Sellest erakoolid olid tellinud vastavalt viis kuld- ja kolm hõbemedalit, ütles eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuht Eeva Sirel BNS-ile.

Kõige rohkem medaleid tellisid Tallinna haridusamet ja Tartu maavalitsus. Tallinna haridusamet tellis 137 kuld- ja 111 hõbemedalit ning Tartu maavalitsus 55 kuld- ja 50 hõbemedalit.

Tellitud kuldmedalite arvult oli kolmas 22 medaliga Kohtla-Järve linnavalitsus, neljas 20 kuldmedaliga Harju maavalitsus ja viiendat kohta jagasid 18 kuldmedaliga Narva ning Pärnu linnavalitsused.

Tellitud hõbemedalite arvult oli kolmandal kohal Pärnu linnavalitsus, mis tellis 28 medalit. Neljandat kohta jagasid 15 medaliga Harju ja Viljandi maavalitsus ning viiendat 13 medaliga Kohtla-Järve linnavalitsus ja Lääne-Viru maavalitsus.

Erakoolidest on Sakala eragümnaasium tellinud kolm kuldmedalit, eurogümnaasium kaks kuldmedalit ja Haabersti Vene gümnaasium kolm hõbemedalit.

Allikas: BNS

Lastekaitse liidu teatel on vägivald sotsiaalne nähtus ning arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest vägivallavaba isiksus, ” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit, üritust toetab haridus- ja teadusministeerium. Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma ja ligi 2100 last vanuses 2-7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused üle Eesti.

"Usume, et projekt aitab tõhusalt ennetada koolivägivalda, sest laste kiusamiskäitumine väheneb juba lasteaias," märkis lastekaitse liit.

Allikas: BNS

24. mail viidi need teise vooru parandajate kätte. 8. juunil on ka nende töö tehtud, järgneb veel tulemuste sisestamine ja sorteerimine, kui hinde suhtes on erimeelsusi, siis kolmaski hindamine. 20. juuniks on uue eksami tulemused kõigile teada. Mis edasi? Raivo Juurak vestleb eksamikeksuse eesti keele peaspetsialisti Märt Hennostega artiklis "Eesti keele riigieksam - vaikus enne tormi?"

Foto: Koolielu arhiiv, Madli Leikop

Monitooringust selgub, et nii lastele kui ka täiskasvanutele seondub lapse õigus esmalt hariduse ja kooliga. Täiskasvanud seovad lapse õigused eeskätt kaitse ja hoolitsusega, lapsed aga õigustega, mis puudutavad aktiivset osalemist ning õigust arvamust avaldada ja otsustada. Selgus ka, et täiskasvanud inimeste teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on suhteliselt madal, lastel pisut kõrgem.

Lasteombudsmani Indrek Tederi hinnangul on vaja jätkuvat ja süsteemset lapse õigustest kui inimõigustest teavitamist ning lapse õigusi kaitsvate institutsioonide tutvustamist. Mõlema ülesande puhul on ka lasteombudsmanil oma osa täita, sh pannes rõhku eesti keelt mittekõnelevate inimeste teavitamisele. 

„Ühiskonnas valitsev teadlikkus ja hoiakud laste kaasamise suhtes on enamasti toetavad,“ ütleb uuring üks autor, Praxise analüütik Pirjo Turk ja lisab, et üldiselt on nii lapsed kui ka täiskasvanud üpris üksmeelselt nõus, et laste ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine. „Lausa 96% lastest on pigem või täiesti nõus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada,“ märgib Turk.

Uuring toob ka välja, et lapsed ei saa alati kaasa rääkida otsustes, mis puudutavad koolielu või ka kohalikku kogukonda puudutavates küsimustes. Kuigi enam kui pooled täiskasvanutest ja enam kui kolmveerand lastest leiab, et lapsed peaksid saama lapsi puudutavate seaduste kujundamisel kaasa rääkida, on lapsi puudutavate seaduste tegemisel saanud kaasa rääkida 13%. Turgi hinnangul peegeldub siin ka üldine Eesti ühiskonna kodanike aktiivsus. 

Teder selgitab, et ettevalmistamisel olevas uues lastekaitse seaduses tuleb ette näha mehhanismid, kuidas lapsi ja noori igal tasandil senisest enam kaasata neid puudutavate otsuste tegemisse. „Samuti saaksid nii koolide, kohaliku kogukonna elu eestvedajad kui riiklike institutsioonide esindajad lapsi senisest enam oma tegevusse kaasata,“ märgib ombudsman ja lisab, et selleks vajavad nii riigi, kohaliku tasandi kui ka kolmanda sektori esindajad enam teavet laste kaasamise võimalustest ja viisidest.

