“Septembri alguses jätkavad samad grupid, kes Wei Yu käe all on hiina keele õpingutega juba alustanud,” ütles kooli õppealajuhataja Maidu Varik Saarte Häälele. “Lisanduvad kaks gruppi kümnendast klassist ja üks kuuenda klassi õpilaste grupp.”

Variku kinnitusel on kool kodumaale naasnud Wei Yu asemel uue õpetaja juba leidnud. “Leidsime ta Hiina kultuuri instituudi vahendusel nagu eelmisegi õpetaja,” rääkis Varik. “Hiinas korraldati uus konkurss ja õpetaja – seekord naisterahvas, kelle inglisepärane nimi on Cynthia – valiti välja. Loodetavasti saab ta oma paberid suvel korda ja septembri alguseks peaks ta kohal olema.”

Maidu Variku sõnul tasub õpilastel suvel seega mõelda, kas hakata uuest kooliaastast hiina keelt õppima.

1989. aastast Pärnu vene gümnaasiumi juhtinud Klevtsov ütles Pärnu Postimehele, et tema ennast süüdi ei tunnista ja annab asja kohtusse.

Klevtsovi vallandamise põhjuseks sai 25. mail koolis toimunud bioloogia riigieksam, mille järel täheldas eksamitööde hindaja spikerdamist. Eksamit tegi 21 õpilast, kellest 17 sai null ja üks 14 punkti. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse teatel vastutab riigieksamite korrektse läbiviimise eest koolijuht, seda enam, et Klevtsov oli ka bioloogiaeksami komisjoni esimees.

Klevtsov süüdistusi omaks ei võta ja kinnitab, et ta viibis eksamiruumis ja mingit mahakirjutamist ei täheldanud.

Klevtsov on Reformierakonna liige ja alates 1993. aastast on ta alati valitud Pärnu linnavolikogu liikmeks.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi esitas teisipäeval Klevtsovile töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 2. juulist. Rikkumise tõttu jääb 18 Pärnu Vene gümnaasiumi abituriendil sel aastal gümnaasium lõpetamata.

„Kuigi toimunu kirjelduses on ka vastuolulisi seletusi, ei näe ma ühtegi võimalust koolijuhi jätkamiseks senises ametis," ütles Kivimägi. "Sellised rikkumised on lubamatud, tagajärjed väga valusad, mistõttu ka otsus direktori suhtes karmim võimalikest. Ja esimesel võimalusel."

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Spikerdamise tõttu jääb kool lõpetamata 22 õpilasel, õpetajad aitasid eksamil õpilasi

Tartu ülikoolis on varasemad infotehnoloogia ja informaatika õppekavad ühendatud, kuid valikuvõimalused õppekava sees üha suurenevad, edastab ülikool oma pressiteates. Vastuvõtt toimub tarkvara, arvutiteadust ja nende rakendusi ühendavale informaatika erialale, kuhu oodatakse üle 150 sisseastuja, mis on kolmandiku võrra rohkem kui mullu.

TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja prof Jaak Vilo sõnul on vastuvõttu aidanud kasvatada IT-ettevõtete, riigi ja ülikoolide ühine IT Akadeemia programm, millele on õla alla pannud ka Eesti tarkvaragigant Skype. „Tänu IT Akadeemia lisarahastusele ootab tudengeid ees rida uuendusi. Esiteks saab võimalikuks maksta 20% parimatest tudengitest oluliselt kõrgemat erialastipendiumi - 240 eurot kuus. Teiseks antakse uute tudengite käsutusse kvaliteetsed sülearvutid, mille abil saab õppida praktilisi aineid ning kasutada õppematerjale ja videoloenguid. Kolmandaks on värvatud juurde noori õppejõude kes aitavad tudengitel praktikumides paremini edasi jõuda,“ selgitas Vilo.

