Koolielule jagavad oma praktilist kogemust Rapla ühisgümnaasiumi eesti keele õpetajad Ülle Mäekivi, Koidula Takk ja Maarika Lips.

Kirjanduse ja ajaloo temaatiliste ühisprojektide eesmärgiks on olnud luua ainetevahelisi seoseid, tekitada käsitletavast teemast või ajastust tervikpilt, laiendada õpilaste silmaringi, arendada koostöö- ja esinemisoskust. Projekti eestvedajad on olnud eesti keele ja kirjanduse ning ajalooõpetajad, kaasatud on ka vene keele, tööõpetuse, muusika jt ainete õpetajad. Rapla ühisgümnaasiumi õpilased on aastate jooksul uurinud sügavamalt  keskaja maailmapilti, Mahtra sõda, Eesti Vabadussõda, Eesti 1930.-1940. aastate kultuuri ja ajaloo erijooni, antiiki, aga ka näiteks Vene hinge.

Töö ja teema peab huvitama nii õpilast kui õpetajat

Sõltuvalt projektist on sihtgrupiks olnud 9.-12. klasside õpilased. Rühmas võib olla kuni neli õpilast, soovi korral saab projekti teemat uurida  ka paaris- või hoopiski individuaalse tööna. Kuna koos on lõbusam ja põnevam, eelistatakse üheskoos tegutsemist. Projekti lõpuks peab  valmima lõputöö.
„Ettevalmistusperioodil  oleme  ainekomisjonis   välja mõelnud teemasid, mis õpilasi võiks huvitada, mida tasuks uurida. Seejärel tutvustame valikut õpilastele ja palume  loetelu täiendada,“ selgitasid Ülle Mäekivi, Koidula Takk ja Maarika Lips tööde käiku. „Töö peab olema huvitav nii õpilasele kui õpetajale – see on meie põhiprintsiip. Tegevust jagub kõikidele õpilastele, sest iga rühm saab ise valida, kuidas ta teemat avab, kuidas ülesandeid jagab, kuidas teistele tutvustab.“

Materjali kogumiseks ja teemaga tutvumiseks on  väga palju võimalusi: teema, ajastu või isikuga seotud kirjanduse lugemine, arvutist materjali otsimine, teemakohaste filmide, etenduste vaatamine. Õpetajad julgustavad loovate meetodite valimist: näidend, tants, multifilm jms.

Lõputööna „Oidipus“…

Projekt kestab sügisest kevadeni, selle käigus otsitakse erinevatest allikatest materjali, valitakse sobiv meetod, koostatakse kirjalik tutvustus ja  esinetakse kõigepealt klassikaaslastele.  Seejärel  valitakse ühiselt välja parimad projektid, mida tutvustatakse laiemale ringile näiteks projekti lõppüritusel või õpilaskonverentsil.

Lõputöödena on esitatud Vabadussõja-aegseid sõdurilaule, etendatud nõiaprotsessi, katkendit „Kuningas Oidipusest“, valminud on multifilmid Heraklese vägitegudest, Mahtra sõjast ja küüditamisest, on tehtud vene rahvustoite jne. Esinetud on vastava ajastu riietuses.

 "Teatrit avastamas“ oli koolipere seas menukas

Äsja lõppes ajaloo ja kirjanduse ühisprojekt „Teatrit avastamas“, mis läks väga edukalt: õpetajad on rahul ja õpilased samuti. "Teatrit avastamas" oli mõeldud gümnaasiumiastme humanitaarklassidele, et toetada selgemat  eristumist reaalharust, süvendada õpilaste teadmisi, õpetada tundma teatrimaailma ning innustada loomingulisust. Raskuspunkt oli eesti teatri kujunemisel ja selle praegusel arengul: saadi ülevaade eesti teatri minevikust ja olevikust; saadi teada, kuidas sünnib etendus, missugune on näitleja, lavastaja ja näitekirjaniku roll; tutvuti teatri erinevate ruumidega, õpiti analüüsima etendusi.

Õpilastele esinesid koolis oma ala asjatundjad: teatrikriitik Margus Mikomägi, keda kool tänab suure  pühendumuse eest, ning näitleja ja lavastaja Uku Uusberg. Külastati loomulikult teatreid ja vaadati etendusi.

„Õnnestumiseks võib pidada juba eesmärgi ühe osa täitumist - teatrimaailma lähendamist õpilastele. Kindlasti aitab erinevate lavastuste vaatamine, nende üle arutlemine ja ka arvustuste kirjutamine kaasa  nii õpilaste enesetunnetusele kui ka inimlike probleemide märkamisele ja mõistmisele,“ on kirjandusõpetajad veendunud.
 
