Nagu õppeaasta jooksul lubatud, loositakse kõikide Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu õpilaskonkurssidel ja õpetajate konkurssidel osalenute seas välja kaks iPadi. Nüüd on see aeg käes. Tiigrihüppe Facebooki lehel (sellega saad liituda siin) loosisime vabatahtlike fortuunade abil välja iPadi õpetajale, mille sai Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpetaja Anne Mädo, kes osales webquestide konkursil. Õpilaskonkurssidel osalenute seast naeratas õnn Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilasele Kadri Külaotsale, kes osales "Fotojutustuse" konkursil. Palju õnne Annele ja Kadrile! Võtame võitjatega ühendust.

2011/2012 õppeaastal osales Koolielu õpetajate konkurssidel 55 õpetajat ja õpilaskonkurssidel 261 õpilast, uuel õppeaastal uue hooga!

Foto: Dreamstime

2012. aastal esitati projektivõistlusele 25 projekti, mille hulgast valiti välja kümme parimat. Tegu on rahvusvaheliste veebipõhiste koostööprojektidega, mille algatajateks on õpetajad ning mille käigus eri riikide õpilased ühiselt õpivad.

Esimene koht
Maths is everywhere!
Õpilased õppisid projektitöö kaudu geomeetriat, otsisid ja analüüsisid geomeetrilisi kujundeid enda ümber. Koostati pildigalerii, partnerkoolide õpilased jagasid omavahel pilte ja nende põhjal koostatud materjale. Omavaheliseks suhtlemiseks kasutati virtuaalse konverentsi võimalusi.

Õpetaja Eva Tšepurko, Valga gümnaasium

Teine koht
Skype connects Germany and Estonia
Õpilased koostasid esitlusi erinevatel teemadel – minu kool, jõulud, minu kodukoht. Lapsed kohtusid Skype’i vahendusel, jagasid tehtut üksteisega ning õppisid nii inglise keelt.
Õpetaja Tatjana Nossova, Haabersti vene gümnaasium

Kolmas koht
Olympia Für Alle!
Projekt on pühendatud suveolümpiamängudele , mis toimuvad Londonis 2012. aasta juulikuus. Partnerkoolide õpilased tutvustasid projekti raames iga maa kolme populaarsemat spordiala ja sportlasi, tegelesid ise aktiivselt spordiga ja pöörasid rõhku tervislikule toitumisele.

Õpetaja Krista Savitsch, Tabasalu ühisgümnaasium

Fotol Krista Savitsch oma õpilastega projektist rääkimas Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud Tiigrihüppe konkursside lõpuüritusel. Pildistas Terje Lepp.

Kümne parima hulka jõudsid:
Sag mal!
Partnerkoolide õpilased kogusid oma kodukohta müüte ja muistendeid ning jagasid neid omavahel. Projektis osaleb kokku 12 kooli Euroopa erinevatest riikidest.

Õpetaja Aimi Jõesalu, Põlva keskkool

Why Visit our Country
Õpilased arutlesid teemal, miks on nende kodukoht turistidele huvitav. Partnerkoolide õpilastele tutvustati oma kodukohta, korraldati virtuaalne reis projektipartnerite juurde, jälgiti ja võrreldi ilma, tutvustati oma maa toite. Projektis osales kokku 19 kooli Euroopa eri riikidest.

Õpetaja Evi Tarro, Võru Kesklinna gümnaasium

Improve my Work
Eesti, Läti ja Soome lõpuklasside õpilased kirjutasid arvamusi essee vormis. Iga õpilane kirjutas kuni 4 esseed ja kommenteeris teiste õpilaste kirjutatut.  Esseede kaudu võrdlesid eri riikide abiturendid arvamusi nii raamatute, filmide kui ka tulevikuplaanide  ja eri riikide haridussüsteemide kohta. Projektitöö oli tihedalt seotud eksamiteks ettevalmistamisega.

Õpetaja Gaida Kabral, Rapla Vesiroosi gümnaasium

Expanding Waves
Õpilased õppisid tundma oma maa kultuuri ning tutvustasid seda partnerkoolide õpilastele, kellelt omakorda said uusi teadmisi nende maa kultuuri ja traditsioonide kohta. Projekti käigus arendati nii inglise keele kui ka prantsuse ja itaalia keele oskust. Samuti kasutati ära võimalusi, mida tehnoloogia pakub üksteisega suhtlemiseks, koostööks ja tehtu jagamiseks.

