Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu ütles, et veebikonstaabli funktsiooni ellukutsumine aasta eest on ennast igati õigustanud. „Vaadates tagasi veebikonstaabli senisele tööle, on näha, et inimesed kasutavad võimalust politseiga läbi interneti suhelda väga aktiivselt,“ ütles Haabu. Tema sõnul on veebikonstaabli projektiga alustades eelduseks võetud väide, et politsei peab olema kogukonna paremaks teenimiseks seal, kus on inimesed ja ka probleemid, igati tõeseks. „Täiendava veebikonstaabli juurdetoomine on loogiliseks jätkuks aina enam küberkeskkonda liikuva elu juures ning kindlasti tuleb ka politseil kohanduda keskkonnas toimuvate muudatustega,“ lisas Haabu.

Maarja Punak ütleb, et olukorras, kus senise ühe veebikonstaabli asemel on kaks, suureneb ka politsei võimekus inimeste aitamiseks internetis. „Facebook ei saa olema ainus koht, kus meid on tegutsemas näha. Osaleme võimaluste piires ka Perekooli ja Lapsemure foorumites ja oleme nähtaval Rate-is. Eks see ole omamoodi virtuaalpatrull, tuleb minna sinna, kus on inimesi,“ tõdes Maarja Punak.

Punak lisas, et ootab inimesi aktiivselt kaasa lööma aruteludes ja vajadusel ka abi küsima. „Enda leheküljega Facebookis (Veebikonstaabel Maarja) soovitan kursis olla kindlasti sotsiaalpedagoogidel, õpetajatel, lastevanematel, tudengitel ja noortel, kuna nendega seotud teemadega olen viimase viie aasta jooksul seoses noorsoopolitseiniku tööga kõige enam kokku puutunud. Ennetustöö oli ja on mulle jätkuvalt südamelähedane ning soovin läbi uute võimaluste jõuda veel rohkemate inimesteni kui varem,“ ütles Maarja Punak.

Senini üksinda töötanud Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp asus tööle aasta eest. Selle aja jooksul on vastuse saanud ligikaudu 5500 inimeste küsimust ning veebikonstaablile saabunud info põhjal on alustatud ka mitmeid kriminaalmenetlusi. Põhiliselt küsivad inimesed liiklusteemade kohta, kuid sekka tuleb ka vihjeid erinevate süütegude osas.

Veebikonstaablite eesmärgid on jäänud võrreldes varasemaga samaks: luua vahetum ja mugavam viis politseiga suhtlemiseks;olla nähtav seal, kus on inimesed; suurendada turvatunnet internetis; küberkiusamise ennetamine; laste ja noorte kaitse internetis.

Täiendavalt vaadake: http://politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/

Allikas: BNS

Pilt: Koolielu arhiiv, Madli Leikop

Ühtlasi saab Tartust 2012. aastal üheks päevaks maailma füüsikapealinn, mille raames toimub palju põnevaid ettevõtmisi linnarahvale ning teistele huvilistele. Täna külastas Tallinna ka IPhO president Dr Hans Jordens.

„Pole mingit kahtlust, et rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist osavõtjad saabuvad Eestisse suurte ootustega,“ sõnas Hans Jordens. „Mitmed neist tulevad siia kindlate võidumõtetega, kuid usun, et tagasi koju naastes mõistavad kõik olümpiaadi erilisust ühtmoodi – siin kohtuti inimestega, keda ühendab kirg füüsika vastu. Ja just seda füüsika ongi – lihtsalt kütkestav. “

„19. sajandi lõpul arvasid teadlased, et füüsikas pole enam mitte midagi avastada. Kuid tegelikkuses on see hoopis vastupidi – iga päev tehakse uusi avastusi selliste nähtuste nagu Higgsi boson või Majorama osake kohta. Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi laiem eesmärk on suurendada õpilaste huvi füüsika vastu, sest avastada on veel palju,“ rääkis Hans Jordens.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi sõnul on rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võõrustamine ning selle tähistamine Tartu valimisega maailma füüsika pealinnaks Eesti jaoks tähtis saavutus. „Meie soov on, et noortel tekiks suurem huvi reaalainete vastu – olümpiaadi ja füüsika pealinna melu tunnetamine aitab kindlasti uudishimu tekkimisele kaasa,“ lisas Holm.