Paranes ka õpilaste oskus lavastust analüüsida ja lavastuse terviklikkust tajuda. Seda kinnitavad ka õpilaste arvamused, näiteks „Tänu teatriprojektile avastasin taas, kui meeldiv ja lõõgastav võib olla  teatriskäimine.“ „Teatriprojekt avardab silmaringi ning läbi selle tunnen end palju kultuursema inimesena. Palju uusi teadmisi sai ka ettekannet tehes ning teiste omasid vaadates.“ „Projekt võiks jätkuda järgmiselgi aastal ja võiks vaadata ka ooperit.“

Nii palju teatriskäike!

Projekti raames käidi  Linnateatris, kus etendusele „Vaata, ma kukun!“ eelnes Kustav-Agu Püümani juhitud ringkäik. Tutvuti maja ajalooga, piiluti teatri köögipoolele. Etendus kõnetas noori neilegi tuttavate probleemide poolest, samas toodi välja mitmeid huvitavaid lavastuslikke õnnestumisi.

„Järgmise etenduse, Ugala „Amadeuse“ vastu oligi juba suurem huvi. Indrek Sammul Salieri rollis oli paeluv ja meisterlik ning etendusele järgneval vestlusel  jättis ta endast siira ja teatrile pühendunud inimese mulje. Meeleolukas kohtumine  andis mõtlemisainet  ja inspiratsiooni inimeseks olemisel- see ilmnes ka õpilaste kirjutatud teatrimuljetes, millest valik ilmus Margus Mikomägi toimetatavas  Teatritaskus,“ meenutas Ülle Mäekivi.

Jaanuaris avanes võimalus kohtuda Draamateatri Maalisaalis  enne „Eesti matuse“ etendust Andrus Kivirähkiga, näidendi autoriga. Kivirähki tabavalt humoorikas jutt teatrist, elust ja raamatutest oli kaasakiskuv ja informatiivne. Etenduse muljetena on õpilased nentinud, et  sai naerda, kaasa elada, samastuda – kokkuvõttes pani mõtlema, ka enda suguvõsa tegemiste üle.

Uku Uusbergi lavastus „Kuni inglid sekkuvad“ oli projekti raames ühtlasi viimane teatrikülastus aprillis. Oma etendusest oli Uusberg õpilastele rääkinud teise kooliveerandisse jäänud kohtumisel, sealt ka huvi. 

Teatripisik süstitud

Kokkuvõttes: projekti kaudu said tuttavamaks eesti näitlejad, lavastajad ja teatrid. Kindlasti ergutasid elamused meeli ja süstisid tubli annuse teatripisikut.

Huvitav, kas teatriprojekt mõne noore elukutsevalikut ka mõjutas? Ülle Mäekivi arvas, et seda on praegu raske ennustada. „Küll aga innustas ise näidendit kirjutama ja lavastama. Eelmiste projektide  põhjal võime öelda, et multifilmide tegijad said innustust elukutsevalikuks, õppides edasi filmikunsti. Projektid on põnevad, inspireerivad, lähendavad õpilasi ja õpetajaid, need toovad kooliellu vaheldust ja rõõmu,“ sõnas Ülle Mäekivi.

Foto: Rapla ühisgümnaasiumi koduleht

Teemast kirjutab lähemalt Postimees.ee.

Koolielu kirjutas projektist ka 1. juunil, mil märkisime, et projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“ esimene laienemisring hõlmab 340 lasteaeda kõikides maakondades, projektiga saab liituda alates reedest 1. juunist 2012 maavalitsuste kaudu.

Lastekaitse liidu teatel on vägivald sotsiaalne nähtus ning arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest vägivallavaba isiksus, ” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit, üritust toetab haridus- ja teadusministeerium. Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma ja ligi 2100 last vanuses 2-7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused üle Eesti.

"Usume, et projekt aitab tõhusalt ennetada koolivägivalda, sest laste kiusamiskäitumine väheneb juba lasteaias," märkis lastekaitse liit.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

• Karuke julgustab kiusamisega võitlema

Leena Punga arvamust on võimalik lähemalt lugeda Postimees.ee'st.