Õpetaja Kaire King, Kadrina keskkool

National Traditions, Songs and Dances
Õpilased tutvustasid üksteisele oma maa traditsioone, laule ja tantse. Loodi esitlusi ja videoid ning jagati neid üksteisega. Nii õpiti tundma nii partnerkoolide maade kultuuri kui ka oma kultuuri. Projektis osales 36 partnerkooli Euroopa eri riikidest.

Õpetaja Terje Mägi, Vastseliina gümnaasium

Intercultural Dialogue Through Fairy Tales, Drama and Art
Partnerkoolide õpilased õppisid üksteist tundma oma maa muinasjuttude, näidendite ja kunsti kaudu. Loodi ja jagati üksteisega esitlusi, tõlgiti muinasjutte, joonistati nende põhjal pilte ning koostati nendest näitus.

Õpetaja Terje Mägi, Vastseliina gümnaasium

Enjoy Learning Science
Projekt keskendub kogemusõppele, õuesõppele ja uurimusõppele. Projekti käigus õpiti tundma ja väärtustama loodust. Õpilased meisterdasid lohe ja lennutasid seda, ühtlasi õppisid määrama tuule suunda ja tugevust. Joonistati oma ökoloogilist jalajälge, kasvatati klassis taimi ning uuriti neid. Saadud teadmisi ja kogemusi jagati partnerkoolide õpilastega.

Õpetaja Tiiu Leibur, Pärnu Koidula gümnaasium

Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning (www.etwinning.net) vahendusel saavad Euroopa eri riikides asuvad  õpetajad ja õpilased üksteisega suhelda ning teha koostööd ühistes õpiprojektides. Seitsme tegevusaasta jooksul on eTwinningust kujunenud õpetajate sotsiaalne suhtlusvõrgustik, kus vahetatakse väärtuslikke kogemusi. Võrgustik toetab kaasaegsete e-õppe meetodite integreerimist igapäevasesse õppetöösse. Selleks on loodud portaal www.etwinning.net, kus on lihtsad suhtlemis- ja töövahendid ning kuhu on koondatud usaldusväärsed andmed koostööst huvitatud õpetajate kohta.
Lisaks tehniliste võimaluste loomisele on eTwinning programmis olulisel kohal ka õpetajate koolitamine ja haridusuuendusliku mõtteviisi levitamine.

eTwinning on Euroopa õpetajate seas populaarseks saanud, programmiga on ühinenud ligikaudu sada tuhat õpetajat, seal hulgas ligikaudu 2000 Eesti õpetajat. Tänaseks on Eesti õpetajad osalenud juba 745 partnerlusprojektis.

Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning toetab ja rahastab Euroopa Komisjon, koordineerib European Schoolnet. Eestis koordineerib programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Elo Allemann
elo@tiigrihype.ee
Projektijuht

Kehalise kasvatuse tundide arvu kärpimine tunniplaanis töötab seega õpilaste vastu, vahendab teadus.err.ee portaali Physorg.com.

Uuringus osales 200 koolilast, kelle käekäiku jälgiti esimesest kuni kolmandast klassist alates üheksa aasta vältel. Osa õpilastest käis kehalise kasvatuse tundides viis korda nädalas ja lisaks osaleti trennides, teine grupp õpilasi käis sportimas tavapärases kooliprogrammis ette nähtud sagedusega.

Selgus, et 96 protsenti esimese grupi õpilastest sai nii häid hindeid, et nad pääsesid kõrgema tasemega keskkooli, teise grupi õpilastest sobis õpitulemuste järgi sinna 89 protsenti.

Foto: Dreamstime

Tartu linnavõimud on kahevahel, kas võtta vastu haridusministeeriumi pakkumine sõlmida ajutine leping, mis tagaks IB-õppe rahastamise 25 protsenti suuremas summas kui tavaline õpilaskoha maksumus, või jätkata kõnelusi, kuni saavutatakse lepe, mis tagaks neli korda suurema rahastuse ja vastaks tegelikele vajadustele, kirjutab Tartu Postimees.

