Lapsevanemate ja direktorini on jõudnud teave, et lasteaiarühm sügisest enam ei jätka, kirjutab Virumaa Teataja. “Ministeeriumist on selgitatud, et koolieelsete lastega tegelemine on antud omavalitsustele üle, aga neil pole võimalusi ega kogemusi,” vahendas direktor Tiit Leemets, kellele on otsusest suuliselt teada antud.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudebergile tundub kogu asi kaootiline, sest kool ehitati alles äsja spetsiaalselt erivajadustega laste jaoks ja nüüd tahetakse neilt osa võimalusi ära võtta.
 
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna pea­ekspert Tiiu Rahuoja märkis, et sügisel jätkavad rühmas need lapsed, kes on seal praegugi, aga kindel pole, kas uusi lapsi juurde võetakse.
 

Pikemalt loe Eesti Päevalehest.

Loe lisaks:

• Esimene eksam näitas tundlikke kohti
• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel
• Ministeeriumitöötajad asuvad koos abiturientidega emakeele eksamit tegema

Foto: Dreamstime

Kätlin Aadamsoo Pärnu noorte infopunktist rääkis Pärnu Postimehele, et „Noore tööotsija ABC“ õppepäeval jagatakse nippe edukaks tööotsinguks. Tutvustatakse noortele suunatud tööportaale, õpetatakse koostama CVd ning kaas- ja motivatsioonikirja. „Kohaletulnutele antakse nõu, kuidas leida sobiv töö meelepärase tööpakkumise puudumisel,“ lisas ta.

Infopäev on kõigile osalejatele tasuta ja sellel osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida Pärnu noorte infoportaalis www.parnunoored.ee.

Omal algatusel on juba suvevaheaega lühendanud Tallinna Rocca al Mare kool, kus koolitöö kestab teistest kaks nädalat kauem. See-eest on õpilastele antud lisanädal puhkamiseks nii talvel kui ka kevadisel vaheajal.

Selline süsteem rakendub uuest õppeaastast ka Tallinna inglise kolledžis, kus praeguse nelja õppeperioodi asemel tuleb viis. Kooli direktori ja Eesti koolijuhtide ühenduse esimehe Toomas Kruusimäe sõnul on muudatuse eesmärk jaotada õppekoormus aasta jooksul ühtlasemalt. Kui praegu on esimese ja teise veerandi pikkus seitse nädalat, siis kaks viimast veerandit kestavad umbes kümme nädalat. „Ja pikad õppeveerandid väsitavad õpilased väga ära,” ütles Kruusimägi Eesti Päevalehele.

Pakutud viieosalise õppeaasta puhul langeks praeguste vaheaegadega kokku nii sügisene kui ka jõuluvaheaeg, lisanduks niinimetatud suusavaheaeg veebruari lõpus, kevadvaheaeg lükkuks praegusest umbes kuu võrra hilisemaks ja suvevaheaeg algaks juuni keskel.

Õpilased pole aga plaaniga rahul, kuna peavad kolmekuulist suvepuhkust oma tegevuste jaoks vajalikuks.

Tuleva õppeaasta vaheaegade määrused  on haridusminister Jaak Aaviksoo juba kinnitanud ja mingeid muudatusi veel plaanis pole. Kui aga peaks tulema tõsiselt võetavaid ettepanekuid, saab asja arutada, lisas Aaviksoo.

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime

MEPi algatajaks on Model European Parliament Foundation, mis loodi 1994. aastal Hollandis, organisatsioon on laienenud ka ELi liikmes- ja kandidaatriikidesse. Kogu Euroopas on projekti saatnud suur populaarsus nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Euroopa Parlamendi simulatsioonisessioonid toimuvad kolmel tasandil: regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelised sessioonid toimuvad kaks korda aastas: kevadel ja sügisel.

Seitse resolutsiooni kolme päevaga

Simulatsiooni eesmärk on tutvustada noortele, kuidas toimub töö Euroopa Parlamendis ning aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule. Eestis aitab Mudel Euroopa Parlamenti korraldada MTÜ Euroopa Maja.
Riigikogu saalis toimunu oli tegelikult pika töö tulemus, n.ö tipphetk. Enne seda toimus kolm päeva töö komisjonides füüsilise asukohaga Tallinna inglise kolledžis. Komisjonidele andsid nõu teemavaldkondadega kokku puutunud poliitikud ja eksperdid, varasemalt on noori nõustanud näiteks Marek Strandberg, Urve Palo, Taavi Rõivas, Viktorija Ladõnskaja, Marko Mihkelson, Kalle Palling, Mart Laar jpt.

