"Kui te tahate teada, kui palju täpselt, siis seda ma teile öelda ei oska, aga kindlasti on see rohkem kui üks-kaks protsenti, usun, et ta on väiksem kui 30–40 protsenti", rääkis Aaviksoo. "Sinna vahele jäävad numbrid sõltuvad väga palju kohalikest otsustest koolipidajate tasemel ja mingil määral kindlasti ka otsustest valitsuse, ministeeriumi ja riigikogu tasemel."

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise tulemusena ei ole Aaviksoo kinnitusel kindlasti ei eesmärgiks ega ka kõrvalproduktiks suure hulga õpetajate töötuks jäämine. "Ei ole niisugust eesmärki ega ainuüksi gümnaasiumivõrgu korraldamisega ei ole see ka kõrvalproduktiks, aga päris selge on ka see, et tänane õpetajate arv tänase õpilaste arvuga mõistlikus kooskõlas ei ole ja õpetajate arv tulevikus mõnevõrra väheneb," nentis Aaviksoo.

Tema sõnul on eesmärk struktureerida Eesti gümnaasiumide võrk nii, et kvaliteetne gümnaasiumiharidus on tagatud igal pool, kus see on vajalik ja vähemasti kõikides maakondades ühe või siis enama gümnaasiumi näol.

Allikas: BNS

Foto: Terje Lepp

„Haridusmaastikul toimub paradigmamuutus päev-päevalt ja samm-sammult. Millist inimest vajab meie ühiskond?" küsib ürituse korraldaja Triin Käpp. "Milline peaks olema tema haritus ning kuidas selle saavutamisel erinevate osapoolte vahel parimat koostööd teha? Kuidas suhestuvad omavahel koolis edasivaatavad väärtused, teadmised ja oskused - need kõik on vaid üks osa suuremast pildist, milline on inimene, kes iseseisvub 21. sajandi koolis ja ühiskonnas."

Metsaülikoolis jagavad lektoritena oma mõtteid Jaak Aaviksoo, Marju Lauristin, Margit Sutrop, Priit Perens, Teet Jagomägi, Ahto Buldas, Jaan Kõrgesaar ja paljud teised. Lisaks päevastele loengutele ja paneeldiskussioonidele on osalejatel võimalus aktiivselt kaasa mõelda ja rääkida ka hommikustes mõttekodades ning tulla välja lahendustega „Avatud ruumis“. Õhtul on võimalus vestelda lõkke ääres ja käia saunas. Viimasel õhtul toimub ka traditsiooniks saanud metsaball. Ning alati jääb aega ka veel jalutuskäiguks kaunitel Kääriku metsaradadel!

Täpsem programm ja registreerimine on avatud Metsaülikooli kodulehel.

Nelja augustipäeva kestel Käärikul võtab Metsaülikool arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, teadlased, lektorid, üliõpilased ning kodanikuühiskonna aktiivseid kaasamõtlejaid. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endaga kaasas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. a. Käärikul.

Allikas: BNS
Foto: Koolielu arhiiv

Päev on suunatud Tartu maakonna külaseltsidele ja kogukonna liikmetele, õpetamaks neid valmistama oma külaplatsidele rahvuslikke, puitmaterjalist väikekiikesid.

Tahame au sisse tõsta meie oma rahvuslikud kiigevalmistamise traditsioonid ning püstitada lastele loodussõbralikud, ohutud ning meie keskkonda sobilikud kiiged.

Kutsume osalema kõiki vabatahtlikke ja külakogukonna liikmeid ning esindajaid.

Päevaplaanis on püstitada 3 väikest kiike põllumajandusmuuseumi avalikule territooriumile.

Õppepäeva viivad läbi muuseumi puidurestauraatorid. Kosutuseks kõigile osalejatele soe lõunaeine.

Läbiviimist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Pikemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Foto: Dreamstime

Küttise arvamuslugu loe Eesti Päevalehest.

Loe lisaks:

Kas eelistada koolibussi või õpilaskodu?

