Preemia eesti keeles publitseeritud teadustöö kategoorias omistati (750 eurot) Aivar Põldveele (TLÜ, Ajaloo Instituut; Eesti Keele Instituut) töö „Viis aabitsat ja Forseliuse õppeviis” eest. Aivar Põldvee pälvis eestikeelse teadustöö kategoorias preemia ka 2010. aastal.

Parima võõrkeeles publitseeritud teadustöö preemia (kõik järgnevad preemiad a’ 600 eurot) pälvis autorite kollektiiv Eestist ja Soomest –  Eve Kikas (TLÜ, TÜ), Pirjo-Liisa Poikonen, Marita Kontoniemi, Anna-Liisa Lyyra ja Marja-Kristiina Lerkkanen (Jyväskyla Ülikool) ning Airi Niilo (TÜ), tööga  „Mutual Trust between Kindergarten Teachers and Mothers and its Associations with Family Characteristics in Estonia and Finland”.

Heino Liimetsa nimelised preemiad publitseeritud doktoritöö kategoorias said Karmen Trasberg (TÜ) töö „Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti Vabariigis (1918−1940) õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis” eest ning Kirsti Kislenko (TLÜ) töö „Exploring pupils' beliefs about mathematics: Cases from Estonia and Norway“ eest.

Magistritöö kategoorias oli parim Jana Kadastiku (TLÜ) töö „Dialoog disaineriga: õppetööd toetavad vahendid hooldusõppe õpilaste kognitiivsete oskuste arendamiseks“.

Preemia didaktilis-rakendusliku töö kategoorias pälvisid Kristi Laanemäe, Anu Purre, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva ja Ingrid Putk (MTÜ Loovalt Tulevikku) töö „Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!” eest. Välja töötatud õpisüsteem sisaldab materjale kunstiõpetuse õpetamiseks nii õpetaja kui õpilase jaoks, kunstimängu ning tugiveebi (http://loovalt.ee/tahelepanu-valmis-olla-kunst).

Õpikute kategooria  parimaks tunnistati Maia Muldma (TLÜ), Jelena Nõmme (TÜ Narva Kolledž), Maire Kebbinau (Integratsiooni Sihtasutus MISA) ja Urve Aja (TÜ Narva Kolledž) töö „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas“.

Margit Lehise, Eesti Teadusagentuuri konkursi koordinaatori, sõnul peegeldab konkurss ühiskonnas hetkel toimuvat: „Päevakajaline on mitmekultuurilisuse teema kerkimine, matemaatika  õppimisega seonduv ja lasteaia ning vanemate suhtlus."

Kasvatusteaduslike tööde riiklikku konkurssi korraldavad haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts. Konkursi eesmärgiks on kasvatusteadusliku uurimistöö väärtustamine ja tunnustuse avaldamine parimate tööde autoritele erinevates kategooriates.

Sõnaraamat koondab endas eesti ning ühtlasi uurali või kitsamalt läänemeresoome tüvevara päritolu alal seni tehtud uurimistöö tulemusi, märgitakse Eesti Keele Instituudi veebilehel. Sõnaraamat tugineb varasematele etümoloogiasõnaraamatutele, laensõnarühmi käsitlevatele monograafiatele ja etümoloogiaalastele artiklitele.

Sõnaraamatus on üle 6600 märksõna, eesti tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.

Sõnaraamatus käsitletakse eesti kirjakeele olulisemat tüvevara, märksõnastiku aluseks on „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2006” tüved.

Sõnaraamat on suunatud igale keelehuvilisele. "Etümoloogiasõnaraamatu olemasolu on üks kirjakeele küpsuse tunnuseid," lisab Eesti keele Instituut. "Seega on "Eesti etümoloogiasõnaraamat" tähiseks eesti keele uurimisel ja Eesti kultuuriloos."

Foto: Dreamstime

 

Iga päev meisterdatakse põnevaid asju nii paberist kui puidust ja külastatakse disainereid, kunstnikke, arhitekte, muuseume ning käiakse ka lihtsalt ümbrust avastamas. Osalema on oodatud 7-12 aastased.

Toimumisaeg: E-R iga nädal 11.06 – 24.08. Uksed avatud 9:00 – 17:00.

