Jutuajamise käigus saan teada, et füüsikaga on Jaan Tootsil üsna sama lugu, tänu olümpiaadidele ning treeninglaagritele on kooliprogramm juba läbitud ning tunnis osalemine ei ole vajalik. Keemiaga, mis äsja läbi sai, olid lood nii ja naa: mõni teema nõudis kohalolekut, mõni mitte.  Küsin Jaanilt, kas bioloogia, keemia ja füüsika ongi tema suurimad lemmikud?

„Võib öelda, et need jah, meeldivad kõige rohkem. Ma ei teagi, kuhu see piir täpselt tõmmata, olümpiaadidel käin ka matemaatikas, geograafias, samuti lingvistika huvitab mind, aga need kolm meeldivad ikka kõige rohkem.“

Kirjandus ka mahub sinna kuskile vahele?

„Aeg-ajalt ma sinna tundi ikka satun. Saan hakkama küll,“ muigab Jaan.

11. klassi lõpus riigieksamitega otsest möllu veel ei ole, Jaan sõnab, et keemia ja geograafia riigieksami teeb ta siiski nüüd juba ära. Aga järgmisel aastal – kas valid kõik eksamid riigieksamid?

„Kas just kõik, aga pigem mõni rohkem jah kui ainult kohustuslikud.  Just sellepärast, et tahaks loodusainete eksamid ära teha.“

 Kas võtad osa kõikidest olümpiaadidest,  mis Eestis toimuvad?

„Mitte kõikidest, paljudest.“

Kas pigem õpetajad suunavad  või tahad ise minna?

„Eks alguses suunasid õpetajad. On ju teada, et olümpiaadidel käib korduv seltskond: teatakse, et olümpiaad toimub, ja lähevad kohale. Seda suunamist on ilmselt mida hiljem, seda vähem, nüüd ollakse juba ise huvitatud.“

Mida aineolümpiaadil osalemine annab, on see pidev teadmiste proovilepanek? Või soov võita?

„Kindlasti on mõlemat. Aga see on ka harjumus ja lihtsalt tore asi, mida teha, seltskonna poolest kasvõi. Olümpiaadidega käivad kaasas kõik need treeninglaagrid; kui olla asjast huvitatud, siis on ka laagrid huvitavad.“

Võidutöö sündis laboris

Andeka inimesega intervjuud teha on ühtaegu kerge ja raske. Kerge, sest jututeemadest puudu ei tule; raske, sest tahaks ikka võrdväärne vestluspartner olla. Aga oma väheseid teadmisi koolipõlve-aegsest bioloogiatunnist ma ei püüdnudki varjata, siin ütlesin otse, et selgitatagu nüüd mulle võimalikult lihtsalt, mille eest teadustööde konkursil I preemia tuli. Töö pealkirja olin targu märkmikusse kirja pannud:  „Neurl1 valgu tuumatranspordi mehhanismide uurimine“.

Jaan alustab selgitusest, miks ta üldse sellise teema valis. „Üks asi, mis mind huvitab ja kus on võimalik midagi suhteliselt hästi uurida, on molekulaarbioloogia ja sarnased valdkonnad. Sel hetkel, kui oli vaja valik teha, rääkisin õpetaja Kersti Veskimetsaga, kes aitas mul Tallinna tehnikaülikoolist  juhendaja leida. See teema on TTÜs uuritav valdkond. Mida mina uurisin, oli selline asi, mida nad oleksid ühel hetkel pidanud ise ka tegema.“

Aga teema konkreetsemalt…

„Kui mitte midagi enne ei tea, siis…,“ on Jaan siinkohal natuke nõutu. „Tööd kirjutades suunasin nii, et väga hea tahtmise korral gümnaasiumilõpetaja peaks sellest aru saama. Loomulikult on vajalikud spetsiifilised eelteadmised, töös endas ma ei saanud neid kõiki seletama hakata. Üldiselt uurisin, kuidas toimub valgu transport raku tuuma.“

Noore teadlase ülevaade oma tööst oli põhjalik  ja teaduslik, samas huviga jälgitav. Kirja saab siinkohal siiski üldine kokkuvõte.

