Nii see on! Üks õppeaasta on taas möödas ja kui rõõme kokku koguda, siis nende seas on vaat et esikohal eTwinning, mis tundub paljudele õpetajatele mingi kauge ja kohutavalt raske ja hirmuäratava ettevõtmisena. Samas kuuldub, et midagi pidi selles olema ka põnevat?

eTwinningu teevad minu jaoks põnevaks just need kiired võimalused arenemiseks: aina uued e-keskkonnad, millest saab teada kas siis ise projekte läbi viies, rahvusvahelistes töötubades kas kohapeal või portaali kaudu osaledes või ise kolleegide projekte uurides, aga ka Facebooki kaudu; kogemused, mida jagavad Euroopa kolleegid küll ise nendest rääkides live online-koolitustel või veebikonverentsidel või jagades neid eTwinningu portaalis õpetajate töötubades. Nii soovitan ka meie kolleegidele julget osalemist etwinningu õpetajatetubades.

Mina osalesin ka sel õppeaastal kahes nn õpetajatetoas: „Web2.0 applications and IT-tools for projects 2011“ ja jätkuvalt „Deutsch & Co. Neue Technologien im Daf Unterricht“. Esimeses töötoas sain osa taas millestki väga kasulikust ja ka ise panustasin Eestit esindades kümekonna e-keskkonnaga sellesse vahvasse dokumenti „Every day a new tool for eTwinners“ , kus võimalik paari klõpsuga uurida kaugelt  üle saja e-keskkonna ja neis keskkondades tehtud tööde näiteid. Missugune hindamatu varasalv! Sellesse varasalve saate siseneda siin.

eTwinningu portaalis on avaldatud rida vastavasisulisi trükiseid, kus on jagatud palju huvitavat ja tarka, mida tasuks ka uurida. Uuemaks trükiseks on eTwinningu kokaraamat, kus ongi kenasti välja toodud  eTwinningu arendavad aspektid.

Oma ühes viiimases eTwinningu projektis „WEB2.0-Zauberschule/WEB2.0-võlukool“/ http://web20zauberschule.wikispaces.com/ oleme seni õppinud tundma üle kolmekümne e-keskkonna: GeoGreetings, Imagechef, MyStudiyo, Toondoo, AudioBoo, AudioPal, Dropbox,Flickr, Ifranview, iSpeech, Jigsawplanet, LearningApps, Photofunia, Picasa, Pimpampum, PodOmatic, ProProfs, SpicyNodes, Symbaloo, Themeefy, Vocaroo, Voicethread, Vuvox, Box, Picresize, BitLy, jne mis on tegelikult muljetavaldav.

Viime teadmised õpilasteni

Ja õpetajad õpivad eelkõige ikka selleks, et oma õpilastele kõike edasi õpetada ja nendega veebipõhist õppimist katsetada. Meie projekti vikis on juba näiteid, mis just on tehtud õpilastega. Aga me ei salga, et olles ise kõigest suures vaimustuses, katsetame õpetatut alati suure entusiasmiga! Nii on meie projekti vikis ka paljud meie endi näited-katsetused. Lisanud oleme ka juhendid-esitlused töötamiseks neis erinevates e-keskkondades. Kuna tegu on saksa keele õpetajate eTwinningu projektiga, siis on need juhendid muidugi saksa keeles.

Järgmisel õppeaastal kaasame otsesesse projektitöösse ka oma õpilased. Mõtteid on mitmesuguseid. Peame veel aru, kuidas oleks kõige motiveerivam meile kõigile - nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Ja kui taas hulk algajaid eTwinninguga tutvumist soovivaid kolleege soovib koolitust, saab ennast taas arendada selleks ette valmistudes, kuna kõik meie ümber on kiires muutumises. Et ajaga kaasas käia, tuleb pingutada ja panustada, aga pingutused tasuvad ennast kuhjaga – positiivne ja meeldiv tagasiside, kvaliteedimärgid või projektivõidud….

Iga teostatav projekt ongi juba suur rõõm ja võit! Tublidus on tunnustus!

Avastagem enda jaoks eTwinning, kuna see pakub nii palju erinevaid võimalusi eneseteostuseks!

Edu edumeelses eTwinningus!

