Käesoleva aasta veebruaris, ühe osana Turvalise Interneti päeva 2012 tähistamisest, kuulutati välja kaks võistlust. Lapsi ja noori kutsuti üles koostama plakateid või lühivideoid, mille eesmärk oli turvalise internetikasutuse edendamine, keskendudes SID 2012 alateemale „põlvkondade ühendamine“. Tulemused olid suurepärased, kokku saadeti üle 600 võistlustöö mõlemas kategoorias ning erinevates vanuseklassides.

Eelhindamise järel kogunes tööde ülevaatamiseks lõplik žürii aprillis. Siit on võimalik näha nimekirja võitjatest, nendele on lisatud ka žüriiliikmete kommentaarid. Korraldajameeskond tähab kõiki osalejaid ning ootab juba pikisilmi uue aasta kampaaniat, mis saab toimuma 5. veebruaril 2013.
 
Kõik võistlustööd ja -videod on kättesaadavad SID võidu-galeriist SID portaalis.

Refereeritud: Insafe

Pisikesi näitlejaid hindas žürii koosseisus Liina Leinberg, Kristjan Lüüs (mõlemad õpivad Viljandi Kultuuriakadeemias näitlejakoolituse esimesel kursusel) ja Reelika Lodjak (õpib Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetajaks). Žürii hinnangul oli üldine tase väga hea, ent oli ka sellist, mida parendada. Žürii tõstis esile leidlikke lahendusi nii kostüümide, lavakujunduse kui ka lavastamise osas. Samuti kiitis žürii juhendajate repertuaarivalikut - see oli eakohane ja lastele arusaadav ja nende võimetega arvestav.

Truppide hulgast valiti välja parimad ja anti ka näitleja - ja eripreemiaid.

Laureaadid:
"Ühes väikses veidras linnas" - Jõõpre põhikool, juhendaja Helle Kirsi
"Buratino lood. Esimest päeva uues kodus" - Kostivere Kultuurimõis, juhendaja Kersti Laanejõe
"Tuhkatriinumäng" - Pikakannu põhikool, juhendaja Kadi Kronberg
"Nöbinina" - Vohnja lasteaed- algkool, juhendad Tiina Poopuu, Õnne Kiviperk, Kaida Trujevtseva

Eripreemiad:
1) väljapaistev meeskonnatöö - Tartu Kesklinna kool, juhendaja Kristiina Tõnson (E. Janikovszky põhjal "Ema ja isa")
2) terviklik lavastus - Orissaare gümnaasium, juhendaja Kai Paasoja (M. J. Eiseni põhjal "Oh, neid inimesi!")
3) väga hea kunstiline kujundus - Jõõpre põhikool, juhendaja Helle Kirsi, (A. Perviku põhjal "Ühes väikses veidras linnas")
4) põrgulik kvintett - Kolga põhikool, juhendaja Tuuli Rand (J. Kunderi põhjal "Vaeslaps ja talutütar")
5) energilise atmosfääri loomine - Mammaste lasteaed-algkool, juhendaja Diana Pehk (L.Gustavson "Vanamemmed omavahel")
6)lavastaja eripreemia leidlike lahenduste eest - Kostivere Kultuurimõis, juhendaja/lavastaja Kersti Laanejõe (Wimberg "Buratino lood. Esimest päeva uues kodus")
7)parim algupärand - Abja gümnaasium, juhendaja Triinu Menning (omalooming ("Üks imelik pühedelugu")
8)julge lähenemine materjalile - Jõgeva gümnaasium, juhendaja Kersti Kruus (M. Ulman "Unustatud nukuteater")

Näitlejapreemiad:
Aleksander Alikas - Tõrva gümnaasium
(roosa seelikuga tegelaskuju - Märjamaa gümnaasium - žürii ei teadnud nime, kuna trupp lahkus peale esinemist ning kavalehti ei olnud)
Catlyn Rebas - Kolga põhikool
Merit Lutsar - Mammaste lasteaed-algkool
Romi Viskar - Kostivere Kultuurimõis
Minni Blum - Tudulinna kooliväline näitering
Henry Erenbus - Vohnja lasteaed-algkool
Saara Suurkivi - Vohnja lasteaed-algkool
Mari-Liis Kuivo - Vohnja lasteaed algkool

Külalisi võõrustas–majutas-toitlustas Paide ühisgümnaasium. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja ka toetajaid (Paide Mek, Lillepluss OÜ, Lipi-lapi äri, Eesti Harrastusteatrite Liit, Baysun OÜ, Nelja Kuninga hotell, Paide kultuurikeskus ja Paide ühisgümnaasium).

