Fotol Dmitri Domoskanov reedel Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel Tallinna Tehnikaülikoolis auhinda kätte saamas. Pildistas Terje Lepp.

Film "Minu linn", autor Dmitri Domoskanov.

Kui Dmitri oma töö animakonkursile oli esitanud, tuli Tiigrihüppe pere mõneks minutiks oma toimetuste juurest eemale ja kõik koos vaadati noormehe tööd ja mõeldi, et voh selliste tööde pärast tasub konkursse korraldada.

„See on nii noore autori puhul erakordne töö - tehniliselt ambitsioonikas ja keeruline ning õpilase vanust arvestades väga hästi teostatud. Samuti paistis film teiste konkursitööde seast silma väga hea sisu ja heli kompositsiooni tõttu,“ iseloomustas Domoskanovi tööd animakonkursi žürii.

Tallinna humanitaargümnaasiumi 9. klassis õppiv Dmitri rääkis pärast auhinna saamist Koolielu portaalile, et kokku kulus tal filmi tarbeks kümme pakki plastiliini ja ajaliselt tegi ta filmi iga päev ühe tunni. Inimesed ja hooned, mida animafilmis näete, joonistas Dmitri kõik eelnevalt paberile ja voolis nad siis hiljem plastiliinist valmis, reaalsuses on üks voolitud inimene umbes poole sõrme jagu pikk. Tallinna Jaani kirik, Vabadussõja võidusammas, Coca Cola Plaza, Solarise keskus ja teised filmis nähtavad hooned on voolituna samuti üllatavalt väiksed ja pakuvad vaatajaile kindlasti äratundmisrõõmu.

Et aimu saada, kui palju tuleb ühe mõneminutilise animafilmi tegemiseks vaeva näha, pole muud võimalust, kui proovida ise üks film valmis saada. Dmitriga rääkides saab kiiresti selgeks see, et animatsiooni tegemine pole talle vaev, vaid see on tema kirg ja meelistegevus. Filmi „Minu linn“ (vt film allpool) jaoks sai noormees ainest muusikast. „Hakkasin muusikat teadlikult kuulama juba 5-aastaselt, kuulasin klassikalist muusikat. Mida n-ö suurem ja võimsam on muusika, seda rohkem ideid tekib,“ leiab Dmitri. „Kui ma muusikat kuulates lugusid fantaseerin, siis umbes 70 protsenti sellest saab hiljem filmis teoks.“

Konkursi „Iga käpp jätab jälje“ tarbeks asus Dmitri Tallinna legende uurima ja eriti kõige tuntumat legendi sellest, miks Tallinn kunagi valmis ei saa. Loo tegevustikuks sai ta ainest Vabadussõja võidusamba saagast, kui risti valgustus kohe korrektselt tööle ei hakanud. Kogu tegevustikku me siiski ette ei räägi ja laseme vaatajal rahus ise töö üle vaadata. Linn ei peagi kunagi valmis saama, vaid alati edasi arenema, leiab noormees oma filmis.

Tulevikus tahab Dmitri kindlasti animaatorina edasi tegeleda ja loodab pärast keskkooli Londonis animatsiooni ning meediat õppida. Soovime Tiigrihüppe poolt häid ideid järgmisteks filmideks!

Ministeeriumis välja töötatud gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused näevad ette, et suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) oleksid otstarbekad vähemalt viie paralleelklassi ehk 540 õpilasega gümnaasiumid - Pärnus tähendaks see näiteks Hansagümnaasiumi kõrval teist klassikalist gümnaasiumi, üht täistsüklikooli (1.–12. klass) ja ühe gümnaasiumi muutmist põhikooliks, kirjutab Pärnu Postimees.

“Mulle meeldiks, kui Sütevaka humanitaargümnaasium, mis on Pärnu kõige tugevam gümnaasium, jätkaks,” lausus Pärnu abilinnapea Jane Mets.

Jäävad Ülejõe praegu kahe, Koidula kolme ja ühisgümnaasium kolme paralleelklassiga.

Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri leiab, et Ülejõe gümnaasiumi põhikooliks muutmine poleks mõistlik, sest koolimaja on suur ja äsja renoveeritud.  Loe koolidirektorite mõtteid juba Pärnu Postimehest.

"Ehitusturg on ilmselt nii kinni, et ei ole ehitajaid," ütles Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave. "Kui esimeseks septembriks valmis ei saa, tuleb õppetöö kuidagi teisiti ümber korraldada - peaasi, et klassiruumid saavad korda, keldrit võib ka hiljem remontida."
 
Reiniku kooli direktor Toomas Samm jälgib asja põnevusega, sest selles varem Puškini kooli kasutada olnud majas Riia 25 peaks septembris alustama 17 klassikomplekti, 1.–4. klassi õpilased, tulevikus peaks seal koduklass olema isegi 20 klassil.

Linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialist Indrek Hunt selgitas, et reedeks on loota vähemalt üht ehituspakkumist, mis tuleb läbirääkimistega pakkumise käigus.

Foto: Koolielu arhiiv

Edasi loe Postimees.ee'st.

Foto: Flickr

"Kui üritasin seda kuidagi enda jaoks põhjendada, siis mulle tundub, et tegelikult on olemas päris suur grupp selliseid noori, keda matemaatika tegelikult huvitab," selgitas poliitikauuringute keskuse Praxis hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor saates "Terevisioon", vahendab teadus.err.ee.

Tema sõnul on alates tulevast aastast kehtima hakkav 'kitsa- ja laia matemaatika' õppekava valimine noorte suhtes veidi ülekohtune. On asjatu loota, et noor suudab vastava teadliku valiku teha juba põhikooli lõpus, kui nad ei tea isegi abituriendina kindlalt, mida õppida.

Loodus- ja täppisteaduste õppimise osas on väga tuntav ka sooline erinevus - poistest tahtis reaalteaduste poolt edasi õppida ligi pooled, tüdrukutest ainult 14%.

Fotol on 10.-12. klassi vanusegrupi parimad reedel Tallinnas Tehnikaülikoolis toimunud Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel. Pildistas Terje Lepp.

"Fotojutustuse" konkurss oli väga populaarne - kokku saabus meile ligi 100 tööd, mille tegemisel osales 185 õpilast, kõige rohkem töid oli Kärdla ühisgümnaasiumist, Roosna-Alliku põhikoolist ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist. Parimad said oma auhinnad - kõlarid, välised kõvakettad, veebikaamerad, juhtmeta hiired ja seljakotid kätte täna Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel.

"Hea meel on tõdeda, et õpilastel on digitaalse jutustamise idee selge ja tehniline külg on suures osas hästi välja tulnud," märkis žürii liige Madli-Maria Naulainen. "Vahest veidi rohkem rõhku saab edaspidi pöörata loo jutustamisele endale - kuidas panna kooskõlla nii lugu, pildid kui ka hääl. Kahju oli, et iseenda häält jutustuseks on kasutatud vähevõitu, see annab olulise emotsionaalse väärtuse." Järgmise aasta konkurssidel soovitame rohkem tähelepanu pöörata autoriõigustele - kindlasti tuleks kasutatud fotod ja muusika korrektselt viidata, kõige kindlam on fotod ise teha ja muusika võtta vabade helifailide seast, loe lähemalt siit.

Üldiselt leidsime konkursitööde seast aga mitmeid igati originaalseid ja loovaid töid, mis olid ka tehniliselt hästi tehtud.  Soovitame teil kindlasti parimate tööde nimedel klikkida ja neid lähemalt vaadata - need on seda väärt. Ühtlasi täname kõiki osalejaid.

Tulemused:

Vanusegrupp 10.-12. klass

I koht   Vägivaldne eesti keel Anett Hollas, Henrika Hain, Liisa Koreinik, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 10. klass, juhendaja Ene Moppel  

See on tõeline näide tööst, mis on mõnusalt humoorikas ja seejuures hästi teostatud. Muide, selle töö on läbi vaadanud ja heaks kiitnud ka ansambli The Sun esindajad, kelle muusikat õpilased kasutasid.