IB õppekava hinda tõstavad õpetajate lisaettevalmistuse vajadus, IB-organisatsiooni aastamaks ja eksamitasud.

Üle maailma samade standardite alusel antav rahvusvaheline IB-õpe tagab õpilastele lihtsa ülemineku ühe riigi IB-koolist teise riigi IB-kooli, kui nende vanemad, näiteks teadlased, õppejõud ja muud tippspetsialistid, teise riiki tööle siirduvad.

Tartu mure on, nagu haridusosakonna juhataja Riho Raave nentis, et ajutised lahendused kipuvad mõnikord põlistuma. Edasi loe Tartu Postimehest.

Koppel on lõpetanud Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala, edastab ministeerium oma pressiteates. Oma õpinguid on ta täiendanud erinevates ülikoolides Ungaris ja Soomes. Ta on õpetanud eesti keelt nii individuaal- kui ka rühmaõpetajana erineva vanuse ja taustaga õpilastele. Alates 2011. sügisest töötab Koppel vabatahtlikuna Türgis Iraagi põgenike koolis inglise keele õpetajana ja puuetega laste koolis abiõpetajana. Katre Koppeli sõnul meeldib talle õpetajana töötada, kuna töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv. Keelt õpetab ta läbi aktiivse suhtluse, mängude ja muusika.

Riia Eesti Põhikooli on Eestist lähetatud õpetaja alates 2005/2006 õppeaastast, Katre Koppel on kolmas Eestist lähetatud õpetaja. Koolis õpib käesoleval õppeaastal 173 õpilast, kellest kolmandik on eesti juurtega. Koolis töötab neli eesti keele õpetajat.

„Rahvuskaaslaste programmi (2009-2013)“ raames on Eesti riik lähetanud õpetajad nelja kooli: Riia Eesti Põhikooli Lätis, Aleksandrovka Keskkooli Krimmis Ukrainas, Petseri Keeltegümnaasiumi ja Ülem-Suetuki Põhikooli Siberis Venemaal. Lisaks igapäevatööle korraldab õpetaja Eesti-teemalisi üritusi ja tutvustab eesti kultuuri.

Kokku õpetatakse eesti keelt välismaal rahvuskaaslastele vähemalt 50 õpetuskohas. Tegevust rahastab haridus- ja teadusministeerium, haldab Eesti Instituut.

12-aastase Adele ja 11-aastase Markuse näitel kirjutab laste tegevusest internetis ja sellega kaasnevatest ohtudest BCS Koolituse projektijuht Elo Allemann. Loe ajakirjas Pere ja Kodu ilmunud artiklit siit.

Loe lisaks:

• Jänku-Juss jagab õpetussõnu internetiturvalisusest
• Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Foto: Dreamstime

Kava näeb ette õpetajate riiklike tunnikoormuse normatiivide kaotamise, samuti sätestab kava senisest täpsemini õpetaja ametiülesanded, seal hulgas palgakorralduse alused.

Hariduse rahastamise läbipaistvamaks muutmiseks näeb kava ette põhikoolide ja gümnaasiumide riigieelarvelise rahastamise lahutamise. Ka soovib haridusminister muuta kohalike omavalitsuste hariduskuludeks mõeldud rahaeraldised sihtotstarbelisteks.

Lisaks näeb hariduskorralduse kaasajastamise kava ette gümnaasiumide sisulise tegevuse lahutamist põhikoolist, et tagada põhikoolide võrdne kohtlemine ja gümnaasiumidesse sisseastumine kõigile soovijaile võrdsetel alustel, sõltumata lõpetatud põhikoolist. Samas võivad gümnaasium ja põhikool edasi tegutseda ühe asutusena.

Senisest selgemini näeb Aaviksoo kava ette riigi ja omavalitsuste vastutuse jaotumine hariduse korraldamises.

IRL-i pressiesindaja ütles BNS-ile, et Aaviksoo ei soovi oma kava täies mahus praegu avalikustada, vaid tahab enne kava teemal konsulteerida poliitiliste partneritega.

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime

Fotol Kristjan Türk vasakul, Tartu Kivilinna gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Sven Hendrikson, teise koha saavutanud Kristo Kuusik ja paremal Põlva ühisgümnaasiumi õpetaja Tiina Saago ja tema juhendatav . Pildistas Terje Mägi.

