Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender lausus pressikonverentsil, et igapäevases õppetöös ongi põhikoolis esimeses võõrkeeles eesmärk, et lõpetaja jõuaks keeleoskuses B-tasemele. See tähendab B2-taseme puhul iseseisvat keelekasutajat, kes suudab end väljendada selgelt ja tulemuslikult; B1-tase tähendab, et inimene tuleb võõrkeeles toime  otsesõnaliste tuttavate teemadega. Mõlemal juhul on tegu hea keeleoskusega.

Arvude keeles

Euroopa keeleoskusuuringu tulemused näitavad, et esimeses testikeeles ehk inglise keeles saavutasid lugemises B-taseme 60% uuringus osalenud Eesti põhikooli lõpuklassi õpilastest, kuulamises 63% ja kirjutamises 60%. Kõnelemist kui üht osaoskust selles uuringus ei kontrollitud.

Meist paremad tulemused saavutasid lugemises  Malta ja Rootsi (vastavalt 79% ja 81%), kuulamises  Holland, Malta, Rootsi ja Sloveenia (B-taseme saavutasid vastavalt 77%,  86%,  91% ning  67% uuringus osalenud õpilastest)  ning kirjutamises Malta ja Rootsi (83% ja 75%).

Teine testikeel oli Eestis saksa keel. Seda õpitakse meie koolides tunduvalt vähem kui inglise keelt, ja see oli ka tulemustest näha, ehkki häbenemiseks põhjust ei ole. Siin saavutas lugemises B-taseme 27% uuringus osalenud eesti õpilastest, kuulamises 24% ja kirjutamises 22%. Näiteks Hollandis olid vastavad arvud 54, 60 ja 31; Poolas aga 6, 5 ja 7. Olgu lisatud, et valim pidi hõlmama 1500 õpilast, seega olid testitegemisse haaratud praktiliselt kõik Eestis põhikooli viimases klassis saksa keelt õppivad õpilased.

Euroopa keeleoskusuuringus osales kokku 14 riiki ja 53 000 õpilast. Igas riigis mõõdeti keeleoskust kahes kõige sagedamaini õpetatavas võõrkeeles viie testikeele hulgast (inglise, saksa, hispaania, prantsuse ja itaalia keel), nimetades neid esimeseks ja teiseks testikeeleks. Iga valimisse kuulunud õpilase keeleoskust mõõdeti vaid ühes keeles.

Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi, nagu seda tehakse PISA, PIRLSi ja TIMSSi uuringute puhul. Siit leiab keeleoskusuuringu täpsemad tulemused.

Võõrkeele riigieksam muutuste lävel

Mida tulemustega peale hakata? Eks need ole teetähised haridus- ja keelepoliitikas edasiste otsuste tegemisel.

Tõnu Tender tutvustaski põgusalt kavandatavaid uuendusi võõrkeele riigieksamites. Eesti soovib ületulevast aastast hakata võõrkeele riigieksamina kasutama Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal koostatud vastava keele kui võõrkeele eksameid, inglise keele osas võib samasugust muutust oodata 2016. aastast.

Uuenduste eesmärgiks on kaasajastada võõrkeelte oskuse mõõtmist ja hindamist ning muuta eksamid usaldusväärsemaks, samuti anda õpilastele enam võimalusi saavutatud võõrkeelte oskuse hindamiseks ja tunnustamiseks.
Lisaks soovitakse tõsta keeleõppe motivatsiooni ja saavutada teatav vabadus õpilastele eksamite sooritamiseks, näiteks eksami keeleoskustaseme valiku näol.

Fotol hetk pressikonverentsilt. Uuringu tulemusi kommenteerivad minister Jaak Aaviksoo, keeleoskaonna nõunik Tõnu Tender ja uuringu Eesti koordinaator Kristi Mere. Koolielu arhiiv.

Keeleoskusuuringu Eesti kodulehekülg

"Uuring andis meile teadmise, et Eesti koolinoorte esimese võõrkeele oskus on võrreldes Euroopa eakaaslastega igati tasemel," ütles haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender pressikonverentsil ajakirjanikele. "Küll aga on vaja mõelda, kuidas muuta etemaks teise võõrkeele õpetamist, sest siin on meil arenguruumi veel küllaga," lisas Tender.

