Eestit esindavad sel võistlusel Tallinna Reaalkooli 11. klassi poisid Jaan Toots ja Andres Erbsen, Vanalinna Hariduskolleegiumi 8. klassi noormees Kristjan Kongas, Kaur Aare Saar Tallinna Inglise Kolledži 11. klassist ja Viljandi C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi abiturient Tanel Kiis.

Kõigil neil on ette näidata mitmeid auhindu nii kodustelt ka rahvusvaheliselt ainevõistlustelt, näiteks tõid Jaan Toots ja Kaur Aare Saar mullu Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt koju kuldmedalid.

Ka füüsikute võistkonna mentorid - TÜ vilistlane, Marseille' ülikooli doktorant Mihkel Kree ja praegu Cambridge'i ülikoolis õppiv Taavi Pungas - on ise staažikad olümpiadistid. Kreel on hõbemedalid nii maailma füüsika- kui ka informaatikaolümpiaadilt, Taavi Pungas aga pälvis 2009. aastal kulla rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil.

Alates 1994. aastast on Eesti õpilased toonud rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt kaks kuld-, seitse hõbe- ja 24 pronksmedalit. Viimati naasis toonane treffnerist, praegu Tartu Ülikoolis füüsikat õppiv Ants Remm kullaga läinudaastaselt Indoneesias, Lombokis toimunud üleilmselt võistluselt. Üldse osalevad TÜ teaduskooli kasvandikud sel suvel  seitsmel rahvusvahelisel olümpiaadil.

43. rahvusvaheline koolinoorte füüsikaolümpiaad (IPhO 2012) toimub 15.−24. juulini. Võistlejad, keda on ligi 400, resideerivad Tartus, riikide juhendajatest koosnev rahvusvaheline žürii töötab Tallinnas. Koos juhendajate, külaliste ja korraldajatega ulatub osalejate arv ligi tuhandeni. 82 esindatud maaga on olümpiaad riikide arvu poolest suurim rahvusvaheline üritus, mis Eestis kunagi toimunud. Suursündmuse puhul kuulutatakse Tartu 20. juulil üheks päevaks maailma füüsikapealinnaks, Tartu Ülikool korraldab karjäärilaata ning Tartu Hansapäevade Teaduslinn pakub põnevust 70 töötoas. Rohkem infot leiab siit.

Loe lisaks: Tulemuse annavad töökus ja andekus käsikäes

Foto: Koolielu arhiiv

Allikas: TÜ pressiteade

IT Kolledžisse oli esitatud eile hommikuse seisuga  riigieelarvelisetele õppekohtadele 623  avaldust ja riigieelarvevälistele õppekohtadele 146 sisseastumisavaldust. Esimese vastuvõtu nädalaga laekus 100 avaldust enam kui varasematel aastatel samal perioodil. Uudist saab lugeda täismahus portaalist Neljas.ee

Eestis kasutab mitu korda päevas internetti 49 protsenti inimestest, Euroopa keskmine on 39 protsenti, selgub hiljutisest Eurobaromeetri uuringust. Ka avalikus kohas või koolis interneti kasutamine on Eestis levinum.

Uuringust selgub, et kui Euroopa Liidu kodanikele valmistab muret isikuandmete ja veebimaksete turvalisus, siis Eestis on need näitajad palju paremad ning internetti kasutatakse oluliselt rohkem.

Uudiseid loeb internetist Eestis 87 protsenti inimestest ja Euroopas 64 protsenti. Internetipanka kasutab Eestis 85 protsenti inimestest, Euroopas vaid 48 protsenti. Internetipanganduse ja ostude osas usaldab Eestis internetti 80 protsenti inimestest, Euroopas 69 protsenti.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt valmistab küberjulgeoleku olukord Euroopa internetikasutajatele suurt muret. Nii väldib 89 protsenti küsitlusele vastanutest interneti teel isikuandmete edastamist ja 74 protsenti on seisukohal, et viimase aasta jooksul on suurenenud oht langeda küberkuriteo ohvriks.