Monitooringust ilmneb ka, et sageli ei osata lapse abivajadust märgata. „Kuigi Eesti lastekaitse seaduse kohaselt on iga inimese kohustus teatada abivajavast lapsest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või politseile, näitab monitooring, et vaid pooled täiskasvanud elanikkonnast on täiesti nõus, et iga inimese kohustus on teatada vastavale asutusele abi vajavast lapsest,“ selgitab Turk. „Kõige rohkem ollakse valmis teatama, kui lapse vanemad on ära kolinud ja lapse üksi jätnud, üksi kaubanduskeskuses või tänaval nutvast lapsest,“ toob Turk näited uuringust ja lisab, et kõige vähem julgetakse teada anda juhtudel, kus lapse abivajaduse suhtes ei osata võtta seisukohta.  Monitooringu andmeil on lapsed ise märkinud, et nad on viimase aasta jooksu abi vajanud nii koolis kui ka  kodus. Koolis kiusamist on samuti vähemalt korra kogenud pea pooled lastest.  „Murettekitav on ka, et 27% lastest langenud varguse ohvriks ja rohkem kui iga kümnes ütles, et ta on näinud vähemalt korra kodus pealt vägivalda, kuigi talle endale haiget ei tehtud,“ tutvustab Turk tulemusi. „Kuigi nii lapsed kui ka vanemad nimetavad kõige sagedasemate distsiplineerimisviisidena selgitamist, suunamist ja julgustamist, on füüsiline karistamine lapsevanemate hoiakutes pigem soosiv– veerand ei pea füüsilist karistamist vägivallaks ning üle kolmandiku leiab, et teatud olukordades on laste füüsiline karistamine mõistetav,“ lisab Turk.

Teder rõhutab, et abivajavast lapsest tuleb teada anda lastekaitsetöötajale või politseile, kellel on pädevus olukorda hinnata ning vajadusel sekkuda. On äärmiselt oluline, et info abivajavast lapsest jõuaks nendeni võimalikult varakult. Teder lisab, et nii lapse õiguste kui ka toetava vanemluse põhimõtted ei tolereeri füüsilist karistamist ning paljudes riikides on see seadusega keelatud.  Lasteombudsmani hinnangul tuleb laste füüsilise karistamise suhtes rakendada null-tolerantsi. „Eesmärk on jõuda selleni, et mitte ükski täiskasvanu lapse vastu kätt ei tõsta. Nii täiskasvanute kui laste hulgas vajab järjepidevat teadvustamist põhimõte, et füüsiline karistamine on keelatud ning selle asemel tuleb kasutada alternatiivseid käitumisviise,“ selgitab Teder ning lisab, et laste füüsiline karistamine tuleb seaduses selgesõnaliselt keelata.

Ombudsmani hinnangul on vajalik pakkuda ka üle Eesti ühtlaselt kättesaadavaid nõustamis- ja tugiteenuseid vanematele, et neid laste vägivallatul kasvatamisel toetada ja julgustada.

Õiguskantsler on lasteombudsmanina tegutsenud veidi üle aasta. Lasteombudsman kaitseb lapse õigusi ja seisab hea selle eest, et lapsi puudutavad otsused lähtuksid laste parimatest huvidest.  Lapse õiguste ja vanemluse monitooring on oluline ka Sotsiaalministeeriumile, kuna seeläbi on võimalik saada tagasisidet riiklikult kinnitatud „Laste ja perede arengukava“ eesmärkide täitumisele.

Lapse õiguste ja vanemluse monitooringu raames küsitleti nii lapsi kui ka täiskasvanuid: monitooringule vastas 1000  last  vanuses 10-17 ja 1000 täiskasvanut üle Eesti. Monitooringu viis Õiguskantsleri Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi ettepanekul ning Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Monitooring on kättesaadav Praxise kodulehel.

Allikas: Õiguskantsleri Kantselei pressiteade

Koolifilm 2012 on järjekorras juba neljas üleriigiline filmikonkurss, mis annab väljundi Eesti koolinoorte ja nende õpetajate filmiloomingule. Festivali korraldab MTÜ Kinobuss koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Igal aastal on festivali populaarsus kasvanud ning filme esitatakse üha rohkem. Sel aastal laekus kokku 99 filmi.