II koht    Õppida või mitte õppida- see on küsimus Kristiina Musto ja Katri Helen Palm,  Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 12. klass, juhendaja Krista Kõlli   

Tegemist on tööga, mis on kasulik läbi vaadata kõikidel neil, kel eksamid ees.

Eripreemia hea idee eest - Võru Kreutzwaldi tänav V. Raidaru luuletuse "Riia tänav" alusel: hooned minevikus ja tänapäeval Mery Rosenberg, Elmet Ekker, Meelis Sulg, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klass, juhendaja Ene Moppel   

"Väga hea idee: võtta luuletus ja otsida üles need kohad vanasti ja tänapäeval," iseloomustas tööd žürii liige Ingrid Maadvere.

Vanusegrupp 7. - 9. klass
II koht Õnnelikud inimesed  Mairika Kõlvart ja Brith Kupper Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klassist, juhendaja Marina Kurvits   

"Väga hea näide sellest, kuidas vormistada uurimistöid loovalt," kommenteeris tööd Ingrid Maadvere.

Vanusegrupp 4.-6. klass

II koht Fotoromaan Aveli Kornav Konguta kooli 6. klassist, juhendaja Liina Tamm

"Väga oskuslik fotode kasutamine iluskirjandusliku teosega seoses," märkis töö kohta žürii liige Aimi Jõesalu.

III koht  Sõprus Marita Jürisson ja Katariina Viik Surju põhikooli 5. klassist, juhendaja Marge Leppik  

Nagu pealkirigi ütleb, on tegemist armsa looga sõprusest, mis žüriile jäi meelde eelkõige loo keskel oleva korraliku jutustusega.

Žüriis osalesid Koolielu aineeksperdid Aimi Jõesalu, Madli-Maria Naulainen ja Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Fotol saab preemia juhendaja Marina Kurvits. Pildil on veel tema juhendatatavad Mairika Kõlvart ja Brith Kupper ning õpilased Marita Jürisson, Katariina Viik ja nende juhendaja Marge Leppik. Pildistas Terje Lepp.

TikiTiigri konkursi teema oligi tehnoloogiliste vahendite - mobiiltelefonide, tahvelarvutite, sülearvutite kaitseks ja kaasaskandmiseks loodud funktsionaalsed kotid. Konkursitöö tuli valmis teha arvuti teel juhitava õmblus-tikkimismasinaga arvutiprogrammi võimalusi kasutades.

Pärast auhindade kätteandmist õpilaskonkursside "Tiigrikutsu" tunnustusüritusel sain jutule Valga gümnaasiumi õpilase Miranda Tiiveliga. Tema võidutööd – sülearvuti kotti – kaunistas loomulikult tikitud sülearvuti.

„Olen võidu üle väga õnnelik ja tänulik oma juhendajale, et nii kaugele jõudsime,“ lausus Miranda. „Alustasime selle tööga üsna ammu, tikandiga läks väga kaua aega ja koti kokkuõmblemine oli ka suur töö.“

Kuidas sai kotile just see motiiv – sülearvuti?

„See oli nii minu kui õpetaja idee. Et kui läpaka kott, siis ikka läpakas. Internetist leidsime tavalise arvuti pildi ja programmi abil tegime selliseks tikandiks. Meie mõtleme, mida soovime saada ja paneme programmi kokku, tikkimismasin teeb töö ära. Aega võttis see, et õigeid värve ja õiget stiili leida, sellist, mis mulle meeldiks.“

Aga kuidas on lugu traditsioonilise käsitööga, heegeldamine, kudumine näiteks?

„Mulle meeldib väga käsitöö, ma tikin ja heegeldan. Kudumine meeldib ka, aga see on raskem, väsitab rohkem.“

Miranda Tiiveli juhendaja oli õpetaja Lii Luts, kelle sõnul tikandi tegemise juures ta Mirandat otseselt juhendada ei osanudki, sest tütarlaps olevat arvutikasutamises suurem spetsilist kui õpetaja. Õmblustöö juures kulusid aga õpetaja näpunäited marjaks ära. „Arvan, et üldhariduskoolide käsitöötundides on õmblemise osa üldiselt nõrk,“ ütles Lii Luts. „Masinad on vanad, n.ö kodumasinad, nendega on raske õmmelda. Valga gümnaasiumis on selles osas õnneks võimalused paremad, ja ma õmblen lastega üpris palju.“

Konkurssidest osavõtmine – kas initsiatiiv tuleb teie poolt või avaldavad õpilased ise soovi?

