Ülikoolides saab tuleval õppeaastal tasuta õppida 7042, rakenduskõrgkoolides 1891 ja kutseõppeasutuste rakenduskõrgharidusõppes 191 tudengit, seltub haridus- ja teadusministeeriumi andmetest.

Tartu ülikoolis saab tänavu tasuta õpet alustada 2763, Tallinna tehnikaülikoolis 2127, Tallinna ülikoolis 1108, Eesti Maaülikoolis 652, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 195 ja Eesti Kunstiakadeemias samuti 195 tudengit. Estonian Business Schoolis saab tasuta õppima asuda kaks tudengit ja seda doktoriõppes.

Tallinna tervishoiu kõrgkoolis saab tänavu tasuta õppima asuda 408, Tartu tervishoiu kõrgkoolis 326, Eesti Lennuakadeemias 58, Eesti Mereakadeemias 162, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis 140, Tallinna pedagoogilises seminaris 175, Tartu kõrgemas kunstikoolis 42, Tallinna tehnikakõrgkoolis 455 ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 125 tudengit.

Võrumaa kutsehariduskeskuses saab rakenduskõrgharidust tasuta omandama asuda 96 ja Tallinna majanduskoolis 95 üliõpilast.

Allikas: BNS

"Me tegime kaks katseeksamit, esimese katseeksami tulemus oli sisuliselt sama, mis vana tüüpi eksamil, teise katseeksami tulemus oli vana tüüpi eksamist natukene kõrgem ja kui me vaatame päris eksamit, siis õpilased olid veelgi rohkem motiveeritud ennast kokku võtma ja küllap on siin taga ka hea õpetajate töö, sellepärast, et päriseksamil saadi ka teisest katseeksamist parem tulemus," rääkis Hennoste pressikonverentsil ajakirjanikele.

Eesti keele riigieksamil osales 8661 õpilast ja keskmine tulemus oli Hennoste sõnul 62,82 protsenti. Mullu läbi viidud eksamil, mis kujutas endast veel kirjandit, oli keskmine tulemus 59,28, mis tähendab, et keskmiselt paranes tulemus umbes 3,5 protsenti. "Kui vaadata osade kaupa, siis esimene osa oli lugemine ja selle keskmine tulemus oli 73,02 protsenti ja teine osa oli kirjand ja selle keskmine tulemus oli 56,02 protsenti," sõnas Hennoste.

Lugemistulemust võib Hennoste hinnangul pidada eriti esimese korra kohta heaks, samas võis kirjandi mõnevõrra madalam tulemus olla tingitud sellest, et rohkem pandi rõhku eksamiks valmistumisel lugemisülesannet harjutamisele. "Kirjandit püüti üsna paljudel juhtudel kirjutada nii, nagu vana eksami puhul, unustades ära, et ka kirjandi puhul olid tegelikult ju eksamitöös päris suured muudatused," tõdes Hennoste. "Tekst pidi olema lühem, see tähendab, et õpilased pidid kirjutama lühemalt ja konkreetsemalt ja asjalikumalt, mitte lubama endale teksti laialivalguvust,"sõnas Hennoste. "Samuti pidi uue eksami puhul kirjandit ise pealkirjastama, ei saanud kirjutada pealkirja põhjal, vaid probleemi põhjal," lisas Hennoste. Kirjandi tulemust langetas osal õpilastel Hennoste puhul ka see, et kirjutati liiga pikad tekstid.

Poiste keskmine eesti keele eksami tulemus oli 59,06 ja tüdrukutel keskmiselt 65,85 protsenti. Alla 20 punkti sai 56 õpilast ehk 0,65 protsenti eksaminandidest. "See on minu meelest just see koht, kus uue osaoskuste eksami mõte tuleb kõige paremini välja," sõnas Hennoste. "Kui 2011. aastal ei suutnud 20 protsenti saavutada ligi 200 õpilast, siis nüüd kõigest neljandik neist ja miks need 200 ei suutnud, seal oli põhjus eelkõige selles, et eksam koosnes ühest osast, see oli subjektiivselt hinnatav eksamiülesanne, tekstiloome," sõnas Hennoste.

