Leping allkirjastatakse täna, edastab haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates. Tallinna Pedagoogilise Seminari ja Tallinna Ülikooli edasise koostöö teemal peeti läbirääkimisi alates 2011. aasta sügisest. Mõlemad osapooled leidsid, et kõige otstarbekam lahendus on Tallinna Pedagoogilise Seminari ühinemine Tallinna Ülikooliga kolledži staatuses. Haridus- ja teadusministeerium pidas ühinemist otstarbekaks ning esitas valitsusele materjalid vastava otsuse vormistamiseks. Ühiselt on leitud võimalused koolieelse lasteasutuse õpetaja, noorsootöö ning sotsiaaltöö õppekavade arendamiseks uues kvaliteedis.

Ühinemislepingu allkirjastavad täna haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land. Kohal on ka Tallinna Pedagoogilise Seminari rektor Koit Nõlvak.

Rondiku arvamust saab lugeda Postimees.ee'st.

Samal teemal:

• Aaviksoo tahab tõsta õpetaja palga alammäära riigi keskmisele tasemele

Foto: Dreamstime

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttise sõnul on mõistlik siduda riigi haridustoetuse jaotus gümnaasiumiastmes õpilase-õpetaja suhtarvuga, teatas ministeerium BNS-ile.

„Täna erineb õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumides enam kui viis korda, vahemikus 2,6 kuni 14,6. Kui õpilase-õpetaja suhtarv on väike, siis ei taga see õpilasele minimaalseid õppesuundade valikuid ning õpetajale väärilist töötasu,“ tõdes ta. „Riigi eesmärgiks on tagada võrdsed õpivõimalused kõigile gümnasistidele ning suurendada õpetaja töötasutoetust. Loomulikult on lõplik vastutus koolipidajal, sest kui tema arvates on väheste õpilastega gümnaasiumi pidamine õpilase huvidest lähtudes otstarbekas, siis tuleb omavalitsusel lisada riiklikule haridustoetusele oma panus.“

Hetkel on gümnaasiumiastme õpilase pearaha kujunemise aluseks klassi baaskulud, mida riik katab alates 21 õpilasest klassis. Praegu on Eesti hariduse infosüsteemi andmetel õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumiastmes keskmiselt 11,6.

Järgmisest aastast soovitakse rahastamise aluseks tõsta õpilase-õpetaja suhtarv 14,6. Rohkemate valikkursuste ja õppesuundade pakkumise eelduseks on vähemalt 252 õpilast gümnaasiumiastmes.

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks hariduskorralduse kaasajastamise memorandumi, mis näeb ette põhikooli ja gümnaasiumiastme rahastamise ja aruandluse lahutamist ning riigi poolt selge vastutuse võtmist gümnaasiumivõrgu ülalpidamisel.

Kohalike omavalitsuste liidud kujundavad oma arvamuse valitsuskomisjoni ettepanekute kohta käesoleva aasta augustiks.

Allikas: BNS

Kuidas selline ebavõrdsus mõjutab Eesti tulevikku laiemalt, kirjutab Pullerits Postimees.ee's.

Samal teemal:

• Lukas: õpetamissüsteem pole olnud poiste arengut arvestav

Foto: Dreamstime

Tänane Maaleht vestleb erinevate kuldmedalite saajatega, kes tõdevad, et kuldmedali saavutamine ei olnudki midagi väga rasket.

Loe lisaks:

• Koolilõpetajatele telliti üle 700 medali
• Kullapoiss tunneb väikest kõhedust
• Mis tekitab koolilõpetajate kullasaju?

Foto: Koolielu arhiiv

Intervjuud Polliga saab lugeda Maalehest.

Õpetajale nähakse ette üldtööajale vastav ametipalk, mis hõlmab kõigi ametiülesannete täitmist. Alates 1. jaanuarist 2013 on õpetaja palga alammääraks vähemalt 700 eurot kuus.

