Eksponaadi eesmärk on äratada huvi sipelgate kui kõrgelt arenenud sotsiaalsete loomade vastu ning tõsta inimeste teadlikkust metsakuklaste kaitsmise ja kasulikkuse osas, edastab AHHAA oma pressiteates. Sipelgate tegevust saab jälgida aastaringselt sipelgaid ja nende pesasid kahjustamata, vähendades nii oluliselt tallamiskoormust Eesti kuklaste asualadel.

„Tegemist on väga tänuväärse projektiga,“ ütles sipelgateadlane Ants-Johannes Martin, kelle nõuannete järgi on valminud AHHAA sipelgapesa eksponaat ning kes aitas korraldada sipelgate transporti Põlvamaalt, Kiidjärvelt. „Taolise interaktiivse vaatluspesa loomine on kahtlemata keskkonnasõbralik tegu, sest see tekitab süvahuvi ning austust putukariigi, sh sipelgate vastu palju laiema auditooriumi ulatuses kui seda suudavad teha loodusgiidid.“

Vaatluspesad on ehitatud maksimaalselt sipelgasõbralikuks, kasutades kuusepuitu ja klaasi. Tänu punase kilega kaetud pesaraamide klaasist seintele on võimalik näha läbilõiget looduslikust sipelgapesast ning sipelgaid häirimata jälgida ka pesa sisemuses toimuvaid askeldusi, sh tutvuda erinevate isendite ja arengujärkudega (munad, vastsed, nukud). Spetsiaalsete torude kaudu saavad sipelgad liikuda pesast areenile, kus neid toidetakse suhkrulahuse, õietolmu ning erineva valgutoiduga (hakkliha, muna, putukate vastsed). Lisaks saab areenidel uudistada ka sipelgate kõrgelt arenenud kalmistukultuuri.

Lähitulevikus on plaan areene täiendada veebikaamera ja juhitava vaatluskaameraga. Võimaluse korral saab varsti hakata demonstreerima ka sipelgate lehetäifarmi pidamist. Lisaks saavad kõik külastajad juba praegu tutvuda sipelgateemalise multimeediaprogrammiga, mis tänu teksti-, video- ja pildimaterjalile annab hea ülevaate sipelgate elust.

AHHAAs elavad laanekuklased (Formica aquilonia), kes kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste liikide nimistusse. AHHAA sipelgaprojekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning sipelgate eksponeerimiseks ja liigi loodusest eemaldamiseks on saadud luba Keskkonnaametilt.

Eksponaadi valmimisele aitasid kaasa projektijuht Irina Orekhova, ekspositsioonimeister Heikki Põldma, fotograafid Urmas Tartes, Mirjam Varik, Maari Soekov ja Kunter Tätte, multimeediaprogrammi tegija Kristjan Oden ning videoklippide autor John Grzinich.

Allikas: BNS

Foto: AHHAA keskus

EMT seadmete müügi osakonna juhataja Ardi Ratassepa sõnul on tahvelarvutist viimase pooleteise aasta jooksul saanud trendi- ja mugavustoode ning selle ajaga on tahvelarvutite osakaal EMT arvutimüügist jõudnud juba 51% -ni. „Kui sülearvutite ülekaalu saavutamine lauaarvutite müügi üle võttis kümmekond aastat, siis täna oleme tunnistajaks, et tahvelarvutid on saavutanud ülekaalu pooleteise aastaga,“ sõnas Ratassepp.

Tarbija peamisteks valikuteks tahvelarvutite puhul on iPad ja Samsungi erinevad mudelid.
Allikas: BNS

Foto: Flickr

Kohalike elanike eestvõttel loodud MTÜ Pikakannu Kooli Areng sai eelmisel nädalal haridus- ja teadusministeeriumilt erakooli asutamise loa, sügisest istub vanas armsas majas koolipinki paarkümmend 1.–6. klassi jütsi, kirjutab Õpetajate Leht.