„Ei ütleks, et tuleb tagant torkida. Kui ütlesin, et on selline konkurss nagu TikiTiiger, siis tütarlapsed olid kohe huvitatud. Eks natuke suunata ja julgustada tuleb ikka.“

Miranda Tiiveli võidutöö. Foto Valga gümnaasiumi kodulehelt.

TikiTiigri konkursi tulemused IV-VI klass:

I koht Gerda Metsma Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist.
II koht Helena-Harriet Tamm Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelisest gümnaasiumist.
III koht Helena Nõmm Tartu Karlova gümnaasiumist.
Eriauhind koti disaini eest Ann-Lisett Rebasele tallinna vanalinna hariduskolleegiumist.

VII-IX klass:
I-II koht Miranda Tiivel Valga gümnaasiumist ja Kertu Traks Tallinna vanalinna hariduskolleegiumist.
III koht Heili Koorm Tartu Karlova gümnaasiumist ja Elisa Lest Jäneda koolist.
Eriauhind koti disaini eest läks Laura Viiale Tartu kunstigümnaasiumist ja iseloodud tikandi disaini eest Mariliis Põdrale Krabi põhikoolist.

X-XII klass:
I koht Mari-Ann Ütt Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelisest gümnaasiumist.
II koht Merilin Kruuse Rannu keskkoolist.

Auhinnad anti kätte 25. mail Tallinnas toimunud õpilaskonkursside „Tiigrikutsu“  tunnustusüritusel.

Pildi autor Madli Leikop.

Loe lisaks: Õpilaste aktiivsus konkurssidel toob Surju koolile 10 000 eurot

Fotol on konkursi parimad õpilased Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel 25. mail Tallinna Tehnikaülikoolis. Pildilt on puudu Romek Taldrik, Timo Arbeiter ja Pille Olesk. Pildistas Terje Lepp.

Esikoha töö "Rütmid meie ümber" oli žürii hinnangul noortepärase lahenduse, kvaliteetse heli ja hea operaatoritööga. Õpilased said kingituseks elektroonikapoe kinkekaardid.

Teise koha pälvisid 7. klassi noormehed Romek Taldrik (Valga gümnaasium) ja Timo Arbeiter (Tsirguliina keskkool) tööga "Märka rütme". Õpilasi juhendas Pille Olesk. Žüriile meeldis suurepärane operaatoritöö ja montaaž, samuti idee teiste abistamisest. Poisid said preemiaks juhtmeta hiired ja kõrvaklapid.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistas žürii Tartu Hiie kooli 9. klassi noormehe Martin Vooremäe töö "Märka rütme looduses" (juhendaja Helle Anijärv). Tegemist on tervikliku tööga, kus on kasutatud ka eriefekte, Martin sai preemiaks juhtmeta hiire ja Tiigrihüppe sümboolikaga meened. 

Žürii otsustas välja anda ka eripreemia ja see läks Gustav Adolfi gümnaasiumi 9.klassi neiule Grete Helena Kütile töö "Rütmid" eest (juhendaja Marju Liidja). Grete Helena sai preemiaks juhtmeta hiire ja Tiigrihüppe sümboolikaga meened.

Töid hindasid Koolielu aineeksperdid Mari Tõnisson ja Raili Kaubi, Tiigrihüppe Sihtasutuse e-õppematerjalide valdkonna juht Karel Zova ja Koolielu peatoimetaja Merje Pors. Konkursil osales 39 õpilast 15 tööga, kõige rohkem töid tuli Surju põhikoolist ja Gustav Adolfi gümnaasiumist. Täname kõiki õpilasi ja juhendajaid osalemise eest!

Surju põhikool paistis teiste koolide seast silma oma esitatud tööde rohkuse ja kõrge kvaliteediga.