"Nüüd, kus eksam on objektiivsemalt hinnatav ja õpilane saab oma õppekavakohaseid teadmisi näidata laiemalt erinevates valdkondades, siis hindekünnisel eelkõige see subjektiivsuse määr on selgelt vähenenud ja selle tõttu võib öelda, et uus eksamivorm on palju rohkem õpilasega arvestav ja õpilassõbralikum" rääkis Hennoste. Samas on eksami nõudlikkus Hennoste sõnul säilind. "Seda näitab ka see, et 100 punkti sai eesti keele riigieksamil 13 õpilast, varem olid need numbrid seal 70, 90 vahepeal, nii et väga head tulemust on raskem saada, väga head õpilased peavad rohkem pingutama," tõdes Hennoste. Samas ei ole 13 maksimumtulemuse saanud õpilast väike arv, sest tegu on kõigi eksamite arvestuses teise tulemusega.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

"Neli õpilast jäi vahele spikritega matemaatikaeksamil ja bioloogiaeksamil tegi 18 õpilast oma riigieksamit nii-öelda oma õpetajate juhendamisel ehk õpetajad ütlesid ette neile vastuseid," sõnas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin pressikonverentsil ajakirjanikele. Rikkumised matemaatikaeksamil tuvastati Lippini sõnul juba eksami käigus, kuid bioloogiaeksami puhul alles hindamisel.

Riigieksami sooritajate arv langeb

Riigieksamite sooritajate arv langes aastaga 2190 eksaminandi võrra mulluselt 19 490-lt tänavuse 17 300-ni.

"Eksamiperiood läks rahulikult, analoogselt viimaste aastatega ja suuri üllatusi ei olnud, mis on meie jaoks positiivne," ütles Lippin.

Eksamivalikute protsent oli tema sõnul varasemate aastatega võrreldes suhteliselt sarnane, kõikudes mõne protsendi piires. "Suuri trende ei ole, aga mingil määral tõuseb ühiskonnaõpetuse eksami sooritajate arv, pisut tõusid ka eesti keel, inglise keel ja eesti keel teise keelena. Langesid geograafia, bioloogia ja ajalugu, kuid seda minimaalselt," rääkis Lippin.

Riigieksamil läbi kukkunute arv on Lippini sõnul aasta-aastalt langenud. "Pigem saadakse läbi, pigem on õpilased targemad," tõdes ta.

100 punkti 70 eksaminandile

Eesti ja vene õppekeelega eksaminandide osas tõi Lippin välja suured eksamitulemuste erinevused ajaloos ja ühiskonnaõpetuses, kus eesti õppekeelega eksaminandide tulemused olid oluliselt paremad. "See on murettekitav koht, et mis siis toimub vene õppekeelega koolides, mis ajalugu seal õpitakse, mis ühiskonnaõpetuse tunnid seal toimuvad ja kuidas üldse siis Eestile lojaalsed kodanikud kasvavad," küsis Lippin. Positiivse poole pealt nimetas ta vene koolide paremaid eksamitulemusi reaalainetes.

100 punkti said riigieksamitel 70 eksaminandi, neist 21 matemaatikas, 13 eesti keeles ja 11 vene keeles. 100 punktini ei jõudnud ükski eksaminand bioloogias, geograafias, prantsuse keeles ja ühiskonnaõpetuses. Lippini sõnul sai 100 punkti kolmes aines üks õpilane ja kahes aines viis õpilast. Kaks õpilast sooritas seitse, 18 õpilast sooritas kuus ja 840 õpilast viis riigieksamit.

Allikas: BNS

2012. a riigieksamite esilagse statistika leiab eksamikeskuse kodulehelt.

Foto: Koolielu arhiiv

„Kuna ma olen nii muusikaõpetaja, huvijuht kui ka 9. klassi juhataja, siis on mul olnud teha kõike muud, kui puhkusele mõelda,” naerab Haapsalu gümnaasiumi õpetaja Ilona Aasvere Õpetajate Lehele vastuseks küsimusele, kuidas puhkuseplaanide tegemine kulgeb.