Ajakirjanik Hanneli Rudi kirjutas möödunud esmaspäevases Postimehes, et eesti koolis võiks esimeseks võõrkeeleks olla kas vene, saksa või prantsuse keel, sest nende omandamine on meie laste jaoks inglise keele õppimisest raskem, inglise keel võiks tulla tema nägemuses alles teise võõrkeelena näiteks kuuendas klassis.


 

Presidendi kantseleis teisipäeva keskpäeval algavale vastuvõtule on on oodatud parimad kõrgkoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajad, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Vastuvõtul osaleb ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Mullu soovitas Ilves parimatele koolilõpetajatele korraldatud vastuvõtus peetud kõnes kaaluda oma tulevikuplaane tehes õpetajaametit. President märkis toona, et töö haridussüsteemis läheb üha enam hinda ja selle tegemiseks vajatakse õpetajaid, õpetajate õpetajaid ja teadmiste vahendajaid. Ta märkis, et õpetaja ametit võib õppida välismaal, aga seda tööd tuleb teha Eestis.

Allikas: BNS

Foto: Terje Lepp

Esineb Piret Päär ja töötubades jagavad oma kogemusi tegevõpetajad.

Täpne päevakava
Suvepäevade maksumus on liidu liikmetele 70 € ja mitteliikmetele 110 €.

Minister Aaviksoo viibis Tartu Ülikooli Kliinikumis järelravil korralisele ninaoperatsioonile järgnenud komplikatsioonide tõttu. Praeguseks on ministri tervis paranenud. Teisipäevast tänaseni asendas haridus- ja teadusministrit kaitseminister Urmas Reinsalu.

Allikas: haridus- ja teadusministeeriumi pressiteade

„Nõukogule avaldas muljet Andres Juure kindel nägemus AHHAA tulevikust ning selle rolli laiendamisest ühiskonnas,“ ütles AHHAA nõukogu esimees Argo Annuk. „Ehk kuidas saab AHHAA võimalusi hästi siduda reaal- ja loodusteaduste õppekavadega ning kuidas AHHAAst kujuneks Eesti üldhariduskoolide demokeskus, kus saab läbi viia õppetunde reaal- või loodusainetes.“

Andres Juurel on aastatepikkune teaduse populariseerimise kogemus.

Alates 2005. aastast on ta olnud aktiivselt tegev Eesti Füüsika Seltsi Teadusbussi projektis ning ta on korraldanud „Tähe Perepäevi“. Juure toimetatud teadust populariseeriv telesaade Rakett 69 valiti eelmisel aastal Euroopa parimaks haridussaateks. Lisaks on ta ERRi Raadio 2 teadusminutite toimetaja ja saatejuht.

Kuni tänaseni on Juur olnud ametis Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse ASis inseneri ja projektijuhina ning ta on tegev osaühingus Teadusmosaiik, mis tegeleb teaduse populariseerimise ning insenertehniliste lahenduste väljatöötamisega. Andres Juurel on füüsikaõpetaja magistrikraad Tartu Ülikoolist ning kuni praeguseni tegutses ta ka Puurmani gümnaasiumis informaatika- ja füüsikaõpetajana.

Andres Juur on teinud AHHAAga koostööd enam kui aasta. Ta on ehitanud Tartu AHHAAsse mitmeid eksponaate, viinud läbi teadusteatri etendusi ning koolitanud AHHAA giide.

Uus juhatuse liige asub ametisse juuli teisel poolel. AHHAA juhatus jätkab nüüd taas kaheliikmelisena, teine juhatuse liige on Pilvi Kolk.

Allikas: BNS

Konverentsil osales üle 100 õpetaja 27 Euroopa  Liidu riigist, kes õpetavad täpis- ja loodusteadusi põhikoolis, gümnaasiumis ja  erinevates õppekeskustest.  Eestit esindas Olga Shumailova (Kohtla- Järve Ühisgümnaasiumi informaatika õpetaja) ja Natalja Hramtsova (Kohtla- Järve Kesklinna Gümnaasiumi informaatika õpetaja).

Kõiki konverentsil osalejaid ühendas aktiivne töö rahvusvahelistest õppimisega seotud koostööprojektides ja soov edaspidi koostööd teha. Tänu eTwinningu keskkonnale, mida kasutavad  paljud õpetajad Euroopa koolides, on õpetajatel võimalus suhelda ja koostööprojekte arendada mitmete Euroopa koolidega.