Selleks et rakk funktsioneeriks normaalselt, peab iga valk paiknema rakus õiges kohas. Raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus. „Uurisin ühte valgu osa, seal paiknevaid arvatavaid järjestusi, mis võiksid vastutada selle valgu osa tuuma transportimise eest. Hüpotees oli, et muteeritud valguosa ei saa  tuuma minna, samas kui metsik-tüüpi valk saab tuuma minna,“ rääkis Jaan. Katsed, katsed ja veelkord katsed TTÜ geenitehnoloogia instituudi laboris, lisaks loomulikult pingeline mõttetöö  andsid üllatava tulemuse -  hüpotees osutus valeks. „Fluoresentsmikroskoopia  näitas muteeritud osakesi tuumas. Järelduseks võib öelda, et on olemas seni identifitseerimata järjestused, mis on vajalikud valgu tuuma transpordiks. Ei ole välistatud, et arvame üldse midagi valgu raku tuuma transportimise kohta valesti. Pigem on olukord selline, et me lihtsalt ei tea, mis järjestused tuuma sisenemise eest vastutavad,“ arutles Jaan. Miks see nii oluline on? Siinkohal selgitas õpetaja Kersti Veskimets, et uurides imetajate valke, kandub kõik ka inimesele. Kui valkudega on probleeme, on üsna tõenäolised terviseprobleemid. Nii et kõike tuleb vaadata üldisemas kontekstis.

Kui palju tunde sa laboris veetsid?

„Huvi pärast pidasin arvestust, see peaks jääma vahemikku 50-60 tundi, suurusjärk on umbes selline.“

Kui palju oli töö juures juhendamist vaja?

„Laboris on loomulikult see, et enamus töövõtteid ei olnud tuttavad. Muidugi ma teadsin, mida teha tahan, aga enamus asju on laboris niivõrd spetsiifilised, et neid ei ole võimalik välja mõelda eelneva teadmiste ja kogemuseta. Juhendaja ütlebki näiteks, mis lahust ja mis kontsentratsiooni ma ühel või teisel hetkel kasutama pean. Detailid on need, mida ei ole võimalik niisama välja mõelda. Selles suhtes oli juhendamist päris palju, aga julgen kinnitada, et sain ise ikka aru, mida ma seal teen.“

Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Jaan Toots kooli bioloogiaklassis.

Juhendaja Mari Sepp: teadustöö eeldus on uudishimu

Jaan Tootsi teadustöö juhendaja oli TTÜ geenitehnoloogia instituudi molekulaarbioloogia õppetooli doktorant Mari Sepp. Pärisin, kuidas juhendaja iseloomustaks Jaani teadustegevust – kas see on omaealiste õpilaste seas suur erand?

„Teaduse tegemise esimeseks eelduseks on uudishimu ja seda Jaanil jätkub. Näiteks ei leppinud Jaan uute meetodite õppimisel kunagi pooliku seletusega, tema jaoks oli oluline toimuvatest protsessidest täpselt aru saada. Lisaks oskusele küsida õigeid küsimusi on Jaanil ka täpsust ja kindlat kätt, mis on eksperimentaalses teaduses väga oluline. See iseloomujoon võimaldas Jaanil piiratud aja jooksul edukalt läbi viia palju erinevaid katseid, näiteks roti embrüonaalsete närvirakkude kultuuride valmistamine on tehniliselt päris keerukas. Ka katsete tulemustest järelduste tegemisel ei jäänud Jaan hätta. Isegi kui püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust, leidis ta alternatiivseid võimalusi, mis võiksid saadud tulemustele aluseks olla ja mida oleks vaja järgnevate katsete abil edasi uurida. Eks iga gümnaasiumiõpilane on mõnes mõttes suur erand, igaühel erinevad huvid ja eeldused, aga paistab, et Jaanil on nii huvi kui ka eeldusi selleks, et tulevikus loodus- ja täppisteaduste vallas väga edukalt tegutseda.“
 
Kui palju ja mis suunas tuli teil Jaani töö valmimisel juhendada?