Üritusest kirjutas Marju Mändmaa Paide ühisgümnaasiumist

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime

Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada kõik toredad pildid üllatustest - esemetest, mida emadele selleks tähtsaks päevaks tehtud on.

Vaata näitust

Foto: näitusel olev töö, autorid Aliise Kadarik ja Elizabeth Samma (GAG)

Noorte osakaal, kes on viimasel kolmel aastal osalenud kahes või enamas noorsootöötegevuses, on silmapaistvalt suur: 73%  küsitletutest vastas, et nad on kasvõi korra osalenud kahes või enamas tegevuses. Vaid 10% oli neid, kes ei osale üheski tegevuses, kuid vanuses 19–26-eluaastat andis eitava vastuse juba 15% küsitletuist. See on ühelt poolt seotud ilmselt noorte täiskasvanute tööturule siirdumisega, teisalt perekohustuste tekkimisega.

Mis takistab noorsootöös osalemist? Laura Kirss selgitas küsitlustulemustele toetudes, et vanuseti on põhjused erinevad. Nooremas vanusegrupis (7–11) on peamine mitteosalemise põhjus sõpradega koosolemise soov, teabe ülekülluse tõttu sobiva tegevuse mitteleidmine ning pakutavate tegevuste mittesobimine. „Noored vanuses 12–18 ütlevad, et pole noorsootöös osalenud seetõttu, et nende koolikoormus on suur või neil puudub huvi osaleda juhendatud tegevustes, aga ka seetõttu, et nad pole leidnud teavet neid huvitava tegevuse kohta,“ lausus Laura Kirss. Täiskasvanud noorte puhul on põhjus liigne töö- ja koolikoormus, aga ka huvi- ja teabepuudus.

Kõige populaarsem noorsootöövaldkond on huvitegevus, järgnevad noortelaager, noortekeskused ja vabatahtlik tegevus.  Noorte põhiliseks huvitegevuseks on ülekaalukalt sport. Huvitegevusega tegelevatest noormeestest on sport peamiseks tegevuseks pea pooltel (49%) ning tüdrukutest umbes kolmandikul (34%). Poiste populaarsuselt järgmised huvitegevused on muusika ning kunst, tüdrukutel tants, laulmine ja kunst.
 
2011. aasta oktoobris ja novembris küsitles Poliitikauuringute keskus Praxis veebipõhiselt kaht sihtgruppi: 10–18-aastaseid noori ja 18–26-aastaseid noori. Kokku vastas küsitlusele 7356 noort, kellest lõpuni täitis ankeedi 5780. Kõige enam oli vastanute hulgas 12–15-aastaseid noori. Tulemuste kohta saab rohkemat infot noorteseire aastaraamatust „Noored ja noorsootöö“.

Saaremaa ühisgümnaasiumi huvijuht Triino Lest toetus noorteseire konverentsil oma ettekandes praktilisele kogemusele koolitöös. Ta oli kindel, et huvitegevuse kaudu õpib noor tundma reaalset elu, saab kogemusi ja emotsioone, laiendab oma võimalusi. Ta tõdes, et hea õppeedukus ja aktiivne osavõtt huviringidest on kindlalt seotud, kehtib vanasõna, et kes palju teeb, see palju jõuab. Aktiivne õpilane oskab oma aega planeerida, ta teab, kuidas hästi hakkama saada nii õppimise kui näiteks koolinäidendis osalemisega. Ta rõhutas ka õpetaja rolli: „Väga hea klassijuhataja on ka väga hea noorsootöötaja, ehkki ta seda ise ei tea,“ sõnas Triino Lest.