Foto: Koolielu arhiiv

15 finalisti hulgast tõi talle esikoha tema kindel ja eesmärgistatud tegevus õpilasfirmade juhendamisel ning ettevõtjate kaasamine noorte arendamisse, edastab Junior Achievement (JA) oma pressiteates. Angela Leppiku juhendatud õpilasfirmad on aastaid olnud Eesti õpilasfirmade võistluste finalistide hulgas. Aasta Ettevõtlusõpetajale pani auhinna välja Swedbank.

Fotol Angela Leppik Tiigrihüppe aastakonverentsil. Pildistas Terje Lepp.

Reedel pidas JA seminari „Ettevõtlik Eesti – edukas Eesti“. Seminaril rõhutas president Toomas Hendrik Ilves ettevõtluse ja ettevõtlikkuse tähtsust, toonitades, et suured ja edukad firmad tulevad sealt, kus teadmistega käib koos ettevõtlik vaim.

„Meie unistus on, et ettevõtlusõpe oleks loomulik osa kooliprogrammis, nagu seda on näiteks matemaatika ja füüsika. Usume, et ettevõtjaks ei sünnita, vaid ettevõtjaks õpitakse,“ ütles seminari avakõnes Junior Achievement Eesti (JA) nõukogu esimees ja Tallinna lennujaama juht Rein Loik.

Seminaril andis president üle auhinnad JA säravatele ja innustavatele õpetajatele ning kaasaaitajatele. Välja anti JA sõbra, kaks JA aastate õpetaja ning Aasta ettevõtlusõpetaja tiitel.

JA sõbra tiitli sai Ülle Tiido, kes on vabatahtlikuna aidanud kaasa Junior Achievement Eesti tegevusele 20 aastat, kes on aastate jooksul teinud JA heaks kõike, alates laudade tõstmisest kuni kõrgeimat ajupingutust nõudvate ülesanneteni, on lugematuil kordadel viinud läbi majandusmänge, koostanud ja retsenseerinud õppematerjale, mõelnud välja olümpiaadiküsimusi, olnud olümpiaadikomisjoni liige ja teinud seda kõike entusiasmi ja rõõmuga ning enamasti vaid tänusõnade eest.

JA aastate õpetaja tiitli pälvis Niina Sidorenko, kes on õpetanud Tallinna Õismäe Vene lütseumis JA programmide järgi juba 20 aastat, on käivitanud koolis ettevõtlusõppe algklassides, on Eesti majandus-õpetajate koolitaja ja JA majandusõpikute ning muude õppematerjalide tõlkija ja autor, juhendab igal aastal usinalt õpilasfirmasid, kasutab tunnis ettevõtlusmaailma kogemust, on hinnatud kolleeg ja armastatud õpetaja oma pühendumise, laia teadmistepagasi, õiglustunde ja põhimõttekindluse tõttu.

JA aastate Õpetaja on ka Sirje Kasendi, kes on õpetanud Tarvastu gümnaasiumis JA programmide järgi 1993. aastast alates, on käivitanud koolis reaal- ja majandusõppe suuna, juhendab usinalt õpilasfirmasid, korraldab ettevõtlusalaseid maakondlikke suurüritusi, peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu ja tehtu analüüsimist, innustab ja inspireerib, on väsimatu enesetäiendaja ning teadmiste jagaja.

Junior Achivement Eesti alustas ettevõtlusõppega Eesti koolides 20 aastat tagasi. Tänavu tegutseb 70 põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses ligi 160 õpilasfirmat. Läbi aegade on Eestis loodud 1700 õpilasfirmat.

Allikas: BNS

President Ilves ütles tuleva õppeaasta võistlusteemat kommenteerides, et Eestis tänapäeval nii igapäevased asjad, nagu sõnavabadus või inimõigused ei ole alati olnud tavalised, edastas presidendi kantselei BNS-ile. „Ajaloost leiab erinevaid näiteid, alates lihtsaid lahendusi pakkuvast populismist ja okupatsiooniaastate räigetest inimõiguste rikkumistest kuni laialdase demokraatia ja toimiva kodanikuühiskonnani. Kõige selle analüüsimine ning sellele mõtlemine on tarvilik meie kestmisele ning seda sobivalt Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel,“ nentis Eesti riigipea.

Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle vabariigi presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. „Uurimustöö tegemine on siin kahtlemata hea võimalus ja ajaloo uurimise kõrval on just see meie võistluse oluline tahk. Oskus oma teadmisi ja mõtteid kirja panna on teile vajalik nii tulevaste ajaloolastena, kuid samamoodi on see teile tähtis ka teistel elualadel,“ märkis Ilves.

Parimad tööd

Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks “Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo põhikooli 9. klassist (“Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste põhikooli 8. klassist (“Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava põhikooli 8. klassist (“Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).

Gümnaasiumide teemaks oli “Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassist (“Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina gümnaasiumi 11. klassist (“Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu gümnaasiumi 11. klassist ( “Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).

Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere gümnaasiumi 12. klassist (“Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (“Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassist (“Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina gümnaasiumi 11. klassist (“Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruus’ile Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 8. klassist (“Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare gümnaasiumi 6. klassist (“Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna gümnaasiumi 9. klassist (“Minu esivanemate lood”).

Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Esimese Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse vabariigi presidendi auhindadele kuulutas välja riigipea Lennart Meri 1999. aastal. Kokku on võistlustel osalenud 1641 õpilast ja valminud 1312 uurimistööd. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.

Võistluse eesmärgiks on rahvuslike väärtuste mõtestamine, põlvkondadevahelise sideme ja järjepidevuse hoidmine, õpilaste ajaloohuvi süvendamine ja silmaringi avardamine ning õpilaste iseseisva uurimistöö oskuste arendamine. Võistlus toimub kahes rühmas, milleks on põhikoolid ja gümnaasiumid ning kutsekoolid. Tunnustatud ajaloolastest koosnev žürii määrab mõlemas vanuseastmes kolm peapreemiat, millest esimene auhind on 200 eurot, teine 175 ja kolmas 150 eurot ning parimate tööde juhendajatele on preemia 100 eurot. Auhindu jagasid ka 20. augusti klubi, integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed, Eesti Kirjandusmuuseum ning ajaloolased.

Võistlust toetavad rahaliselt SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ning haridus- ja teadusministeerium.

Allikas: BNS

Foto: Terje Lepp

Eesmärk

Eestis on kasetohtu kasutatud aastasadu. Viimasel aastakümnel on kasetoht traditsioonilise tarbematerjalina taas meie teadvusse jõudnud, kuid kasetohust käsitööesemete valmistamise oskus on suurelt jaolt ununenud ja tohutööga igapäevaselt tegelejaid võimalik heal juhul ühe käe sõrmedel kokku lugeda.

Koolituse eesmärk on kaasa aidata tohutöö tehniliste oskuste taastamisele Eestis ning praeguste ja tulevaste tohumeistrite inspireerimisele lootuses, et tohutöö leiab jälle väärika koha ja loob uusi töökohti Eesti käsitöömaastikul.

Tegemist on 2011. aasta juulis toimunud tohukoolituse jätkuga. Sel aastal viiakse koolitus läbi kahes rühmas.

Koolitaja

Eestist ida poole jäävatel aladel on tohutöö olnud tunduvalt mitmekesisem ja tehniliselt arenenum. Tohutöö tegemise traditsioon ning oskused on seal kõrgel tasemel säilinud tänapäevani, ulatudes lihtsate tohtnõude valmistamisest filigraansete lõikeornamentide ja piltidega kaunistatud tarbekunstiteosteni.