Pärimuskultuuri keskuse projektijuhi Ave Tamra sõnul on tegu Eesti esimese kogukonnakooliga. „Lasva vallas on mitu ajalooliselt välja kujunenud keskust. Valla raha jagub paraku sinna, kus rohkem rahvast, ja meie nurka on tahetud vähem anda, kuid vanemad leidsid, et kuniks lapsi, võiksid nad õppida kodu lähedal. Siia on peresid tagasi tulnud ja ehk tuleb veel, kui kool säilib.”

Foto: Dreamstime

Miina Härma gümnaasiumis, kus õpitakse süvendatult inglise keelt, oli pikka aega traditsioon viia gümnasistid Inglismaale, kirjutab Õpetajate Leht. Õppealajuhataja Mare Räisi sõnul on sellest loobutud, kuna õpilaste rahakoti paksus on erinev, ja otsustatud, et kauged reisid jäägu perede endi hobiks, klassiga minnakse pigem Eesti kauneid paiku avastama.

Ka Tallinna inglise kolledži ekskur­sioonid ei vii teab kui kaugele, õppejuht Anu Parts loetles marsruute: Kihnu, Hiiumaa, Põlva, Ida-Virumaa, Prangli, Peterburi, Rootsi. Ja kui keegi jääb maksmisega hätta, aitavad vanemad delikaatselt üksteist.

Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Foto: Koolielu arhiiv

„Uus aeg nõuab õpetajatelt väga palju uusi oskusi. Õpetajate ettevalmistus peab olema paindlikum ja tihedamalt seotud praktikaga. See peab olema ülikoolidele auasi, mitte teisejärguline ülesanne,“ ütles Klaas.

Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo hinnangul on õpetajakoolitus kui ka õppetöö koolis suletud ja enesekeskne, kuna pooled ei tunne teineteise tegemisi kuigi hästi ega vasta ka õpilaste tänastele ootustele. Ka ei ole õpetamise fookus ministri hinnangul läinud kaasa tänaste väljakutsetega.

Mitmeid probleeme ja ootusi muutusteks tõdesid ka teised tänased ettekandjad. Nende kinnitusel ei ole õpetajakoolitus sisseastujate hulgas populaarne, mistõttu puudub sellele erialale konkurss ja võimalus parimad välja selekteerida; õpe on hajutatud ülikoolides erinevate struktuuriüksuste vahel, selgelt määratlemata on koolide roll ja vastutus õpetajate ettevalmistuses, õppejõud on ülekoormatud ja alatasustatud.

Kultuurikomisjoni arutelul pidasid ettekande Tallinna Ülikool arendusprorektor Eve Eisenschmidt, Tartu Ülikooli Pedagogicum juhataja kt Margus Pedaste, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Liina Hirv, SA Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos, ETKA Andras juhatuse liige Heiki Kiidli, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees Enn Kirsman ja Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls.

Urmas Klaasi kinnitusel tuleb kultuurikomisjon selle teema juurde tagasi ja kavas on ette valmistada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu riigikogu täiskogus sellel sügisel.

Allikas: BNS

Loe arvamustoimetuse juhi Tigassoni arvamusartiklit Eesti Päevalehest.

Loe lisaks:

• Külli-Riin Tigasson: lasteaiatasu sõltugu sissetulekust

Foto: Dreamstime

Eelnõu kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks.

Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. Ümberkorralduste eesmärk on koondada nende agentuuride alla kogu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala vastavate valdkondade, sealhulgas programmide ja projektide rakendamine.

See annab ministeeriumile võimaluse vähendada juhtimise killustatust ja muuta tänast olukorda, kus ühes valdkonnas tegutseb mitu haridus- ja teadusministeeriumi allasutust.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu kolmandale lugemisele 13. juunil ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles eelnõu esimesel lugemisel 16. mail, et ministeeriumi valitsemisalas on kaks valitsusasutust, keeleinspektsioon ja rahvusarhiiv, kolm hallatavat riigiasutust – riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, noorsootöö keskus ja hariduse ja teaduse andmesidevõrk EeNet – ning kaheksa riigi sihtasutust, Innove, sihtasutused Kutsekoda, Archimedes, Eesti Teadusfond, Spordikoolituse ja -teabe sihtasutus, Tiigrihüppe sihtasutus ja Eesti Infotehnoloogia sihtasutus ning sihtasutus Teaduskeskus AHHAA.