Tänavu sai filme esitada järgmistes kategooriates: lastefilmid, animafilmid, lühifilmid, dokumentaal- ja loodusfilmid, muusikavideod ja õpetajate filmid. Lisaks oli sel aastal kaks erikategooriat: „Eesti Film 100 – Hommaaž Eesti filmiajaloole ja kinoklassikutele” ning „Läänemere-äärsed lood – Hommaaž Eesti kui mereriigi omakultuurile”.

Žürii koosseisus Marje Jurtšenko (režissöör ja stsenarist), Heilika Pikkov (režissöör ja animafilmiguru), Alis Mäesalu (operaator ja filmijuhendaja), Janar Aronija (mitmekordne Koolifilmi laureaat ja praegune Balti Filmi- ja Meediakooli õpilane) tõstis esile selleaastaste konkursitööde kõrget taset ning määras lisaks parimatele filmidele hulgaliselt eripreemiaid ja motivatsiooniauhindu.

Festivali peaauhinnaks on Canon Overall välja pannud 500 euro väärtuses filmitehnikat. Lisaks sellele on preemiad välja pannud Forum Cinemas, Just Film, Pimedate Ööde Filmifestival, Maailmafilm, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Rahvusringhääling ja Kinobuss.

Kõikidele võitjatele korraldab Kinobuss 15. juunil Eesti suurimas eriefektide võttepaviljonis Widescreen Studios meistriklassi, kus filmitegu õpetavad ja kogemusi jagavad oma ala parimad Eesti filmiprofessionaalid. Üks võitjatest saab võimaluse omal nahal tunda filmitegemise higi, valu ja rõõmu – osaledes ühe valmiva Eesti filmi võtetel. Üks noor saab osaleda Kinobussi suvises filmilaagris Saaremaal.

Festivali Koolifilm 2012 toetus tuleb osaliselt EL Kesk-Läänemere programmist INTERREG IV A. Kohalikul tasandil toetab festivali Hasartmängumaksu nõukogu.

Linastus on tasuta, kuid külastajatel palutakse võtta Artise kassast pilet külastuse registreerimiseks.

Allikas: BNS

Õppenädalate kaupa grupeeritud PowerPointi failid sisaldavad kõiki 2. klassi eesti keele 1. poolaasta õpiku paarislehekülgi koos aktiivsete linkidega töövihiku harjutustele ja helifailidele. Töövihiku harjutuste puhul on võimalik näidata ka vastuseid.

Materjal on nähtav siin ja koolid saavad seda endale soovi korral tellida.

Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinnad ja teised tunnustused annavad üle Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja haridusameti juhataja Andres Pajula.

Tallinna Haridusameti aukiri ja tunnustusmedal „Tallinn tänab“ antakse Hans-Peter Wahrigile, kes töötab Tallinna saksa gümnaasiumis saksakeelse osakonna juhatajana alates augustist 2006 ning õpetab ka matemaatikat ja ajalugu. Tallinna Haridusameti tänukiri antakse Michaela Weinbrenner’ile ja Regina Beatrix Rouette’le Tallinna saksa gümnaasiumist.

Sel aastal toimus esimest aastat konkurss „Aasta hoolekogu 2012“, millega tõstetakse esile hoolekogu tegevusi, mis on olnud märkimisväärsed ja tulemuslikud ning on aidanud kaasa haridusasutuste õppe- ja kasvatustöö edendamisele. Tiitli pälvib Tallinna Kelmiküla lasteaia hoolekogu.

Auhind „Eduka osalemise eest 2011/2012 õppeaasta olümpiaadidel” antakse kahele koolile, kelle õpilased saavutasid enam auhinnalisi kohti kokku olümpiaadide piirkonnavoorus ja üleriigilises lõppvoorus võrreldes eelmise aastaga suurima kasvu auhinnaliste kohtade osas: Tallinna ühisgümnaasium ja Rocca al Mare kool. Peaauhinnad „Edukas kool 2011/2012 õppeaasta olümpiaadidel” antakse koolidele, kelle õpilased saavutasid ülelinnalises ja -riigilises üldarvestuses kõige enam auhinnalisi kohti. Tänavu on need Tallinna reaalkool, Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna prantsuse lütseum.