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Aimi Jõesalu, eTwinningu mentor Eestis

Eesti sai seminari toimumispaigaks Euroopa Koolitusfondi soovil, sest kaks aastakümmet tagasi oli kõikides osalevates riikides ja Eestis Nõukogude Liidust pärinev kutsehariduse korraldus, kuid tänapäeval peetakse Eesti kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse korraldust Euroopa parimate sekka kuuluvaks, märgib haridusministeerium oma pressiteates. Suurt tähelepanu on pälvinud Eesti kogemus töö- ja haridusmaailma koostööst, eriti kutsete süsteem.

Kolme päeva jooksul tutvuvad külalised Eesti kutse- ja täiskasvanuhariduse arenguga, selle rahastamise ja riikliku regulatsiooniga, kutsekvalifikatsioonisüsteemiga, koostööga haridusasutuste, ettevõtjate ja vabaühenduste vahel. Külalised kohtuvad Kutsekoja, Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu, Kaubandus-Tööstuskoja ja ettevõtjate esindajatega ning külastavad Tallinna Teeninduskooli ja Tallinna Mehaanikakooli.

Euroopa Koolitusfond (European Training Foundation, ETF) on Euroopa Liidu agentuur, mille eesmärgiks on väljaspool liitu asuvate riikide inimkapitali arendamine, eeskätt täiend- ja kutseõppe valdkonnas.

Ühtlasi saab Tartust 2012. aastal üheks päevaks maailma füüsikapealinn, mille raames toimub palju põnevaid ettevõtmisi linnarahvale ning teistele huvilistele, kirjutab teadus.err.ee.

„Pole mingit kahtlust, et rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist osavõtjad saabuvad Eestisse suurte ootustega,” sõnas esmaspäeval Tallinna väisanud IPhO president Hans Jordens. Kuigi tema sõnul võib arvata, et paljud osalejatest tulevad kohale kindlate võidumõtetega, siis tagasi koju naastes mõistavad olümpiaadi erilisust ühtmoodi kõik. „Siin kohtuti inimestega, keda ühendab kirg füüsika vastu, ja just seda füüsika ongi – lihtsalt kütkestav,” lisas president.

Vaata lisa olümpiaadi kodulehelt.

Foto: Dreamstime

Sellest, kuidas lapsed oma süüd eitavad ja mida füüsiline konflikti lahendamine endaga kaasa toob ning kuidas õpetajad peaksid julgema lapsevanemate iseteadlikkusele vastu astuda, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

Foto: Flickr

Loe lähemalt Eesti Päevalehest.

Eelmisel neljapäeval viis kultuurikomisjon läbi parlamentaarse kuulamise õpetajakoolituse teemal. Mitmed ettekandjad juhtisid kõnedes tähelepanu mahukama praktika vajadusele õpetajakoolituses. Klaas ütles BNS-ile, et õpetajate ettevalmistus peab olema paindlikum ja tihedamalt seotud praktikaga.

Ühe teemana tõstatus, et ülikoolide õpetajakoolituse õppejõud peaksid tihedamalt olema seotud kooliga, mis tähendab, et nad õpetaksid teatud koormusega üldhariduskoolis ja vastupidi, et tugevad ja tunnustatud üldhariduskoolide pedagoogid peaksid õpetama ka kõrgkoolis,“ sõnas Klaas.

Õpetajakoolitus peab olema ülikoolidele tema sõnul auasi, mitte teisejärguline ülesanne, paraku on avalik arvamus ülikoolides õpetajakoolitust vähe väärtustav.

„Riigi poolt tuleb noori motiveerida õpetajaks õppima riiklike stipendiumitega, mille rakendamiseks hiljuti vastuvõetud niinimetatud kõrgharidusreformi eelnõu aluse annab,“ sõnas Klaas. „Pean õigeks haridus- ja teadusministri ideed välja töötada õpetajakoolituse arendusprogramm Euroopa Liidu struktuurfondide toel aastateks 2014-2020.“

Kultuurikomisjon viib õpetajakoolituse teema riiklikult olulise küsimusena riigikogu täiskokku sügisel.