Toimumiskoht: Vivendi koolituskeskuse puidu- ja paberistuudio, Sõpruse pst. 211.

Osalemine nädala kaupa. Vajalik eelregistreerimine!

Kui põhirühm on koos ja vabu kohti on, saab osaleda ka päeva kaupa.

1 nädala hind € 65,00. Pikema osaluse korral allahindlus.

Täpsem info ja registreerimine Vivendi koolituskeskuse kontaktidel või veebilehel.

Uuri meie kodulehelt ka teiste suviste plaanide kohta nii suurtele kui väikestele!

Kui soovid liituda meie uudiskirjaga, täida palun avaldus SIIN!

Ilusat kooliaasta lõppu!

Pooled konkursile laekunud töödest olid kirjutatud vene keeles, noorim osaleja oli 10-aastane, esindatud olid nelja rahvuse esindajad ja lugusid saadeti nii Eestist kui välisriikidest.
 
"Juba muistse Kreeka aegadest kujutatakse ajalugu läbi murranguliste sündmuste," ütleb ajalooprofessor David Vseviov ja lisab: "Enamasti on sellisteks sündmusteks konfliktid ja sõjad ning tihtipeale tunnemegi me ajaloost vaid neid, kellel on relv käes. Ka Eesti ajaloos on Vabadussõda olnud määrava tähtsusega, kuid oluline on see, millele me tähelepanu pöörame. Me samastume ajalooga ning just seetõttu tuleb ajaloost tuua välja teistsugused aspektid headus ja inimlikkus."
 
Konkursile laekus töid väga erinevatel teemadel: Sillamäe õigeusu kiriku ajaloost, Vene draamateatri ajaloost Eestis, mitu erinevat lugu Narvast, põhjalik käsitlus Saaremaa ajaloost, XX sajandi rahadest Eestis, Moskva saatkonna piiramisest pronksiöö järgsete sündmuste aegu ja Eesti ajaloost läbi muusika.

Huvitavad lood on seotud inimestega, kes juba muinasajast alates on Eesti käekäiku ja mainet kujundanud ning kellega nüüd on ajalooportaali vahendusel võimalik tutvuda. Sama olulised on lood lihtsate inimeste elukäikudest, nende tugevast iseloomust ja positiivsest hoiakust läbi viimase sajandi murranguliste sündmuste. Lugusid kirjutati ka pika ajalooga Eesti tööstusettevõtetest, erialastest hobitegevustest ning õiguste ja seaduste ajaloolisest kujunemisest Eesti aladel.
 

Parimad:
Koolilaste kategooria
Mark Varaksin (10. a.), Narva humanitaargümnaasium, "Narva linnaõiguste saamislugu"

Maksim Osetrov (14. a.), Sillamäe Astangu kool, "Õigeusukiriku ajalugu Sillamäel"
 
Täiskasvanute kategooria
Nina Varaksina, Svetlana Vardi "Narva XVII sajandil - Baltikumi pärl?"

Hellar Luik "Raadioamatörismi ajalugu Viljandimaal"
 
Äramärgitud tööd:
Sofia Fattahova 14.a. "Vene teater Eestis"

Georg Jakimainen (11. a.), Tapa Vene gümnaasium, "Tapa raudteejaam"

Varvara Iljina (11. a.), Tapa Vene gümnaasium, "Admiral Pitka: inimene ja laev".

Konkursile laekunud lood avaldatakse ajalooportaalis Histrodamus www.histrodamus.ee. Samuti tutvustatakse laekunud töid Histrodamuse Facebook?i leheküljel http://www.facebook.com/Histrodamus.  
 
Konkurss korraldati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed programmi Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine rahastusel.
 
Lisainfo:
Jaanus Vihand
Telefon: +372 502 2016
E-post: jaanus@eestiajalugu.ee
skype: jaanus.vihand
www.histrodamus.ee
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus

"Me kõik oleme veetnud koolipingis märkimisväärse osa oma isiksuse kujunemise ajast, meie suhted ümbritsevate õpilaste ja õpetajatega on saanud osaks meie arenguloost," kirjutab eetikakeskus konkursi tutvustuses. "Klassijuhataja on paljudel juhtudel selles suhtevõrgustikus keskne kuju, kelle tegevuse viljad ja jäljed võivad osutuda mitmesuguseks."

