Juba 55 aastat, alates 1957.aastast on algklassiõpetajatele kõrgharidust jagatud. Millega tegeleme täna, milliseid muutusi vajab kool, mis on koolis hästi, milliseid muutusi viib ellu toimekas õpetaja? Arutame koos!

Ootame kõiki algõpetuse ja klassiõpetaja eriala vilistlasi, aga ka teisi uurijaid, haridustegelasi ja üldsuse esindajaid, keda huvitab algõpetuse käekäik. Muu hulgas viime läbi Koolielu töötoa, kus anname ülevaate, mida vajalikku ja head Koolielust leida võib, tutvustame uue õppeaasta koolituskalendrit ja leiame koos üles kõige põnevamad õppematerjalid.

Konverentsi teave ja registreerimine - www.tlu.ee/a55

Foto: Dreamstime

Koolimeeskondade koolitus õuesõppest ja ainete lõimumisest on 8-tunnine koolitus, mis on mõeldud ühe kooli erinevate ainete õpetajatest koosnevale 15-20-liikmelisele meeskonnale. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse koolitusjuht Margit Sokk ütles Koolielule, et kool võib asuda Eesti mistahes paigas. „Me tuleme ise sinna kohale,“ kinnitas Margit Sokk.

Koolituse käigus keskendutakse õuesõppe metoodilistele võimalustele konkreetse kooli lähiümbruses; paaris- ja rühmatööde korraldamisele õpilaste iseseisvate õpioskuste arendamiseks ning loodus- ja keskkonnateemaliste uurimuslike ülesannete lahendamisele õppeaineid lõimides. Seega sellele koolitusele on oodatud nii loodusainete õpetaja kui näiteks matemaatikaõpetaja?

„Jah, koolitus on mõeldud ühe kooli meeskonnale ja tulla võivad erinevate ainete õpetajad. Üldiselt kujuneb koolitus seda huvitavamaks, mida rohkemate õppeainete õpetajaid seal on. Oleme seda projekti teinud juba kaks aastat ja meil on läinud väga hästi. Koolitustel on osalenud kokku 20 meeskonda. Osalevaid koole on rohkem, sest pisikesed maakoolid on vahel oma grupi mitme kooli peale kokku
pannud. Koolitus on jõudnud Ida-Virumaale, Saaremaale, Hiiumaale, Tallinnasse ja muidugi Lõuna-Eestisse.“

Margit Sokk tõi näiteid õpetajatelt saadud tagasiside kohta, mis hästi näitavad projekti edukust:  "Väga hästi näitlikustatud koolitus, väga praktiline ja läbimõeldud", "Homme juba kasutan meelte mängu!" (Tartu Kroonuaia koolis 05.10.2011); "Jumal tänatud, et te siin olite!" (Kilingi-Nõmme gümnaasiumis 23.09.2010); "Hämmastav, et nii kooli lähedal oli võimalik väga mitmekesiseid asju läbi
viia" (Salme põhikoolis 16.08.2010).

Õuesõpet seostatakse ennekõike loodusharidusega. Mida ütleb teie kogemus, kas õuesõpet saab rakendada ka teistes tundides?

„Kahtlemata saab ka teiste õppeainete tunde õues läbi viia ja seostada seda ümbritsevaga. Meie koolituse eesmärgiks ongi anda õpetajatele ideid, kuidas teha kolleegidega koostööd aineid lõimides ja kuidas kasutada seda kooli lähiümbrust, mis on juba olemas. Üldiselt ei ole ju tavalise koolipäeva raames võimalikki eriti kaugele koolimajast minna. Kui mõne teise aine õpetajaga koostööd teha ja kahe tunni jooksul mõlemat ainet õpetada, siis õpivad lapsed tegelikult rohkem. Ja seda on väga vaja. Meie enda kogemus ütleb, et sageli oskavad lapsed matemaatikatunnis igasugu imeasju, aga kui on vaja kusagil looduses protsenti arvutada, siis jäävad hätta. Klassis õpitud teadmiste praktiline rakendamine on väga
oluline.“

Kus seda õuesõpet ikkagi kõige õigem teha on? Sõita kaugele?