12 protsenti EL-i internetikasutajatest on juba saanud interneti teel petta ja kaheksa protsenti on langenud identiteedivarguse ohvriks. Seejuures ei ole 53 protsenti internetikasutajatest viimase aasta jooksul muutnud oma salasõnu.

Uuringu kohaselt on küberkuritegevuse ohtude tundmine ja internetis tegutsemise julgus omavahel tugevasti seotud. Enamik neist, kes ei pelga internetis sisseostude tegemist ega pangateenuste kasutamist, arvasid ühtlasi, et nad on küberkuritegevusest hästi informeeritud.

Uuring hõlmas kokku umbes 27 000 inimest kõigis EL-i liikmesriikides.

Allikas: BNS

Loe lisaks:

• Võitlus interneti pärast
• Sotsiaalse meedia kahju ja kasu

 Foto: Koolielu arhiiv

Audentese erakooli ja Audentese spordigümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Kirsmann esitas 14. mail teabenõude eksamikeskusele, kus palus endale väljastada 2008. kuni 2011. aasta füüsika eksamite materjalid, et tema õpilased lõpueksamiks harjutada saaksid. Eksamikeskus keeldus eelmiste aastate tööde küsimusi avaldamast, kuna materjalid olid liigitatud asutusesiseseks kasutamiseks. Artikkel täismahus Postimehe veebiväljaandes.

Loe lisaks: Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest

Foto: Koolielu arhiiv

Veebipõhised arutelud toimuvad viies kategoorias, mis vastavad projekti sihtgruppidele (projektijuhid, õpetajad, eeskirjade loojad, teadusürituste organiseerijad ja teaduskeskuste ning -muuseumide töötajad. Iga foorumi kategooria koosneb neljast eraldi kolmepäevasest arutelust.

Lähema info ning detailide saamiseks ürituste kavast, võivad osalised registreeruda Desire portaalis.

Esimesed veebipõhised seminarid
Esimesed kaks veebipõhist arutelu leiavad aset juuli teisel nädalal. Teadusürituste korraldajad saavad sõna sekka öelda 10.-12. juulil, pedagoogid arutavad parimate uuenduslike meetodite õpetamise üle 11.-13. juulil. Võimaluse korral rääkige kaasa.

DESIRE projekti (mis on tekkinud elukestva õppe programmi ning rahvuslike haridusministeeriumide projektide tulemusena) eesmärgiks on uurimis- ja õpetamisviiside parendamine ning levitamine. Sihiks on arendada kogum parimate praktikate kriteeriumidest ning uutest mudelitest, mida levitada ning populariseerida reaalainete ja matemaatika õpetamisel.

Refereeritud: Scientix, Desire koduleht

Vastavalt seadusega on kehtestatud õppekavadele seatud riigikeele oskusnõudeks põhikooli lõpus B1 ehk iseseisva keelekasutaja madalam tase ja gümnaasiumi lõpus B2 ehk iseseisva keelekasutaja kõrgem tase, mille saavutavad ligikaudu vaid pooled lõpetajad, seisab pöördumises. Samas eeldab valdav enamik töökohti B2 ja kõrgemat taset, riigiametis üldjuhul C1 ehk vilunud keelekasutaja madalamat taset, mis tagab ka dokumentide koostamiseks ja töötlemiseks vajaliku kirjakeeleoskuse. Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei ole B2-tasemest madalam keeleoskus piisav, mitmetel erialadel eeldatakse aga sellest kõrgemat taset. Seega ei võimalda vene kooli õppekavad inimõiguste instituudi hinnangul tagada lõpetajatele eesti kooli lõpetajatega võrreldes võrdseid võimalusi, põhjustades neile nii õppimises kui ka töö valikul ja edasises karjääris takistusi.

Pöördumise üsk autoreid, keeleteadlane Mart Rannut ütles BNS-ile, et pöördumine ei olnud ajendatud Tallinna linnavalitsuse kavast vaidlustada Tallinna halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Tallinna kaebus valitsuse korraldustele mitte võimaldada õppekeele valikut mõnedes venekeelsetes gümnaasiumides. "Inimõiguste instituudi koosolek oli 30. juunil, seega jõudsime juba enne selle küsimuse üles tõsta," ütles Rannut.

