Kõige enam on vahetusõpilasi tulnud Eestisse Saksamaalt, kirjutab Postimees. Lisaks Euroopa riikidele saabub sel aastal õpilasi ka Austraaliast, Uus-Meremaalt, Brasiiliast, Uruguayst, Mehhikost, Kanadast ning Taist. Täismahus artiklit saab lugeda siit!

Foto: Koolielu fotogalerii "Elu koolis", Külli Kivistik, "Maakera mudel"

Birgy Lorenz toob näite asjalikest õpilastest, kes on iseseisvalt omandanud tehnilised oskused hiire klõpsamisel või näpuga mobiili silitamisel ning tunduvad olevat seeläbi olevat pädevamad kui pedagoogid. Tegelikkuses vajavad nad aga seda enam õpetaja abi, et omandada digitaalset kirjaoskust: privaatsust, eetikat ja kriitilist mõtlemist.

 Lähemalt loe siit ! 

Tegusad õpetajad maailmas loodavad ja mõtlevad üsna sarnaselt. Näiteks Bram Faems Belgiast eelistab näha klassiruumis pigem õpetajat, kes õpetab tahvli ja kriidiga, kuid kes teab, kuidas innustada õpilasi õppimisest huvituma kui kompetentset IT-õpetajat, kes kasutab tehnoloogiat aru saamata „suurest plaanist“.

Brett Kopf USAst paneb aga südamele, et tihti keelatakse koolides suurepärased õpivahendid nagu mobiiltelefonid. Viimastega aga saaks korda saata palju vajalikke asju. Loomulikult tuleb seda kõike kasutada ohutult ja eesmärke silmas pidades.

Arjana Balzic Horvaatist toob aga näiteid enda projektist „Plakatid maailmast“ kui ka Twitteri kasutamisest õppetöös. Arjana kilkab: „Säutsu! Säutsu uuesti! Jaga! Ava oma klassiruumid ja luba oma õpilastel saada osa rahvusvahelisest õppest! Sinu õpilased väärivad seda!“ Seega saagem osa ideedest ja mõtetest, mis sünnivad meie ümber kui ka suure või väikse lombi taga.

Fotol 11 klassi inglise keele tund Pelgulinna gümnaasiumis. Koolielu arhiiv. 

 

Kokku toimub kuus suvelaagrit, millest võtab osa 180 noort vanuses 16-24. Pärast laagreid jätkub programm tööturukoolituste ja tööpraktikaga projektiga liitunud ettevõtetes.

Tööandjate keskliidu, töötukassa ja Targa töö ühingu poolt algatatud koostööprojekt on eriline selle poolest, et tööandjad astuvad noortele sammu lähemale, pakkudes neile erialast väljaõpet ja tööpraktikat.

Samal ajal osaleb osa tööandjaid juba ka suvelaagrites, et tulevasi töötajaid paremini tundma õppida.

"Noored inimesed sageli ei tea, millist tööd nad teha tahaksid ja mis neile sobida võiks," ütles projektijuht Kadri Seeder. Suvelaagrid aitavad tema sõnul selgusele jõuda, milles keegi hea on ja kuhu edasi võiks suunduda.

Ametlikel andmetel on noori töötuid Eestis palju (üle 7000 registreeritud töötu vanuses 16-24 märtsi lõpu seisuga). Noorte töötust nähakse ka Euroopa tasandil tõsise probleemina, kuna töökogemuse- ja harjumuseta on neil hiljem veelgi keerulisem tööturule siseneda. Noorte töölesaamisel on võtmetähtsusega esimene positiivne töökogemus.

"Kahtlemata on noorel inimesel ainult CV ja tööintervjuu baasil raske endast veenvat muljet jätta, kui ei ole ette näidata töökogemust ja sotsiaalsed oskused on lihvimata. Seepärast on väga kasulik osaleda programmi suvelaagris ja hilisematel tööturukoolitusel, kus muu hulgas mängime praktiliselt läbi ka tööle kandideerimise," ütles esimese suvelaagri üks läbiviijatest, Saku Õlletehase personalidirektor Ave Kala. "Tööandjate poolt on selline mitteformaalne lähenemine uudne, aga usun, et nii õnnestub noori paremini kõnetada."

Esimene suvelaager toimub Harjumaal Kuusalu vallas Salmistul 11.-13. juulil 2012, kus noored avastavad oma tugevaid külgi mängude, võistluste, matka, meisterdamise, esinemise jms kaudu.

