Mehhikost.

Ojakol on praegu teine laagrivahetus, mis kestab reedeni, ja seal on lapsi 13 riigist. Tegemist on peamiselt noortega, kelle vanemad on 90ndate alguses Eestist lahkunud, osa neist on Eestis sündinud ja siin lapsena mõnda aega elanud. Loe artiklit Pärnu Postimehe veebi- ja paberväljaandest!

Foto: Mari Tõnisson, Koolielu fotogalerii "Elu koolis".

Tiia Teppan ja Riho Raave: Tartu käib kooliuuenduste teed

Madli Leikop — Wed, 18 Jul 2012 11:00:19 +0300

Nüüd, kui esimesed kooliastujate arvud uueks õppeaastaks üldiselt paigas, on hea meel tõdeda, et Tartu kooliuuendused on kavandatud õiges suunas, saab lugeda Tartu Postimehest.

Peale arvuliste näitajate tõotavad alustatud muudatused ka kvalitatiivset hüpet hariduselus tervikuna, mis pakub ka õpilastele mõndagi uut ja huvitavat.

Uuel õppeaastal suureneb Tartus esimesse klassi astujate arv, ent tunduvalt on vähenenud gümnaasiumi astujate arv. Seega on koolivõrgu uuendamise kava aluseks olnud prognoosid osutunud õigeks, kirjutavad Tiia Teppan ja Riho Raave Tartu Postimehe veebiväljaandes.

1. septembril astub esialgsetel andmetel Tartu munitsipaalüldhariduskoolide esimestesse klassidesse umbes 1080 õpilast, mis on ligi 110 võrra rohkem kui mullu. Esimeste klasside komplekteerimine on sujunud tänavu rahulikult.

Tartu gümnaasiumide esimese aasta õpilastele mõeldud õppekohad täitusid samuti ootuspäraselt.
1. juuli seisuga soovib 2012/2013. õppeaastal linna gümnaasiumides õpinguid alustada 959 noort, kellest 75 protsenti on lõpetanud põhikooli Tartus ja 25 protsenti teistes omavalitsustes.

Rahvusvaheline bioloogia olümpiaad Eesti võistkonnale üliedukas

Madli Leikop — Tue, 17 Jul 2012 19:30:35 +0300

Eesti võistkond tõi 8.–15. juulini Singapuris toimunud rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt 2 kuld- ja 2 hõbemedalit. Kuldmedalit pole bioloogias varem võidetud. Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimus sel aastal 23. korda, osalejaid oli 59 maalt, kokku 234 gümnaasiumi õpilast.

Eesti 4-liikmelisel võistkonnal läks üliedukalt, kõik delegatsiooni liikmed jõudsid auhinnalistele kohtadele. Kuldmedali said Jaan Toots ja Erik Tamre. Eva-Lotta Käsper ning Anu Ainsaar pälvisid hõbemedalid. Üldarvestuses sai Jaan Toots 22. ja Erik Tamre 24. koha. Kullaväärilisteks tunnistati kokku 25 esimest maailma parimat noorbioloogi. Hõbedase medali saanud Eva-Lotta Käsper oli üldarvestuses 53. kohal ning Anu Ainsaar 70. kohal.

Anu Ainsaar ja Erik Tamre on Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilased ning Jaan Toots sama kooli 11. klassist. Tartut esindas Singapuris äsja Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud Eva-Lotta Käsper.

Olümpiaadil pidid osalejad lahendama nii teoreetilisi küsimusi kui näitama oma käteosavust praktilistes töödes: raku- ja molekulaarbioloogias, mikrobioloogias ja biokeemias, loomaanatoomias ja ökoloogias ning taimeanatoomias ja -füsioloogias. Anu Ainsaar ja Erik Tamre saavutasid ka möödunudaastasel rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil hõbedased autasud.

Õpilastega olid kaasas Sulev Kuuse, Maarja Soomann ja Sulev Ingerpuu Tartu Ülikoolist. TÜ Teaduskool koordineerib üle-eestiliste aineolümpiaadide korraldamist ning valmistab õpilasi ette rahvusvahelisteks olümpiaadideks.

Allikas ja foto: TÜ avalike suhete osakond, TÜ koduleht

Eesti skautluse 100. juubelit tähistatakse laagriga

Madli Leikop — Tue, 17 Jul 2012 14:09:35 +0300

Järvamaal Tagametsas algab täna, 17. juulil Eesti skautluse 100. juubelit tähistav laager, mis toob kokku ligi 200 last ja noort. Viie laagripäeva jooksul käiakse läbi Eesti skautluse ajalugu ja nii on laagri esimesed päevad ennekõike seotud skautluse algusaastate temaatikaga.

Selle hulka kuulub nii ise toidu valmistamine lõkkel kui vanade matkatarkuste õppimine. Laagris saab meelde tuletada vanu loodustarkusi ning sealhulgas ka seda, kuidas looduslikest materjalidest teha sääsetõrjevahendeid, sõnas laagri juht Helen Liiv.

Laagri kavasse mahub ka matk Tagametsa mitmekesises ürgses looduses. Laagri kulminatsiooniks on reedene lõkkeõhtu, millest võtab osa Eesti skautluse juubeliaasta patroon president Toomas Hendrik Ilves. Skautide juubeliaagri külaliseks on ka skautluse sünnimaa, Suurbritannia suursaadiks Eestis Chirs Holtby.

Eesti Skautide Ühing, kus on pea 1500 liiget, on üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.

Allikas: BNS

Foto: Helle Anijärv, Koolielu fotogalerii "Elu koolis".

TÜ ja teaduskool kutsuvad koolinoori karjääripäevale

Madli Leikop — Tue, 17 Jul 2012 10:46:21 +0300

Tartu Ülikool koos teaduskooliga kutsub koolinoori 20. juulil rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi raames toimuvale karjääripäevale. Karjääripäeval on esindatud viis tippülikooli: University of Oxford (UK), Massachusetts Institute of Technology (USA), National University of Singapore (Singapur), Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Karjääripäeva meelelahutuseks on Tartu Ülikooli leiutiste väljapanek, kus on võimalik näha ja võimalusel ka katsuda järgmisi TÜga seotud leiutisi: müomeeter, läbipaistvust muutev klaas, piimhappebakter ME-2, uudne kiirgustundlik materjal, tudengisatelliit ESTCube-1, robotid, Fits.me jne. Leiutiste töötuba avatakse kell 12.30 ning leiutised on kohal kuni kella 17ni. Leiutised paiknevad TÜ Ajaloomuuseumi ees telkides ja fuajees.

Üritus toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomel (Lossi 25), kestab kella 16ni ning on kõigile huvilistele tasuta.

Ajakava ja täpsem info TÜ kodulehel!

Foto: Koolielu arhiiv

Õpilased viivad katsed internetti

Madli Leikop — Tue, 17 Jul 2012 10:21:25 +0300

Kui viimane koolitund venib, kipuvad õpilased sõpradega jutustama.

Vahel päädib põnev arutelu õpetaja sekkumisega, teinekord aga sünnib sellest geniaalne idee.

Just niimoodi algas tee keemiakatsete leheni teemekeemiat.eu. Endise Viljandi Paalalinna gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Mikk Mihkel Vaabel pidas tagumises pingis istuva sõbra Jaagup Lemberiga aru, kuidas keemiat põnevamaks muuta. «Koolis näidatakse küll katseid, kuid tahtsime neid ka ise proovida,» rääkis Vaabel. Loe lähemalt Sakala veebi- ja paberlehest.