Ettekannetes käsitleti veel noorsootööd kui tööhõiveks vajalike oskuste andjat, lapsevanema ootusi noorsootööle,  räägiti noorsootööst kui sotsiaalse kaasatuse suurendajast. Konverents „Noored ja noorsootöö“  toimus 10. Mail Tallinnas Rahvusraamatukogus. Noorteseire aastaraamatu väljaandmist ja konverentsi korraldamist toetati haridus- ja  teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames.

Foto: Madli Leikop, Koolielu arhiiv

Vaata lisaks: Uuring: noorte huvid ei kattu riigi prioriteetidega

Uuringud näitavad, et potentsiaalsed tööandjad on tulevaste töötajate sotsiaalvõrgustikus nähtava „eluga“ enne töötaja palkamist väga hästi kursis. Mida tuleb silmas pidama, et oma võimalusi töölesaamisel ise mitte maha mängida?

Kuidas sotsiaalne meedia võimalusi kahjustab?

On palju noori, kes avaldavad pilte oma öistest pidudest, nädalavahetustest või „naljakatest“ vägitegudest sotsiaalse meedia võrgustikesse. Inglismaal läbi viidud CareerBuilderi uuringute kohaselt on suure osa kandidaatide kõrvalejäämine tööpostilt tööandjate sõnul seotud just nende sotsiaalse meedia kasutajakonto sisuga. Facebooki konto on küll paik, kus inimene peaks saama väljendada omaenda mõtteid ja fotosid, aga kui sa soovid vältida kellegi pahameelt, siis on mõistlikum hoida mõned asjad vaid iseendale ning mitte põhjustada probleeme, mida esialgu ette näha ei oskakski.

Internet on niivõrd lai ja kõikvõimas, et paraku on pea kõik selles püsiv, tehtut pole võimalik tagasi võtta. On soovitatav, et erinevaid asju postitades või veebi pilte üles laadides oleks inimene ettevaatlik – mõni info või pildikild võib olla kindlasti oluline kiiresti sõpradele edastada, aga see võib osutuda ka miskiks, mille peale sinu tulevane tööandja halvasti vaatab. Loomulikult ei tähenda see seda, et noored ei tohiks midagi jagada (tänapäeva virtuaalmaailm ju jagamisele ja koostegemisele orienteeritud ongi), aga samas on mõislik silmas pidada, et jagatav sulle endale tulevikus kahju ei tooks.

Kuidas sotsiaalne meedia aidata saab?

Vastupidiselt eelnevalt väljatoodule, näitab üks Ameerikas läbi viidud uuring, et näiteks Facebooki konto sõprade arv võib olla tööandjale infoks sinu sõbralikkusest. Olulisim on proovida tagada oma sotsiaalse meedia kontol tasakaalu aktiivsuse ning lõbu ja teatava professionaalse tausta vahel.
Tuleb alati meeles pidada, et tulevane tööandja võib salamisi sinu Facebooki või Twitteri kontot uurida ja leida sealt sinu kohta nii palju infot kui võimalik - kontrolli siis ka ise, et sealne info oleks õige ja vajalik ehk teisisõnu - et see soodustaks sinu tulevasi karjäärivõimalusi.

Kui teil on kogemusi, kus sotsiaalne meedia on mõjutanud karjääri(võimalusi), siis jagage neid ka siin. 

Refereeritud: Edudemic 

Rahanappuses proovivad nii koolid kui ka omavalitsused raamatukogude pealt kokku hoida, nii sunnib tulude optimeerimine kooliraamatukogusid liituma rahvaraamatukogudega, kirjutab Õpetajate Leht. Nii mõneski omavalitsuses on teemaks tõusnud kooli- ja rahvaraamatukogu vähemalt osaline ühendamine – näiteks koolimajja.

Eesti raamatukoguhoidjate ühingu (ERÜ) kooliraamatukogude sektsiooni esinaine Kristel Rannaääre ütles, et vahel püütakse isegi õppekogu koolist välja viia, hoolimata sellest, et seadus ütleb teisiti. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on kooliraamatukoguga seotud otsused jäetud omavalitsuste ning koolide korraldada – riik siin ei sekku.

Pikemalt kirjutab teemast Õpetajate Leht.