Lisaks keeleoskusele selgitas uuring ka mõningaid keeleõppesse suhtumise aspekte. Kinnitust sai näiteks fakt, et võimalikult varajane võõrkeele õppimine tagab parema keeleoskuse. Õpilased, kes ise tunnetavad keeleõppe vajalikkust, saavutavad parema tulemuse kui keele õppimisse vastumeelselt suhtuvad õpilased. Veidi üllatavana selgus uuringu tulemustest, et õpilase iseseisev arvuti kasutamine keeleõppe eesmärgil avaldab keeleoskusele pigem negatiivset mõju.

Eesti puhul toodi eriti positiivsena välja, et koolid soodustavad õpetajate enesetäiendamist, Eesti nõrkusena võib märkida õpetajaskonna, eriti aga saksa keele õpetajate vananemist.

Tegu oli esimese keeleuuringuga, mis reaalselt mõõtis inimeste keeleoskust, varasemad sarnased uuringud põhinesid inimeste endi hinnangul oma keeleoskusele. Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi.

Vajadus sarnase uuringu järele tekkis tarvidusest anda osalevatele riikidele võrreldavad andmed võõrkeelte oskuse kohta, jagada häid kogemusi keelte õppimisest, õppemeetoditest ja õppekavadest. Teise eesmärgina seati uuringule selgitada välja, kuidas on jõutud Euroopa Ülemkogu 2002. aastal seatud eesmärgini, et Euroopa noored oskaksid vähemalt kahte võõrkeelt.

Uuringus osales 14 riiki ja andmeid koguti põhihariduse lõpetajate või keskhariduse teise aasta õpilaste keeleoskuse kohta. Valitud tase sõltus erinevate riikide keeleõppe korraldusest, s.t vanusest, mil õpilased hakkavad õppima teist võõrkeelt. Belgia kolm keelekogukonda osales uuringus eraldi ja seega oli uuringus osalejaid 16 juriidilist üksust.

Esimese Euroopa keeleoskusuuringu valim koosnes umbes 53 000 õpilasest ja igast riigist osales 3000 õpilast. Igas riigis mõõdeti võõrkeeleoskust kahes kõige sagedamini õpetatavas võõrkeeles viie testikeele hulgast, milleks olid inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keel, nimetades neid esimeseks ja teiseks testikeeleks. Iga valimisse kuulunud õpilase keeleoskust mõõdeti vaid ühes keeles.

Allikas: BNS

Välja valiti kolm tähelepanuväärseimat tööd, mis avaldatakse ajakirjas Akadeemiake ning Metsaülikooli kodulehel. Samuti kutsutakse parim esseist selleaastasesse Metsaülikooli.

Kolme kõige tähelepanuväärsema töö autorid olid Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilane Kristiina Liiva, Pärnu Ülejõe gümnasist Kristiina Ojamets ja Tuuli Lõhmus Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Esimese koha saanud Kristiina Liiva kirjutas oma essees, et kardab tuleviku koolile mõeldes kõige rohkem, et enam ei väärtustata eesti keelt ega kirja: „Kui eesti keele etteütluse saab laps ,,kahe“, siis vaadatakse sellele läbi sõrmede nagu minu ajal ebaõnnestunud tirelile. Kuid kui juhtub inglise keele hinne e-tunnistusel olema madalam kui ,,4“, ollakse põhimõtteliselt läbi kukkunud ja terendav prestiižne ametikoht asendub lihttöölise omaga“.

Samas tõi teise koha saanud Kristiina Ojamets oma essees välja, et muutused koolisüsteemis on vältimatud, kuid meie võimsuses on neid ise suunata ja kujundada. "Selleks, et koolielus rajaneks õpetaja ning õpilase suhe üksteise mõistmisel ja austusel, haridussüsteem taotleks kõigi heaolu ja elus hoitaks traditsioone, tänu millele jääb kool püsima oma headuses ja olulisuses, on vaja kõigi tahet ja meelekindlust asju muuta, kuid ka säilitada“.

Kolmanda koha saanud essee autor Tuuli Lõhmus rõhutas, et teadmisterallil pole tähtis võit, vaid tähtsad on protsess ning osavõtt.

Tänavuse konkursi võttis žürii liige Rein Taagepera kokku järgmiste sõnadega: „Vigu kinni naelutada on hea, lahendusi välja pakkuda on parem!“.

Esseekonkursi žüriisse kuulusid Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele Metsaülikoolile teemal "Haridus. Haritus", mis toimub Käärikul 8.-12.august.