Parimaks tervist edendava kooliks on Kadrioru saksa gümnaasium ja lasteaiaks Tallinna Kiikhobu lasteaed. Ülevaatus-konkursi „Sõbralik koolisöökla 2012“ parimaks tunnistati Tallinna Õismäe gümnaasium (toitlustaja OÜ Bramos), teise koha saavutas Rahumäe põhikool (toitlustaja OÜ Orfeum) ja kolmanda koha Tallinna Laagna lasteaed-põhikool. Parima toitlustamisega koolieelse lasteasutuse tiitli pälvib Tallinna Kadaka lasteaed, teise koha Tallinna lasteaed Sinilind ja kolmanda koha Endla lasteaed. Koolinoorte sportmängude parimaks on tänavu Tallinna saksa gümnaasium.

Konkursil „Parim lõimumisprojekt 2012“ saavutas esimese koha Tallinna Pae gümnaasium ja Jüri gümnaasium ühisprojektiga „Tähistame koos koolide traditsioone ja tähtpäevi“, lasteaedade arvestuses said esikoha Delfiini ja Luha lasteaed ühisprojekti „Koostöö alates aastast 2004“ eest. Konkursi „Innovaatiline tegu 2012“ auhinna saab Mustamäe reaalgümnaasium ja Tallinna reaalkool, Tuule lasteaed, Tondi põhikool ja Kuristiku gümnaasium.

Hea õpetaja tiitli pälvib Irja Rebane (Ristiku põhikooli), Kaja Cimolonskas (Kadaka lasteaed), Reet Jõgeva (saksa gümnaasium), Maie Lehtla (Mahtra lasteaed), Maiki Liivas (Sipsiku lasteaed), Ene Määr (Rahumäe põhikool), Ella Šved (täiskasvanute gümnaasium) ja Reena Uusmets (Nurmenuku lasteaed). Hea huvitegevusega kooli tiitli pälvib kesklinna vene gümnaasium, hea õpikeskkonnaga lasteaed Kadaka lasteaed ning koolideks Mustamäe humanitaargümnaasium ja Tallinna 21. kool. Hästi juhitud lasteaia tiitli saavad kaks lasteaeda: Vesiroosi ja Kelmiküla lasteaed.

Head taset kinnitab ka võit Noorte Meediaklubi üle-eestilisel koolimeedia konkursil, juba teist korda oldi parim kooli-TV. „Kigu TV teeb terviklikke heal tasemel saateid, kust leiab nii uudiseid kui reportaaže,“ kirjeldas žürii liige Liisi Mölder parimat koolitelevisiooni.

Tartu Kivilinna gümnaasiumi meediaõpetaja Riho Rosin, kuidas Kigu TV alguse sai?

„Kigu TV sai alguse 2007. aastal ja eestvedajaks oli Ardi Lepik, kes selleks tööle võetigi. Kooli TV kasvas välja meediasuunast ning kooli reklaamist, eesmärk oli reklaamida ennast väljapoole. Kivilinna gümnaasium oli äsja saanud uue renoveeritud maja ja ka see oli suur soodustus koos uute võimalustega. Teine eesmärk televisiooni loomisel oli see, et koolil oleks oma liikuv kroonika, et lapsevanemadki saaksid sealt vaadata, millega nende järeltulijad koolis tegelevad. Kigu TV valiti teist korda järjest Eesti parimaks koolitelevisiooniks.“

Mida Kigu TVs näidatakse ja kuidas eetris olete?

„Kord kuus või vahel ka sagedamini valmib umbes 10-15 minuti pikkune ülevaade koolisündmustest ja tegemistest. Lisaks viiakse läbi ka koridoriküsitlusi erinevatel päevakajalistel teemadel ning tehakse erisaateid. Saadete sagedus sõltub sellest, kui palju üritusi koolis toimub. Vahel on materjali kuus nii palju, et võib lausa iga nädal ühe saate teha. Kigu TV saated pannakse üles koolitelevisiooni blogisse, mis on leitav kooli kodulehelt.“

Kas koolitelevisiooni  tegemine nõuab suuri  ressursse?