„Juhendamine on vastutusrikas töö ja ega juhendatava andekus seda lihtsamaks tee, pigem ikka vastupidi. Minu ülesandeks oli suund kätte näidata, kas siis kirjandusega tutvumisel, eksperimentide teostamisel või uurimistöö vormistamisel, ülejäänu tuli teha ikka Jaanil endal. Minu jaoks oli Jaani juhendamine väga tänuväärne kogemus, sest tore on töötada koos inimesega, kes haarab uusi teadmisi lennult, teeb kõike pühendunult ning on iseseisva ja loomingulise mõtteviisiga.“

Ja missugune kasu on sellest tööst TTÜ-le?

„Jaanile sobiva uurimisprojekti valikul pidasime TTÜ molekulaarbioloogia õppetooli professori Tõnis Timmuskiga silmas, et see oleks kasulik ka meie labori teadustegevuse edenemisele. Molekulaar- ja rakubioloogia on suhteliselt kallis ala, niisama ilma teadusliku küsimuseta ühtegi katset teha pole mõtet. Jaani uurimistöö tulemused moodustavad osa suuremast teadusprojektist ning on aluseks edasiste katsete planeerimisele. Kunagi jõuavad need tulemused mõne rahvusvahelise teadusajakirja kaante vahele.“

Õpetaja Kersti Veskimets: lisaülesandeid otsib Jaan ise

Teine Jaan Tootsi juhendaja oli tema bioloogiaõpetaja Kersti Veskimets. Intrigeeriv küsimus – mida teeb õpetaja siis, kui mitte midagi ei ole enam õpilasele õpetada?

„Bioloogias ongi nii, et mina ei ole teda sundinud ega kohustanud tunnis käima, sest kui inimene on rahvusvahelise olümpiaadi kandidaat, siis ma tean tema teadmiste taset. Vesteldes Jaaniga, nähes tema töö taset,  hindan ma seda nii kõrgelt, et ta tõesti ei pea siin tunnis istuma. Ma ei ole ka lisaülesandeid andnud, sest neid on ta endale ise otsinud.“

Kas andekus on kohe äratuntav?

„Andekus tuleb lapsega kaasa ka siis, kui ta kooli vahetab.  Reaalkooli tulime me mõlemad Tallinna tehnikagümnaasiumist, nii et olin Jaanist varem kuulnud, aga põhikoolis ma teda ei õpetanud.  No kohe esimesel päeval klassi tulles ei ole võimalik kellestki midagi ära tunda. Keskmisest andekamad hakkavad tasapisi mõnegi tunni ajal välja paistma. Ikkagi väljendusoskusest algab kõik, kuidas asjadest aru saadakse, kuidas inimene oskab tähele panna, millest räägitakse.  Ja andekus ei ole ainult see, kui hästi sa asju jagad ja aru saad. Andekus on see, et sa oskad oma head arusaamist kasutada.  Ma ei hinda mitte üksnes andekust, vaid sinna kõrvale töökust ka. Väga andekas inimene ilma töökuseta ei jõua kuskile, ikka need kaks käivad koos.“

Jaan, kas on maailmas mõni kindel teadlane, kellega koos tahaksid töötada?

„Hetkel kedagi konkreetset küll ei ole. Tänapäeva teadus on üldse selline, et väga raske on ainult ühe teadlase poolt uuritavast huvituda. Tänapäeva teadus on vähe ainult ühe teadlasega seotud. Võib-olla 80 aastat tagasi oleks saanud rääkida, et on üks teadlane, kes ühe valdkonnaga tegeleb ja ta teeb seal palju, aga tänapäeval see nii ei ole. Ühel inimesel üksinda tundub olevat vähem võimalusi midagi suurt ära teha.“ 

Sinu plaanid pärast gümnaasiumi lõpetamist?

„Päris täpselt veel ei tea. Soovid muidugi on, võimalustest tean.  Mõtlen välismaale, USAsse või siis Oxbridge´i (Oxfordi ülikool, Cambridge´i ülikool) minna.  Otsus tuleb teha aasta varem, aga kindlat ei ole veel midagi.“

Loe lisaks: Lapse silm peab teadust tehes särama

Foto: Madli Leikop

„Noorsootöö on noorele kõige lähemale pääsev valdkond, sest võrreldes koolisüsteemiga on ta oluliselt paindlikum. Noorsootöö kaudu on võimalik vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust ja ka näiteks aidata kaasa koolist väljalangenud noorte kooli tagasi pöördumisele,“ selgitas Rohtla Eesti Noorsootöö Keskuse pressiesindaja vahendusel.

