Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Foto: Leena Möls. Pildil Eesti vene keele õpetajad (vasakult) Olga Tšassova, Leena Möls, Piret Männilaan ja Ave Jõgi eTwinningu seminaril.

Eestist sai Riia seminaril osaleda neli vene keele õpetajat. Tore oli kohtuda kolleegidega, kes õpetavad sama ainet, läbi erinevate rolllimängude saime kiiresti omavahel tuttavaks. Seminaril tutvustati arvutipõhist töökeskkonda TwinSpace. Koolituse töökeeleks oli vene keel.

Saime omavahel jagada kogemusi ja ideid. Jagamine tähendab oma silmaringi suurendamist, õpetamiskogemuse rikastamist ning uute võimaluste arutamist. Sai loodud sarnaste inimeste võrgustik. Meie ees esinesid praktikud – õpetajad, kes on juba osalenud edukalt mitmes projektis.

Nad jagasid meile soovitusi, kuidas õpilasi projekti kaasata nii, et nad selles tegutsemisest maksimaalselt kasu saaksid. Peaeesmärk on kaasata nad kõikidesse tegevustesse ja otsuste tegemisse kohe projekti algusest peale. Saime nippe ja näpunäiteid, kuidas koostada projekti plaani ja ajakava.

eTwinningus toimub korraga palju, seetõttu oli keeruline toimuvast ülevaadet saada, kuna varem pole sellise asjaga tegelenud. Siiski, uurides asja ja suheldes kollegidega, saime kõikidest raskustest üle. Saime teada, kuidas eTwinningu võimalusi täiel määral ära kasutada.

Olen veendunud, et eTwinningu  võimalused muudavad õppimise huvitavamaks. Projekti koostamine ja selles osalemine on õpetajale ja õpilasele väärtuslik kogemus.

Osaleme kolmes projektis
Seminari õhkkond oli sõbralik. Päevad olid pikad, aga produktiivsed. Töö toimus seitsmes grupis ja iga grupp töötas oma projekti kallal. Eesti õpetajad ja õpilased löövad uuel õppeaastal kaasa kolmes rahvusvahelises projektis: "Minu linna saladused",  „Vene keel omal jõul” ja „Euroopa on meie ühine kodu”. 

Projektis „ Minu linna saladused" osalevad peale Eesti veel Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Prantsusmaa. Projekt on  mõeldud gümnaasiumiõpilastele. Projekti kaudu saavad õpilased ennast ja oma kooli tutvustada, projekti edenedes aga saame kõikide õpilastega teada mõndagi huvitavat erinevate linnade turismimagnetitest ning lahendatud ja lahendamata mõistatustest. Koordinaatoriteks on õpetajad Poolast ja Prantsusmaalt. Eestist osalevad projektis Ave Jõgi Kuressaare gümnaasiumist ja Piret Männilaan Türi põhikoolist.

Projektis: „Euroopa on meie ühine kodu” osalevad Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi ja Poola. Projekti eesmärgiks on tutvustada oma maa sümboolikat, kultuuri vaatamisväärsusi, rahvustoite, oma kooli ja õpilasi, kes osalevad selles projektis. Iga maa märgistab Euroopa kaardil oma asukoha - siis saame näha, kust meie partnerid pärit on ja saame oma partneritele näidata, kus meie Euroopa kaardi peal asume. Kasutame projekti käigus erinevaid töövahendeid nagu Powerpoint, video, fotod, joonistused ja virtuaalõppekeskkond. Projekt on mõeldud 12-15-aastastele õpilastele. Koordinaatoriteks on õpetajad Lätist ja Tšehhist.

Projekti plaan ja ajakava sai paika juba seminari lõpuks. Jagasime ülesanded omavahel ära, kohapeal moodustab igaüks oma projekti meeskonna. Selle projekti käigus suureneb kindlasti õpilaste õpimotivatsioon ja vene keele kasutamine praktikas. Eestist osaleb selles projektis Leena Möls Aruküla põhikoolist.

Oktoobris algavas projektis "Vene keel omal jõul" osalevad Eesti, Leedu, Poola, Tšehhi ja Prantsusmaa. Üheaastase projekti eesmärk on motiveerida õpilasi võõrkeelt õppima. Projekt on mõeldud 15-18-aastastele õpilastele. Koordinaatoriteks on õpetajad Prantsusmaalt ja Tšehhist. Eestist osalevad projektis Olga Tšassova Tallinna Audentese erakoolist ja Audentese spordikoolist.

Meie jaoks on need esimesed projektid eTwinningu keskkonnas, aga kindlasti mitte viimased.

Edukat eTwinningut kõigile!

