Erinevatele vanuserühmadele auhindu üle andnud haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm tõdes, et erinevalt oodatust ei püüdnud paljud tööd sugugi arvuti või nutitelefoni tehiskeskkonda pugeda, vaid innustas tegema käega katsutavaid asju ja ka õppetööd kooliruumist väljapoole viima. Loe lähemalt võitjate kohta Tartu Postimehest.

Foto: Koolielu arhiiv, Madli Leikop

Ühiselt on leitud võimalused koolieelse lasteasutuse õpetaja, noorsootöö ning sotsiaaltöö õppekavade arendamiseks.

Tallinna Pedagoogilise Seminari rektori Koit Nõlvaku sõnul ei ole kvaliteetne kõrgharidus mõeldav ilma koostööta. „Oleme seisukohal, et ühinemine Tallinna Ülikooliga on kasutoov mõlemale osapoolele. Tallinna Ülikooli kolledžina säilitame kindlasti oma tugevused nagu näiteks õppekavad, akadeemiline võimekus, lõpetajate maine tööturul. Samas loodame saada lisaressurssi rahvusvahelistumiseks ja arendustegevuseks,“ ütles Nõlvak.

Allikas: BNS

“Põhifookuses oli 2013. aasta haridustoetuse jaotamine ning õpetajate töötasu kasv,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. “Võtmeküsimuseks on omavalitsustega õpetajate palgatõusu allikate jaoks hädavajalike kokkulepete saavutamine. Töörühma liikmed nõustusid, et gümnaasiumivõrgu korrastamine ja õpetaja töötasu kasv on esmatähtsad teemad, mis eeldavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi kaasamist – kuidas lahendada õpilasi teenindava ühistranspordi, koolitoidu toetuse ning teiste toetuste küsimused.”

„Siseriiklike vahendite maksimaalset suunamist just õpetajate palgakasvu võimaldab Euroopa Liidu tõukefondide toetusmahu suurenemine järgmisel aastal,” märkis Kalle Küttis. “Seega ei maksa arvata, et õpetajate palgakasv tooks kaasa haridustoetuse teiste komponentide kadu. Oluline on omavalitsusliitude ja omavalitsusjuhtide toetus, et õpetajate töötasu tõus oleks prioriteet number üks. Kooli pidajaks on kohalik omavalitsus, mitte riik – seega on väga oluline, et kohalikud omavalitsused mõistaksid, kui tähtis roll on tegelikult nendel kui õpetajate otsestel tööandjatel.“

Allikas: BNS

Lastele ja peredele mõeldud vabaõhulavastust etendatakse Viljandis, Männimäe külalistemaja aias, mis on põnev mängupaik jõe ääres elavate tegelaste seiklusteks. Peategelasteks on loomad - Vesirott, Mutt, Kärnkonn, Mäger. Nad käituvad kõik nagu inimesed ja neil on inimeste parimad iseloomuomadused – ausus, südamlikkus, abivalmidus, sõbralikkus. Lavastaja Oleg Titovi sõnul on selles humoorikas ja õpetlikus lasteloos äratundmisrõõmu kogu perele väikestest suurteni. Dramatiseeringu, kunstnikutöö ja kostüümikujundused tegi samuti Oleg Titov. Lõbusas ja värvikas lavastuses on rohkesti laule - laulusõnad kirjutas Silvia Soro ja muusika autor on Peeter Konovalov. Mängivad Aarne Soro, Janek Vadi, Lauri Kink Endla teatrist, Peeter Jürgens, Carita Vaikjärv, Luule Komissarov, Andres Oja, Arvi Mägi, Kata-Riina Luide jt. Etendused toimuvad juunis ja augustis.
 
 Lisatud fotol: Vesirott - Janek Vadi ja Mutt - Lauri Kink Endla teatrist. Ugala teatri fotoarhiiv.

Allikas: Ugala teatri pressiteade

Osalemiseks tuleb 18. septembriks saata Tervise Arengu Instituuti registreerimisankeet, koolisööklast tehtud fotod ja ühe koolinädala lõunamenüü koos tehnoloogiliste kaartidega. Nende põhjal valib toiduasjatundjatest koosnev žürii välja seitse parimat koolisööklat. Finaalis, mis peetakse Tallinna Toidumessil oktoobri viimasel nädalal, tuleb finalistidel etteantud ajaga valmistada koolipäeva näidislõuna ning üks lisaroog.