Tema hinnangul on sülearvutid üliõpilastele tööks hädavajalikud ning ülikool otsustas anda need sügisel kõigile uutele informaatikatudengitele tasuta kasutada. „See aitab loomulikult kaasa parema õpitulemuse saavutamisele, sest praktilisele õppele saab panna palju rohkem rõhku. Samas ei toimu uuendused ilma tudengipoolsete kohustusteta - ootame, et kõik tudengid pühenduksid õppetööle 100%. Senine madal lõpetamise tulemuslikkus peab paranema ning tippspetsialistid peaks omandama kõik eriala-ained.“

Ka Eesti Infotehnoloogia SA juhatuse liige Erki Urva avaldas lootust, et kavandatud toetusmeetmed viivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õppetöö veelgi parema kvaliteedini ning toetavad erialade kasvavat populaarsust tudengikandidaatide hulgas.

Täpsem info: www.cs.ut.ee

Nagu näha, erinevusi riigiti leiab mitmeid. Kõige ootamatum on ilmselt muu Euroopa valguses Türgi, kus õpilastel on kogu kooliaasta vältel lisaks riiklikele pühadele vaid 2 nädalat koolivaheaega.

Nagu ülal mainitud, ka meil on olnud viimasel ajal jutuks lisavaheaja kehtestamise võimalus, see võib olla ka kooliti erinev. See poolitaks meie seni ülipika ja koormava kolmanda veerandi eraldi osadeks ja ühtlustaks kooliaasta peale võrdsemalt erinevad 7-nädalased tsüklid. Mida teie arvate? Kas peaksime ka meie lisama aasta keskele koolivaheaja ja sellega kooliaasta pikemaks muutma?

Allikas: School holidays in Europe 

Samal teemal:

• Koolijuhid soovivad nelja veerandi asemel viit õppeperioodi
• Aaviksoo: kooliaasta pikendamist võib arutada

Foto: Flickr

Kohalikele omavalitsustele riigi poolt eraldatava haridustoetuse kasutamine on Aaviksoo hinnangul läbipaistmatu. Seetõttu muudetakse sügiseks kohalike omavalitsuste toetusfondi määrust, eraldised muudetakse sihtotstarbelisteks ja haridustoetuse arvestus muudetakse kohaliku omavalitsuse põhiseks.

„Kulutused on suhteliselt suured, seitse protsenti eelarvest haridusele on päris hea tulemus. Pool sellest rahast üldharidusse anda on ka päris mõistlik. Aga et sellest poolest 36 protsenti läheb õpetajate palkadeks, ei ole mõistlik,“ tõdes minister.

Tema sõnul näitab see, et muudele asjadele kulutatakse liiga palju. „On üks üsna suur omavalitsus, kus majanduskuludeks, koolide ülalpidamiseks, nende renoveerimiseks võetud laenude teenindamiseks läheb rohkem raha kui palkadeks. See lihtsalt ei ole mõistlik,“ ütles Aaviksoo.

„Sellele rahale, mis riigieelarvest koolidele läheb, tahaks selgemat silti külge. Koolitoit ja õpikute raha jääb puutumata, aga investeeringute ja täiendkoolituste osas oleme seda meelt, et siin on riiklike programmide kaudu rahastamine mõistlikum,“ ütles Aaviksoo.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab haridus- ja teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.

Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, milleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Integreeritud gümnaasiumi ja põhikooli ei lahutata seadusega – seadusesse jääb võimalus integreeritud munitsipaalgümnaasiumide tegutsemiseks. Küll nähakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette põhikoolide ja gümnaasiumide käsitlemine funktsionaalselt lahus.

„Põhikool ja gümnaasium on hariduslikult erineva sisuga õppeasutused. See ei pea tähendama seda, et need kolitakse eraldi koolimajadesse ja võetakse ametisse kaks direktorit,“ sõnas Aaviksoo. „Küll aga on mõistlik funktsionaalne lahusus.“

Viimane tuleks teha eelkõige nii, et kõik põhikooli lõpetajad igal pool üle Eesti tajuksid, et üks etapp hariduselus on läbi ja edasi tuleb teha valik.

„Ja kõikidel põhikooli lõpetajatel sõltumata sellest, kas gümnaasium on samas majas või ei ole, oleksid need võimalused võrdsed. Et ei oleks olukorda, kus laps pannakse esimesse klassi just sellisesse kooli, kus on gümnaasiumiosa, et seeläbi tagada talle 12 aastat kooliteed. Kõik põhikoolid peavad olema võrdsed,“ rõhutas minister.