„Eestile on väga tähtis, et rahvusvaheline füüsikaolümpiaad toimub just siin,“ sõnas olümpiaadi organisatoorse komitee juht, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige Ene Koitla. „Tegemist on väga suure ettevõtmisega – esindatud on 87 riiki ning saabumas on ligi 420 õpilast, mis näitab, et loodus- ja täppisteadused on maailmas noorte seas hinnatud. Teades, kui keerukad on reaalained paljudele Eesti õpilastele, loodame, et rahvusvaheline füüsikaolümpiaad tõstab õppijate motivatsiooni reaalainete seljatamiseks.“

Tartu saab ametlikult maailma füüsikapealinna tiitli 20. juulil, kus linnatänavail võib füüsikat leida kõikjalt. Lisaks külastab Eestit rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi raames nobelist Sir Harold Kroto, kes pälvis Nobeli preemia 1996. aastal keemias. Sir Kroto peab loengu Vanemuise kontserdimajas 20. juulil.

IPhO (The International Physics Olympiad)on rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, mis on mõeldud gümnaasiumiõpilastele. Esimene olümpiaad korraldati Poolas 1967. aastal professor Czesław Ścisłowski poolt. Alates sellest ajast on rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi igal aastal korraldatud erinevas riigis.

Vaata lisainfot!

Allikas: BNS

eTwinning on juba 7 aastat pakkunud nii väikestele kui ka suurtele koolijütsidele võimalust teha koostööd Euroopa erinevate riikide õpilaste ja õpetajatega.

Tõepoolest võime me nentida, et eTwinning on eatu ja piiritu, sest igas vanuses, igas aines, mistahes teemal, mistahes Euroopa riigi kooliga on võimalik valmis teha tore projekt.

Tabasalu ühisgümnaasiumi 1. A ja 3. A klassi õpilased lõid sel õppeaastal aktiivselt kaasa  eTwinningu projektis "Olümpia kõigi jaoks". Projekt oli pühendatud 2012. aastal Londonis toimuvatele suveolümpiamängudele ning meie sooviks on tähtsustada tervislike eluviiside ja spordi tähtsust iga lapse igapäevaelus. Tabasalu ühisgümnaasium on olnud tervistedendav kool juba mitmeid aastaid, seega pole teema lastele võõras. Partnerkoolid Saksamaalt, Prantsusmaalt, Taanist, Türgist, Sloveeniast, Eestist ja Austriast tutvusid erinevate maade spordialade ja sportlastega, saadi juurde teadmisi olümpiamängude teemadel ning oldi ise aktiivsed spordi tegijad ja tervislikult toitujad. Saksamaa partnerkoolides õpib vaimu- ja füüsilise puudega lapsi ning seetõttu puututi kokku ka paraolümpia teemaga.

Üheksasse tegusasse projektikuusse mahtus sügisene ja talvine spordipäev, kaks matka Muraste looduskooli õpperadadel, tervisliku toitumise nädal, tennisetund Rene Buschi tennisekoolis, tantsutunnid valikainetunnina, ujumis- ja suusatunnid kehalise kasvatuse tunni raames, sõbrapäev Premia jäähallis uisutades, paljud treeningtunnid oma hobidega tegelemisel ning vestlused olümpiarõngaste ning olümpiamängude sümboolika teemal. Lapsed koostasid klassis individuaalse tööna tervislike toitude retseptiraamatud. Sügisesel koolivaheajal valmis vanemate ja laste ühistööna rida luuletusi spordi ja tervisliku eluviisi teemal, sest valmistuti etlusvõistluseks "Terves kehas terve vaim!" Peale tennisetundi koostati laste joonistustest raamat "Minu tenniseraamat". Väga soojalt võtsid lapsed vastu loengu, kus Anete isa käis meile rääkimas paraolümpiamängudest ja parasportlaste elust ning tegevusest suviste olümpiamängude eel. Vahetult ennem projekti lõppu saabus meile Inglismaalt postiga ka olümpiamängude maskott Wenlock, kes jälgis meie tegemisi ühe koolinädala jooksul. Projektile sai punkt pandud 1. juuni jalgrattamatkaga. Lapsed läbisid 20 kilomeetrit marsruudil Tabasalu-Muraste-Tabasalu.