Eetikakeskus ootab lugusid tarkusepäevaks 1. septembriks e-posti aadressil triin.kapp@ut.ee või käsipostiga TÜ eetikakeskus, Jakobi 2, Tartu 51014. Lisainfo SIIT.

Foto: Dreamstime

Terje Tuisk on õpilaste teadustööde konkursiga seotud selle algusest peale, alates aastast 2002. „Euroopa Komisjon on ligi 25 aastat korraldanud Euroopa noorteadlaste konkurssi. Seal saavad osaleda riiklike konkursside võitjad, žüriide poolt saadetud tööd.  Eestis taolist konkurssi ega tulemusi ei olnud,“ selgitas Terje Tuisk algusaegu. Euroopa Komisjoni vaiksel survel ja esialgu peamise eesmärgiga ka Eesti noorteadlased Euroopasse saata  2002. aastal  õpilaste teadustööde konkurss asutati. „Nüüdseks on see, mis siin Eestis toimub, olulisem kui Euroopasse saatmine,“ sõnas Terje Tuisk.

Konkursi algus oli vaikne, esimene kord laekus umbes 25 tööd. Tänavu oli neid 123, mida Terje Tuisk meeletuks kasvuks siiski ei pea.  „Aga kvaliteedis on olnud suur kasv. Koolid väga valivad, kelle töid nad meile saadavad. Eks natuke ka kardetakse, sest konkursi tase on suhteliselt kõrge. Üritame neid julgustada, et saatke ikka töid,“ ütles Terje Tuisk.

Ja siiski on 123 suur arv, kui mõelda, et tegu on ikkagi teadustöödega…

„Aga kui mõelda, kui palju kohustuslikus korras koolides uurimistöid tehakse… Muidugi, kooli uurimistöö eesmärk on rohkem protsessi õppimine:  kuidas püstitan eesmärki ja kuidas selleni jõuan, kuidas töö vormistan. Selle käigus saavad õpilased palju erinevaid oskusi. Uurimistöö tegemine, mille tulemus huvitaks ka kedagi teist peale minu enda või selline eesmärk, mis huvitaks laiemat ringi inimesi, siis selles mõttes jah, 123 on suur arv,“ on Terje Tuisk nõus.

Kas õpilaste teadustööd saavadki alguse n.ö kohustuslikus korras, kõik algabki koolis teha kästud uurimistööst? Sealt tärkab huvi, huvist saab teadusetegemine?

„Nii ja naa. Mõnel on huvi enne kui kohustus. Mõnel jälle on kohustus ja siis satub selline teema, mis huvitab ja õpilane saab ka juhendaja, kes teda innustab. Veerand töödest, mis meile esitatakse, on põhikoolist, mis tähendab, et juba seal teevad lapsed päris tõsiseid asju, kui neil on huvi. Gümnaasiumis on ka selliseid noori, kes esitavad töö meile mitmel aastal järjest; tähendab see üks töö areneb, õpilasel on aega süveneda. Nii et jah, need päris head tööd tulevad kas aastatega või ikkagi teadlaste juhendamisel. Meie aitame leida teadlaste seast juhendajaid, kui õpilased selleks soovi avaldavad.  Koolis on seda probleemi raske leida, mida ka tegelikult oleks vaja uurida. Teadlased võtavad noored oma uurimisgruppi, nad lasevad neil teha jõukohaseid ülesandeid, aga ikkagi tulemusele suunatult, nii et noored näevad teaduse tegemise protsessi. Samas on õpetaja roll koolis suur, sest kui lapsel on huvi mingi probleemi vastu ja õpetaja seda huvi ära ei tunne, siis need tööd jäävadki kooliseinte vahele.“

Mis huvi on ühel tõsisel teadlasel kooliõpilane juhendada võtta?