„Kigu TVd teevad kooli tehnika- ja tehnoloogiaklassi meediasuuna õpilased 4-5-liikmelistes meeskondades. Meediasuuna õpilastel on lisaks tavakursustele ette nähtud ka üks praktikakursus, mille raames tavaliselt saateid tehaksegi, kuid saadete tegemistest saavad osa võtta ka kõik huvitatud. Koolil on olemas kaks Sony poolprofi videokaamerat ja üks kodukasutaja videokaamera. Lisaks kaks statiivi ja üks reporterimikrofon. Iseenesest koolitelevisiooni tegemine ei nõua suuri rahalisi ressursse, kuid alustamine on raske. Algul tuleb muretseda tehnika ja töötlusprogrammid, mis on üsna kulukas, kuid siiski ühekordne väljaminek.“

Mida arvate, mis tõi teile koolimeedia konkursil võidu?

„Kivilinna gümnasiumi Kigu TV-le tõi edu see, et saated on järjepidevad ja nende ülesehitus vastab uudistesaatele. Saatel on saatejuhid ja kindel ülesehitus, tehakse reportaaže, intervjuusid jms, mis ühes korralikus uudistesaates olema peab. Tehakse küll ka erisaateid, mis kajastavad ainult mingit kindlat üritust, kuid põhirõhk on siiski uudistel. Lisks on Kigu TV-l olemas omanäoline graafika, huvitav stuudiokujundus ning põnevad saatejuhid.“

Kas rohkem on vaja tehnilist või sisulist juhendamist? Tuleb vahel ka tsensoriks olla?

„Enne saadete tegemist läbivad õpilased ühe meediakursuse, kus õpitakse kasutama videokaamerat ja muud saadete tegemiseks vajalikku tehnikat. Saadete tegemisel püüan sekkuda harva, kuid montaaži vaatan üle ja teen parandusettepanekuid. Aeg-ajalt tuleb isegi õpilasi motiveerida, kui koolis on pingelised olukorrad.“

Õpilased arvavad

Alice Poljakova,  11.e klassi õpilane:  „KiguTV tegemine meeldib mulle väga, sest sellega õpin palju uut ja saan tuttavaks uute inimestega. Uued kogemused, mis olen omandanud Kigu TVs, on mulle kindlasti abiks ka tulevases elus, kuna kavatsen meediat õppima minna. Minu roll KiGuTV elus on olnud erinev: kord olen saatejuht, loen teksti peale, juhendan teisi või hoopiski monteerin. Ideed sünnivad ühiselt. Keegi mõtleb midagi välja ja teised täiendavad.“

Andra Jundas, 10.e klassi õpilane:  „KiguTVd on väga huvitav teha, saab palju uusi kogemusi ning tutvusi. Alati õpid midagi uut. Arvan, et praegune tegelemine KiguTVga tuleb mulle kindlasti tulevikus kasuks. Rollid on erinevad, vahepeal olen monteerija ja mõnikord saatejuht, kuidas kunagi ja kuidas parasjagu kellelgi aega on.“

Marilin Kivisto, 10.e klassi õpilane: „Minu põhitöö KiguTVs on monteerimine ja filmimine. Olen ka kätt proovinud intervjueerija ja pildistaja rollis, kuid tunnen end veidi ebamugavalt kaamera ees, seega hoian end tagaplaanil ja püüan võimalikult aktiivne olla kaamera taga. Väga paljud rollid on tulnud n.ö käigu pealt, ehk kui saatejuhti parasjagu ei ole, on vaja endal paati hüpata! Ideed sünnivad minul tavaliselt täiesti juhuslikul hetkel ja hiljem koos muudame selle täiuslikuks! Alati asendame ja aitame üksteist hädadest välja. Kigu TV on kindlasti avanud minu elus uued uksed ja nendest ustest sisseastumine on ainult suur rõõm. Juba praegu, 10. klassis olen endas 90% kindel, et tahan mööda seda suunda minna ja kaugele jõuda.“

Foto: Kivilinna gümnaasiumi arhiiv. Fotol on abiturientide lapsepõlvepäev kevadel 2012.

Riigi Kinnisvara aktsiaselts sõlmis kolmapäeval kooli ehitamiseks lepingu konsortsiumiga, kuhu kuuluvad aktsiaseltsid Oma Ehitaja ja Pärnu REV.

Nad peavad rekonstrueerima muinsuskaitsealuse vana koolimaja ning ehitama juurde uue õppehoone. Senise Valuoja kooli kohale kerkib ligi 5400 ruutmeetri suurune hoone, mille gümnaasium saab enda kasutusse tuleva aasta suve lõpul.

Ehituse hinnaks kujunes ligi 5,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku läheb töö seega maksma 6,5 miljonit eurot. Loe artiklit täies mahus Sakalast.