Foto: Dreamstime

Konverentsil on võimalik kuulata järgmisi plenaarettekandeid:
• Balazs Koren, rahvusvahelise GeoGebra meeskonna liige: räägib GeoGebra kogukonnast ning arengust viimase aasta jooksul
• Rikke Teglskov ja Bo Kristensen Taanist räägivad GeoGebra kasutamisest esimeses kooliastmes
• Svein Torkildsen Norrast räägib, kuidas kasutada GeoGebrat matemaatiliste pädevuste kujundamisel
• Ingólfur Gislason ja Valgaro Jakobsson Islandilt räägivad, kuidas kasutada GeoGebrat arutluste toetamiseks ning uurimisõppeks
• Malin Christersson Rootsist räägib GeoGebrast ja hindamisest
• Leo Pahkin, Soome haridusnõunik, räägib Soome matemaatika õppekavast ning selle tulevikust

Lisaks plenaarettekannetele on võimalik kuulata loenguid ning osaleda praktilistes töötubades.
Registreeruda saab konverentsi ametlikul koduleheküljel. Kuni 15. juunini on Eesti õpetajatele osavõtumaks 40 eurot.

2011/2012 õppeaastal on loodud väga vähe ühe-kahe-kirjelisi kollektsioone, kustutamisele lähevad eelkõige varem loodud kollektsioonid (kokku umbes 100). 

Kollektsioon kujutab endast kasutaja poolt Koolielu baasis leiduvate e-õppematerjalide üheks tervikuks koondatud kogu ning seni muutusid kõik loodud kollektsioonid automaatselt õppevara baasi avalikuks osaks. Sama juhtus ka kõigi kasutajate näpuharjutustega neid luua. Selle tulemusena on Koolielu andmebaasis palju kollektsioone, mis sisaldavad vaid üht-kaht kirjet.

Uuendatud Koolielus (alates märtsi lõpust) on kasutajal võimalik luua kollektsioone vaid iseenda tarbeks ning teised kasutajad neid ei näe. Kui kollektsioon on kokku pandud materjalidest, mis võiksid kasulikuks osutuda ka kolleegidele, on kasutajal võimalus see õppematerjalidega sarnaselt avaldada. Sellisel juhul vaatab loodud kollektsiooni üle ka vastava aine ekspert.

Kollektsioonide loomisest, lemmikmaterjalide märkimisest ning õppematerjalide otsimisest räägib Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere lähemalt videojuhendis.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.
Koolielu toimetus

Õpituba annab ülevaate punumismaterjalidest ja vajalikest tööriistadest. Arutleme teemal "korvipunumine - kas kosmiline nõiakunst või lihtne vajadus?" Õpetame lihtsamaid töövõtteid korvi punumiseks. Osalejad valmistavad oma kätega loodusliku ja maalähedase korvi.

Ise tehtud korv jääb rõõmustama tegijat.

Töötuba juhendab meister Margus Rebane Maarja Magdaleena Gildist Pärnust.

Osalustasu 15€
Hind sisaldab kõiki tööks vajaminevaid materjale ja lõunasööki.

10.00-10.05 Kogunemine turismiinfokeskuses
10.05-13.30 Tutvumisring ja sissejuhatus, korvide punumine
13.30-14.00 Lõunasöök
14.00-18.00 Korvide punumine

Maksimaalne osalejate arv 15.

Info ja registreerimine:
janika.turu@epm.ee
tel: 742 1928, 5373 7124

"Väikese gümnaasiumiosaga koolides praegu töötavate õpetajate arv ja kvalifikatsioon ei vasta põhikooli vajadustele, tänu koormuse olulisele vähenemisele peab õpetajaid koondama," kirjutab Järlik Õpetajate Lehes.

Ta lisab, et füüsika, keemia, ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja võõrkeelte tunde jääb poole vähemaks ning arvutused näitavad, et ühe paralleelklassiga koolis kaob ligikaudu viis õpetaja ametikohta. "Koondan keemiku, aga füüsik pole keemiat kõrgkoolis tundigi õppinud, koondan ühe võõrkeeleõpetaja, aga inglise filoloog ei tea näiteks saksa keelest suurt midagi. Reaalselt aineõpetajast loobuda ei saa ja tulemuseks on, et kõigil sajal „uuel põhikoolil” on vähemalt viis osalise töökoormuse ja väikese palgaga õpetajat," on Järlik murelik. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Foto: Dreamstime