"Eesti haridussüsteem toodab venekeelsetes koolides õpilasi, kellel puudub võimalus siseneda ühiskonda võrdväärsetel alustel Eesti õpilastega. Nendele jäävadki kehvemad kohad ja nad ei saa kõrgkooli sama edukalt sisse. Kui nad aga saavad sisse, siis on esimesel kursusel nende väljalangevus tunduvalt suurem," sõnas Rannut. "Praegu meil põhirõhk on gümnaasiumi peal, tegelikult näeb inimõigus ette, et tagatakse kohustusliku hariduse raames see võrdsus juba. Teiste sõnadega see peab olema tagatud põhikooli lõpuks," lisas Rannut.

Inimõiguste instituudi hinnangul peab põhikooli lõpetamiseks vajalik minimaalne eesti keele oskus ületama B1-taset ja gümnaasiumi lõpetamisel B2-taset ning rõhk tuleb panna efektiivsete keelemetoodikate rakendamisele, eriti põhikooli algastmes. Lisaks on oluliselt vaja suurendada lõimumise tõhusust, suurendades vastava ala asutuste töö efektiivsust ja teadusmahukust.

Allikas: BNS

Konverentsil käsitletakse erinevaid teemasid, mis on seotud arvutite kasutamisega matemaatika õppimisel ja õpetamisel nii koolis kui ka ülikoolis.

Konverentsi ühe korraldaja, TÜ arvutiteaduse instituudi tarkvarasüsteemide lektori Eno Tõnissoni sõnul on tegemist uuendusliku ja aktuaalse temaatikaga, millel aga on siiski päris pikk ajalugu oma tõusude ja mõõnadega, lootuste ja tagasilöökidega.

Selle sarja konverentsid said alguse 20 aastat tagasi ja on toimunud erinevates Euroopa maades, aga ka Kanadas ja Lõuna-Aafrikas. Tartu konverentsil on osalejaid 18 maalt. Plenaarettekandeid teevad William Bauldry (USA), José Luis Galán (Hispaania), Djordje Kadijevich (Serbia), Walter Wegscheider (Austria) ja Piret Luik (Eesti).

Konverentsi korraldab TÜ arvutiteaduse instituut, toetavad haridus- ja teadusministeerium, Tiigrihüppe Sihtasutus, Texas Instruments ja Tartu ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond.

Allikas: BNS

Homme, 11. juulil toimub Euroopa Komisjoni juures kohtumine, kus interneti teenusepakkujad tutvustavad strateegiaid laste turvalise veebikasutuse tagamiseks. Euroopa teadlased soovitavad keskenduda lapsesõbralikele ja lihtsastikasutatavatele vahenditele. Aruandest selgub, et iga viies Euroopa laps on kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga.

TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus lisas, et 22% Eesti 11-16aastastest internetikasutajatest on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, 16% on käinud saitidel, kus vahetatakse kogemusi mõnuainete tarbimise kohta, ning 8% on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist. Kõik need näitajad on ligikaudu kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest.

Kolmandik lastest, kes olid pöördunud interneti vihje- või abiliini poole, ei saanud probleemile lahendust. Lapsed olid teenusega rohkem rahul ebasobivast sisust teatamisel, vähem saadi abi küberkiusamise ja seksisõnumite saamise puhul. Veebipõhiseid abiteenuseid kasutavad agaramini tüdrukud, vaesematest peredest või psühholoogiliste probleemidega lapsed. “See näitab tõsist vajadust veebiabi teenuste arendamise ja kergemini kättesaadavaks tegemise järele”, ütles Kalmus.

Lapsevanemate käest küsiti, mis paneb neid oma lapse juures väga muretsema. Nii Euroopas üldiselt kui Eestis nimetasid 9-16aastaste laste vanemad kõige sagedamini koolis edasijõudmist, liikluses vigasaamist, kuritegevuse ohvriks langemist ning kooli- ja küberkiusamist. Vanemlike murede esikuuikusse mahuvad ka internetis võõrastega kohtumine ja ebasobiva veebisisu nägemine. Tunduvalt vähem muretsevad vanemad laste alkoholi- ja mõnuainete tarbimise, politseiga pahuksisse sattumise ja seksuaalse tegevuse pärast.