Igal juhul kavatseb Ilona Aasvere sõita puhkuse ajal Hiiumaale, tema sõpruskond veedab seal juba pea kakskümmend aastat iga juuli teise nädalavahetuse.

Augustis, mis seal salata, tuleb hakata juba tasapisi mõtlema, kuidas tänavune 1. septembri aktus võiks välja näha,” tunnistab Ilona Aasvere. Ja lisab: „Õpetaja mõte töötab edasi ka siis, kui ta puhkab".
Teiste õpetajate plaanidest loe edasi juba Õpetajate Lehest.

Foto: Koolielu arhiiv

Malevlased kogunevad kell 11.00 Kanutiaia pargis, kust liigutakse rongkäiguga Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri saatel läbi vanalinna Raekoja platsile. Esimesed malevavahetused saavad Raekoja platsil heade soovidega abilinnapea Kalle Klandorfi poolt teele saadetud ning peale pidulikku osa esineb ansambel Paha Polly.

Käesoleval aastal pakub SA Õpilasmalev tööd 750 noorele. Uue kodu kolmeks nädalaks saab 24 linnavälist rühma ning Tallinnas võib malevlasi kohata suve jooksul 17 erinevas rühmas. „Kui mai alguses avasime registreerimise, oli meil töökohti pakkuda umbes 720 noorele. Kuna malevasse soovijaid oli niivõrd palju, oleme tänaseks leidnud lisavahendeid ning võimaluse luua 30 noorele lisatöökoht. Üks uus ja noorte jaoks kindlasti väga atraktiivne rühm on tulemas meil koostöös Tele2-ga, kus noored saavad Smart malevarühmas oma malevaaega veeta ning väga kasulikke kogemusi müügi ja turunduse vallas omandada nii Kloogarannas, Tallinnas kui Pärnus. Samuti on Tele2 sel suvel maleva ametlik mobiilioperaator, tänu kellele saavad kõik meie malevlased Smart kõnekaardiga omavahel tasuta suhelda,“ sõnab SA Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik.

Lisaks palgatööle ja põnevale kultuuriprogrammile on noortel taaskord võimalus osaleda ka SA Õpilasmaleva, Euroopa Noored Eesti büroo, SA Heategu ja Eesti Noorsootöö Keskuse ühises projektis Malgatus. „Malgatus saab toimuma juba viiendat korda ning iga aastaga on osalevaid rühmi lisandunud. Usun, et antud tendents peegeldab üsna hästi noorte suurt huvi ühiskonnas toimuvate protsesside vastu ning läbi oma ideede ja algatuste on noortel võimalus neid ka positiivses suunas mõjutada,“ selgitab Saavik.

Malevasuvi lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga 14.-16. augustil Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses. Kolme päeva jooksul selgub spordi ja loomingulisuse kokkuvõttes, kes võidab endale 10. malevasuve parima rühma tiitli. Kokkutulekule on oodatud kõikide malevakorraldajate rühmad üle Eesti.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 eluaastat. Maleva eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Tallinna Õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud Sihtasutus Õpilasmalev. Sihtasutus Õpilasmaleva suurimad toetajad on Tallinna linn ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Allikas: BNS

Eelmise aastaga võrreldes kasvas koondsumma kolme võrra, kinnitas eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa Vikerraadiole (kuula intervjuud).

Samas langes märkimisväärselt 100 punktile tehtud eksamite hulk - kui mullu oli neid 77, siis nüüd vaid 13.

Kui varem kirjutasid abituriendid 600sõnalise lõpukirjandi, siis alates sellest aastast oli emakeele eksam kaheosaline.

Eksam koosnes nelja teksti hõlmanud lugemisosast, kus tuli vastata teksti puudutavaile küsimustele, ning 400sõnalisest kirjandist, mis tuli ka ise pealkirjastada. Loe uudist täismahus ERRi uudisteportaalist.