"Sihtasutus Innove on eraõiguslik juriidiline isik, asutajaks on valitsus. See on juhitud viieliikmelise nõukogu poolt, kuhu kuuluvad kolm haridus- ja teadusministeeriumi, üks sotsiaalministeeriumi ja üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Selles sihtasutuses on 76 töötajat, REKK-is on 85 töötajat, nii et kokku tuleb üks 150 töötajaga asutus, enam-vähem võrreldav haridus- ja teadusministeeriumiga," sõnas minister eelnõu tutvustades. "Niisuguseid liitmisi on plaanis teisigi, et hoida veidi vahendeid kokku ja vähendada dubleerimist."

Allikas: BNS

Veebikeskkond babble.com toob välja 5 põhjust, miks nii noortel ei peaks üldse Facebooki kontot olema.

1. Facebook on siiski täiskasvanutele mõeldud: inimesed postitavad asju, mis ei ole lastele sobilikud lugeda või vaadata. Kuigi postitatakse ka palju peresõbralikke teateid-fotosid-videoid, ei ole enamik täiskasvanutest valmis end tsenseerima selle nimel, et postitus nende naabripõnnilegi sobiv oleks.

2. Sotsiaalmeediast võib tekkida sõltuvus: lastearstid ei soovita lastel rohkem kui 2 tundi päevas ekraani jälgida - ei tasu mängida võimalusega, et juba nii noortel tekib Facebooki-sõltuvus.

3. Laste arusaamade aluseks võiks olla reaalne elu, mitte netikeskkond. Facebooki "status update" ei näita veel, kes see inimene on - las lapsed õpivad maailma mõistma nii, nagu see paistab reaalsuses, mitte arvutiekraanilt.

4. Turunduse lõks. Facebooki konto omamine tähendab seda, et sulle saadetakse iga päev just sulle kohandatud reklaami. Turundus sotsiaalmeedias piirab inimeste maailmavaadet - sulle antakse vaid neid soovitusi, mida tarkvara arvab sulle meeldivat. 

5. Terve oma elu nettipanek ei ole turvaline. Facebooki Timeline (Ajajoon) tingib selle, et lõpuks on inimese terve elu sünnist surmani digitaalselt "arhiveeritud". Laps ei oska veel hästi hinnata, mida on sobiv suhtlusvõrgustikus avaldada ja mida mitte. Kui laps paneb kirja, mida, kus ja kellega ta parajasti teeb, kaasneb sellega kindlasti ka turvalisuserisk.

Õpetajaid tänavad Tartu Ülikooli Narva kolledž ja selles tegutsev Narva piirkondlik nõustamiskeskus, vahendab teadus.err.ee. Keskuse koordinaatori Pille Lille sõnul on Ida-Virumaa õpetajad püüdnud näiteks leida puuduolevat eestikeelset keskkonda ja maandada lastevanemate hirme eestikeelse õppe ees. Üha enam pedagooge teeb koostööd ka nõustamiskeskusega, võimalust kasutavate õpetajate hulk on kasvanud viiekümnelt kahesajani. „Pöördutakse ajaplaneerimisega, üleminek uuele õppekavale nõuab palju aega, on ka väga palju pöördutud erinevate õpilaste tasemete osas näiteks eesti keeles.“ 

Samas on koolil oluline roll kahe riigi hariduse ja kultuuriloos, märkis Läti riigivisiidi ajal kooli külastanud president Toomas Hendrik Ilves ERR Uudiste vahendusel.

Õpilasi pole koolis vähemaks jäänud, ehkki gümnaasiumi kaotamise järel pole keegi järginud Riia linnavalitsuse soovitust ega läinud edasi õppima Riia Põhjamaade gümnaasiumisse. Osa noori on suundunud Eesti või pudenenud laiali lätikeelsete gümnaasiumide vahel.

Hoone vajaks hädasti remonti - seda aga Riia linnavalitsus ei tee ega täida ka lubadust viia kool teise hoonesse. 

Loe lisaks:

• President Ilves külastas Riia Eesti Kooli