„Muidugi võib sõita kuhugi kaugele ja sel juhul on see rahaline väljaminek küll. Ka kooli lähedal oleks hea, kui õues õppimiseks oleks koht, kus istuda ja kirjutada ning tore, kui seal oleks ka võimalus vihma eest varju alla minna. Aga nutikaid lahendusi on muidki - piknikutekid, kivid, palgid jne. Eelkõige on muidugi vaja lastega õue minna ja seal midagi kasulikku õppida. Loodus on tegelikult meie lähedal ja läbi vahetu kogemuse jäävad ka igavana tunduvad asjad paremini meelde.“

„Koolimeeskondade koolitus õuesõppest ja ainete lõimumisest“ 2012. a koolitused toimuvad:

12. juuni
13. juuni
14. juuni
24. august
28. august
29. august
30. august
21. september
4. oktoober
5. oktoober

Koolitused on tasuta. Koolituse broneerimine toimub registreerimise järjekorras. Lähem info siit.

Loe ka: Õuesõpet saab rakendada kõikides tundides

Foto: keskkonnahariduse keskuse kodulehekülg

Kogumik on kasutatav käsiraamatuna, mis aitab kooli juhtkonnal ja IT-spetsialistil tehnoloogia valdkonna valikute ja otsuste tegemisel. Soovijal on võimalik kasutada pdf-faili või materjal A4 formaadis välja trükkida.

"IT juhtimise head tavad koolis" on kättesaadav veebis aadressil: http://www.tiigrihype.ee/ITkogumik.pdf


Täiendame kogumikku vastavalt soovitustele ja vajadustele, ootame koolide tagasisidet Enely Preile e-posti aadressil enely.prei@tiigrihype.ee

Lisainfo:
Enely Prei
Kvaliteedijuht
Tiigrihüppe Sihtasutus
enely.prei@tiigrihype.ee

1989. aastal taasalustanud koolis õpib 173 õpilast, neist kolmandik Eesti päritolu. Suurem osa õppetööst toimub läti keeles, kuid seal õpetatakse süvendatult ka eesti keelt, kultuuri ja kodulugu.

Oma lähedaste naabrite keele tundmine aitab meil üksteist paremini mõista ja muudab meie maailma rikkamaks, tõdes Eesti riigipea, avaldades lootust, et juba lähiajal saab alguse eesti-läti kaasaegse sõnaraamatu koostamine.

“Laiem silmaring ja keelteoskus on alati vajalik. Loodan, et teil jätkub indu eesti keelt õppida ning ehk tulla isegi Eestisse kõrgharidust omandama, õppima näiteks reaalaineid või infotehnoloogiat,” ütles president Ilves õpilastega kohtudes.

“Nii saate te kahe maa lõimumisele kaasa aidata ja olla ise edukamad. Tuua Eestist koju kaasa seda, mis meil parem ning tuua Eestisse seda, mis Lätis parem. Teie olete põlvkond, kes peagi kujundab kahe maa suhteid,” sõnas Eesti riigipea.

Allikas: BNS

Loe lisaks:

• Riia Eesti Põhikoolis hakkab eesti keelt õpetama Katre Koppel

Loe Mare Taagepera artiklit Postimees.ee'st.

Foto: Valga gümnaasium

Pikemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Foto: Dreamstime

Pidu algab kell 15.00 rongkäiguga Viimsi Rannarahva muuseumist Viimsi Vabaõhumuuseumi platsile, kus läheb kohe lahti suureks tantsupeoks. Rongkäiku saadab Randvere Pasunakoor.

Peol tantsivad 3-7-aastased lapsed erinevatest Eestimaa maakondadest. Lisaks rahvatantsu edendamisele on esimese tantsupeo missiooniks propageerida vabatahtlikku tegevust ja kodanikualgatust ning tutvustada viimsilaste, kui põlise rannarahva, kultuuri, eluolu ja traditsioone.

Peo idee autor on Kristi Sinimets ja lavastaja Märt Agu. Peo korraldavad lasteaed-pereklubi Väike Päike õpetaja Kristi Sinimets koostöös Tantsuakadeemiaga.

Eelkooliealiste laste tantsupeo eesmärgiks on populariseerida rahvatantsu ja pakkuda rahvuslikku tantsulusti ka kõige noorimatele. Pidu korraldatakse sooviga, et sellest kasvaks välja rahvatantsupeo traditsioon.