Eesti Noorsootöö Keskus on Ernst & Young Baltic AS-i ning noortevaldkonna partneritega väljatöötanud noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli, mis aitab välja selgitada, missugustes valdkondades ja milliste noorte vanusegruppidega on veel vaja tööd teha, et noortel oleks sõltumata elukohast võrdsemad võimalused noorsootööst osasaamiseks.

Eile alanud rahvusvahelisel konverentsil Olümpia konverentsikeskuses (Liivalaia 33) rõhutatakse noorsootöö tegevuste teadvustatud mõõtmise ja arendamise olulisust ning loomulikku rolli igapäevase tööprotsessi osana. Samuti tutvustatakse seniste näidete varal, milline positiivne mõju on tegevuste mõõtmisel ja arendamisel töös noortega.  

Konverents jätkub 18. mail algusega kell 9:30.
Lisainfo ja päevakava: www.entk.ee/rahvusvahelinekvaliteedijuhtimisekonverents

Konverents on osa haridus- ja teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.

Konverentsi korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Webquestide konkursile laekus kokku 19 tööd, mille tegemises osales 21 õpetajat. Suur tänu kõikidele osalejatele!

Üldjoontes oli tegemist heade töödega, mitmed tööd paistsid silma põhjalikkuse, hea ülesehituse ja visuaalse pildi ning selgete ülesandepüstitustega.  Edaspidiseks annaksime siiski ka mõned soovitused. Nimelt tasub tähelepanu pöörata webquesti ülesehitusele, et oleks parem loogika ülesannete järgnevuse ja materjalide paigutuse vahel. Samuti ei tasu linke panna liiga palju ega suunata õpilasi kasutama Wikipedia materjale, mis ei pruugi faktikindlad olla. Ülesande püstitused peaksid olema võimalikult konkreetsed ja õpilastele lõpuni arusaadavad. Mitmetel töödel puudusid litsentsid.

Žürii otsustas esile tuua kolm tööd. Kõrgeimad punktid saavutas Külli Natka Audentese erakoolist tööga „Kodulinn puhtaks“.  Žürii liige Aimi Jõesalu märkis, et võidutöös  on kasutatud väga palju erinevaid meediavahendeid ning vahvaid mänge.

Teise koha pälvis Heidi Sild Tallinna Tondi põhikoolist tööga „Lindude pesakastid“, selle tööga on Koolielus tutvunud juba küllaltki palju õpetajaid, mis ilmselt näitab ka vajadust taolise materjali järele.     
Kolmanda koha vääriliseks tunnistati webquest "Renessansikultuur", mida iseloomustab Aimi Jõesalu sõnul vaheldusrikkus – töös oli kasutatud erinevaid e-keskkondi.  Töö autorid on Marina Kurvits, Ave Teder ja Anne Mädo Tallinna tehnikagümnaasiumist.               
            
Palju õnne esikolmikusse jõudnutele! Toimetame auhinnad (esimesele kohale MP4 mängija, teisele kohale MP3 mängija ja kolmandale kohale juhtmeta hiir ning Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened) teieni lähema paari nädala jooksul.

Konkursi žüriisse kuulusid Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm ning Koolielu aineeksperdid Laine Aluoja, Aimi Jõesalu ja Natalja Sinjukina.

Konkurss „IKT vahendeid muusika, kunsti, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunniks“ seekord kahjuks osalejate rohkusega silma ei paistnud, sellegipoolest oli konkursile esitatud väga tugev töö Tallinna tehnikagümnaasiumi õpetajatelt Evelin Kivilt ja Marina Kurvitsalt. Žürii otsustas esimese koha töö „Movie Maker´i abil loodud õppevideo kasutamine tööõpetuse tunnis“ eest just neile anda.  Žürii liikme Ingrid Maadvere hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülevaatliku tööga, millest on loodetavasti kasu paljudel õpetajatel. Õnnitlused! Auhinna - MP4 mängijad - toimetame teieni lähema paari nädala jooksul.