Esimene päev- konverentsi avamine. Tervitussõnadega avasid ürituse Mantanas Masaitis, kes on Informatsioonitehnoloogia Hariduskeskuse juhataja ja Leedu NSS mänedzer ja eTwiiningu projekti koordinaator Leedus Riina Vuorikari. Oma esinemisega tervitas osavõtjaid Leedu kooliõpilased.  Gümnaasiumiõpilane Utenoa Dauniskis esitles külalistele oma projekti «Under the Open Sky-Romantic Astronomi», mis tunnistati 2012 aastal parimaks kooliprojektiks Leedus.

Eugenius Kurilovas, Informatsioonitehnoloogia Hariduskeskuse mänedzer Leedus, rääkis oma metoodikast projektiõppes ning pakkus õpetajatele võimalust rühmades välja töötada oma projekt selle metoodika kasutamiseks.

Teisel päeval olid konverentsil osalejatele pakutud võimalus osaleda kolmes töötoas:

- Töötuba 1. Tutvumine uute weebiinstrumentidega, nende kasutamise võimalustega ja ühiskasutamise võimalustega eTwinningu projektides, uued WEB2.0 võimalused, mida õpetahad saavad kasutada oma professionaalses töös-TwinSpace, Prezi, Glogster, ThingLink ja TeamUp (Virginia Bireniene, füüsika õpetaja, ekspert, Leedu). Tema esitlusega on võimalik tutvuda lingil https://www.box.com/s/60d7aeb1239b06ac4f6e.

- Töötuba 2.  STEM/ Scientix ressurssude vahetamise võimalused ja tegevus Euroopas, mida võivad kasutusele tulla eTwinning projektides. (Dr. Agueda Gra-Velasqes EUN STEM programmide juht).

Scientix programmi võimalused. Informatsioon Euroopa projektide võimalustest, mida rahastatakse ja millel on tavajaotused: foorumid, suhtlemine, uudised ja info; Scientix portaalil on ka materjalide hoidlad, mis sisaldavad ka lisamaterjale, animatsioone, modelleerimist, ettekandeid, videosid jms., mida õpetajad võivad kasutada oma klassides erinevates projektides osalemisel.

Põhilised erinevused Scientix programmi hoidlas võrreldes teiste analoogsete hoidlatega- see on võimalus õpetajatele käsitleda materjalide tõlkimisi ükskõik millisesse 23 ametlikku Euroopa Komissioni keelde . See tõlge teostatakse ametlike tõlkijate poolt ja rahastatakse Euroopa Komissioni vahendistest.

Tema esitlusega on võimalik tutvuda lingil https://www.box.com/s/60d7aeb1239b06ac4f6e.

- Töötuba 3. Uued töövahendid, mida on võimalik integreerida keskkonda TwinSpace (Staselė  Riškienė, inglise keele õpetaja Leedust) ja Grazina Likpetrienė (kunstiõpetaja, Leedu)

Embed koodid võimaldavad paigaldada komponente TwinSpace keskkonda. Peale selle anti ülevaade mõningadest teenustest, mis tekitasid enam osalejates huvi.  Need olid erinevad widget, mis võivad olla kasutuses tegevustega, mis on seotud teadusega ja nende juurutamine TwinSpace keskkonda. Eestis piisab   VOICETHREAD kasutusele võtmisest- töövahend, mis võimaldab koostööd „jutuajamine pilves“ ja WOLFRAM|ALPHA- teenus, mis püüab teada kõigest kõike ja annab välja informatsiooni, vastavalt huvi pakkuvale küsimusele

Projekti tegevuse ülesandeid, mis töörühmadele esimesel päeval anti, esitlesid osalejad kolmandal päeval.

Sellel konverentsil osalemine andis meile võimaluse lähemalt tutvuda oma kolleegide tööga Euroopa Liidust, saada rohkem teada nende töödest ja tegemistest, saada uusi teadmisi ja kogemusi, tugevdada omavahelisi suhteid, töötades ühe meeskonnana ja muidugi leida ka uusi sõpru.

Leedu jättis väga meeldiva jälje meie mälestustesse. Nii heatahtlikud inimesed kui ka soe, päiksepaisteline ilm ning imeline loodus.  Ja muidugi ka kena väike linnake Druskininkai, kus konverents toimus oma kultuuri, ajaloo ja vaatamisväärsustega. Just siin linnas asub Baltimaade ainus kaetud mäesusuakeskus, mille üle kohalikud elanikud väga uhked on, ja mida ka konverentsi osalejatel oli võimalus külastada.