Koolitaja Vladimir Yarish tuleb Veliki Novgorodist, linnast kust on leitud kõigile tuntud tohuürikud. Vladimir on teinud ja õpetanud tohutööd mitmel pool maailmas üle 24 aasta. Lisaks on ta kirjutanud tohutööst arvukalt artikleid, osalenud näitustel, avaldanud USA-s mahuka tohutöö käsiraamatu. Praegu on tal käsil materjali kogumine oma doktoritöö jaoks – teemaks loomulikult tohutööd. Vladimir on TÜ VKA magistrant Andres Rattasepa Eesti tohutöötraditsioone käsitleva magistritöö juhendaja. Vladimiri Eestis viibimise ajal on plaanis viia läbi ühine uurimustöö Eesti Rahva Muuseumis.

Rohkem infot Vladimir Yarish’i kohta www.yarishbasketry.com

Sihtrühm

Koolitus on mõeldud kõigile tohutöö huvilistele, nii algajatele kui edasijõudnutele.

Ühe grupi suurus on kuni 12 inimest.

Algajate kursus 15.-17. juuni

Punumistehnikas esemete valmistamine.

Algteadmised tohutööst pole kohustuslikud, kuid tulevad kindlasti kasuks – nii on võimalik koolitaja teadmisi paremini ära kasutada ning liikuda kohe uute ja keerulisemate tööde juurde.

Edasijõudnute kursus 18.-20.juuni

Tohust veekindlate vakkade ehk toeskite valmistamine.

Lisaks varasemale tohutöö kogemusele on jätkukursuse eelduseks elementaarne traditsioonilise puutöö oskus, peamiselt hea puutöönoa käsitsemine. Toesk on üks keerulisemaid tohutöid ja nõuab üle keskmise head käelist osavust, sisaldab puidust detaile ning puujuurtest õmblusi. Edasijõudnute kursusele on esmaregistreerimise õigus eelmisel aastal osalenutel, kuid soovi võivad avaldada ka kõik, kel oma võimetesse usku on. Kindlasti on oodatud ka selle aasta algkursuse läbijad ühe soojaga ka veidi keerulisemat tohutööd õppima.

Töökeeled

Koolituse töökeeled on vene ja inglise keel, osalise tõlkega eesti keelde.

Toimumiskohad

Koolitus toimub Viljandimaal Loodi mõisas ja Viljandi lähikonna metsades.

Koolituse hind

Koolituse hind on 110€. See sisaldab ühte kursust ehk juhendamist kolmel päeval (32 akadeemilist tundi), materjale ja ööbimist Loodi mõisa uues kõigi mugavustega olmehoones, Viljandi Kultuuriakadeemia täiendkoolituse tunnistust (1,5 EAP), kohvi ja teed. Hind ei sisalda toitlustamist, kuid olmehoones on köök, lähikonnas on pood ja söögikoht. Võimalik on tellida toit koha peale.

Töövahendid ja riietus

Kaasa tuleb võtta väiksem tugeva teraga nuga ja käärid ning metsa minekuks sobiv riietus.

Registreerumine ja tasumine

Koolitusel osalemiseks tuleb registreeruda ja tasuda ettemaks 55€ hiljemalt 01.06. Eelmise aasta koolitusel osalenud pääsevad edasijõudnute rühma eelisjärjekorras.

Registreerimine ja lisainfo Andres Rattasepp

aadressil ffrugo@gmail.com ja telefonil 555 39 677

Ettemaks tasuda MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, A/a: 10220107883013, SEB Pank.

Projektijuht Andres Rattasepp

Koolituse korraldaja MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts

Kursuste ajakava

 Algajate grupi kursuse ajakava

Reede, 15.06

10.00 – 12.00 Sissejuhatus. Tohutöö ajalugu, toht kui materjal, Vladimir Yarishi tohutööde, raamatu ja käsiloleva uurimistöö tutvustus

12.00 – 14.00 Põhitehnikate tutvustus ja harjutamine

13.00 – 15.00 Lõuna

15.00 – 19.00 Põhitehnikate tutvustus ja harjutamine

Laupäev, 16.06

08.45 – 09.00 Kogunemine Loodi mõisa juures, sõit metsa

09.00 – 13.00 Tohu kogumine ja esmane töötlemine metsas

13.00 – 14.00 Lõuna metsas

14.00 – 16.00 Tohu kogumine ja esmane töötlemine metsas

16.00 – 18.00 Sõit Loodile, kogutud tohu ettevalmistamine järgmiseks päevaks

NB! Ajakava võib muutuda vastavalt metsa meeleolule

Pühapäev, 17.06

09.00 – 13.00 Erinevad tohutööd omal valikul, eelmisel päeval kogutud materjalist