Selle konkursi žüriisse kuulusid Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere ning Koolielu algõpetuse aineekspert Kristi Rahn.

Õpilaskonkursside tulemused avaldame 25. mail. Õppematerjalide konkursi "Täna samm, homme teine" tööd on veel hindamisel, tulemused avaldame lähema 2 nädala jooksul.

Haridus tähendab lisaks teadmiste ja oskuste andmisele ka väärtushoiakute kujundamist. Väärtused kujunevad keskkonna ja ümbritsevate inimeste mõjul – kool ja kodu on ühtmoodi olulised. Head kavatsused kummaltki poolt aga ei pruugi realiseeruda, kui üksteist kasvatustöös ei toetata. Seetõttu on tarvis väärtuste üle arutleda ja püüda jõuda kokkuleppele. Kuidas seda arutelu korraldada? Missugused koostöövormid pakuvad kõige paremaid võimalusi vanemate kaasamiseks? Mida teha, kui vanemate väärtused või kasvatuspõhimõtted erinevad õpetajate väärtustest?

Käesoleva konkursi raames ootame koostöö ja kaasamise näidete ja probleemide kirjeldusi, nende lahendusviise ja refleksiooni, märgib eetikakeskus. Oodatud on tööd, mis mõtestavad ja igapäevaseid tegevusi ja tavasid, mille käigus kooli ja lastevanemate vaheline kommunikatsioon ja koostöö toimivad või ei toimi.

Konkursi eesmärk on:
- Innustada koole oma väärtuskasvatustegevust läbi mõtlema ja hindama.
- Koguda, levitada ja tunnustada koolide häid kogemusi ja ideid, kuidas lastevanematega koostööd tulemuslikumalt korraldada.

Konkursile on oodatud tööd, mis muuhulgas vastavad küsimustele:
Millised on teie koolis lastevanemate kaasamise tavad?
Mis on teie kooli eesmärk või eesmärgid koostöö edendamiseks?
Kelle kaudu ja millistel puhkudel peredega suheldakse?
Milline on klassijuhataja roll koostöös?
Millistel puhkudel otsib teie kool lastevanematega kontakti ning millal on initsiatiiv tulnud vanemate poolt?
Millistes vormides toimub suhtlemine ja koostöö?
Milliseid vastuolusid on teie koolis lastevanematega ette tulnud (nii üldises kui ka konkreetses plaanis) ja kuidas neid on lahendatud?
Milliseid arengusuundi ja koostöövõimalusi näete lastevanemate kaasamisel kooli väärtusarendusse?

Konkursi tähtaeg on 01.11.2012 ja täpsemat infot leiate siit.

Konkursiks ettevalmistava tegevusena on võimalik osaleda koolitusel "Koostöö lapsevanematega", mida korraldab Tartu Veeriku kool koostöös TÜ eetikakeskusega. Koolitus toimub augustis Tartu Veeriku koolis. Jälgi uudiseid www.eetika.ee. Tartu Veeriku kooli tunnustati eelmise aasta konkursil tiitliga "Väärtuskasvatuse kool 2011" ja analoogne tiitel antakse välja ka selleaastase konkursi põhjal.

Väärtusarenduse materjale ja teavet väärtusprogrammi kohta leiate siit.

Foto: Dreamstime

Uus eTwinningu projekt on seotud 2012. aasta suvel Londonis toimuvate olümpiamängudega. Projektis osalevad partnerkoolid Inglismaalt, Türgist, Poolast, Itaaliast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Leedust.