Metsaülikool tänab kõiki konkursil osalenuid.

Allikas: BNS

Riikliku eksamikeskuse statistika ütleb, et kui 2008. aastal sai üle Eesti medali kokku 895 ehk ligi üheksasada keskkoolilõpetajat, siis selleks aastaks on medalistide arv kukkunud 20 protsendi ehk viiendiku võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.

Medalite üldarvu vähenemise peamine põhjus on aga proosaline: õpilaste üldarvu vähenemine. Kui õpilasi on vähem, on ka vähem medaliste. Loe ERRi uudisteportaalist.

Kui üldjuhul mõtlevad keskkooli lõpetamise järel Kaitseväkke astumisele noormehed, siis medalist Siret Niinepuu Aravete gümnaasiumist on otsustanud sama kasuks. „Üheteiskümneks kuuks, Tapale, suurtükiväe pataljoni,“ teatas Niinepuu: „Ma ei oskagi öelda, kust see huvi täpselt, aga ühel hetkel hakkasin uurima, sõitsin ükskord Tapa väeosast mööda ning ütlesin kohe vanematele, et lähen ka sõjaväkke ükskord.“ Niinepuu on naiskodukaitse liige olnud juba kaks aastat ning on Kaitseliidus läbinud ka sõduri baaskursuse.

Loe ja vaata videot ERRi uudisteportaaalist.

Pildigalerii ja reportaaž Postimehe veebiväljaandes.

Foto: Koolilõpukell Põltsamaa ühisgümnaasiumis aprillis 2012. Koolielu arhiiv.

Tänavu kooli lõpetanud noor muusik Kadri Veski täitis sel kevadel kodanikuportaalis avalduse, et Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus teavitaks teda eksamitulemustest mobiilisõnumi teel.

Telefoni jõudnud sõnumid tekitasid aga vastakaid tundeid, kui ühe isikuandmetega SMSi lõppu oli lisatud kutse tulla õppima erakõrgkooli, teise aga sulaselge reklaam laevafirma kruiisi kohta, saab lugeda Postimehe artiklist.

„Suvelaagrite riiklik rahastus on väga vajalik, et toetada lapsevanemaid soodsama laagrituusiku maksumusega ning suurendada noorsootöö teenuste kättesaadavust,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Liis Proos pressiesindaja vahendusel.

Eestis tegutseb 24 noortelaagrit ja hulgaliselt projektlaagreid. Noortelaagrite populaarsusest annab tunnistust tõsiasi, et viimase noorteseire aastaraamatu andmeil on noortelaagris viimase kolme aasta jooksul oma sõnul osalenud enam kui pooled kuni 15-aastastest noortest.

„Noored vanuses 7-13 eelistavad veeta oma suve laagris, suuremad soovivad suvel pigem töötada,“ lausus Proos. Sel suvel saavad riigi toetusel malevas tööd ligi 5000 noort, kuid nõudlus malevakohtade järele on suurem.

„Peamisteks tööandjateks noortele on kohalikud omavalitsused ja aasta-aastalt järjest enam ka ettevõtjad, kuid siiski mitte nii piisaval hulgal, et kõik noored, kes soovivad suvel malevas töötada, ka seda saaksid,“ nentis Proos vajadust tööandjate järele. „Positiivne on aga see, et maleva tegevusareaal laieneb, nt hiljuti alustas Tartus teadusmalev satelliidi ehitamist. Siinkohal kutsun üles ka teiste nii teadus-, kui tööstusharude esindajaid maleva meetodit kasutama.“
Malevate riigipoolne toetus küünib sel aastal pea saja tuhande euroni, mis vastavalt esitatud taotlustele jagati õpilasmalevate nõukoja ettepanekul 48 malevakorraldaja vahel.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2012“ ja „Noortemalevad 2012“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud „Targalt internetis“ koolipäevade sihtrühmaks olid õpilased vanuses 10-16, õpetajad ja lapsevanemad. Interaktiivne õpilastele suunatud koolitusprogramm pandi kokku vastavalt kooli soovile. Lisaks lastele ja noortele suunatud koolitusele viidi läbi ka õpetajatele/lastega töötavatele inimestele ning lapsevanematele suunatud loeng, mille eesmärgiks oli põhiliste internetiohtude tutvustamine.