Mulluse konkursi võitja, Vääna mõisakooli kokk Jaanika Rist ütles, et nende kool ei tulnud konkursile võitma, pigem uusi kogemusi saama. „Võit andis kindlustunde, et see mida me teeme, on õige ja hea.“ Kokk lisas, et konkurssi pole põhjust karta. „See on just see õige koht, kust saab palju uusi nippe õppida ja häid nõuandeid kõrva taha panna, et oma tööd veelgi paremini teha, sest alati ju saab paremini. Võidavad tegelikult kõik, kes osalevad.“

Tänavuse konkursi peauhinnaks on reis Prantsusmaale Bocuse d´Or messile 2013. aasta jaanuaris. Kõikidele finalistidele on toetajate poolt välja pandud ka kingitused. Lisaks saavad kõik koolid, kes konkursil osalevad Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi individuaalse analüüsi ja soovitused.

Konkursi „Parim koolisöökla“ eesmärk on heade näidete varal innustada koolitoitlustajaid oma tööd tõhustama, et paraneks kokkade professionaalsus, tõuseks koolitoidu kvaliteet ja populaarsus õpilaste seas. 2011. aasta konkursil osales 22 kooli. Võit läks Vääna mõisakoolile, mille kokad valmistasid finaalis värskekapsa-hakklihasupi, kamakreemi ja räimepannkoogi köögiviljadega.

Võistluse tingimused ja ankeet on üleval Terviseinfo veebilehel.

Allikas: BNS

„Head muusikainstrumendid on kallid ning seega on ootuspärane, et enim taotlusi laekus just muusikakoolidelt, kellel ilma riigi toetuseta on keeruline leida vahendeid oma õppevahendite baasi korrastamiseks ja täiendamiseks. See kehtib loomulikult teiste huvialade huvikoolide kohta ka,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaekspert Ene Raid.

2012. aastaks eraldati projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

Viimase noorteseire andmeil kasvas viimaste aastate jooksul huvikoolides osalevate noorte arv, moodustades eelmise õppeaasta seisuga 17,9% noortest vanuses 7-26 aastat.

Eestis tegutseb hetkel üle 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 57 000 noorele.
Neist suurem osa on muusika- ja kunstikoolid (130), kuid rohkelt on ka spordikoole (115). Lisaks on veel tehnika- ja loodusmajad, loomekeskused jms.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Projektikonkursi „Varaait“ viis läbi haridus- ja teadusministeeriumi hallatav Eesti Noorsootöö Keskus.

Allikas: BNS

Mida teie kui õpetajate jaoks tähendab õuesõpe, kas seda saab rakendada igas ainetunnis?

Hille Arumäe: „Õuesõpe on meie jaoks selline huvitav tund, kus saab seinte vahelt välja, ega meilegi meeldi toas olla. Koos õpilastega mujal käies õpid lapsi rohkem tundma ja hoopis teise nurga alt kui nad tavatunnis välja näitavad. Õpikus on puhas teooria ja foto ei asenda ikkagi seda, mida saab ise kogeda, see ongi kõige suurem kasu õues õppimisest. Tänapäeva nn maalaps ei tunne enam loodust, sest tähelepanu on rohkem ikka ekraanil (mobiil ja internet) ja klappidel, mis peas on; ning teismelise tähelepanu köidavad ikkagi kaaslased rohkem kui loodus. Õuesõpet saab rakendada absoluutselt kõigis tundides ja kõigis vanuseastmetes.“

Riina Arva: „Õuesõpe on minu jaoks võimalus viia õpilased majast välja, loodusele lähemale. Looduses kogeb õpilane kogu ümbrust vahetult ja seega kinnistub kõik kiiremini ja paremini. Õuesõppe tunde on võimalik integreerida teiste ainetega. Pärast loodusmatka kirjutasime eesti keele tunnis jutte sellest, mida olime teada saanud ja mida matkal tegime; nooremad õpilased meisterdasid taimelehtedest vahvad järjehoidjad, mida saab igapäeva õppetöös kasutada; matka käigus kaaluti erinevaid taimi ning õpilasetel tuli taime masse omavahel võrrelda. Neid näiteid võiks tuua veel ja veel. Seega saab õuesõpet edukalt integreerida iga õppeainega. Lisaks tuleb õpilastel kasutada IKT- vahendeid, sest blogisse tuli teha sissekandeid. Kuigi nooremate õpilaste artiklid kirjutas blogisse õpetaja, siis vanemad õpilased said sellega ise hakkama. Blogi pidamine tekitas õpilastes suurt elevust, sest igaüks tahtis ju oma nime või pilti seal näha. Selle nimel tuli ka rohke  pingutada.“