Veronika Kalmuse sõnul paistavad Eesti lapsevanemad silma võrdlemisi muretu suhtumisega. “Kõigi nimetatud probleemide osas on murelike vanemate osakaal meil ligikaudu poole väiksem kui Euroopas keskmiselt. Ligemale pool Eesti lapsevanematest ei tunne muret ühegi küsitluses väljapakutud probleemi pärast, Euroopas tervikuna on muretuid vanemaid üksnes viiendik.”

Samas on lapsevanemate osavõtlikkus ja lapse internetikasutuse aktiivne juhendamine üliolulised, vähendades kõikides vanuserühmades tõenäosust, et laps puutub kokku mõne internetiriskiga.

Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee/     

Aruande "Towards a better internet for children“ (autorid Sonia Livingstone, Kjartan Ólafsson, Brian O’Neill ja Verónica Donoso) täistekstiga saab tutvuda projekti EU Kids Online kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade

Loe lisaks: Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Fotol on programmi "Targalt internetis" teabepäev veebruaris 2012 Lasnamäe kultuurikeskuses. Spetsialistid jagavad nõu vihjeliini kohta. Koolielu arhiiv.

Tänavusse teemalaagrisse „80 päevaga ümber maailma“ kogunes sada kolmkümmend 6-11-aastast last Tartust, Karksi-Nuiast, Võrumaalt, Raplast, Tallinnast, Sauelt, Sakust, isegi Soomest ja muidugi Kohilast. Lastega tegelevad vabatahtlikud grupijuhid, kellest paljud on välja kasvanud samast laagrist ja kellest üksi ei ole õpetaja. Kooliõpetajaid sellest laagrist ei leia.

Laagri peakorraldaja Anneliis Kõivu sõnul ei kutsuta õpetajaid lapsi juhendama sellepärast, et kool ei tuleks suvelaagrisse. „Põhiline on mängimine ja lustimine. Kogu paremaks ja targemaks muutumise protsess käib läbi mängu. Selles laagris on kõik lapsed alati head,“ selgitas Anneliis Kõiv.

Loovust ja mängulusti toetav laager saab teoks 12. korda, kestab viis päeva ja on mõeldud 6-11- aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on 14-30-aastased vabatahtlikud, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri mõtte algataja ja korraldaja on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort.

Laagri mänguteemad on igal aastal erinevad, eelmisel aastal olid laagriplatsil Pärsia lood ja laulud, aasta varem sünge Bastille ja uhke  Buckinghami palee, kus seiklesid kolm musketäri.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette suurejoonelise näitemängu, kus juhtub muinasjutulisi asju. Laager kestab 13. juulini, traditsiooniline lõpuetendus toimub 12. juulil kell 20, see on tasuta ja avatud kõikidele huvilistele.

 Allikas: BNS

Foto: Koolielu fotogalerii, autor Krista Rannast.

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul esitati esialgseil andmeil bakalaureuseõppesse 9815, magistriõppesse 2160 ja doktoriõppesse 304 avaldust. Karo andmeil esitati sel aastal kolme õppeastme peale kokku 12 279 sisseastumisavaldust, mis on vaid veidi üle tuhande avalduse rohkem kui laekus eelmisel aastal ainult bakalaureuseõppesse.

«Doktoriõppes me vähendasime kõvasti riigieelarveväliste õppekohtade hulka,» selgitas Karo, miks on selles õppeastmes vähem avaldusi kui muidu.

Ent avalduste arv on vähenenud siiski eelkõige bakalaureuseõppesse laekunud avalduste arvelt. Selle võimalike põhjustena toob ta välja gümnaasiumilõpetajate vähenenud arvu ja järgmise aasta kõrgharidusreformi.  Täismahus artikli leiab Tartu Postimehe veebiväljaandest.