13.00 – 14.00 Lõuna

14.00 – 17.00 Erinevad tohutööd omal valikul, eelmisel päeval kogutud materjalist

17.00 – 18.00 Tööde ülevaatus, lõpetamine, tunnistuste jagamine

Edasijõudnute grupi kursuse ajakava

Esmaspäev, 18.06

08.45 – 09.00 Kogunemine Loodi mõisa juures, sõit metsa

09.00 – 13.00 Tohu kogumine ja esmane töötlemine metsas

13.00 – 14.00 Lõuna metsas

14.00 – 16.00 Tohu kogumine ja esmane töötlemine metsas

16.00 – 18.00 Sõit Loodile, kogutud tohu ettevalmistamine järgmiseks päevaks

NB! Ajakava võib muutuda vastavalt metsa meeleolule

Teisipäev, 19.06

09.00 – 13.00 Toeski valmistamine

13.00 – 14.00 Lõuna

14.00 – 17.00 Toeski valmistamine

Kolmapäev, 20.06

09.00 – 13.00 Toeski valmistamine

13.00 – 14.00 Lõuna

14.00 – 17.00 Toeski valmistamine

17.00 – 18.00 Tööde ülevaatus, lõpetamine, tunnistuste jagamine

Meisterdame ja maalime...

9. ja 10. juuni koolikoti nagi
Meisterdame puidust ja sepisest nagi, et saaks koolikoti suveks varna riputada.

11. ja 12. juuni suvine t-särk
Tutvume rahvusmustrite ja peremärkidega, teeme ise puust trükipaku ja anname vanale t-särgile uue elu.

13.juuni maalime puupärleid
Kujundame puidust, villast ja pärlitest erilised kaelakeed ning kõrvarõngad.

14. ja 15. juuni võileiva valmistamise komplekt
Teeme puidust lõikelaua, võinoa, moosilusika ja pannilabida, et vaheajal oleks mugavam võileibu valmistada.

Töötoad avatud iga päev kell 11-15

Päeva hind 4.-

Kohvikust on võimalik osta lõunasööki ja sooja kakaod.

Info ja registreerumine:
www.epm.ee
janika.turu@epm.ee
tel: 742 1928, 738 3819, 738 3810

Muuseumiöö Eesti Põllumajandusmuuseumis

19. mail, kell 18-23

• Näituse „Aasta puu – õunapuu“ avamine

18.30 ja 21.00 giidiga ekskursioon näitusel “Mesindus Eestis”

Avatud näitus “Kuldne õlg ja põnev kasetoht meie kodus”

• Filmiprogramm „Muuseum teeb kino”

18.00 “Meemeistrite linn” (35 min)

18.40 “Meie Uduvere” (20 min)

19.00 “Aastaring mesilas” (2h)

• Mesilasmäng  “Tolmendavad mesilased” – võistkondlik mäng. Osalejatele kosutuseks juuretisega küpsetatud sai, mesi ja taimetee.
• Mesilasmaski valmistamine.
• Mesilastoodete degusteerimine.
• Mööblihooldusvaha keetmise ja vahatamise töötuba igal täistunnil.
• Juuretisega saia küpsetamine.
• Avatud kohvik.
• Hobusõit vankril.

Muuseumiööl lendavad muuseumis ringi toimekad mesilased Kärje-Kärt ja Mee-Meeli. Võimalus pildistada end koos maskottidega. Pilt kohe kätte.

Kogu muuseumiöö kava leiad lehelt oo.muuseum.ee

Muuseumiööl, kell 18-23, on muuseumisse sissepääs tasuta.

Info tel 738 3819, 5373 7124