„Andunud rahvatantsu huvilise ning emana ja õpetajana, tundsin suurt puudust toreda tantsulise ühisürituse järele just lasteaia lastele. See on suurepärane, et pelgalt mainitud mõttest ongi sündimas laste päris oma tantsupidu,“ selgitab tantsupeo sündi Kristi Sinimets.

Allikas: BNS

Ravitch kirjeldab, kuidas USA haridussüsteem ajab koolidele esitatava efektiivsusenõude tõttu läbi kesisema ettevalmistuse, taseme ning palganõudmistega õpetajatega, kui võiks ja peaks, kirjutab Valle-Sten Maiste Sirbis.

"Kuigi USA ja Eesti õpetajaskonna moodustumise loogikas on suuri erinevusi, on ka Eestis ametis arvestatav hulk kvalifikatsioonile mitte vastavaid või vaid osaliselt vastavaid pedagooge ning kui kusagilt oleks võtta arvukalt kõrgema kvalifikatsiooniga ja seeläbi ka palgaastmega õpetajaid, ei suudetaks neid tasustada," märgib Maiste. "Sihiseade asemel, et seada siht sinnapoole, et õpetajaametisse jõuaksid vaid parimatest parimad, arvab Aaviksoo hoopis, et õpetajatele esitatavate nõudmiste osas võiks senisest enam silma kinni pigistada ja õpetajaametisse pääsemist lihtsustada. See võib tähendada, et õpetajaametile tõsiselt pühenduda soovijate asemel hakkab koolist läbi silkama rohkem juhuslikke inimesi."

Ameeriklased paraku tõdevad, et ka USA parimate ülikoolide lõpetajad, kes „Teach for America” programmi raames koolidesse spetsiaalse õpetajahariduse ja pühendumuseta ajutiselt paariks aastaks õpetama tulevad, ei ole koolidele probleemideta ega garanteeritult parimate tulemusteni viiv lahendus. "Vaja oleks, et kooli tuleksid kindla pühendumusega absoluutsed tipud. Vaid sellised õpetajad suudavad ilma kroonudistsipliini ja nürimeelsete testideta õpilased sisemiselt innustunult ja tulemuslikult tööle panna, nagu on juhtunud Soomes," jätkab Maiste.
 
Ravitch kirjutab, kuidas Soomes pääsevad õpetajaks läbi kadalipu vaid kaheksas valitud ülikoolis spetsiaalse õpetajakutse omandanud. Mingeid muid võimalusi ei ole. Õpetajaerialale on juba sisseastumiseksamitel suur tung, vastu võetakse umbes üks soovija kümnest. Lõpetanud peavad sooritama eksamid, mis näitavad vähemalt kahe võõrkeele oskust ning silmaringi, mis ulatub kaugelt üle õpetaja kitsa spetsialiteedi, nii et humanitaarid peavad läbima ülikoolitasemel kursused reaalainetes ja vastupidi. Tihe sõel õpetajakutse saamisel, suur konkurss sisseastumisel ja stuudiumi keerukus tagavad õpetajaametile ühiskonnas automaatselt ka prestiiži.
 
"Eestis aga isegi ei arutata, missuguste oskuste ja haridusega inimesi me soovime koolides oma laste ees näha. Meil ei usuta, et laiapõhjalisel tugeval haridusel ja kultuurielul oleks ühiskonna arengule eriline tähendus," tõdeb Maiste. "Selle asemel et mõelda, milline peaks olema meie koolides õpetajate tase ja kuidas selleni jõuda, otsime OECD riikide haridusalastest võrdlustest formaalsusi, näiteks õpetajate palga suhe sama haridustasemega inimeste keskmisesse palka, et siis nende näitajate alusel olla arenenud maailmas pisut paremal positsioonil kui lootusetult viimased, nagu lihtsalt palga põhjal."

Täispikka lugu loe juba Sirbist.

Loe lisaks:

• Soome edulugu: väärtustatud õpetajaamet ja tasemel õpetajakoolitus

Foto: Dreamstime

„Väärtuste mäng“ on valminud haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ toetusel ning küllap on paljud õpetajad seda ise ka juba mänginud. Reeglid on lihtsad ja need saab selgeks kohapeal, mäng meenutab mõneti lauamängu, kuid põhineb tõestisündinud juhtumitel. Iga juhtumi puhul peavad osalejad tegema valikud oma väärtushinnangutest lähtudes, kuid meeskond peab lõpuks konsensuseni jõudma.