Kuna projekt oli veebipõhine, siis tutvuti erinevate tarkvaraprogrammidega ja e-keskkonnaga. Õpilastele pakkus huvi www.dvolver.com, mille abil tehti väike lühifilm "Sport on hea!" Kunstiõpetuse tunnis õpiti oma lemmikspordiala joonistama Paint programmiga. Paljud toredad pildid on üles pandud projekti wikisse, kus igal riigil oli oma lehekülg. Esimesed suusatunnid on www.kizoa.com abil fotoesitluseks põimitud. Eestis harrastatavaid spordialasid ja tuntumaid sportlasi tutvustasime Microsoft Office Word ja Microsoft Office PowerPoint abil. Õpilased kasutasid projektitöö tegemiseks arvuteid, fotoaparaate, nutitelefone.  Partnerkoolid koostasid ka ühistööna viktoriini olümpiamängudest läbi aegade, mis on kättesaadav projekti wikis.

Kõik projekti tegevused olid seotud õppekavaga ning lõimitud oli muusika-, kunstiõpetus, saksa keel, eesti keel, kehaline kasvatus, loodusõpetus ning nagu veebipõhiste projektide puhul ikka ka arvutiõpetus.

Projekt oli õpilaste jaoks väga põnev ja vaheldusrikas. Väga suure teene osutasid lapsevanemad, kes põnevaid võimalusi pakkudes aitasid igati kaasa projekti edukale õnnestumisele.

Projekti kroonis edu Tiigrihüppe Sihtasutuse partnerlusprojektide konkursil. Taaskord toodi vabariiklik III koht Tabasallu. Alles 2010 saavutati III koht lugemisaastale pühendatud eTwinning projektiga "Jutusta mulle lugu". Selles projektis tehti koostööd Prantsusmaale kuuluva La Reunioni saare kooli õpilastega.

Projekti "Olümpia kõigi jaoks" tegevustega saab tutvuda projektiwikis:

http://olympiafueralle.wikispaces.com/

Terves kehas terve vaim!

Krista Savitsch,

Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja, Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning mentor Eestis

Loe lisaks:

• Tiigrihüppe Sihtasutus autasustas rahvusvahelises koostöös edukaid õpetajaid

Alan Mathison Turing (1912–1954) oli Briti matemaatik, loogik, informaatik ja krüptoloog. Teda peetakse üheks informaatika ja tehisintellekti loojaks. 2012. aastal toimub Turingi mälestusüritusi kõikjal üle maailma. TÜ arvutiteaduste instituudi juhataja prof Jaak Vilo sõnul on Alan Turingi tähtsust ja panust infotehnoloogia arengusse raske üle hinnata. „Turing oli eelmise sajandi üks mõjukamaid inimesi – just tema loodud arvutatavuse aluste teooriate põhjal on välja arendatud kõik modernsed arvutid. Alan Turing osales ka sakslaste mereväe Enigma salakoodi lahtimurdmisel, kiirendades sellega II maailmasõja lõppu. Käesolev seminar on meiepoolne austusavaldus suurele mõtlejale,“ ütles Vilo.

Alan Turingi auks korraldataval üritusel tutvustavad esinejad tema elu ja pärandit. Paneeldiskussioonides arutletakse Turingi teadusliku pärandi tähtsuse ning edasiarenduste teemal. Samuti tuleb juttu arvutite üli-inimliku intelligentsuse võimalikkusest ja ohtlikkusest.  Seminari peaesinejad on arvutiteaduse ja krüptograafia eksperdid Dominique Unruh (TÜ), Peeter Laud (Cybernetica), Edith Elkind Singapurist, Skype üks asutajaid ning arvutite intelligentsuse murdepunkti singulaarsuse uurija Jaan Tallinn, akadeemik Enn Tõugu ning paljud teised. Lisaks antakse laureaatidele kätte tänavused Playtech’i stipendiumid. Päeva juhib prof Jaak Vilo.