Konverentsile viisime omalt poolt kaasa Eestit tutvustava ajakirja ja voldikud, mis tutvustasid Eesti loodust, vaatamisväärsusi, unikaalsetest kohtadest ja meie maa iseärastest mitmetes erinevates euroopa keeltes (hispaania, saksa, inglise, prantsuse, leedu jt). Jagasime neid Eesti tutvustamiseks ka omalt poolt konverentsil osalejatele. Vahetasime omavahel kontakte ja leppisime kokku edasisi tegevusi omavaheliseks koostööks ning ühisprojektide läbiviimiseks.

Olga Šumailova
Natalja Hramtsova

Direktorite pöördumist ajendas see, et mitukümmend aastat muutumatuna püsinud õppeveerandid on ebavõrdse pikkusega ning kurnavad õpilasi ja pedagooge. Nii näiteks on 2012.-2013. õppeaasta esimene veerand 35, teine 39, kolmas 50 ja neljas 51 õppepäeva pikk. Praktikas sunnib see kooliperet ühel veerandil hinnete saamisega kiirustama, teisel aga kuhjub koolitöid ebaproportsionaalselt palju.

Direktorite plaani kohaselt jaotataks kohustuslikud 175 koolipäeva võrdselt viie õppeperioodi peale, millest igaüks on 32-39 õppepäeva ehk keskmiselt seitse nädalat pikk. Sellega jääksid sügisene ja talvine koolivaheaeg samasse aega, juurde tekiks üks talvevaheaeg veebruari lõpus. Praegust kevadvaheaega peetaks aga aprilli viimasel nädalal. Muudatuste tõttu lõpeks koolides tunnid nädal-kaks hiljem ehk juuni keskpaigas.

Koolijuhtide ühenduse juhatuse liige, Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong ütles, et igale koolile võiks anda otsustusõiguse, millal vaheaegu pidada. Gümnaasiumiastmes võib koolijuht hoolekogu nõusolekul vaheaegu juba praegu ümber tõsta, ent põhikooli tasemel on need endiselt seatud ministri määrusega.

Viie õppeperioodi süsteemi kasutati sel aastal esimest korda Rocca al Mare koolis, kellele andis selleks võimaluse erakooliseadus. Kooli direktor Kaido Kreintaal ütles, et süsteem on ennast õigustanud ja sellega kindlasti jätkatakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles, et ta isiklikult pooldab koolijuhtidele suurema otsustusvabaduse andmist ega mõista, miks seda ei võimaldatud juba uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. "Ilmselt on veerandite traditsioon nii tugev, et keegi ei mõelnud sellele. Kui õppeperioodi viiendikud on koolijuhtide tahe, siis ma ei näe küll, et ministeerium tahaks selle vastu olla," ütles ta.

Kui ministeerium plaani heaks kiidab, nõuab see seadusemuudatust ja saaks üldhariduskoolides rakenduda kõige varem 2013. aasta sügisel.

Allikas: BNS

Foto: www.dreamstime.com

Marker.to on Chrome'i, Firefoxi ja Safari veebilehitsejate rakendus, mis võimaldab veebilehe tekstilõike esile tõsta ja jagada seda esiletõstetud osa teistele kasutajatele. Kui rakendus on oma veebilehitsejale paigadatud, on selle kasutamine väga lihtne. Marker.to kasutamiseks tuleb soovitud lehel, kus teksti markteerida tahate, lihtsalt klõpsata veebilehitsejal markeri ikoonil. Seejärel tulebki ära märkida vajalik tekstiosa, valida esiletõstmise värv (kui soovid) ja Marker.to pakub selle jagamiseks unikaalse aadressi, mida saab teistega jagada ning mis sisaldab sedasama esile tõstetud teksti. Aadressi saab jagada näiteks e-posti, Facebooki või Twitteri kaudu.

Haridusmaastikul on tegu kindlasti tänuväärse vahendiga, läbi mille saavad õpetajad või õpilased viidata just vajalikele osadele mingis pikas tekstis, rõhutades tähelepanu tähtsamale või märkida omale viiteid koostatava uurimistöö tarvis.

Marker.to on veel sellevõrra erilisem, et rakendus pärineb Eestist ja on valmis tehtud eestlaste poolt. Rakenduse kohta saab täpsemalt uurida rakenduse ajaveebist (seal ka spetsiifilisemad viited paigalduse ning kasutamise kohta), samuti on arendajate poolt tervitatav igasugune tagasiside rakenduse kasutamise kohta Marker.to Facebooki lehel. 

Näide teksti esiletõstmise võimalusest:

Refereeritud: Free Technology for Teachers