Ette valmistati seitse resolutsiooni. Siseasjade komisjon tegeles teemaga “Kuidas reageerida Euroopas tõusuteel olevale paremäärmuslusele?” (Komisjoni esimehed Ann Hargi ja Anna-Helena Saarso Tallinna reaalkoolist). Välisasjade komisjon murdis pead, kuidas peaks Euroopa Liit reageerima olukorrale Lähis-Idas, pidades silmas Iraani ja Iisraeli konflikti. Arutelu juhtisid Elise Kütt ja Deivi Õis Tallinna inglise kolledžist. Sotsiaalkomisjon otsis lahendusi probleemile “Kuidas vähendada laste vaesust Eesti?“. Komisjoni juhtisid Marlen Ulrika Elisabet Kakkori Tallinna Kristiine gümnaasiumist ja Emilia Tragon Põltsamaa ühisgümnaasiumist. Keskkonnakomisjoni teema oli  “Kuidas saaks Euroopa Liidus edendada vastutustundlikku ja loodussõbralikku tarbimist?” (Silver Robert Mirzojev Miina Härma gümnaasiumist ja Andry Padar Rocca al Mare Koolist). Hariduskomisjon mõtiskles, kuidas suurendada Eestis elavate vähemusrahvuste konkurentsivõimet ühiskonnas (Sigrid Savva Ülenurme gümnaasiumist ja Anette Vetik Tallinna inglise kolledžist). Maaelukomisjon tegeles Eesti ühe valusaima probleemiga: “Kuidas tõsta elukvaliteeti maapiirkondades?” Komisjoni esimehed olid Epp Hargi Tallinna inglise kolledžist ja Kaarel Kotkas Tallinna reaalkoolist. Ning majanduskomisjon otsis vastust küsimuslele, millele  Euroopa tipp-poliitikudki pole seni lahendust leidnud: “Kuidas lahendada euroala kriis?” (Karl Reinkubjas ja Mihkel Veski Rakvere gümnaasiumist).

Täitsa nagu päris

Riigikogu saalis oli kõik juba nagu päris. Kui silmad sulgeda, ega siis kohe aru saanudki, kas on Riigikogu istung või simulatsioonimäng, vast häälte nooruslik kõla ja mõtete värskus reetis siiski MEP-i toimumise. Parasjagu arutleti selle üle, kuidas maal ettevõtlust käima saada. Noored leidsid, et 30-40 töökohta on pealinnas väga väike arv, aga ühele väikealevile või külale võib see osutuda elupäästjaks, seega ei tohiks riik käega lüüa, et ah, mis neist väikeettevõtetest toetada. Tähtis on ka hariduse saamise võimalus, maakooli õpetaja palk peaks olema sama suur kui linnakooli õpetaja oma, rohkem õpetajaid tuleks maale tööle suunata. Väga tähtis on korralik infrastruktuur – kui puuduvad teed, bussiliiklus ja internetiühendus, ei saa ka ettevõtlust arendada. Saal siiski maaelukomisjoni resolutsiooniga „Kuidas tõsta elukvaliteeti maapiirkondades?“ rahule ei jäänud ning hääletusel jäi see vastu võtmata.

Euroopa Parlamendi simulatsioon põhinebki Euroopa Parlamendi töökorral. Komisjonide resolutsioonid tulevad viimasel päeval peaassambleel ettekandmisele ning kaitsmisele, on küsimuste-vastuste ning avaliku debati voor, samuti saab teha parandusettepanekuid. Kõige lõpus toimub hääletamine resolutsiooni vastuvõtmise kohta. Riiklike sessioonide põhjal valitakse õpilased, kes sõidavad Eestit esindama rahvusvahelistele sessioonidele.

Pildid: Madli Leikop
 

Loe Eesti Päevalehe juhtkirja siit.

Loe lisaks:

• Aaviksoo: kooliaasta pikendamist võib arutada

Foto: Dreamstime

Õpetaja, kelle rühmas õnnetus juhtus, saadeti pärast juhtunut palgata puhkusele ning märtsis vallandas lasteaia juhataja kohusetäitja ta töölt. Eelmisel nädalal leidis töövaidluskomisjon, et õpetaja vallandamiseks polnud põhjust ja talle tuleb maksta 1813 euro suurune hüvitis, kirjutab ajaleht. Vaidluskomisjon leidis samas, et õpetajat ei pea tööle ennistama.