Kuid investeeringute suunamisega antakse selgelt märku, millistel koolidel nähakse kaugemat tulevikku. "Meie suund on tugevate gümnaasiumide eelisarendamisele ja selge, et prioriteet tuleb investeeringute osas valida," ütles Aaviksoo. Artikkel täismahus Postimehest.

Valitsuskabinet kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi esitatud hariduskorralduse kaasajastatud põhimõtted, et tagada kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav ning kvaliteetne haridus, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile.

Uute põhimõtete kohaselt vastutab koolide tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest kooli juht, kelle otsustusõigusi ja vastutust suurendatakse.

Eesmärgiks seatakse õpetaja palga alammäära viimine riigi keskmise palga tasemele alustades õpetajate palga alammäärast vähemalt 700 eurost kuus alates 1. jaanuar 2013.

Õpetajate ja õpilaste töökorralduse lihtsustamiseks eristatakse edaspidi põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades prioriteetsed õpitulemused ning kujundatakse vastavalt koolide taseme- ja lõputööd. Õpitulemuste eristamine annab ka võimaluse vähendada õpetajate õpetamise- kui ka õpilaste õpikoormust.

Kohalikele omavalitsustele riigi poolt eraldatava haridustoetuse arvestus muudetakse kinnitatud põhimõtete kohaselt sihtotstarbeliseks ja omavalitsuste põhiseks, tõstes seeläbi kohalike omavalitsuste vastutust ning rolli üldhariduskorralduses. Ühtlasi lahutatakse põhikoolide ja gümnaasiumiastmete rahastamine.

Haridus- ja teadusministeerium esitab hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtteid kehtestava põhikooli ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu koos vastavate rakendusaktide eelnõudega valitsuse istungile hiljemalt 1. oktoobriks 2012. aastal.

Allikas: BNS

 Foto: Dreamstime

Tähelepanu keskmes olid need taustategurid, mida saab sihipärase hariduspoliitikaga muuta, näiteks vanus, mil võõrkeelte õpetamine algab, või õpetajate koolitamine. Taustaküsimustikke oli kolm: valimisse kuuluvale õpilasele, valimisse kuuluva kooli III astme võõrkeelte õpetajatele ja valimisse kuuluva kooli direktorile.

Varasem õpe tagab edu

Euroopa keeleoskusuuringu tulemused näitavad, et varasem võõrkeeleõppe algus tagab parema võõrkeele oskuse, samuti mõjutab parema tulemuse saavutamist enama arvu võõrkeelte ja antiikkeelte õppimine ning teatud määral õppemaht. Positiivne mõju on testitud keele oskusele sellel, kuidas õpilased tajuvad oma vanemate sama keele oskust ning sellel, millised on õpilaste võimalused testikeelt kasutada traditsioonilise ja uue meedia abil.

Koolide keeltele spetsialiseerumises on riigiti märgata erinevusi, suurim erinevus on selles, kui palju tundides sihtkeeles räägitakse. Muu – kool pakub ettenähtust rohkem võõrkeeli, jaotab suure klassi rühmadeks, IKT-vahendite olemasolu, välismaiste õpetajate arv jms – on väiksemate erisustega.

Räägi tunnis võõrkeeles!
 
Õpilased, kes arvavad, et keeleõpe on kasulik, saavutasid parema tulemuse, ning õpilased, kes arvavad, et keeleõpe on raske, saavutasid kehvema tulemuse. Positiivselt mõjutab keeleoskust see, kui nii õpilased kui õpetajad tunnis keelt sagedamini kasutavad.

Keelemappi eriti ei kasutata

Taustaküsimustik näitas, et üldiselt on Euroopas keeleõpetajad hästi kvalifitseeritud, kõrgesti haritud, spetsialiseerunud keele õpetamisele. Suhteliselt vähe erinevusi leiti riigiti ka õpetajate ametisse määramises ja õpetamise kogemuses, kuigi erinevused olid selles, mitut keelt õpetajad on õpetanud. Üldiselt on vähe osaletud õpetajate vahetuses, riigiti erineb märkimisväärselt ka võõrkeeleõpetajate arv. Euroopa keeleõppe raamdokumendi koolituse võimalus ja raamdokumendi kasutamine. Keelemapi koolitusi on veidi ühtlasemalt olnud, kuid tegelikult kasutatakse keelemappi küllalt vähe. Õpetajate osalemises täiendkoolituses riigiti suuri erinevusi ei ole.