Kõik, mis puudutab õppekavasid, rahastamist, välishindamist, saab Aaviksoo kinnitusel olema funktsionaalselt lahku viidud. „Tasapisi, sõltuvalt sellest, kuidas suudame investeerida ja kuidas areneb meie koolivõrk, saab asutused ka administratiivselt lahku viia,“ lisas ta.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab haridus- ja teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.

Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, milleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.

Allikas: BNS

“Ise olen suur söögivalmistaja, kuid ühel hetkel viskasid mu oma retseptid mul lihtsalt üle,” põhjendas Diana Õun ajalehele Saarte Hääl, miks ta hakkas uut kokaraamatut koostama. “Siis tulingi mõttele, et kõik inimesed teevad ju kodus süüa, ehk on neil midagi huvitavat ja ainulaadset pakkuda, mida ka teised saaksid oma köögis proovida.”

Kokaraamatu sünni teine põhjus oli Diana Õuna mure oma kodukooli pärast. “Meil on koolis alati üks suur mure sellega, mida näiteks külalistele kinkida,” selgitas ta. “Nii lootsingi, et kokaraamatu kokkupanemisega taban n-ö kaks kärbest ühe hoobiga: esiteks saan ise palju uusi retsepte – see oleks nagu isiklik huvi selle loo juures – ja teiseks, kui SÜG-i töötajate retseptid raamatuks kokku panna, oleks see ju imetore kingitus.”

139-leheküljelises kokaraamatus on kokku 120 retsepti. Raamatu pealkiri on “Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajad soovitavad”.

Välja näeb õpetajate kokaraamat väga praktiline – see on kammköites ja trükitud suurtähtedega. “Suurtähti kasutasin seepärast, et ka kehvema nägemisega inimesed – neid on näiteks õpetajate hulgas rohkesti – retsepte hästi lugeda näeksid, ilma prillita,” märkis Õun.

Kokaraamatute häda on see, et need ei taha hästi lahti seista, kammköites raamatuga seda muret aga pole, selgitas Diana Õun.

Praegu on SÜG-i õpetajate kokaraamatust olemas vaid signaaleksemplar. Millal võiks seda raamatupoest osta, ei söandanud raamatu koostaja veel öelda. “Nii kaugele ei ole ma veel mõelnud,” tunnistas ta. “Esmalt pean selle hoolikalt läbi vaatama ja vead ära parandama. Eks seejärel hakkame mõtlema, kuidas raamatut juurde trükkida. Selleks tuleb aga kõigepealt raha leida, näiteks mõni projekt kirjutada, et saaksime esialgu kas või koolile mingi portsu neid raamatuid.”

Foto: Flickr

2002. aastal käivitunud katsekoolide projekti raames töötas Tartu koolides kolm täiskohaga karjäärikoordineerijat, praegu teevad karjäärikoordineerijad seda tööd põhitöö kõrvalt väikese lisatasu eest või hoopiski tasuta – nii, kuidas kodukoolil võimalik, kirjutab Tartu Forseliuse gümnaasiumi vanema astme karjäärikoordineerija Sirje Tarraste Tartu Postimehes. 

Kindel on see, et vähemalt põhikoolis peab olema majas karjäärikoordineerija, inimene, kes tunneb õpilasi, sest põhiline on individuaalne töö, mis seisneb suuresti usaldusel.

Karjäärikoordineerija ülesanne koolis on esmane nõustamine, info otsimine ja jagamine, vajaduse korral õpilaste ja nende vanemate suunamine edasi karjäärinõustamiskeskuse nõustajate juurde, karjääritöö süsteemi loomine koolis, õpetajate nõustamine, ideaalis ka karjääriõpetustundide andmine. 

Foto: Dreamstime

Ujumisel käe seljataha viimisel tasub jälgida, et vett puudutaks käsi väike näpp ees ning käsi oleks tervikuna sirge ja lihased lõdvestunud, vahendab uudised.err.ee (videot näed samuti sel lingil klikkides). Käsi tuleb alla viia, kui selle ots asetseb õlajoonel.

Algasendis asetseb üks käsi üleval ning teine all ning neid tuleb koordineeritult liigutada. Eriliselt tuleb jälgida, et mõlemad käed korraga alla ei vajuks.

Mille alusel keskkooli lõpetanud oma valikuid teevad, kirjutab Eesti Päevaleht.