Projekti planeerimisel prognoosis "Targalt internetis" projekti teavitusmeeskond, et kogu perioodi vältel viiakse läbi 43 koolikülastust. Esialgse õppeprogrammiga, mida kasutasime 2011.aasta esimesel poolel, viisime teadmisi mõistlikust veebikasutusest 800 alg- ja põhikooli õpilaseni. Masskoolitust, mis kestis 3 tundi ja oli mõeldud 100-200 osalejale ja mida viisid läbi korraga 3-4 treenerit, korraldasime kümnel korral. 

Koolituskontsepstiooni muutus

Samas jõudsime tõdemuseni, et taoline koolitusmoodul ei toimi väiksemates kohtades ning ka suurtel koolidel oli raske õppetööd terve koolipäeva raames ümber korraldada. Juba 2011. a märtsikuus läksime üle väiksematele, peamiselt 1-2 klassikomplektile mõeldud programmidele. Teavituskeskus mõistis ka vajadust  töötada välja süvendatud programm õpetajatele/koolipsühholoogidele, kes peale programmi läbimist oleks valmis ka ise e-turvalisuse-alaseid tunde läbi viima.

2010/2011 õppeaastal toimus kokku 22 koolitust, kus osales 1300 põhikooliõpilast vanuses 11-16,
ning 600 õpetajat ja lapsevanemat.  

2011/2012 õppeaastal toimus üle Eesti 113 „Targalt internetis“ kooli- või lasteaiakülastust, kus viidi läbi:

• 50 õpituba eelkooliealistele lastele
• 62 töötuba algkoolile ja põhikooli noorema astme õpilastele ( V-VII klass);
• 45 põhikoolile ja gümnaasiumile suunatud interaktiivset õpituba
• 10 loengut lapsevanematele
• 30 õpituba õpetajatele, koos praktiliste juhenditega oma koolis e-turvalisuse tundide läbiviimiseks.

2011/2012 õppeaastal  osales "Targalt internetis" koolitustel 8600 õpilast, 906 lapsevanemat ja 877 õpetajat.
Õpilaste osalus vanuseti:

• 2329   5a-11a last
• 5271  12a-16a last
• 1000  17+ aastast noort

Lisaks viisid koolitajad Tiigrihüppe haridusportaalis Koolielu läbi neli 20 tunni pikkust e-kursust õpetajatele. Igal kursusel osales 20 õpetajat.

Kokku osales kogu projekti jooksul koolitusüritustel 9900 õpilast, 906 lapsevanemat, 1477 õpetajat ja lisaks 933 registreerunud teavitusüritustest osavõtjat.

Teavitusmaterjalidest jagati koolitustel Abiliini (Lasteabi 116 111) plakateid, Targalt internetis kleepse, harilikke pliiatseid ja pastapliiatseid, Targalt internetis töövihikuid, projekti voldikuid ja õppematerjale.

Suurimaks ohuks küberkiusamine
2011/2012 õppeaastal lapsevanemate ja õpetajate seas läbiviidud online-tagasisideküsitluse tulemused näitasid,  et  55,6% vastanutest hindas „Targalt internetis“ koolitusel osalemist ja teemadevalikut oluliseks; 36,4% pidas saadud teadmisi väga oluliseks.

47% lapsevanemaid peab suurimaks internetis varitsevaks ohuks küberkiusamist ja selle ohvriks langemist. Ahistamist ja lapse eale mittesobiva sisuga lehtedega kokkupuutumist peavad suurimaks ohuks 35% ja 19% täiskasvanutest.

Õpetajatelt saadud tagasiside järgi peaks internetiohutus olema osa riiklikust õppekavast (71% vastanutest), seda eriti põhikooli nooremas astmes.  Hea on tõdeda, et 58% koolitusel osalenud õpetajatest on valmis ka ise internetiturvalisuse tunde läbi viima.

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Lisainfo:

Triin Kangur, teavitustöö projektijuht

Tiigrihüppe Sihtasutuse

triin@tiigrihype.ee

Foto: Dreamstime

Uute teadmiste hankimise kõrval oli Nelijärvel peetud suvekoolis olulisel kohal ka kogemuste vahetamine ning teiste tehtust innustuse saamine. Selleks toimus esimesel päeval mess, kuhu olid välja pandud lasteaedade näited metoodikast, mida nad on ohutuse ja turvalisuse valdkonna käsitlemiseks oma õppe- ja kasvatustöös kasutanud.

