Täna algavasse teadusmalevasse kutsuti osalejad eelvalikuga, edastab Tartu Ülikool oma pressiteates. Kutsed said telesaate Rakett 69 parimate hulgast Timothy Henry Charles Tamm (Gustav Adolfi gümnaasium), Siim Kurvits (Hugo Treffneri gümnaasium) ning Mats Mikkor (Carl Robert Jakobsoni gümnaasium) ja Estronautide kosmoseklubi liige Jürgen Laks (Tartu kommertsgümnaasium). Maleva vanemaks kutsuti Rakett 69 eelmise aasta finalist Jaan-Eerik Past, kes õpib Edinburghi ülikoolis füüsikat ning sooritab oma suvepraktikat Tartu observatooriumis.

Eesti tudengisatelliidi programmi juhendaja, füüsik Mart Noorma ütles, et kui me tahame Eestis teadmistepõhist majandust edendada, siis tuleb juba koolinoortele näidata, et ka oma tarkuse ning nupukusega on võimalik head taskuraha teenida. "Miks peaks malevas ainult põllul kõplama? Kuid teisalt on teadusmalev ka pedagoogiline eksperiment – kui võimekad need meie olümpiadistid siis ikkagi päris teaduslike probleemide lahendamisel on."

Teadusmaleva vanem, füüsikaüliõpilane Jaan-Eerik Past avaldas heameelt, et saab oma teoreetilisi füüsika- ja matemaatikateadmisi nüüd praktikas rakendada. "Eesti tudengisatelliiidi ESTCube-1 missioon on teaduslikult väga põnev. Kui Rakett 69 telesaates saime meeskonnatööd mänguliselt harjutada, siis nüüd on eesmärk märksa tõsisem – anname oma panuse kiirete planeetidevaheliste lendude arendusse!“

Teadusmalevlaste eesmärgiks on Tartu observatooriumi teadlaste ja Tartu Ülikooli õppejõudude ning üliõpilaste juhendamisel ESTCube-1 satelliidi juhtimissüsteemi komponentide arendamine. Teadusmaleva tegevusi toetavad lisaks teadusasutustele ka Eesti füüsika selts ning haridus- ja teadusministeerium.

Möödunud reedel ja laupäeval kogunesid võõrkeeleõpetajad üle Eesti Pärnusse, kus koguti uusi teadmisi veebipõhise õpetamise, rahvusvaheliste partnerlusprojektide ja õppeainete lõimimise kohta. Seminari „Võõrkeeleõpetaja ja –õpetus uues õppekavas“ II mooduli korraldas Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus“ raames.

Kuldvillak sõnavara õppimiseks
Reedel andis Kalle Lina ülevaate parimatest veebikeskkondadest, mida ta saksa keele tundides kasutab.  Lina peatus pikemalt kuldvillaku-mängul, mida on hea kasutada sõnavara õppimiseks. „Kui alguses võtsin selle tundi, siis mõnel lapsel läks silma särama. Õpilase sõnavara õppimine paranes kolmandiku võrra,“ julgustas Lina kasutama tasuta keskkonda jeopardylabs.com (tutvu Kalle Lina loodud mängudega siin). Kuldvillakut saab mängida nii üksi kui mitmekesi ja taolised mängud innustavad ka nõrgemaid õpilasi sõnavara selgeks tegema, sest keegi ei taha teistest viletsam olla. Eriti soovitab Lina kasutada selliseid Kuldvillaku-mänge, kus saab õige vastuse kasti sisse kirjutada – nii saab õppida ka õigekirja.

Pikemalt peatus ta ka www.quia.com veebikeskkonnal, kus saab luua erinevat tüüpi harjutusi, samas on tegemist tasulise keskkonnaga.

Häälduse lihvimiseks on hea kasutada veebikeskkondi podomatic.com (tutvu eestikeelse juhendiga Koolielu töövahendite rubriigis) ja vocaroo.com. Õpilane loeb õpikust tekstilõigu või enda koostatud reklaami, enesetutvustuse vms, salvestab selle ja saadab õpetajale. Õpetaja saab sama keskkonna kaudu ka tagasisidet anda.

Ideeraamat veebipõhiseks õppeks
Põlva keskkooli saksa keele õpetaja ja Koolielu ainemoderaator Aimi Jõesalu tutvustas võõrkeeleõpetajatele enda koostatud ideeraamatut veebipõhiseks õppeks (raamatuga saad tutvuda siin).