Pärast suvekoole ja tööturukoolitusi pakub programm "Nupp tööle!"noortele tööpraktikat mainekate tööandjate juures, mis annab võimaluse saada jalg tööturu ukse vahele ja teha esimene samm oma unistuste töö poole.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Noorte tööhõiveprogrammi teiste suvelaagrite jm tegevuste kohta vt http://www.nupptööle.ee/ lehelt.

Allikas: BNS

«See on Eesti Lastevanemate Liidu ametlik seisukoht, et eksamid nende praegusel kujul, kus nad otsustavad õpilase kooli lõpetamise ja samal ajal ka ülikooli sissepääsu, tuleb viivitamatult lõpetada,» ütles liidu juhatuse esimees ja füüsikaõpetaja Enn Kirsman. Artikli leiab täismahust Postimehe veebiväljaandest.

Loe lisaks: Koolid peaksid komplekseksami ettevalmistamist varakult alustama

ELLS LearingLab tutvustab interaktiivselt bioinformaatikat, kaasaegse bioloogia keskset osa, mida on võimalik kasutada efektiivselt ka klassiruumis bioloogia kontseptsioonide õpetamiseks. Kahepäevase kursuse raames toimuvad erinevad seminarid, diskussioonid ning praktilised tegevused, mille eesmärk on: 

• Tutvustada osalejatele erinevat tüüpi bioloogilist infot, mis on kättesaadav avalikest infobaasidest ja õpetada nende leidmist.
• Uurida geneetilist mitmekesisust ja selle seoseid haigustega.
• Arutada personaalse genoomika eetikat.
• Tutvustada Euroopa Bioinformaatika Instituudi bioloogiliste uurimuste tulemusi.
• Illustreerida valikut klassiruumi tegevustest, kus kasutatakse bioinformaatilisi allikaid.

Kursusele on oodatud kõik Euroopa keskhariduse ja kõrgema astme teadusainete õpetajad. Koolitusel tutvustavad tegevused sobivad ideaalselt 16-18-aastastele õpilastele, aga neid saab kohandada ka noorematele õpilastele. Kursusel osalejad peaksid oskama kasutada interneti, aga mingeid muid spetsiifilisi arvutikasutusoskusi ei nõuta.

Kursust organiseerib Euroopa Bioinformaatika Instituut (EMBL-EBI), mis asub Hinxton'is, Suurbritannias.

Refereeritud: Scientix 

Paugud, vedelas lämmastikus tahkestuvad banaanid, tulevärk ja mustkunstitrikid on saanud lastele seonduvaks sõnaga «teadus», sest sedalaadi vaatemänge pakutakse neile nii vabaajaüritustel, koolide teaduspäevadel kui ka tuhandete klippidena YouTube’is, saab lugeda Postimehe artiklist.

Mis juhtub aga siis, kui lapsed sügisel tavalisse matemaatika- või füüsikaatundi lähevad ja tavalisi ülesandeid peavad lahendama hakkama?

Foto: Koolielu arhiiv

Varakambrist leiab seni harva eksponeeritud või lausa esimest korda välja toodud haruldusi, mis kõnelevad ülikooli ideest ja selle vaimust. „Tegemist on ainulaadse paigaga, kus Morgensternile, Parrotile, Baerile, Lotmanile ja paljudele teistele suurmeestele kuulunud esemete või nende poolt loodu kaudu saab kõneleda ülikooli loost ja laiemalt ka Eesti vaimuloost. Varakambris eksponeeritakse vaid originaalesemeid või tänu oma väärikale legendile originaali staatusega võrdsustatud esemeid. Näituse eesmärk on, lisaks ülikooli väärikate varade tutvustamisele, panna külastajaid mõtlema ka väärtuste ja väärtustamise temaatika üle üldisemalt ning suunata nägema väärtusi meid ümbritsevates esemetes, tegudes ja inimestes,“ tutvustab varakambri ideed TÜ ajaloo muuseumi direktor Mariann Raisma. 

Ülikooli varakambris on paljude teiste harulduste kõrval võimalik tutvuda ainsate säilinud detailidega Rootsi kuninga Gustav II Adolfi originaalmonumendist, Vene keiser Aleksander I poolt allkirjastatud ülikooli asutamisdokumendiga ning Aleksander Puškini surimaskiga. Igal hoolikalt valitud esemel selles ruumis on oma ainukordne lugu. Vaatamisväärsus on aga ka juba näitusesaal ise oma kuldse lae ja põrandaga ning tõelisele varakambrile omase salapäraga. „Me ei soovinud huvitavaid asju lihtsalt vitriinidesse paigutada, vaid eesmärgiks oli kujundada ruumist tõeline väärtuste kandja,“ kinnitab Raisma.