Kas õuesõpe nõuab koolilt täiendavaid rahalisi vahendeid? Parki saab muidugi niisama minna, aga kui on vaja kaugemale sõita?

Hille Arumäe: „Meie koolil on olemas suur pargiala ja kooliaed, kuhu on rajatud ka väike nurgake õues õppimiseks (laud ja istepingid). Õpilasi huvitavad muidugi ka kaugemad reisid, kuigi küsitlustest tuli välja, et ega liiga kaugele ei ole ka huvitav sõita. Näiteks reis Lõuna-Eestisse Karulasse oli just õpilaste arvates igav pika sõidu tõttu. Täiendavaid rahalisi vahendeid oleme saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK), viimased aastad on meie keskonnahariduslikud õuesõppeprojektid kõik heaks kiidetud ja ka rahastatud. Ilma KIKi toetuseta jääksid küll kõik kaugemad sõidud ära.“

Riina Arva: „Õuesõpet saab korraldada nii koolimaja läheduses kui ka sõita kaugemale. Olen korraldanud matku klassile nii, et oleme ise bussisõiduraha maksnud. Kuid seekord kirjutasime projekti KIK-i ja taotlesime raha loodusmatkade jaoks. Projekti suunas meid kirjutama kooli direktor Peeter Putk. Projekti teemaks võtsime „Elurikkus looduses“. Selle raames tutvusid õpilased looduskeskustes rabakooslusega, sipelgate eluga ja Taevaskoja ürgse loodusega. Vanematele õpilastele (4.-6. klass) valisime matkade jaoks Kiidjärve looduskeskuse. Nooremad õpilased (1.-3. klass) külastasid Soomaad.

Kiidjärve looduskeskuse valimisel oli kolm põhjust: esiteks sellepärast, et see asub meist väga kaugel ja üldjuhul vanemad lapsi nii kaugele viia ei jõua; teiseks põhjuseks oli selle looduskeskuse mitmekesine loodusprogrammi valik; kolmandaks on see, et Lõuna-Eesti loodus ja maastik on oluliselt erinevad meie kandi loodusest. 

Õpilased olid matkadega väga rahul. Ainsaks miinuseks peeti pikka sõitu, aga seal kogetu korvas kõik.“

Kas lapsed on õuetunnis teistsugused kui klassitunnis, on distsipliini raskem hoida?

Hille Arumäe: “Distsipliiniga pole küll probleeme olnud. Õuesõppe kohad olema valinud just selle järgi, kus on olemas ikka õppimise võimalus ja enamustes RMK looduskeskustes, muuseumides ning looduskoolides on olemas huvitavad töölehed ja -ülesanded. Ainult niisama vaatamas pole me kunagi käinud.

Kui läheme oma kooli ümbrusesse, siis on mul ikka ette valmistatud töölehed, mille alusel õpilased käivad loodust uurimas. Teeme nii individuaalset kui ka paaristööd. Oleme uurinud kooliümbruse samblikke, tiigielustikku, murutaimede kooslust jne.“

Riina Arva: „Kõikidel gruppidel oli kaasas mitu saatjat ja minu teada õpilaste käitumisega probleeme ei olnud. Programmid olid paraja pikkusega ja sisutihedad. Matk oli lastele nii huvitavaks ja põnevaks tehtud, et ei tekkinud aega millegi muuga tegelemiseks. Arvan, et distsipliini on õues lihtsam hoida siis, kui tund on hästi ette valmistatud.

Õuesõppe tunni ülesehituse juures on oluline ka see, et tunni sisu oleks eakohane. Kui õpilane ei saa räägitust aru, siis kaob tal huvi ja ta hakkab tegelema muude asjadega.“

Kas ja kus olete end õuesõppe alal täiendanud, kas sellealaseid täienduskoolitusi pakutakse?