Konkursi teema oligi "Auto". Töid võis esitada kolmes kategoorias: tarkvaraprogramm NCC ja reaalselt CNC pingis välja freesitud esemed; tarkvaraprogramm Solid Edge ja tööde esitamine failina; tarkvaraprogrammid SolidEdge, NX ja nende abil modelleeritud ning reaalselt CNC pingis välja freesitud esemed.

Kristjan Türgi „Auto“ (vaata tema tööd siit) oli tehtud tarkvaraprogrammis Solid Edge sellise põhjalikkusega, et vaadelda ei saa mitte üksnes auto välist külge, vaid joonestatud on ka mootor, käigukast ja kogu auto sisemus. Ehk kui soovid vaadelda automootori mingit osa kolmemõõtmelisena, siis palun, võidutöös on see võimalik.

Kristjan ise ütles, et töö valmis viie nädalaga, iga päev paar tundi tööd. Tegu on autoga tulevase inseneri peas ja mõtetes, mitte kindla mudeli-margiga. „Kuna teema tundus huvitav, siis otsustasin kaasa lüüa,“ lausus Kristjan Türk.

Kas endale tuli võit üllatusena?

„Ei tulnud väga,“ muigas Kristjan. „Olin endas üsna kindel, kui seda tegin. Ei usu, et keegi teine viitsiks nii pikalt ühe asja kallal vaeva näha.“

Aga kuidas sina viitsisid?

„See pakub mulle huvi ja ma plaanin inseneri-asjandust ka edasi õppima minna. Kuna joonestamisel-modelleerimisel on inseneritöös väga suur osa, siis see konkurss oli hea väljakutse ka mulle. Kasutasin Solid Edge programmi, see on turul olevatest praegu parim.“

Kas sinu tööl on ka praktiline väärtus, saab seda mõni insener kasutada?

„Võib-olla mõni saab, aga seda peaksid siis ütlema väljaõppinud insenerid. Aga minu töös on lahendusi, mis on praktiliselt kasutatavad.“

Kristjan Türki juhendas Tartu Kivilinna gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Sven Hendrikson. „Ega mul väga ei tulnudki seda noormeest juhendada, kuna ta teab asja minust paremini. Tema õpetab juba mind, mitte mina teda. Kui ta tuli selle ideega minu juurde, siis ütlesin, et muidugi, hakka tegema! Aga kui ta jõudis tööga poole peale ja ma nägin, mida ta tahab teha, siis küsisin, et kas sa valmis ka jõuad,“ kirjeldas õpetaja toimunut. „Kodus tegi Kristjan suurema osa tööst, vahepeal käis klassis ka tegemas. Vaatasin kõrvalt, ega mul seal väga midagi öelda ei olnud.“

Kas selline huvi tehnoloogia vastu on õpilaste seas erand?

„Nii põhjalik huvi on kindlasti erand.“

Aga kas varianti, et õpilane ongi õpetajast arvutiasjanduses targem, tuleb tihti ette?

„See sõltub muidugi õpetajast ka, aga ikka tuleb seda ette. Näiteks minu teine õpilane, Simmo Saan võitis informaatikas Eesti olümpiaadi. Ma usun, et mina temaga programmeerimises võistlema ei hakka,“ sõnas õpetaja Sven Hendrikson. Olgu lisatud, et Simmo Saan samuti Tartu Kivilinna gümnaasiumist võitis TehnoTiigri konkursil nooremas vanuserühmas A-kategoorias I koha.

Loe lisaks:

• Tikandi disain nõuab mõttetööd ja arvutioskust
• Kõige paremini märkasid rütme GAGi õpilased

Tallinna 21. kooli Läänemereäärsete riikide projekt "Nils Holgersson Travelling Around the Baltic Sea" hakkab lõpule jõudma. Õpetajad said kogeda erinevaid moodsa aja õpetamise meetodeid ja vahetada töökogemusi. Kas see piirkond on ikka nii suur nagu kaardil paistab? Kas tekkisid välismaale õppima minemise plaanid või võõrkeeles töötamise hirm? Neile küsimustele saime oma tegevuste kaudu vastused.