Leena Möls
Vene Keele Õpetajate Seltsi esimees
Aruküla põhikooli vene keele õpetaja

Loe lisaks:

• Õpilaste silmaringi arendavad suhted sõpruskoolidega
• Eesti-Prantsusmaa-Küprose kontaktseminar Tallinnas
• „Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning“ mitmekesistab õppetööd

Esinevad 27 solisti, duetid ja triod neljas vanuserühmas alates koolieelikutest noorteni. Lauljaid hindab žürii, kuhu kuuluvad Tiina Mägi, Silvia Vahu, Kais Allkivi ja Tõnu Timm. Žürii tööd juhib Eesti Puuetega Koja tegevjuht Tauno Asuja.

Lauluvõistluse läbiviimist toetavad Tallinna Haridusamet, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Tallinna Kanutiaia Noortemaja.

Lisainformatsioon:
Tiina Soosalu
Tallinna Kanutiaia Noortemaja
52 165 10

Võistluse korraldaja, Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul alustas möödunud aasta oktoobris võistlust 762 klassi 201 koolist, mis tegi kokku 12 630 õpilast, märgib Tervise Arengu Instituut oma pressiteates. Kui eelmisel aastal lõpetas võistluse suitsupriina 79% klassidest, siis sel aastal juba 84%. Kõige enam osalejaid oli 4. ja 5. klassidest.

Võistlusest langevad välja need klassid, kus kõik klassi õpilased ei ole kuue kuu jooksul olnud suitsupriid.
Võistluse suitsupriilt läbinud klasside vahel loositi välja 15 rahalist preemiat suurusega 320 eurot, mida saab kasutada matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks. Loosimise tulemusel said auhinna järgmised klassid:
•       Keila Kooli 5.f klass
•       Jõhvi Vene gümnaasiumi 10.a klass
•       Sadala põhikooli 7. klass
•       Ferdinand von Wrangelli nim Roela lasteaed-põhikooli 4. klass
•       Narva Peetri kooli 5.a klass
•       Mikitamäe kooli 7. klass
•       Tihemetsa Põhikooli 7.-8. klass
•       Märjamaa gümnaasiumi 11.a klass
•       Kuressaare gümnaasiumi 4.a klass
•       Holstre kooli 6. klass
•       Vatseliina gümnaasiuumi 8. klass
•       Türi ühisgümnaasiumi 12.h klass
•       Puka keskkooli 4. klass
•       Tuudi algkooli 4.-5. klass
•       Mehhikoorma põhikooli 9. klass

Poisid suitsetavad aina vähem

Viimane kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et poiste igapäevasuitsetamine on langenud - 2010. aastal oli 11-15-aastastest poistest igapäevasuitsetajaid 7,2%, tüdrukuid 5,2%. Positiivne nihe on toimunud ka 15-aastaste poiste iganädalases suitsetamises, mis on alates 2001. aastast langustrendis. Kahjuks ei saa seda öelda 15-aastaste tütarlaste suitsetamise kohta, kellel tõusutrend pidurdus 2001. aastal ja on seejärel enam-vähem samal tasemel püsinud.

”Suitsuprii klassi” peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist ning motiveerida õpilasi, kes juba tarbivad, sellest pahest loobuma. Võistlusel osalevad klassid otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse.

Võistluse idee pärineb Soomest, kus alates 1989. aastast on võisteldud igal aastal. Nüüdseks on sellega seotud 20 Euroopa riiki, sealhulgas alates 2002. aastast ka Eesti. Suitsuprii võistluse mõju on erinevates riikides hinnatud mitmete uuringutega, mis on andnud kinnitust, et konkurss aitab noorte suitsetamise probleemi vähendada.  

Tark ei tossa!

Tehnika- ja elektroonikaringides osales regulaarselt, vähemalt kord nädalas, vaid 6% ning loodus- looma- ja matkaringides 5% 7-18-aastastest noortest, märgib poliitikauuringute keskus Praxis oma pressiteates.

Riigi strateegilised arengukavad rõhutavad aga, kuivõrd oluline roll on Eesti riigi konkurentsivõime arendamisel loodus- ja täppisteadustel. Eeltoodu valguses on ootuspärased ka hiljuti avalikustatud koolilõpetajate valikute uuringu tulemused, mis näitavad, et koolilõpetajate eelistused on tugevalt kaldu sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna suunal. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas plaanis edasi õppida vaid 14% koolilõpetajatest.

„Kui seda kõrvutada veel asjaoluga, et ka õpilasfirmade ja ettevõtlusprogrammidega on oma sõnul viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud vähem kui 20% huvitegevuses osalevatest noortest, siis on küsitav Eesti majanduse jätkusuutlikkus luua ja arendada teadmispõhist tootmist ja teenindust,“ märgib Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.