Iga suvekoolis osaleja pidi kaasa võtma vähemalt ühe töö, mis oli esitatud kas plakatina, õppevahendina, teemamapina või töö kirjeldusena. Töö vormistamisel tuli jälgida, et see sisaldaks ka taustinformatsiooni teemast, õppe- ja kasvatustöö eesmärke, eeldatavaid tulemusi lapsest lähtuvalt, läbiviidud tegevuste loetelu kirjeldust, metoodikat  ja integreeritust teiste valdkondadega ning näitama või kirjeldama ka tegevustes kasutatud materjale ja vahendeid.

Miks on vaja hea praktika näiteid?

Milleks on hea praktika näiteid vaja? Heade praktikate eesmärk on kaasa aidata laste teadmiste ja oskuste suurenemisele turvalisuse valdkonnas ning luua lasteaias turvalist keskkonda. Kõik need lasteaias läbiviidavad tegevused aitavad kaasa lastes teadmise kujunemisele, et tervis ja turvalisus on väärtus.

Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel on oluline arvestada, et tegevused on lastele huvitavad ja mängulised ning nende läbiviimisel on lõimitud erinevaid riikliku õppekava valdkondi. Kasutatakse erinevaid tegevusi nagu vaatlemine, uurimine, kuulamine, arutlemine, probleemide püstitamine, järelduste tegemine, katsetamine, näitlemine, muusika-, kunsti- ning liikumistegevus jm. Oluline on, et tegevuse sisu ja eesmärk on kooskõlas ja vastavad laste vanusele.

Hääl kõige rohkem meeldinud tööle

Peale töödega tutvumist, mida oli kokku ligi 80, said kõik suvekoolis osalejad anda oma hääle neile kõige enam meeldinud tööle ning seda kahes kategoorias: üks töö pidi olema liiklusohutuse valdkonnast ning teine muude alateemade seast.

Muude turvalisuse ja ohutusega seotud tööde sisuks olid ohud erinevates situatsioonides ja keskkondades ning nende ennetamine, turvaline käitumine ja reeglid erinevates tegevustes ning keskkondades, abi kutsumine ja käitumine ohtlikus situatsioonis, samuti hädaabinumber ja selle kasutamine, oskuslik tegutsemine eksinuna (metsas, linnas jm), turvavarustus, kehaline aktiivsus ja sellega seotud ohud, keeldumine tegevustest, mis ohustavad last (nt võõrastega kaasaminek), sotsiaalsed oskused sh oskus vaidlustada valesid reegleid ja tegevusi ning ignoreerida eakaaslaste negatiivseid mõjutusi.

Tööde esitajatele saab teha ainult väga suure aplausi ning öelda, et need on südamega tehtud tööd. See oli lausa tajutav, kui palju on neisse panustatud ning isegi minul täiskasvanuna tekkis suur tahtmine sellistes mängulistes ja harivates tegevustes kaasa lüüa ning targemaks saada või vanu teadmisi meelde tuletada.

Aga siis see kõige põnevam osa… trummipõrin ja...  kõige rohkem rahva hääli ehk 16 häält kogus erinevate ohutuse ja turvalisuse teemade kategoorias Tartu lasteaed Klaabu ning  liikluskasvatuse valdkonnas sai 21 häälega ülekaaluka võidu Rakvere lasteaed Triin. 

I kategooria. Ohutuse ja turvalisuse erinevad alateemad

I Tartu lasteaed Klaabu
Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine Klaabus: riskianalüüsil laste kaasamine; õppematerjal lastele ”Klaabu õpetab”, teemamapp õpetajale ”Ohud meie ümber”.
Autor: Aita Arund

Klaabu lasteaia  võidutöö.

II Paikuse lasteaed Mesimumm
”Õnnetus ei hüüa tulles”
Autor: Tiina Kukk

III Tallinna Ümera lasteaed
Vaimne ja emotsionaalne turvalisus
Autor: Tatjana Kartašjova

IV Tartu lasteaed Mõmmik
Teemamapp ”Väärtuskasvatus”
Autor: Maria Apevalova

V Tallinna Lepatriinu lasteaed
”Tark laps teab”
Autor: Kaja Eskel

VI Pärnu-Jaagupi lasteaed Pesamuna
Pesamunalaste metsalaagrid
Autor: Sirje Mölder

II kategooria. Liikluskasvatus

I Rakvere lasteaed Triin
”Kasvan tervelt ja turvaliselt”
Autorid: Viivika Roostar ja Aire Schultz

Rakvere lasteaia võidutöö.