„Peamisi põhjuseid on kaks – missioonitunne ja endale järelkasvu tekitamine, sest kust need uued teadlased muidu ikka tulevad. Paljudes uurimisgruppides, töörühmades, teadussuundadel on praegu tegelikult vananev teadlaskond, ja kui ei ole järelkasvu, siis võibki mõni teadussuund hääbuda. Koolides laste arv väheneb ja lõpetajate arv väheneb, võitlus parimate peade nimel on päris karm, kõrgkoolid üritavad võimalikult vara parimad  hõivata, et noored tuleksid pärast lõpetamist seda valdkonda õppima just nende juurde.“

Aga nad ju ei lähe Tartu ülikooli õppima…

„Jah, eks nad ikka lähevad Eestist välja, kui on võimalused olemas. Minu meelest ei ole kõige olulisem see, et nad teeksid teadust just siin, Eestis. Pole ju olemas kitsalt Eesti teadust, on teadus, kus lahendatakse inimkonnale olulisi probleeme. Kus nad oma potentsiaali kõige paremini ära kasutada saavad, see ei olegi nii oluline. Kui neil side Eestiga säilib, siis nad tulevad siia tagasi, “ oli Terje Tuisk kindel.

Kas tänavuse õpilaste teadustööde konkursi tase oli kõrge?

„Tase oli erinev, juba sellepärast, et uurimusi oli alates 6. klassist. Aga gümnaasiumi tipus oli ikka selliseid töid, millest mina aru ei saanud,“ tõdes Terje Tuisk muiates. „Kohati on meil raskusi retsensentide ja hindajate leidmisega, sest teemad lähevad niivõrd spetsiifiliseks ja detailseks. Nii et tase on üsna kõrge, jah. Ja üsna palju oli ka integreeritud teemasid. Näiteks hästi tore oli ühe Narva poisi töö, kes uuris looduspilte Eesti kirjanike loomingus. Ta tekitas geograafilise seose kirjeldatu ja tegeliku koha vahel, et kui palju on kirjanik kirjeldanud reaalset ja kui palju on väljamõeldut. Narvast tuli seekord vene õppekeelega koolidest palju eesti keele ja kirjanduse alaseid töid, see oli tähelepanuväärne.“

Auhinnad on tänaseks jagatud, esikohad selgunud, erpreemiad samuti. Mille järgi te otsustate, kes on väärilised Eestit esindama väljaspool?

„Ühe lapse saadame Ameerikasse konkursile, mis 10 korda suurem kui Euroopa oma, ligi 1500 last on koos oma teadustöid esitlemas  (tegu on ülemaailmse noorte teadusmessiga Intel ISEF 2013 Phoenix’s Ameerika Ühendriikides).  Kolm last lähevad Euroopa konkursile. Valime nad välja potentsiaali järgi ikkagi. Üks asi, kuidas ta selle töö teinud on, teine asi, kas sellel tööl on tõsiselt võetav eesmärk, kas probleemil on tulevikus potentsiaali, kas on mõtet seda edasi uurida. Ja kui hästi laps ikkagi aru saab, mida ta teeb, st kui palju tööst on õpetaja, palju ta enda tehtud. See tuleb konkursi II voorus, kus nad peavad oma töid kaitsma, väga hästi välja: kes loeb lihtsalt paberilt maha ja küsimustele vastata ei oska, kes valdab vabalt valitud valdkonda. Üldiselt on meie tipud täiesti Euroopaa tasemel ja on ka USAs maailmakonkursil välja paistnud. Kui lapse silm särab ja huvi uurimisteema vastu on, siis on šansid täiesti olemas,“ tõdes Terje Tuisk.

2012. aasta õpilaste üleriigilise teadustööde konkursi tulemused leiab siit

Koolielu avaldab lähiajal pikemad intervjuud kahe võitjaga: Jaan Tootsiga Tallinna reaalgümnaasiumist ning Anna Maria Punabiga Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Foto: Madli Leikop, Koolielu arhiiv

Suur olümpiapidu avatakse 18. mai varahommikul olümpiaküla püstitamisega kooli territooriumile. Kell 9.00 süüdatakse Kassitoomel päikese abiga olümpiatõrvik, millele järgneb antiikse Kreeka maakondade nimesid kandvate võistkondade marss Reiniku koolimaja juurde. Kell 10.00 avatakse kõiki traditsioone järgides kooli staadionil olümpiamängud.
 