Projekti raames reisivad maskotid Mandeville ja Wenlock mööda Euroopat ja tutvuvad kõikide partnerriikide laste igapäevaelu ja tegevusega. Maskotid alustasid oma rännakut Inglismaal Portsmouthi Corpus Christi katoliiklikus koolis ja on juba teel Eestisse Tabasallu. Enne veel, kui maskotid Tabasallu jõuavad, on meie kooli lapsed suure õhinaga joonistanud suviseid kangelasi vildikate, õlipastellide või värvipliiatsitega. Laste fantaasiarikkad joonistused maskottidest on seatud algklassidemajas väikeseks näituseks ja jäävad ootama Mandeville ja Wenlocki saabumist. Maskotid hakkavad lastega kaasas käima nii ühistel üritustel, treeningutel, kodudes kui osalevad ka igapäevases õppetöös.

2012.a. tava- ja paraolümpiamängude maskotid on ühesilmalised olendid, kes said oma nime kahe väikelinna järgi. Wenlock on tavaolümpiamängude ja Mandeville paraolümpiamängude maskott. Mandeville ja Wenlock on tehtud Londoni olümpiamängude staadioni ehitusjääkidest.

Neil maskottidel on oma lugu, mille on kirjutanud lastekirjanik Michael Morpurgon. Michael Morpurgon on ka eestlastele tuttav kirjanik. Tema lasteraamatu "Sõjaratsu" (War Horse) põhjal on vändatud ka film, mis jõudis Eesti publikuni 2012. aasta jaanuaris.

Arvatakse, et sellised kummalised olevused tekitavad nii lastes kui ka noortes suuremat huvi spordi ja olümpiamängude vastu.  Loodame meiegi, et olümpiamängude omapärased maskotid meie õpilastes piisava elevuse tekitavad ja spordi ning olümpiamängud neile lähemale toovad.

Tabasalu kooli õpilased on olümpiatemaatikaga juba terve õppeaasta kokku puutunud eTwinningu projektis "Olympia für alle" (Olümpia kõigi jaoks). Tore, et teemad sport ja tervislikud eluviisid rahvusvahelistes partnerlusprojektides kajastamist leiavad.

Marika Lõhmus, Tabasalu ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Krista Savitsch, Tabasalu ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja, Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning mentor Eestis

Pikemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kehtestab koolivaheajad haridus- ja teadusminister. "Gümnaasiumi pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et gümnaasiumis on õppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat," sätestab seadus.
 

Foto: Terje Lepp

"Raamatu idee on ajendatud sellest, et Eestis on kadunud ammu isalt pojale ametite pärandamine, noored valivad juhuslikult ameteid, lapsed ei tea sageli sedagi, mis nende vanemad tööks teevad," märkis Tiina Saar. Raamatus tehakse lähemalt tutvust 12 ametiga (kokku mainitakse aga umbes 50). Lõpuks leiab Pihla töö, mida tema suurena tegema hakkab. Pihla seiklused õhutavad laste huvi täiskasvanute maailma tööde vastu.

Autori sõnul sobib see raamat sobib hästi algklassilastele kingituseks, kuid ka lasteaiaõpetajatele tunnis käsitlemiseks. "Eesti lapsed saavad raamatu kaasabil varakult oma unistuste töö pääle mõtlema hakata ja nii läheb ka hilisem karjääri planeerimine sujuvamalt," märkis Saar.
 
Illustratsioonid on teinud koomiksikunstnik Joonas Sildre, raamatu kirjastas Koolibri.  

Igal aastal spikerdamisega vahele jäävast paarist tuhandest Hiina noorest kasutab kasvav osa eksamite ajal kaasaegseid telekommunikatsioonivahendeid nagu miniatuursed raadiosaatjad ja kõrva peidetud vastuvõtjad, vahendab teadus.err.ee Raadio 2 saadet Portaal.

Arvestades tehniliste võimaluste kiiret arengut ja spikerdamise innovatsiooni survet, otsustas Hiina haridusministeerium äsja ajakohastada eksamil mahakirjutamist käsitlevate reeglite sisu - reeglistik täienes 15 uue pügalaga ühest küljest joonimaks alla ja teisalt tagamaks spikerdamise suhtes nulltolerantsi.