Üritus toimub kolmapäeval, 13. juunil algusega kell 11 TÜ arvutiteaduste instituudis (Liivi 2, ruum L111). Seminari töökeeleks on inglise keel ja kõik huvilised on oodatud, etteregistreerimine pole vajalik. Rohkem infot ja täpse ajakava leiab siit.

Lisainfo: prof Jaak Vilo,  jaak.vilo@ut.ee 

Allikas: TÜ pressiteade

Koole, kus sellist võimalust pakutakse, on Eestis üksikuid. Kaks päeva Paikuse politseikoolis viibinud Pärnu hansagümnaasiumi ja Orissaare gümnaasiumi õpilased käisid linnulennult läbi suure osa valdkondi, mida politseinikul on vaja tunda. Need, kes koolis sisekaitselise eelõppe valisid, on sellega rahul, vahendasid ERRi teleuudised.

"Mulle tundus, et see on põnev. Ja see huvitas nendest valikutest kõige rohkem, mis meile anti valida. Ma olen küll väga rahul," rääkis Orissaare gümnaasiumi õpilane Johanna Pitk.

Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik tõdes, et kokkuvõtteid projektist on veel vara teha.

Orissaares on seda eriala õpitud kaks aastat, Pärnu hansagümnaasiumis vaid aasta. Aga laste suur huvi on juba iseenesest positiivne.

Foto: Koolielu arhiiv, Madli Leikop. Sisekaitse akadeemia õppeklass.

Pärast raamatukogu sulgemist lugejale alustatakse ettevalmistust remondiks - pakitakse, kaetakse ja kolitakse fonde, teatas rahvusraamatukogu pressiesindaja BNSile. Ajal, mil raamatukogu on suletud, sisestatakse lisaks tavatööle ka suuremas mahus kaartkataloogi andmeid e-kataloogi.

Andmebaasidega seotud päringuile vastatakse telefonil 630 7100 ja e-posti aadressil teatmesaal@nlib.ee esmaspäevast reedeni kella 10-17. Loe lähemalt Tallinna Postimehest.

Tegemist on märkimisväärse tõsiasjaga, kui arvestada seda, et paljudel aastatel astus Viljandi vabasse waldorfkooli vaid kolm kuni viis last, kirjutab Sakala. 2005. ja 2008. aastal jäi seal esimene klass õpilaste puudusel üldse avamata.

Nüüd näitab hiljuti waldorf­kooli ja -lasteaiaga liitunud vanemate hulgas tehtud küsitlus, et waldorfpedagoogika õppeasutusest on saamas üks tõmbenumbreid, mis ärksaid inimesi Viljandisse elama meelitab. Õpilaste ja lasteaialaste tung sinna kooli on nii suur, et hakkab tekkima ruumipuudus — kool ja lasteaed ei mahu Lutsu tänaval asuvasse hubasesse majja enam üheskoos ära.

Pikemalt loe teemast Sakalast.

Foto: Dreamstime

Sikkut nentis, et kindlasti võiks olla eri ametkondade vahel senisest rohkem koostööd IT-alal. "Üks põhjus, miks ka minu ametikoht loodi, on kohatine asutuste omavahelise koostöö nappus. Kõigil on paratamatult kiire kogu aeg ja ei jõua mõelda kolleegi peale, kellega peaks äkki ka aru pidama. Minu roll ongi sellistes kohtades mõtteid juurde süstida," rääkis Sikkut BNS-ile antud intervjuus.

Samas nentis Sikkut, et napib ka suurt ja ühtset visiooni IT arendamiseks. "Lisaks koostööle on minu arvates siiski asi ka suure ühtse visiooni puudumises. Meil on visioonikaid inimesi üksjagu, kuid nad tihtipeale ei satu üksteisega rääkima ja mõtteid ning kogemusi vahetama," nentis Sikkut. See ei puuduta tema hinnangul üksnes riigiasutuste omavahelist suhtlemist, vaid riigi suhtlemist ka erasektori ja vabakondadega.