Võistlused ise algavad tund enne keskpäeva ja lõppevad õhtu eel. Parimad selgitatakse välja staadionijooksus, kilbijooksus, kaarikujooksus, käsikutega kaugushüppes, maadluses, odaviskes ja köieveos.
 
Kooli antiikolümpiamängude raames on juba valitud olümpiamängude logo ning maskott, on selgunud parimad spordist kirjutajad ja joonistajad. Koolis on käinud oma ala tutvustamas mitmed tuntud sportlased ja õpilased ise on külastanud spordimuuseumi. Uusi teadmisi on kogutud nii sporditeemalist loengut kuulates kui ka filme vaadates. Kooli väikeses saalis on juba avatud õpilaste koostatud Vana-Kreeka eluolu tutvustav näitus ja avamisel on Spordimuuseumi olümpiateemaline rändnäitus.
 
Projekti eestvedaja, ajalooõpetaja Terje Halliku sõnul on kooli antiikolümpiamängude eesmärgiks olümpiaideaalide levitamine, eriti ausa spordi põhimõtete tutvustamine, kooli ühtsustunde kasvatamine ning kooli maine kujundamine, ainetevaheline integratsioon ning Vana-Kreeka kui Euroopa kultuuri hälli tutvustamine. „Ühtlasi soovime kooli olümpiamängude korraldamisega pöörata tähelepanu suvel 2012 toimuvatele Londoni suveolümpiamängudele,“ märkis Hallik.
 
Kooli olümpiamänge toetab Eesti Olümpiakomitee. Rohkem infot (ka fotosid) MRK antiikolümpiamängude kohta leiab Facebook´i erilehelt.

Lisainfo:
Toomas Samm, direktor, tel 736 1960
e-posti aadress: toomas.samm@reiniku.edu.ee

Terje Hallik, projektijuht, tel 5283324
e-posti aadress: terje.hallik@reiniku.edu.ee

Allikas: Tartu Mart Reiniku kooli pressiteade

Neist on säilinud ca 160 hoonet, millest koolidena tegutseb täna alla poole, edastab muuseum oma pressiteates. Nende kõrval saab rääkida üha enam seltsimajadest, raamatukogudest ja ka  elamisfunktsioonist, mis kunagistes koolimajades koha on leidnud. Näitusel eksponeeritud 22 koolihoonet annavad kõneka läbilõike tollaste koolimajade stiilisuundumustest tänaseni säilinute hulgas. Lisaks saab ajalooliste fotode abil aimdust ka nendest hoonetest, mis tänaseks kaduvikku on läinud.

Ülevaate teema mahukusest annab kaart, millele on kantud 1920.–30. aastatel maale ja alevitesse ehitatud uued algkoolimajad.

Põgusalt tutvustatakse 1920. aastatel korraldatud arhitektuurivõistlusi koolimajade tüüpprojektidele, samuti kooliehituses olulist rolli mänginud Põllutöökoja Ehitustalitust.

Kogu perioodil pöörati suurt tähelepanu maa-arhitektuurile ja sealhulgas maakoolide ökonoomsusele, modernsusele ning veel enam traditsioonilisele ehitustavale. Selle tulemusel kerkinud sajad koolimajad moodustavad veel tänagi meie maa-arhitektuuri paremiku.

Näitus on välja kasvanud kuraatori samateemalisest magistritööst.

Näituse koostaja Sandra Mälk
Näituse kujundaja Marge Pervik-Kaal
Näituse tõlge Vaike Vahter
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital

Näitus jääb avatuks 2. septembrini 2012

Rühmad marssisid lasteaia muruplatsile rongkäigus, üheskoos anti olümpiavanne ja igal rühmal oli võimalus ka väikeseks etteasteks, kirjutab Tartu Postimees.

Esimene ala värvikast kavast oli tegelikult juba eile ennelõunal, kui lapsed võidu purjetasid. Purjetamine oli aga üsna isemoodi, sest sportlased olid saalis kõhuli maas, paberist volditud laevuke nina ees, ja puhusid seda edasi oma hingeõhuga.

Sportliku nädala jooksul lähevad Helikasse mõõtu võtma ka Karoliine ja Sassi lasteaia väikesed spordisõbrad - üheskoos selgitatakse välja parimad rahvastepallis ja triatlonis.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Foto: Koolielu arhiiv