Uued reeglid keelavad eksamite ajal igasuguse signaale saatva või vastuvõtva tehnilise seadme omamise, varem oli keeld kitsam ja käsitles vaid mobiiltelefoni ja muid traditsioonilisemaid telekommunikatsiooni seadmeid. Riigis toimib põrandaalune spetsiaalsete spikerdamisseadmete tootmise ja vahendamise turg ja seetõttu on üha tavapärasemaks sammuks eksamiruumi pääsemiseks vaja läbida lennujaamast tuttavad turvaväravad, lisaks jälgib eksamiruumis olijaid mitu kaamerasilma ja nähtamatut eetrit täidavad mobiilsidet blokeerivate saatjate segavad signaalid.

Foto: Dreamstime

"Lasteaed on väga elava õppimise keskkond. Õpitakse tundma maailma tervikuna ja selles toimima; ka keelelistele ja rahvuslikele väärtustele luuakse alus just lasteaia ja kodu  koosmõjul. Missugusel viisil on teie lasteaias keelelise arengu arendamine mõtestatud ja korraldatud?" küsib eetikakeskus konkursi kirjelduses.

Milliseid mänge või mängulisi vahendeid teie lasteaias kasutatakse, et soodustada sõnadest ja lausetest arusaamist, nende tõlgendamist ja adekvaatset kasutamist? Mida mängite, et arendada kuulamisoskust, sh ka funktsionaalset kuulamisoskust? Kuidas innustate lapsi ilusasti kõnelema? Kuidas reageerite halvale keelekasutusele?

Milliste tegevustega soodustatakse teie lasteaias eesti kirjakeele õppimist? Mil moel ja milliseid tekste kasutades kujundate laste sõnavara? Missuguseid teisi materjale kasutate keeleõpetamise ettevalmistamisel?

Kuidas kasutate keelt või keeli kultuurilise enesetunnetamise süvendamiseks ja võimaliku lõimumise toetuseks?

Võistlusele oodatakse eesti keele oskuse arendamise terviklikke kirjeldusi, mis hõlmavad kolme teemavaldkonda: 1) keelest arusaamine, 2) hea ja ilus keelekasutus ja 3) keel kultuurilise enesetunnetuse ja lõimumise vahendina.

Võistluse eesmärk:
1.    Innustada lasteaaedu oma keeletööd väärtustama ja mõtestama.
2.    Koguda lasteaedade keeleõppe häid kogemusi.
3.    Muuta head keeleõpetuskogemused üldiselt tuntuks ja kasutatavaks.

Oodatud on võistlustööd, mis:
1.    Kirjeldavad mänge või muid tegevusi, mille abil sõnade ja sõnakombinatsioonide tähendusi õpitakse, ning kirjeldavad abivahendeid, mida selle juures kasutatakse.
2.    Toovad näiteid adekvaatse keelekasutuse soodustamise kohta.
3.    Kirjeldavad keelemänge, mille kaudu enda ja teiste kultuure vastastikku „tõlgitakse“ ja arusaadavaks muudetakse.
4.    Esitavad need keelearenduse komponendid tervikliku süsteemina.

Võistlusel osalemiseks tuleb oma töö saata või tuua TÜ eetikakeskusesse (postiaadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu; külastusaadress Jakobi 2, III korrus, Tartu) või läkitada e-posti aadressil eetika@eetika.ee.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. september 2012. a.
Lisainfo siin.

Katrin Velbaum, TÜ eetikakeskuse projektijuht, katrin.velbaum@ut.ee, 737 5426

Foto: Dreamstime

Eelnõu kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks.

Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. Ümberkorralduste eesmärk on koondada nende agentuuride alla kogu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala vastavate valdkondade, sealhulgas programmide ja projektide rakendamine.

See annab ministeeriumi hinnangul võimaluse vähendada juhtimise killustatust ja muuta tänast olukorda, kus ühes valdkonnas tegutseb mitu haridus- ja teadusministeeriumi allasutust.

Eelnõu tutvustanud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul oli SA Innoves eelmise aasta lõpus 76 töötajat, REKK-is umbes 80 töötajat. "Nii et kokku tuleb umbes 150 inimesega asutus," sõnas minister. "Niisuguseid liitmisi on plaanis teisigi, et hoida veidi vahendeid kokku ja vähendada dubleerimist."

Eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras riigikogu 25. mai.

Allikas: BNS