Õpetaja toetuseks avaldas vallandamise vastu protesti lasteaiarühma 24-st vanemast 20.

Laagna lasteaias libastus möödunud aasta novembris ronimisredelil kolmeaastane laps, kes jäi sallipidi redeli külge ja lämbus. Lapse surma asjaolude selgitamiseks alustas prokuratuur menetlust, siiani pole kellelegi kahtlustust ega süüdistust esitatud.

Allikas: BNS

Pikemalt loe Ruusi arutluskäiku Postimees.ee'st.

Loe lisaks

• Aaviksoo pooldab eksameil abivahendite lubamist

Foto: Dreamstime

Kas tuntav osa haridusprotsessist saaks toimuda netis ja leeveneksid ääremaade probleemid, arutleb Hallap Postimehe arvamusküljel.

Suund avatud lähtekoodiga tarkvarale – õpihalduskeskonnad (Learning Management Systems - LMS) on olnud tavapäraselt tasulised teenused. Uuemad keskonnad nagu OpenClass on tasuta ning avatud lähtekoodiga ja on seetõttu leidnud sooja vastuvõtu nii õpilaste kui õpetajate poolt.

Väärtuse tõus tööandja seas – veebipõhise hariduse diplomeid või kraade on seni tööturul pigem ametlike ülikooli kraadidega võrreldes väärtusetuks peetud. Aga kui veebipõhise haridustee läbinud õpilaste hulk muutub massiliseks, hakkavad need ettekujutused muutuma.

Hübriidkursused – segatud süsteemid, kus kasutatakse nii veebipõhise kui ka näost-näkku õpetamise praktikat, on saanud mõnedes koolides populaarseks. Sedalaadi õppimine annab õpilastele rohkem võimalusi.

Kiirelt kasvav populaarsus – veebipõhistele kursustele registreerumine on tunduvalt kõrgem kui muudele kõrghariduse koolitustele astumine. See trend jätkub kindlasti tõusujoones, eriti kui teenused lihtsamini levivad.

Andmete jagamine, funktsionaalne koostöö – lihtsamat levikut hõlbustavad jagatud teksid ja võimalus teha koostööd projektide kallal, silmast-silma õppimisel ei ole enam ülekaalu kaugõppe ees.

Üleminek õpikutelt ja suletud materjalidelt digitaalse sisu jagamisele – töövihikud hakkavad tasapisi alla andma digitaalse sisu jagamise süsteemide taustal, mis annavad materjalidele ligipääsu veebpõhiselt läbi erinevate mobiilsete vahendite.

Sotsiaalsed õpikeskonnad liiguvad pilve – digitaalse sisu jagamise süsteemid saavad olema sotsiaalsed ja pilvepõhised. OpenClass näiteks lubab registreeritud kasutajatel jagada andmeid ning teha koostööd läbi pilveteenuste, millel pole suuri nõudmisi riistvarale.

Podcastingute tähtsuse tõus – pea pooled USA teismelistest ja täiskasvanutest on kuulanud podcasti ja see number tõuseb. Podcastingut hakatakse aina enam haridusliku vahendina kasutama.

Parem tehnoloogia – olid ajad, kus veebipõhine haridus tähendas raamatute lugemist veebis. Tänapäeval on õpilaste käsutuses lai valik vahendeid, sealhulgas jututoad, multimeedia, virtuaalsed klassiruumid ja digitaalsed tahvlid.

Sotsiaalse meedia hariduslik külg – sotsiaalset meediat, mida on juba kaua nähtud masside oopiumina, on aina enam ja enam hakatud rakendama sotsiaalse õppimise vahendina õpikeskondade loomiseks. Võib eeldada, et kogu hariduslik sotsiaalse meedia võrgustik kasvab välja just keskkondadest nagu näiteks Facebook.

Paljud neist trendidest on juba praegu haridusmaastikul esile kerkinud, mitmed uued on alles ilmumas. Veebipõhise hariduse tõus jätkub ja paljud neist küsimustest mängivad suurt rolli selles, mismoodi e-õppet ühiskonnas tajutakse.

Refereeritud: Edudemic, foto: Edudemic