Projekt „Nils Holgersson Travelling around the Baltic Sea“ oli mõeldud 14-16aastastele õpilastele  Läänemere-äärsete kultuuride tundma õppimiseks läbi sarnasuste ja erinevuste, tuues välja oma maa ainulaadsust ning kõiki ühendavaid väärtushinnanguid. Samuti oli eesmärgiks anda noortele kogemus rahvusvahelises meeskonnas töötada, arendada vastutustunnet ja tutvustada Eestit. Lisaks Eestile osalevad projektis Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Poola koolinoored.

Projekti töökeeleks on inglise keel, mis on Tallinna 21. kooli üks  süvaõppeainetest. Antud projekt on järjeks „Läänemere maade“ projektile, milles kool on aastaid osalenud. Konverentsi vormi asemel, on  rõhk loovusel, mis on igakülgse arenemise üheks tingimuseks. Läbi musitseerimise  ja näitlemise toetab selline töö vorm kooli teist süvaõppeainet – muusikaõpetust.

Töötubade töö tulemusena valmisid neljal päeval 2010 novembris Rootsis ja 2011 Poolas etendused, milleks kõik osavõtvad riigid olid oma maa tutvustamise tarbeks valinud laulu, muusikapala ja dramatiseeritud stseeni.  Õpilased, igast riigist kuus, jaotusid lauljate, instrumentalistide ja näitlejate vahel ning lavastaja ülesanne oli siduda õpilaste ideed tervikuks.  Etenduste vahepealsel perioodil toimusid õpetajate seminarid ettevalmistamaks järgmist ja hindamaks eelmist hooaega ning vahetamaks töökogemusi. Lisaks toimus projekti raames õpilaste õppekülaskäik naaberriiki.

Projekti aluseks on võetud Selma Lagerlöfi romaan "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi", mille moraal on hästi mõistetav. Meelelahutusliku poole kõrval oli olulisel kohal vastastikune informeeritus - projekti raames viidi läbi vestlusi, diskussioone, olenevalt õpilaste soovist toimus joonistus-, näitlemis-  ja lugemistunde, kasutada sai interaktiivseid suhtlusvorme, loodi veebileht ja tehti fotosid läbiviidud üritustest ja töötubadest. Eesmärk oli huvi äratada teiste Läänemere-äärsete rahvaste vastu, õppida tolerantsust ja koos töötamist, osata teistele endast ja oma kultuurist parim välja tuua ning tunnetada end ühe liikmena suures kogukonnas.

Lõpptulemusena valmisid toredad DVD-d etendustest ja meie koolil valmis lisaks Eesti kodusid tutvustav film. Projekt lõppeb viktoriiniga Nils Holgersson Travelling Around the Baltic Sea Tallinna 21. Kooli kodulehel, kus kõikidel õpilastel on võimalik võita auhindu.

Projekti toetab Sihtasutus Archimedes Euroopa Elukestva õppe programmi allprogrammi Comenius raames.

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Kadri Mägi
Tallinna 21. Kooli muusika ja inglise keele õpetaja

Igal kevadel toimub vanalinnas Kullo Lastegaleriis kunstiringide suur aastanäitus. Näha saab huviringides osalevate laste loomingulisi ja isikupäraseid töid. Huvikeskuse aastanäitust iseloomustab kunstitehnikate paljusus, põnevad teemakäsitlused ning värviküllus.

Näitusel on esindatud erinevad huviringid: keraamika (juh.Aino Arumäe); skulptuur (juh. Vergo Vernik); noorte ja täiskasvanute joonistamis-  ja maalimiskursus (juh. Kersti Linnamägi ); maal-joonistamine-klaasimaal (juh. Elve Tauts); kunstiring (juh. Ruth Heidok); zarzi ring (juh.Rein Eskel); joonistamine, trüki – ja arvutigraafika (juh.Triin Summatavet); kunsti-ja meisterdamisring (Juh.Jekaterina Orlova), Kunstistuudio Lastegaleriis (juh. Anneli Aguraiuja); fotograafia (juh. Ernest Bondarenko); moekunst (juh. Helle Korsar).

Olete oodatud vaatama !

Kullo Lastegalerii Tallinna vanalinnas Kuninga 6

Avatud T-L kella 10-18.00

Info www.kullo.ee,  tel. 6446873, galerii@kullo.ee