„Mitmed uuringud on näidanud, et ettevõtjad ei ole rahul ka nende väheste reaalvaldkonna lõpetajate ettevalmitusega,“ lisab Pihor. „Nii kurdavad ettevõtjad, et kõrgkoolid valmistavad ette pigem akadeemiliste teadmistega palgatöötajaid. Puudu jääb initsiatiivikusest, ettevõtlikkusest, teadmistest ettevõtte äriprotsesside kohta,“ rõhutab Pihor.

Rohkem võimalusi, parem kättesaadavus
Ideaaljuhul võimaldab just noorsootöös osalemine arendada noorte huvisid, proovida rakendada koolis omandatud teadmisi praktikas, kasvatada julgust ise ideid algatada ja ellu viia  – olgu see siis huviringides, noortekeskustes, õpilasfirmades või noorteprojektides, märgib Praxis oma pressiteates. „See aga eeldab noortele pakutavate võimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse suurendamist ning ka mugavustsoonist, kus huviringide juhendajad on aineõpetajad, väljatulemist,“ hindab Pihor ja lisab, et teisalt on siin ka ruumi vabatahtlikule tegevusele noorte juhendamisel, vaja on rohkem ettevõtjate tunnustust noorsootöös omandatud kogemustele.

Täna toimuval Noorteseire aastakonverentsil arutataksegi selle üle, milline on olnud noorsootöö senine panus ühiskonnas, mida erinevad ühiskonnagrupid noorsootööst ootavad. Juttu tuleb sellest, kuidas võiks noorsootöö aidata noori ette valmistada iseseisvaks täiskasvanueluks, sealhulgas tööturule sisenemiseks,  kuidas täiendab noorsootöö kooliharidust, milline on noorsootöö roll tõrjutud noorte kaasamisel ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel. Võimaluse tutvustada oma ootusi noorsootööle saavad nii noorsootöötajate, ettevõtjate, lapsevanemate kui noorte esindajad.

Konverents toimub täna Tallinnas Rahvusraamatukogus kell 10.00 – 16.00. Kavaga saab tutvuda siin. Noorteseire uue aastaraamatuga „Noored ja noorsotöö“ saab tutvuda alates Noorteseire koduleheküljel.

Noorteseire aastaraamatu väljaandmist ja konverentsi korraldamist toetatakse haridus- ja  teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames. Programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse perioodi 2007-2013 vahenditest.

Loe lisaks:

• Mihkel Nestor: kuidas mõjutada noori ja võita tudengeid
• Loodus- ja täppisteadusi eelistab vaid iga seitsmes gümnaasiumilõpetaja

Foto: Valga gümnaasium. Pildil Valga gümnaasiumi noored robootikaga tegelemas.

"Lisaks heale haridusele peab noor gümnaasiumist ka midagi praktilist eluks kaasa saama - sellepärast käivitame autoõppe ja loodame, et see toob meie gümnaasiumi rohkem noori," ütles Puhja vallavanem Peeter Sibul Tartu Postimehele.

Autoõpe ei tähenda vene ajal koolides olnud autoklassi, mille lõpetaja tundis veoauto mootorit ja käigukasti ning sai koolist kaasa sõidu- ja veoautojuhi loa. "Meie noored lähevad autokooli ja omandavad seal sõiduauto ning soovi korral ka mootorratta juhtimise oskused ja õiguse," selgitas vallavanem.

Praeguse kava järgi maksab vald Puhja gümnaasiumi lõpetajatele kinni autoõppe kulud sõltuvalt gümnaasiumis õpitud ajast - see tähendab, et koolis kolm aastat õppinud noorel maksab vald kinni sada, kaks aastat õppinul 66 ja aasta Puhja gümnaasiumis õppinul 33 protsenti autokooli kulust.

Foto: Dreamstime

Kihnu koolis on kohalik pärimuskultuur õppekavas sees, kuid õpetajad Külli Laos ja Hilma Kerbak tundsid koolilastele kihnu laulu ja tantsu õpetades, et lapsed tegelevad küll igapäevaselt folkloori ja omakultuuriga, kuid väljundit esinemisteks ei ole. „Eestis puuduvad lastele sellised üritused, kui 2008. aastal katkes murdelaulu- ja luulepäevade korraldamise traditsioon,“ rääkis muusikaõpetaja Hilma Kerbak.

Kolmepäevasel üritusel on esindatud kõik Eesti saared, kus kooliharidust antakse. Kool võõrustab 110 inimest Prangli, Vormsi, Ruhnu, Muhu, Kärdla ja Mustjala koolidest, samuti Virtsu koolist. Kaugemad külalised on Liivimaalt Kolka muusikakoolist, kes tutvustavad liivi rahvamuusikat. „Liivi kultuur ja keel on kihnlastega mere kaudu seotud – me elame ikkagi ju Liivi lahes ja mõtlesin, et ka lastel on huvitav teada, missugust muusikat Liivimaal tehakse,“ põhjendas Külli Laos väliskülaliste kutsumist.