Hille Arumäe: „Eraldi õuesõppe täiendkoolitustel pole ma osalenud, aga olen palju saanud koolitusi uurimusliku õppe alal (Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond)  ja seal õpitu aitab läbi viia ka õuesõppe tunde.  Ja palju ideid olen saanud ka Eesti bioloogiaõpetajate ühingu suvekoolis praktiliste tegevuste käigus.“

Riina Arva: „Õuesõppe alal olen ma koolitust saanud ainult ülikoolis. Õppisin Tartu ülikooli õpetajate seminaris ja seal olime lausa nädal aega õues loodust uurimas. Hiljem ei ole selle- alast koolitust saanud, kuigi seda oleks vaja.“

Vaata Vändra gümnaasiumi blogi "Elurikkus looduses".

Valik pilte Vändra gümnaasiumi õuesõppetundidest. Fotod kooli arhiivist.

Õpilased esitasid ideekavandeid vahenditest, mis nende arvates mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudaksid ning žürii valis neist välja säravaimad, mille puhul on näha potentsiaali ja rakendatavust. Kõik auhinnatavad saavad oma koha teada tänasel üritusel. Ideekavandeid saab uudistada kohapeal.

Žüriis osalesid ja õpilaste töid hindasid TÜ Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste, Aasta Õpetaja Priit Pensa, Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov, Martin Šmutov Postimehest, Anita Kärner TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusest, Terje Tuisk ja Margit Lehis Eesti Teadusagentuurist ning Ain Tõnisson ja Siiri Lepasaar haridus- ja teadusministeeriumist.

Tootsi maakerade konkurss oli haridus- ja teadusministeeriumi õpilasvõistluste sarja „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin“ 11. konkurss.

Siit leiab täiendavat infot. 

Allikas: HTMi pressiteade

Esmakordselt Tartu erakoolide koostöös toimunud kontsert ja laat 19. mail Antoniuse õuel kandis heategevuslikku eesmärki. Toetust koguti Peedule rajatava noorte miljööteraapia keskuse heaks. Sündmuse õnnestumiseks andsid oma toetuse teiste seas Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.

Heategevuslikul kontserdil ja laadal kõlas rohkelt laule ja muusikapalasid nii erakoolide laste kui ka tuntud muusikute poolt. Laadal müüsid lapsed ja lapsevanemad omatehtud käsitööd ja muud kaupa. Lisaks toimusid õnneloos, õpikojad, näomaalingud ja fotografeerimine koos loomadega.

Kogu laada müügitulu, mida oli 1245 eurot, annetati heategevuslikul eesmärgil MTÜ Laste Ravikodu Seltsile, kes rajab Peedule noorte miljööteraapia keskuse 12-18-aastastele lastele. Keskuses saavad lapsed professionaalset abi terapeutidelt (nt depressiivsuse, söömishäirete, ärevuse, hirmude jms tõttu).

Rajatava keskuse toetuseks heategevusliku kontserdi ja laada korraldamise käigus õppisid erakoolide lapsed, kuidas oma tegevustega on võimalik aidata abivajajaid.

Korraldajad: Tartu erakool, Tartu katoliku hariduskeskus, Tartu kristlik põhikool, Tartu rahvusvaheline kool, Tartu waldorfgümnaasium.

Allikas: BNS

Konkursile võib esitada tõhusaid koostöönäiteid, mis on seotud koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumidega (vähemalt üks koostööprojekti partneritest peab olema siinkohal nimetatu), nt kool-kool, lasteaed-kogukond, kool-ülikool jne. Kandidaate võivad esitada kõik – õpetajad, õpilased, koolijuht, lapsevanemad jt. Esitada võib ka enda tehtut!

Auhinnafond on mõeldud koostööprojekti arendamiseks või uue välja töötamiseks, nt projekti meeskonna koolituseks, projekti tutvustamiseks laiemale avalikkusele vmt.

Kandidaadi esitamiseks täida kohe veebipõhine ankeet aadressil www.ohhoo.ee. Samast leiad ka täpsema info konkursi kohta.

Mine ja võida oma koolile 3000 eurot!

Lisainformatsioon:

Monika Maamägi

SA Archimedes, Eduko büroo

Tel 699 9394, 52 78 037

ohhoo@ohhoo.ee

www.ohhoo.ee