Kolmanda takistava tegurina tõi Sikkut välja ressursinappuse. "Me ise peame end küll IT-riigiks, kuid tegelikkuses tegeleb küllalt vähe inimesi IT kasutamisega erinevatel aladel. Seda peetakse IT-meeste asjaks ja IT-mehi on meil teadupärast vähe," rääkis Sikkut. "Tahaks saada rohkem inimesi IT-alal kaasa mõtlema."

Visiooni loomiseks ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning riigikantseleis alanud töö dokumendi kallal, mis paneb paika Eesti infoühiskonna visiooni ja arengukava kuni aastani 2020.

Sikkuti sõnul peab dokument valmima hiljemalt tulevaks kevadeks. "Sellepärast ka, et selle alusel saab hakata valdkonnas Euroopa vahendeid kasutama," selgitas Sikkut.

Visiooni koostamise põhitöö jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teha. "Kindlasti hakkavad eri valdkondadga tegelema erinevad töögrupid, kuid tahaks, et nende ümber tekiksid sellised teemapõhised vabama arutelu ringid, kus on ka inimesi, kes võibolla igapäevaselt selle konkreetse teemaga ei tegelegi," rääkis Sikkut. Lisaks jõuavad olulisemad strateegilised küsimused tema kinnitusel ka kõiki olulisi Eesti IT-valdkonna osapooli koondava infoühiskonna nõukogu lauale.

Sikkut asus tänavu kevadel tööle riigikantselei strateegiabüroos info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunikuna. Riigi IT-poliitikat koordineeriva ametiisiku ametikoha nägi ette valitsuse tegevusprogramm, mille kohaselt tuleb riigi IT-poliitka koondada ühtse juhtimise alla.

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime

Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul jääb 4. lend meelde kui eriti aktiivne ja ühtehoidev, edastab Noored Kooli oma pressiteates. „Omal initsiatiivil külastati koole Soomes, võeti ühiselt sõna meedias jpm. Usun, et 4. lend suudab jätkata aktiivset tegutsemist ka vilistlaspõlves,“ märkis Kroos.

Lennu koosseisus on 8 neidu (Annika Laanpere, Getter Leppik, Iiris Oosalu, Karoliine Piksarv, Kati Kreis, Maarja Nurm, Mariann Kajak, Triin Noorkõiv) ja 2 noormeest (Heino Viik ja Martti Rõõmus). Neist jäävad kooli õpetajaks edasi 4 osalejat ning ülejäänud jätkavad erinevatel ametikohtadel.

"Programm on andnud meile isikliku sisevaate Eesti haridussüsteemi ja kindla tahte tegutseda positiivsete muutuste heaks," kommenteeris lennuvanem Triin Noorkõiv. "Meie esimene ettevõtmine vilistlastena on suunatud õpetajate järelkasvu toetava koolikeskkonna kujunemisele. Suurepärane lennukaaslaste ja Noored Kooli partnerite võrgustik annavad meile soodsa pinnase oma ideede elluviimiseks."

24 osalejast koosnev 5. lend on lõpetamas programmi esimest aastat ning 21-liikmeline 6. lend on alustanud ettevalmistuskoolitust Viimsis.

Noored Kooli haridusprogramm on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse erinevates eluvaldkondades tegutsedes. Selleks valitakse igal aastal kandideerijate hulgast välja ca 30 tegusat noort erinevatelt erialadelt ning antakse neile väljakutse õpetada 2 aastat mõnes Eestimaa koolis kus ambitsioonikas noor suudaks kõige positiivsema muutuse tekitada. Paralleelselt tööga koolis toimuvad regulaarsed koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele pööratakse suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele.

Vaata lähemalt 4. lennu kodulehelt: http://nooredkooli-4.blogspot.com/

Foto: Noored Kooli 4. lend