Ideeraamatus on kajastatud veebipõhiseks õpetamiseks üle 33 põhiidee. Iga idee on eraldi leheküljel ja igal leheküljel on võimalik vastaval lingil klõpsates tutvuda e-keskkonna ja juhendiga ja vaadata näidet.
„See on üks toredamaid asju, mis minuga on juhtunud – et olen veebikeskkondade peale läinud,“ märkis Jõesalu reedesel seminaril. „Õpetajad on võtmeisikuks veebipõhisel õpetamisel, nemad peavad ise oskama ja oskuslikult õpetama ka õpilasi õppimisel uusi tehnoloogiavõimalusi kasutama,“ leiab ta. Jõesalu ideedega saate tutvuda eelpool nimetatud ideeraamatus.

Klassijuhatajana kasutab Jõesalu blogikeskkonda wordpress.com (eestikeelse juhendi leiad Koolielu töövahendite rubriigist). Sinna lisab ta kõik olulisemad tegevused, mida klassiga läbi viiakse ja nii on blogi ka aruande eest. Peale selle on Jõesalul veel erinevaid blogisid, näiteks rahvusvahelise projekti eTwinning tegevuste kohta. „Rahvusvahelised e-projektid nagu eTwinning on suureks abiks võõrkeeltes suhtlemisel ja koostööks,“ on Jõesalu kindel.

Reedel tutvustasid Koolielu peatoimetaja Merje Pors ja õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm võõrkeeleõpetajatele lähemalt Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu, samuti anti ülevaade autoriõigustest. Kõige olulisem on meeles pidada, et kõik, mis ei ole autori enda mõtted ja materjalid, tuleb korrektselt viidata (loe lähemalt viitamisest Koolielu õppematerjalide puhul siit). Õppematerjali illustreerimisel on kõige kindlam kasutada kas enda tehtud fotosid ja helifaile (ka sel juhul tuleb lisada autor) või kasutada vabaks kasutamiseks mõeldud Creative Commons litsentsiga fotosid ja muusikat. Teemaga lähemalt tutvumiseks tasub lugeda Tiigrihüppe haridustehnoloogi Ingrid Maadvere blogis antud ülevaadet autoriõigustest (loe siit ja siit).

Foto: www.dreamstime.com

Eesti Panga muuseumis jätkuvad avalikud loengud, mille raames antakse huvilistele ülevaade Eesti Panga hinnangutest majandusolukorrale ja tutvustatakse erinevaid keskpanga põhiülesannetega seotud teemasid, teatab pank oma pressiteates. Järjekorras teine loeng keskendub Eesti majanduse hetkeolukorra analüüsile ja Eesti majanduse prognoosi koostamisele.

Eesti Pank koostab ja kasutab majandusanalüüse, majandusele antavaid hinnanguid ja prognoose selleks, et langetada rahapoliitikat ja finantsstabiilsust puudutavaid otsuseid. Majandusanalüüside- ja prognooside põhjal saavad nii inimesed kui ka ettevõtjad langetada oma majandusotsuseid võimalikult läbimõeldult ja oskavad seejuures arvesse võtta ka võimalikke ohte.     

Loeng algab kell 11 Eesti Panga muuseumi pressiruumis ja koos küsimuste-vastuste esitamisega kestab see kuni 12.30ni. Loenguid on oodatud kuulama kõik inimesed, kes tunnevad huvi majandusteemade ja keskpanga tegevuste vastu.

Kõigil huvilistel palutakse loengule registreeruda 20. juunil kella 17ks e-kirja teel muuseum@eestipank.ee või telefonil 6680 760.

Muuseumi külastamine ja loengutest osavõtt on tasuta. Avatud on muuseumi pood.

Omavalitsustel oleks sel juhul vaja kokku üle kolme miljoni euro juurde, et nende asjatundjate töö siiski kinni maksta, vahendab ERR Uudised.

Hetkel on riigi ametlik ülesanne õpetajate palgaraha leidmine ja maksmine, õpitegevust toetava keskkonna loomine on aga omavalitsuste ülesanne. Eesti Linnade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti seletuste kohaselt vajaksid omavalitsused uute kohustuste täitmiseks 3,5 miljonit eurot. Tallinna rahavajadus oleks näiteks üle miljoni euro, Tartul ligi 700 tuhat.