Allikas: BNS

Sõmeru vallas on kokku kuus noortekeskust. Kolm neist osalevad tänavu Euroopa Sotsiaalfondi  projektis, kus noortekeskuste poolt pakutavate teenuste abil suurendatakse noorte konkurentsivõimet ja vähendatakse sotsiaalset tõrjutust (vt lähemalt). Selle rahastuse üks osa on  NAF ehk noortealgatuse projektid.

Mis selle arvuti sees on?

„Noored soovisid vanu arvuteid lahti võtta, et nende sisuga tutvuda ja siis ise hoopis uus arvuti kokku panna. Meie soov oli, et võimalikult palju noori saaks sellest projektist osa,“ ütles Sõmeru valla noorsootöö spetsialist Piret Laidroo. Selleks hakati vanu arvuteid koguma – noortekeskuste  vanad arvutid, inimeste vanad arvutid ja ka Lääne-Viru uus jäätmekeskus tuli vajadusel appi. Tasapisi tekkis mõte, et lahtivõetud arvutiosadest võiks kokku panna skulptuuri, mis jääks seda projekti meenutama.

Aga noorte idee arenes edasi, leiti, et skulptuur peab valmima valla noortepäeval, siis saavad võimalikult paljud kaasa lüüa. „Ja lõpuks tuli veel see mõte, et arvutiskulptuur võiks avada Sõmeru valla rekordite raamatu ning noored kinkisidki valla esindajale esimese rekordi ja rekordite raamatu,“ ütles Piret Laidroo.

Faktide keeles

Sõmeru valla esimene suur arvutiskulptuur valmis 6. juunil 2012.a valla noortepäeval Sõmeru noortekeskuses. Selleks koguti kokku üle 30 arvuti, mis noorte poolt laiali lammutati. Skulptuuri meisterdamises osales umbes 30 noort, enamus vanuses 8-12 aastat, ja mõned täiskasvanud. Skulptuuri ehitamist juhendas Epp Leikop MTÜst Kultuurirosin. Aega kulus 8 tundi. Skulptuuri ristisid noored Üllariks, kes on ülimalt lõbus ja lustiline arvutirobot. Olgu lisatud, et kõik arvutiosad käiku siiski ei läinud, neid jagus jäätmejaamale ikka ka.

Erilisi asju saab päriselt teha

„Tahame skulptuuri veidi aega oma vallas noortele vaatamiseks hoida, kuid meil on kokkulepe Lääne-Viru jäätmekeskusega, et nad panevad selle skulptuuri oma õuele üles,“ ütles Piret Laidroo tuleviku kohta.

Taaskasutus on Sõmeru noortekeskuses teada-tuntud teema,  noortega koos tehakse korda vana mööblit, plaanis on jalgrattakuuri ehitamine jm. „Noored on väga palju arvutis, tahame neid uuesti meelitada füüsilise töö ja tegevuste juurde. Need tegevused peavad aga olema põnevad, et me suudaksime konkureerida arvutist saadavaga. Selle arvutiskulptuuri tegemine seda ka oli, sest see sarnanes veidi eluga arvutis, samas ei olnud igapäevane ja tavaline tegevus. Lapsed mõistsid, et mitte ainult arvutis ei näe midagi teistsugust ja erilist, aga seda saab ka PÄRISELT teha,“ võttis Piret Laidroo kokku arvutiskulptuuri mõtte.

Ehitusprotsess käib...

...ja uudistajaid jagub.

Õnnelik loomemeeskond koos Üllariga.

Fotod: Piret Laidroo

Suvekooli raames toimus teisipäeval, 12. juunil mess „Ohutus ja turvalisus lasteaia õppe- ja kasvatustöös“.

„Siin on siis väljas suvekoolis osalevate lasteaedade – ning ka varasema üleskutse peale laekunud – hea praktika näited ohutuse ja turvalisuse metoodikast lasteaia õppe- ja kasvatustöös," kommenteeris eile Koolielule sündmust kohapealt Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson. Kokku on neid töid kas postrite, õppematerjalide või õppemapina väljas umbes 60. Tööde hindamine toimub kahes kategoorias: liikluskasvatus ja muud alateemad, mida on kokku 13, näiteks ohud erinevates olukordades ja nende ennetamine või hädaabinumber ja selle kasutamine või ka kuidas tegutseda, kui ollakse eksinud. Parima liikluskasvatuse näite valib maanteeameti esindaja ning teiste kategooriate võidutöö valivad suvekoolis osalejad ise, hääletades oma lemmiku poolt. 