Peaauhinna saaja väljaselgitamiseks arvestati erinevaid näitajaid: konkurssidele esitatud tööde arv, osa võtvate õpilaste arv proportsionaalselt kooli õpilaste üldarvule, konkurssidel saavutatud tulemuste paremusjärjestus. Kokku osales Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud erinevatel õpilaskonkurssidel sel õppeaastal enam kui 1500 õpilast rohkem kui sajast Eestimaa koolist.

Fotol annab Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusvaldkonna juht Urmo Uiboleht preemia üle Surju kooli direktor Heidi Kodasmale (paremal) ja õpetaja Signe Reidlale. Foto: Terje Lepp.

Surju põhikooli direktor Heidi Kodasma ja õpetaja Signe Reidla olid sellisest tunnustusest rõõmsalt üllatunud. „Me ei ole siiani maha rahunenud, see tunnustus teeb meid väga õnnelikuks,“ märkis Kodasma.  Alates sellest õppeaastast on koolis sisse viidud multimeedia ainekava, juba 4. klassi lapsed teevad animatsiooni, fototöötlust ja õpivad filmikaamerat käsitsema. Põhikooli lõpuklasside õpilased vastutavad selle eest, et kõik kooli olulisemad üritused fotodele ja filmilindile jäädvustatud saaksid.  Multimeedia tunde veab Signe Reidla, kes oma õpilasi mängleva kergusega ka konkurssidel osalema innustab.

Preemiaks saadud 10 000 euro eest asutakse meedialaborit arendama – välja on vaja vahetada praegune filmikaamera, samuti tuleb arvutiparki uuendada. Direktori sõnul kaalutakse ka spetsiaalse multimeediaklassi avamist, siiani on multimeedia tunde läbi viidud arvutiklassis.

Tiigrihüppe õpilaskonkursside eesmärk on väärtustada õpilaste loovat tegevust ning näidata, kuidas igapäevane õppetöö ja tehnoloogiakasutus omavahel ühendada. Õpetajad saavad konkursside kaudu võimaluse tundma õppida uusi tehnoloogiaid, mida õppetöös kasutada.

Sügisel 2011 välja kuulutatud Tiigrihüppe konkurssidele saadeti ligi 1000 tööd, mille tegemisel osales enam kui 1500 õpilast rohkem kui sajast Eestimaa koolist. Õpilased valmistasid animatsioone, muusikapalu, modelleerisid, disainisid, kujutasid matemaatikat kunstina, jutustasid lugusid läbi fotode jne. Parimate tööde autorid pühendasid sellele aega mitu kuud.                                                                                                  

Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi sõnul üllatas selleaastane konkurss oma väga tugeva tasemega. „Tundub, et meie 15-aasta pikkune töö on hakanud vilja kandma - lapsed tahavad vaeva näha ka tehnoloogiliselt keeruliste ülesannetega ning suurel hulgal õpetajatest on olemas suurepärane oskus neid loominguliselt suunata. Tiigrihüppe Sihtasutus on kaasaegseid tehnoloogiaid alati käsitlenud kui vahendit haridusuuenduste sisuliseks eestvedamiseks, mitte kui eesmärki iseeneses“.

Sel korral antakse lisaks konkursside parimatele ning nende juhendajatele välja preemia ka parimale osavõtnud koolile, kes saab 10 000 euro väärtuses tehnoloogiat õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks – näiteks meedialabori või robootikaklassi loomiseks.

Juunis avatakse õpilaskonkursi töödest virtuaalnäitus, siis on kõikidel huvilistel võimalik näha valikut konkurssidele esitatud parimatest töödest.

Õpilaskonkursside eesmärk on väärtustada õpilaste loovat tegevust ning näidata, kuidas igapäevane õppetöö ja tehnoloogiakasutus omavahel ühendada. Õpetajad saavad konkursside kaudu võimaluse tundma õppida uusi tehnoloogiaid, mida õppetöös kasutada.

Haridusportaali Koolielu õpilaskonkursside tulemustest anname ülevaate homme, kui parimad on oma auhinnad kätte saanud. Kuni homseni ei tea lõpuüritusele kutsutud õpilased, mitmenda koha täpselt nad said.