Augustist alates toimuvad iga kuu viimasel laupäeval kell 12 giidiga ekskursioonid varakambrisse. Septembri algusest pakub TÜ ajaloo muuseum muuseumitunde „Väärt asi, väärt tegu“ põhikooli õpilastele ja „Väärtuslik varandus meie mälestuste sahtlis“ gümnaasiumiastme õpilastele. Uued haridusprogrammid esitavad küsimusi väärtuste ja väärtuslikkuse kohta ning inspireerivad inimeste tegusid ja ümbritsevaid esemeid uue pilguga vaatama.

Varakambris eksponeeritavad esemed pärinevad lisaks ülikooli ajaloo muuseumile ka  ülikooli raamatukogust, kunstimuuseumist, loodusmuuseumist ja teistest Tartu ülikooli asutustest ning samuti Eesti ajalooarhiivist, Eesti ajaloomuuseumist ja Tartu linnamuuseumist. Ekspositsiooni kujundas arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid ning näitus valmis Tartu ülikooli ja Eesti kultuurkapitali toel.

Allikas: TÜ pressiteade 

Kutsume osalema  koolide õpetajate meeskondi, kes tahavad täiendada oma teadmisi TeadusTiigri, TehnoTiigri ,TikiTiigri, AnimaTiigri ja TiigriRoboti võimaluste kohta loovtööde ja uurimistööde tegemisel. 
Suvekooli sisuprogrammi täidavad teemavaldkondade parimad praktikud, kes erinevates töötubades annavad juhtnööre  uurimusliku õppe kasutamiseks oma ainetunnis.
 
Registreerimislehe leiab Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehelt. Registreerumise viimane tähtaeg on 20. juuliks (kohtade varasemal täitumisel arvestame registreerumise järjekorda). Täpsema info programmi kohta leiate lähiajal Tiigrihüppe kodulehelt.
 
Koolitus toimub Olustvere mõisas, osalemine on õpetajatele tasuta ja kohtade arv on piiratud! Osalejad kannavad oma transpordikulud.
 
 
Lisainfo:

Ave Lauringson
ave.lauringson@tiigrihype.ee

Foto: Koolielu arhiiv
 

Alates 1. juulist pole Viljandis enam harjumuspäraseid koole nagu maagümnaasium, Paalalinna gümnaasium või Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium, kirjutab ajaleht Sakala. Nende asemel töötavad nüüdsest kesklinna kool, Paalalinna kool ja Jakobsoni kool. Kõik nad annavad põhiharidust.

Viljandi põhikoolides alustab 1. septembril õppetööd kümme esimest klassi 226 lapsega. Seda on ühe klassikomplekti võrra rohkem kui eelmistel aastatel. Kesklinna koolis saab olema neli esimest klassi, Paalalinna koolis kaks klassikomplekti ja Jakobsoni koolis neli klassikomplekti. 16 last alustab kooliteed waldorfkooli esimeses klassis.

Karjääripäeval on esindatud viis tippülikooli: University of Oxford (UK), Massachusetts Institute of Technology – MIT (USA), National University of Singapore (Singapur), Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Toimuvad lühikesed ettekanded ning messivormis on võimalik tutvuda erialade ja sisseastumistingimustega.

Tartu Ülikooli ettekande raames toimub spetsiaalselt selleks päevaks uue sisu saanud robotiteatri ja tudengisatelliidi ESTCube-1 esitlus. Karjääripäeva meelelahutuseks on Tartu Ülikooli leiutiste väljapanek, kus on võimalik näha ja võimalusel ka katsuda järgmisi TÜga seotud leiutisi: müomeeter, läbipaistvust muutev klaas, piimhappebakter ME-2, uudne kiirgustundlik materjal ja palju muud põnevat.

Üritus toimub reedel, 20. juulil algusega kell 10 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomel (Lossi 25), kestab kella 16ni ning on kõigile huvilistele tasuta.

Juulikuus võõrustab Eesti 43. rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi (IPho 2012). Tuhatkonna osalejaga 90 riigist on see riikide arvu poolest läbi aegade suurim üritus Eestis. Selle suursündmuse puhul kuulutatakse Tartu 20. juulil üheks päevaks maailma füüsikapealinnaks, Tartu Ülikool korraldab karjäärilaata ning Tartu Hansapäevade Teaduslinn pakub põnevust 70 töötoas.

Lisainfo: Eveli Soo, TÜ rahvusvahelise turunduse peaspetsialist, tel 737 6114, 5234831, eveli.soo@ut.ee   

Allikas: TÜ pressiteade