"Esimesed muljed on ülihead – näha on, et õppematerjalide väljamõtlemisel on mängus olnud palju loovust ning fantaasiat ja seda on tehtud südamest. Tulemused lüüakse täna õhtul kokku ja avaldatakse homme (kolmapäeval, 13.06 – toimetaja märkus) kell kolm lõpetamisel,“  ütles Maris Jakobson.

Õnnetu statistika

Ta tõi ka esile, et ettekannetest on seni enam kõlama jäänud vigastustealane raske olukord. Näiteks 2011. aastal  sai liiklusõnnetustes vigastada 257 last vanuses kuni 15 eluaastat, hukkus neli. 2010 olid samad arvud 203 ja üks.

Vigastuste ennetamine ei piirdu vaid lasteaiaga, vaid selle teema puhul on kõik omavahel seotud. „Ka ei ole oluline üksnes füüsilise keskkonna ohutuks muutmine, vaid ka psühho-sotsiaalse keskkonna kujundamine ehk suhtu võimalikesse riskidesse tõsiselt, märka võimalikke riske ja ohuallikaid ning hooli,“ lausus Maris Jakobson. 

Soovitus kanda helkurvesti

Lasteaialapse kõige suurem eeskuju on kasvataja, samuti on kasvataja eeskujuks ühiskonnale. Maanteeameti esindaja Urve Sellenberg tõi kuulajatele näite sagedasest olukorrast tänaval, kus liigub lasteaiarühm. Kui kõigil lastel on kenasti helkurvestid seljas, siis ainsad, kellel seda pole, on kasvatajad: äkki see ei sobi. „Ükski juht ei märka õpetaja välimust, juht märkab vesti,“ rõhutas maanteeameti esindaja Urve Sellenberg. Ta tõi välja ka selle, et liikluskasvatus ei ole liiklusmärkide ja -reeglite õpetus; see on hoolimise, märkamise ja andestamise õpetus.  

Tervist edendavate lasteaedade võrgustik loodi Eestis 2001. aastal ning selle tööd koordineerib riiklikul tasandil Tervise Arengu Instituut.Võrgustikku kuulub praegu 205 asutust. Võrgustik koosneb vabatahtlikkuse alusel ühinenud haridusasutustest, kelle eesmärgiks on läbi süsteemse tervist edendava tegevuse luua tervislik ja turvaline keskkond, mis igakülgselt aitab hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema tervislikku arengut.

Eestis on lisaks lasteaedadele tervist edendavasse võrgustikku koondunud ka koolid, töökohad ja haiglad. Lisateavet tervist edendavate lasteaedade kohta saab lugeda siit.

Foto: Dreamstime
 

Konverentsi peaesinejateks on Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi professor Aino Ugaste, Rutgarsi Ülikooli professor John Wall, Londoni Ülikooli professor Peter Smith ja Gothenburgi Ülikooli professor Ingrid Pramling Samuelsson, edastab ülikool oma pressiteates.

Muuhulgas saab kuulata ettekannet folklorist Mikk Saarelt ja looduse uurijalt Kristel Vilbastelt, kes räägivad traditsiooniliste vanarahvamängude kasutamistest algkooli laste seas.

Konverentsi korraldab rahvusvaheline organisatsioon International Concil for Children’s Play (ICCP) koostöös Tallinna Ülikooli ja Lastekaitse Liiduga.

Lisainformatsioon:
Hille Tressum
Tallinna Ülikooli avalike suhete spetsialist
telefon: 640 9215
e-post: hille.tressum@tlu.ee

Esimeses osas tutvutakse ujumiskoolis osalejatega ja esimeseks õppetunniks on vee tunnetamine, vahendab teadus.err.ee. Õpetaja Merle Didvig õpetab ujumiskooli teises osas, kuidas tunnetada vees õiget keha asendit ja lasta veel end kanda. Väga oluline on ujumisel õige pea asend: pea peab vaatama otse alla. Kui pea ja keha on vees horisontaalselt, siis tõusevad ka jalad iseenesest vee peale ja ongi õige ujumise asend selge.

Vaata videot siit ja siit.

Foto: Dreamstime