Samal teemal

• Õpetajate palgatõus võib toimuda tugitöötajate arvelt

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et ajalooliselt on õpetajate palgaraha mõeldud siiski ainult õpetajatele, mitte teisteks tegevusteks, vahendab ERR Uudised. „Riik annab omavalitsustele toetusfondist raha, mis kaudselt on olnud mõeldud just õpetajate palgafondiks. Vahepeal on olnud paremaid aegu, kus suuremates omavalitsustes jäi raha üle ja siis lubati seda kasutada ka tugistruktuuride finantseerimiseks,“ selgitas Küttis.

Teisisõnu ei saa kohalikud omavalitsused enam tuleval aastal maksta koolipsühholoogide, logopeedide ja teiste laste arengut toetavate tugitöötajate palku, mis näiteks Tartu linnale tähendab see 700 tuhande euro suurust lisakulu. 

Foto: Flickr

Samal teemal

• Omavalitsused vajavad raha koolide tugispetsialistide jaoks

Laste ainelise puuduse hindamisel võeti arvesse 14 komponenti, mida leibkond peaks suutma lapsele võimaldada. Nende seas olid kolm söögikorda päevas, neist vähemalt ühel korral liha, kana või kala, ning värsked puu- ja köögiviljad iga päev.

Eestis oli puudust kannatavaid lapsi 12,4 protsenti, mis on Euroopa Liidu riikide seas 17. näitaja. Eesti lastega võrreldes kannatavad puuduse all rohkem näiteks Itaalia, Kreeka ja Portugali lapsed, Ida-Euroopa riikidest on lapsed paremas olukorras vaid Sloveenias ja Tšehhis. Kõige parem on laste aineline olukord Põhjamaades, järgnevad Holland, Luksemburg, Iirimaa ja Suurbritannia. Neis riikides kannatab puudust alla kuue protsendi lastest, kõige halvem on seis Bulgaarias (56,6) ja Rumeenias (72,6 protsenti).

29 Euroopa riigi (EL ning Island ja Norra) puudustkannatavate laste keskmine oli 13,3 protsenti, Eestis 12,4. Ka nende laste hulk, kes ei saanud endale lubada 14-st küsitud võimalusest kolme ja enamat, jäi Eestis alla Euroopa keskmise.

Allikas: BNS

Kell 12 algav aktus on ühtlasi tänuavaldus nende noorte vanematele, kes usaldasid õpetajaid ja otsustasid oma lapsele anda eestikeelse koolihariduse, edastab ministeerium oma pressiteates. Aktusele kutsutud 82 noort inimest on esimesed, kes osalesid varases keelekümblusprogrammis ning läbisid 12 aasta jooksul suurema osa kooliprogrammist eesti keeles, nende seas on 11 kuld- ja 10 hõbemedaliga lõpetajat.

Teerajajad

„Need õpilased, kes on tosin aastat osalenud keelekümblusprogrammis ja jõudnud gümnaasiumi lõpetamiseni, on ääretult tublid, sest teerajajatel on alati keerulisem, kui juba tunnustatud rajal astujatel,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. „Näidates, et eesti keeles on võimalik edukalt õppida ning saavutada väga head akadeemilised ja keelelised tulemused, on nad eeskujuks kõikidele vene õppekeelega koolide õpilastele.“

Aktusele on kutsutud Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi, Tallinna Läänemere gümnaasiumi, Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi ja Narva Vanalinna riigikooli keelekümblusklassi lõpetajad, nende vanemad, direktorid, õpetajad ning partnerid, kes on aastate vältel programmile toeks olnud. Iga kooli lõpetajad tutvustavad lühikese etteastega oma kooli, õpetajaid ja seda, kuidas nad eesti keeles õppisid.

Lisaks lõpetajatele, nende lähedastele ja õpetajatele on aktusele oodatud keelekümblusprogrammi esimesena rakendanud ja selle realiseerimist Eestis toetanud Kanada esindajad: suursaadik John Morrison ning Yorki Ülikooli professor Gerry Connely.

Aktusele järgneb ministri vastuvõtt Toomemäel, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis.

Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, 2000. aastal avasid keelekümbluse pilootkoolidena esimese klassi Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve ühisgümnaasium ja Narva Vanalinna riigikool.

Kolm tasandit

Eestis on keelekümblusprogrammiga võimalik liituda kolmel tasandil: varase keelekümblusega lasteaias või esimeses klassis ning hilise keelekümblusega viiendas või kuuendas klassis. Lasteaias rakendatakse täielikku või osalist keelekümblust, kooliprogrammides on sihiks seatud täielik keelekümblus.

Varase täieliku keelekümbluse programmis õpetatakse alguses kõiki õppeaineid täielikult eesti keeles. Vene keele tunnid algavad koolis 2. klassi teisel poolaastal. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis 44%. Kuuendal õppeaastal toimub 44% õppest eesti ja 44% vene keeles, 12% õppest aga kolmandas keeles.