II Elva lasteaed Murumuna
Turvavarustuse propageerimine ja liikluskasvatus
Autor: Krista Loog

III Kunda lasteaed Kelluke
”Tasa sõuad, kaugele jõuad”
Autorid: Eda Kiili, Heli Lauk

IV Tallinna lasteaed Pallipõnn
Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis.
Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpool

V Tartu Veeriku linnaosa lasteaedade Meelespea, Kannike, Maarjamõisa ühisprojekt
”Liiklusega sõbraks - turvaline Veeriku”

VI – IX koht
Tallinna Poska lasteaed
Liiklusnädal Poska lasteaias
Autor: Kai Sade

Iisaku lasteaed Kurekell
”Olen tubli liikleja”
Autor: Riina Karri

Pärnu lasteaed Mai
Liikluskasvatuse näidendid
Autor: Katrin Saat

Paide lasteaed
Liikluskasvatuse õppeväljak
Autor: Sirje Kroonsaar

Lisaks andis Maanteeameti esindaja üle eripreemia helkuriteema huvitava käsitluse eest Viljandi lasteaiale Mängupesa. Töö autorid oli Merike Moks, Katrin Larm jt.

Parimad tööd said auhinnad Maanteeametilt ja Tervise Arengu Instituudilt. Lisaks saab Tartu lasteaed Klaabu Ideia OÜ-lt riskianalüüsi libedusega seotud ohtude väljaselgitamiseks ning seejärel ka kõik vajalikud libedustõrje tööd tasuta.

Kõik huvilised saaavad heade praktika tutvuda Terviseinfo veebilehel asuvas tervist toetavate tegevuste andmebaasis, kuhu läheb suve jookusl üles kokku 37 erinevat tööd. Vaata siit!
Teised tööd, mida (tehnilistel põhjustel) andmebaasi lisada ei saa, ning ka võidutööd lisatakse sügisel ehk siis uue õppeaasta alguses samuti Terviseinfosse, kuid valdkonna ”Tervisedendus lasteaias” alla. Hoidke portaalil silma peal!  

Lisainfo: Liana Varava, liana.varava@tai.ee

Fotod: Tervise Arengu Instituudi arhiiv

Loe lisaks: Tervist edendavate lasteaedade suvekool keskendub ohutusele

Teisipäeval kaitses Reelika Irs (juhendaja professor Kulno Türk, PhD) Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas oma doktoritööd "Teacher performance appraisal and remuneration aspects of performance management on the example of Estonian general educational schools" (eestikeelne pealkiri: “Õpetajate töösoorituse juhtimise hindamise ja töötasustamise aspektid Eesti üldhariduskoolide näitel”).

Doktoritöö eesmärk oli töötada välja soovitused õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise arendamiseks Eesti üldhariduskoolides. Töös määratakse kindlaks õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise kujundamise ja rakendamise aspektid ning töötatakse välja ettepanekud õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise kriteeriumide valikuks. Selleks viidi Eesti üldhariduskoolides läbi ulatuslik ankeetküsitlus, mille käigus küsitleti 2165 õpetajat ja 298 koolijuhti. Probleemide süvauuringu raames viidi kolmes koolis läbi juhtumiuuringud.
 
Uuringust saadi kinnitust, et tulemuslik juhtimine eeldab töösoorituse juhtimise juurutamist Eesti üldhariduskoolides. Õpetajate töösoorituse hindamise ja tulemustasustamise kujundamise ning rakendamisega on tihedalt seotud kooli strateegiline juhtimine, ressursijuhtimine ja organisatsioonikultuur, mis aitavad kaasa pedagoogide positiivse suhtumise kujundamisele õpetajate töösoorituse juhtimise suhtes.

Jaanuaris kirjutas Koolielu lähemalt Tartu ülikooli teadlaste ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös läbi viidud uuringust „Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“, mis näitas, et õpetajate tulemustasustamist rakendatakse vaid igas kolmandas üldharidus- ja igas kümnendas kutsekoolis. Õpetajate tulemustasustamine tagab aga õpetajate kõrgema motivatsiooni ja eesmärgilisema tegutsemise, osutati siis.

Samal teemal:

• Uuring soovitab õpetaja tasustamisel rohkem tulemustest lähtuda

Allikas: Tartu Ülikooli koduleht
 
Foto: www.dreamstime.com