Fotol hetk pressikonverentsilt 21.06.2012. Koolielu arhiiv.

Inglise keele sõnavara

See rakendus võimaldab õppida põhilist sõnavara. Oma teadmisi saab testida ning täiustada sõnu ja seletusi kokku viies. Iga ülesanne koosneb kümnest küsimusest ja iga küsimus sisaldab nelja vastusevarianti. Tuleb valida õige vastus ning iga testi lõpus saab vastuseid kontrollida.

Arvutamine 

Lõbus viis liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise drillimiseks. Rakenduses on ka aja peale arvutamise režiim ja edetabelid, et õppeprotsessi mängulisust lisada.

TED

Kaasahaaravad ettekanded tähelepanuväärsetelt inimestelt. Ametlik TED konverentsi rakendus võimaldab sul sisustada reisimist ja vaadata ettekandeid autos, bussis, rongis. Rohkem kui 1200 video- ja helisalvestust (kogu täieneb iga nädalaga) inspireerivate mõtetega haridusuuendajatelt, tehnoloogiagurudlet, meditsiinivaldkonna uurijatelt, ärigeeniustelt ja kõikvõimalikest muudest valdkondadest.

NASA 

Jahmatavad pildid, videod, info missioonide kohta, uudised, NASA TV, üksikasjalikud selgitused NASAs hetkel käsiloleva kohta, rakettide stardiloendurid, kaardid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) asukohaga, NASA Twitter voog, raadiokanal. Seda ja palju muud avastamist pakub NASA rakendus.

Mõista, mõista 

Riddle This (Mõista, mõista, mis see on?) pakub suurel hulgal mõistatusi, mis on jagatud seitsmeks erinevaks kategooriaks valdkondade ning raskusastmete järgi.

Käekirja harjutamine 

See rakendus pakub käekirja harjutusi. Rakendus joonistab või lausub tähti ette ja laseb seejärel enda käe järgi tähti joonistada. Olemas on juhendid suurte ja väikeste tähtede, numbrite ja lihtsamate kujundite jaoks.

SparkNotes

Sparknotes võimaldab saada ülevaateid kirjandusest, luulest, filosoofiast, draamast ja lühilugudest. Ülevaadete sisu on võimalik alla laadida või võrgus kasutada. Rakendus lubab ka asukoha jagamist ning õppegrupi algatamist otse mobiiltelefonilt.

Origami

Origami on iidne Jaapani paberivoltimise kunst. Origami on saanud väga populaarseks Jaapanis ning ülejäänud maailmas, paljud naudivad erinevate kujutiste voltimise väljakutset. See rakendus aitab asjaga algust teha - õpetab, kuidas tuntud origami-kujundid valmivad.

Tegevuste planeerija 

Kunagi ei unune enam midagi - oma ülevaadet ülesannetest, kodutööst, projektidest, kursustest jne. Tegevusi saab vaadata lähenevate kuupäevade kaudu, on võimalik lisada meeldetuletusi ning märkida, kui ülesanne on sooritatud. Rakendusega on võimalik hoida silm peal ka oma tulemustel.

Täiuslik kuulmine

Oled Sa kunagi soovinud muusikat kuuldes eristada õigeid noote? See vähetuntud rakendus on võimas vahend oma muusikaliste oskuste tõstmiseks. Selles on seitse erinevat harjutuse tüüpi ning erinevad instrumendid.

See valik oli kokku pandud Edudemic haridusveebi poolt. Millised on aga teie lemmikud? Jagage oma kogemusi ning soovitusi.

Refereeritud: Edudemic 

Vaata ka: 
TED-Education – iga õpetaja võimalus saada TED esitlejaks
TED-loengud – ideed, mis väärivad jagamist