Näiteks mida teeksite, kui avastate, et teie kolleeg on Facebook´i oma kontole üles laadinud mitte just kõige sobilikumad pildid ning et neid pääsevad vaatama ka õpilased, kes piltide üle elavalt arutlevad? Otsustate vaikida ja mitte välja teha? Lähete direktori jutule? Vestlete kolleegiga? Vestlete õpilastega? Või…?  Mõtlemisainet pakkuvaid situatsioone on mängus küllaga, mida aga ei ole, on õiged ja valed vastused. Osalejatele ei öelda ette,  kuidas nad peaksid käituma. Selle asemel pakutakse neile võimalust väärtusdilemmade arutamise kaudu osaleda moraalses arutlusprotsessis. Osalejate poolt väljatoodud väärtustele ei anta mingit tagasisidet ega hinnangut – eeldatakse, et protsessi käigus jõuab mängija ise oma väärtuste sobivuses selgusele. Infot mängu kohta ja video leiab eetikakeskuse kodulehelt.

Tartu Ülikooli eetikakeskus pakub koolidele teisigi väärtusarenduse alaseid täienduskoolitusi, mis on välja töötatud riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ käigus.
Väärtusarendus hõlmab nii õpilaste mitmekülgse arengu toetamist tunnis kui meeldivat koolikultuuri, mis põhineb väärtustel. Tulemuslik väärtusarendus on lõimitud kõige koolis toimuvaga ja sinna kaasatakse kogu koolipere, et leida lahendusi kooli igapäevaelu probleemidele.

Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop sõnas, et koolitustel küsivad õpetajad tihti, kas ma pean nüüd väärtuskasvatajaks ka hakkama, ma olen ju aineõpetaja! Tihti ei teadvustata endale, et õpetaja on väärtuskasvataja nii või teisiti, kogu see aeg, mis ta lastega suhtleb ja klassi ees seisab. Küsimus ongi, kas õpetaja teeb seda teadlikult või mitte. „Väärtuskasvatuseks ei ole eraldi tundi vaja,“ kinnitas Margit Sutrop. 

Eetikakeskuse kodulehekülg: http://www.eetika.ee/

Foto: Dreamstime

Telefonirakendused
Pole vahet, kas kasutada iPhone’i või Android-telefoni - mõistlikku hinna eest leiab ikka mitmed keeleõppeks mõeldud rakendusi. Programme on väga erinevaid, alates sõnavara kaartidest kuni täismahus sõnastikeni. Nende abil saab keelt õppida ükskõik kus kohas ja sõltumata oma tasemest.

Internetikõnesid võimaldav suhtlustarkvara
Kõige populaarsem säärane programm, mis lubab tasuta internetikõnesid, on Skype, millel on 171 miljonit kasutajat üle maailma. Kui sul on sõpru, kes räägivad vabalt keeles, mida õpid, siis neile helistamine on hea võimalus keele praktiseerimiseks. Samuti kasutavad keeleõpetajad vahel Skype’i tundide läbiviimse vahendina.

Videod
YouTube’ist võõrkeelsete videote vaatamine on veel üks võimalus keele praktiseerimiseks. Sealt leiab paljudes keeltes seebioopereid, komöödiaseriaale ja isegi täispikkasid filme. Ning mõnel juhul on isegi subtiitrid saadaval, mis tulevad kasuks, kui oled alles algaja. Ja kui ka subtiitreid pole, siis lihtsalt teksti kuulamine ja mõnest sõnast aru saamine on samuti hea keelepraktika. Edasijõudnud võivad videotest otsida uut sõnavara ja väljendeid. Ja kui soovid õppida briti inglise keelt (mida Eesti koolides õpetatakse), siis selleks puhuks on soovitav vaadata BBC videosid.

Sotsiaalvõrgud
Hea viis endale sarnaste huvidega inimeste leidmiseks on sotsiaalvõrgud nagu Twitter või Facebook. Seal võib liituda ka mõne grupiga, kus suheldakse sinu poolt õpitavas keeles.

Refereeritud: Edudemic, foto: Edudemic