„Õpetaja töö on hetkel tunniandmise keskne. Tasapisi tuleks liikuda õpetaja ametikohakeskseks, mis hõlmaks kõiki teisi ülesandeid ka peale tunniandmise. Seda väärtustaks palk lisaks sotsiaalsele staatusele,“ ütles Aaviksoo.“Saame lubada alampalka 700 eurot kuus, ma ise loodan, et see saab olema kõrgem, aga riigieelarve menetlemine näitab, milline see number saab olema.“

Lisaks tõdes Aaviksoo, et õpetajad on vaikimisi saanud suure koormuse mitmesuguste dokumentide väljatöötamisel. „Olemas võiks olla riiklikud soovituslikud dokumendid, niipalju kui see vähegi võimalik on, mida saab ministeerium kodulehelt alla laadida ja õpetaja võib, aga ei pea kõiki neid dokumente leiutama,“ pakkus haridusminister.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab haridus- ja teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.

Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, milleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Juba neljandat korda toimuv konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas“ koondab välisülikoolides töötavaid eesti keele ja kultuuri lektoreid ning õpetajaid väliseesti kogukondadest, teatas TÜ pressiesindaja BNS-ile.

Eesti keele ja kultuuri välisõppe nõukogu esimehe Birute Klaas-Langi sõnul on konverentsi eesmärk tuua kokku välismaal töötavad eesti keele ja kultuuri vahendajad. „Tahame pakkuda neile võimalust värskendada oma teadmisi olulistel keele- ja kultuuriteemadel, luua kontakte ning hoida alal sidet Eestiga,“ ütles Klaas-Lang.

Konverentsil ütlevad tervitussõnad ministeeriumite esindajad ning väliskülalisena Cornelius Hasselblatt Groningeni ülikoolist. Eesti ühiskonnas ning keele- ja kultuuriruumis toimunud arengutest kõnelevad Mati Heidmets, Martin Ehala, Karl Pajusalu, Ringo Ringvee, Madis Arukask, Hagi Šein, Mart Velsker, Tõnis Kahu jpt.

Konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas“ toimub iga nelja aasta tagant “Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi” raames, mida rahastab haridus- ja teadusministeerium ning haldab Eesti instituut. Sama programmi toel on lähetatud eesti lektorid 10 välismaa ülikooli, kokku saab maailmas eesti keelt õppida rohkem kui 30 kõrgkoolis.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe nõukogu on konverentsi peakorraldaja, konverentsi toetavad Tartu ülikool, haridus- ja teadusministeerium, välisministeerium ja Tartu linnavalitsus.

Allikas: BNS

Järvamaal on kuus gümnaasiumi ja üks täiskasvanute keskkool ning haridus- ja teadusministeeriumi esialgsete kavade kohaselt pidanuks maakonda alles jääma kaks kuni kolm gümnaasiumi, mis tähendanuks Põhja-Järvamaa kolme gümnaasiumi sulgemist või liitmist, vahendasid ERR Uudised.

Piirkonna omavalitsused - Ambla, Koeru ja Järva-Jaani - on koolide tasandil teinud koostööd, kuid keegi neist pole seni olnud valmis oma gümnaasiumist loobuma. Kuid nüüd otsustasid kolm valda seljad kokku panna ja luua SA Järva maagümnaasium, mis koolitusloa saamise korral võimaldab piirkonda asutada erakooli.

Kui Aleksei Schmidt viibis enam kui sajale kõige paremale koolilõpetajale korraldatud pidulikul vastuvõtul Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis, tundis ta end samamoodi – et kõik on küll väga hästi, aga natuke on kõhe ka, kirjutab Tartu Postimees.

Kõhe sellepärast, et nüüd muutub elu: eloleval sügisel suundub Aleksei Schmidt õppima Tallinna Tehnikaülikooli, valides erialaks mehha­troo­nika. "Raske on Tartust ja siinsest kooliajast loobuda, teisest küljest tahan väga Tallinna minna. Sellepärast ongi selline tahan-ja-ei-taha-tunne."

Aleksei Schmidt selgitab, et mehhatroonikas on ühendatud mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogia, ning räägib, et eriala annab oskusi kõige intelligentsemate masinate loomiseks ja see paelub teda väga.

Samal teemal:

• Koolilõpetajatele telliti üle 700 medali
• Mis tekitab koolilõpetajate kullasaju?