Hilise keelekümbluse korral on 6. klass üleminekuaste, kus üksnes 33% õppest on eesti keeles. 7. ja 8. klassis suureneb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast, ülejäänud 24% õppest hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.

Osales 74 haridusasutust

Lõppenud õppeaastal töötas keelekümblusprogrammi järgi 74 haridusasutust: 38 lasteaeda ja 36 kooli. Uuest õppeaastast on avaldanud soovi liituda 10 lasteaeda ja 3 kooli. Kokku on programmis ligi 5000 last ja 1000 õpetajat.

Programmiga liitumine on asutusele ja õpilasele vabatahtlik. Õpilased valitakse programmi eeskätt vanemate sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.

Sõltumatu uuringu andmeil saab Eesti kümblusprogrammi tulemusi võrrelda Kanada ja Soome samalaadsete programmide tulemustega. Eesti keelekümblusprogrammi lahendusi tutvustatakse lõimitud aine- ja keeleõppe kontekstis (vt nt http://www.ccn-clil.eu).

Keelekümblusprogrammis osalevate laste vanemad on moodustanud Keelekümbluslapsevanemate Liidu. Liit annab välja oma ajalehte, propageerib keelekümblust lastevanemate hulgas, korraldab konkursse parimale keelekümblusõpetajale ja keelekümbluskeskkonnale.

Foto: Dreamstime

Suvekool  algab 21. augustil kell 12 ja lõpeb 22. augustil kell 16.00. Seekordne suvekool toimub Pärnus Rannahotellis.

Suvekoolis tutvustame eTwinningu ja Tiigrihüppe Sihtasutuse plaane järgmiseks õppeaastaks, jagame kogemusi projektitööst, tutvume uute veebivahenditega.

Koolitus on õpetajatele tasuta. Koolitusele palume registreeruda hiljemalt 10. augustiks 2010. Suvekooli täpne päevakava saadetakse kõigile registreerunutele 06. augustiks 2012.

Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus Rannahotellis kahekohalistes tubades.
Koolitusele palume registreeruda selle lingi kaudu
http://www.eformular.com/eloalle/suvekool2012.html

Kuna suvekoolis on kohtade arv piiratud, siis palume soovijatel registreerimisega kiirustada.

Konkursi idee on lihtne - loo lühike video, mis selgitab tehtud avastust, läbi viidud katset või mõnd teaduslikku ideed ja osale sellega 60 sekundi teadusvideo konkursil. Video peab olema teadusliku sisuga, lubatud on kasutada ka animatsiooni. Autor peab videos selgitama edastatava sisu teaduslikku tausta, mitte ainult demonstreerima mingit fenomeni ning nagu öeldud, see kõik peab mahtuma 60 sekundi sisse. Videokonkursi tähtajaks on 1. august. Konkursi ja selle reeglite kohta saab lähemalt uurida konkursi kodulehelt.

Kohtunike sõnul saab oma võiduvõimalusi suurendada, kui olete kursis varasemate aastate võidutöödega – see annab ettekujutuse, milliseid tööd on konkursil edukad olnud. Kasu toob kindlasti oma teadusliku esitluse täpne ja detailne kirjeldus, eksperiment peaks olema hästi kavandatud ning selle edastamine hästi planeeritud – see tähendab head filmitööd ja erinevate vaatenurkade kasutamist. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu ka autoriõigustele ning silmas pidada konkursi reegleid. Kokkuvõttes on oluline oma lugu lihtsalt hästi ning paeluvalt edasi jutustada.

Konkursil osalemiseks on võimalik võita rahalisi auhindu erinevates kategooriates. Nii et kellel oli õppeaasta jooksul midagi põnevat teoksil, mõelge kindlasti osalemise võimalusele ning võidu puhul saate oma tööle teenitud tunnustuse.

Eelmisel aastal osales konkursil 437 videot 22st erinevast riigist. Tutvuge kindlasti eelmise aasta võidutööde galeriiga. Järgnev video valiti parimaks rahvuvahelises katergoorias:

Refereeritud: Media and Learning News (juuni 2012), 60 Seconds Science 

Loe Lindoja arvamusartiklit Postimees.ee'st.

Samal teemal:

• Polma: tahvelarvuti tähendab kokkuhoidu ja paremat õpet
• Lapsevanemad panid GAGi tahvelarvutite plaanile veto

Foto: Flickr