Pärimuskultuuripäevad algavad reede (18. mai) õhtul suure rongkäiguga. Avapeoks ja üksteisega tutvumiseks on lõkkeõhtu, kus maitstakse rahvuslikke toite, mis erinevatele saartele omased. Lastega kohtuma ja ühiseid laule laulma tuleb Järsumäe Virve.

Laupäev (19. mai) on õpitubade ja kontsertide päev. Kihnu koolimaja ja rahvamaja juures on üles seatud regilaulu-, tantsu-, rahvusliku käsitoo ja kihnu keele õpitoad, millest enamus on ilusa ilma korral õues. Iga osalev kool on ette valmistunud ka oma kodukoha laulu ja tantsu teistele õpetamiseks.

Käsitöötoad jagunevad naiste ja tüdrukute ning meeste ja poiste käsitööks. Tüdrukutele antakse erinevaid oskusi lambavilla töötlemiseks – õpetatakse kraasimist ketramist, kudumist, aga punutakse ka kihnupäraseid paelu. Poiste käsitöö on seotud kalapüügiga, õpitakse muti rakendamist, võrgusilma kudumist ja supakulli põhja kudumist – kõik sellised oskused, mida saartel vaja läheb.

Laupäeva õhtul kell 19 on Kihnu rahvamajas suur kontsert, kus esinevad kõik osalevad koolid. Kuna samal päeval on Kihnu valla 20. sünnipäev, lisab pidulikkust suur juubelitort ja ilutulestik.

Korraldajad loodavad, et saarte koolide pärimuskultuuri päevad saavad järjepidavaks ürituseks ja soovivad selle järgmisele saarele rändama lükata.

Ürituse jaoks on valminud ka laul, mis loodetavasti saab pärimuskultuuri päevade hümniks. Sõnad tegid Kihnus tuntud viisile kuuenda klassi õpilased ja laul kõneleb reisist kõikide saarte vahel.

Festival lõpeb pühapäeval, mil enne külaliste teelesaatmist tehakse kõikidele ekskursioon mööda Kihnu saart ning giidideks on koolilapsed ja õpetajad.

Kihnu kooli pärimuskultuuri päevad toimuvad kultuurimiministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Kihnu vallavalitsuse toel.

Allikas: BNS

Prügihunt tuleb Tallinna ja Harjumaa lastele külla koos jäätmekäitlemist tutvustava infolavaga, kus läbi mängude ja vestluse õpetatakse lastele keskkonnasõbralikku käitumist. Näiteks õpetatakse lastele prügi sorteerimist, selgitatakse, millised tooted on keskkonnasõbralikud ja millised mitte, koos mõeldakse välja uusi toredaid kasutusviise vanadele asjadele ning räägitakse sellest, kui palju asju inimesel üldse vaja oleks. Infotunde saab läbi viia nii välitingimustes kui ka siseruumides. Prügihundi küllakutsumine on tasuta ja toimuvad nii eesti kui vene keeles.

Küllakutse saab vormistada ja lisainfot ürituste kohta leiab kodulehelt www.tallinn.ee/prygihunt

Juba kümme aastat järjest on Tallinna Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ehk KIKi toetusel korraldanud Prügihundi kampaaniat.

„Tegemist on kampaaniaga, mille tulemuseks on keskkonnateadlikumad kodanikud, kes oskavad jäätmeid sorteerida ja kuna keskkonnateadlikkuse arendamine on pikaajaline protsess, siis tuleb sellega jätkuvalt ja järjepidevalt tegeleda,“ selgitas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu.

Allikas: BNS

Sihtasutuse Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga ütles BNS-ile, et Muuli asub Õpetajate Lehe peatoimetajana tööle 6. augustil ja tema ametiaeg kestab viis aastat.

Õpetajate Lehe peatoimetaja leidmiseks välja kuulutatud konkursile laekusid tähtajaks avaldused kolmelt kandidaadilt. Väljataga sõnul ei olnud valiku langetamine kerge. Väljataga märkis, et kolmapäeval arutas komisjon pikalt kahe inimese kandidatuuri.

"Lõpuks langetasime otsuse Kalle Muuli kasuks. Tema kasuks rääkis tema ajakirjanduslik kogemus ja realistlik plaan tegutsemiseks," rääkis Väljataga.

Kalle Muuli on töötanud mitmetes Eesti ajakirjandusväljaannetes, sealhulgas Postimehes ja Eesti Päevalehes. Praegu on ta Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks juhte.

Praegu täidab Õpetajate Lehe peatoimetaja kohuseid Argo Kerb.

Allikas: BNS

Juba alates 2007. aastast on TLÜ informaatika instituut ja haridustehnoloogia keskus korraldanud maikuus aasta jooksul teostatud teadusprojektide ja endaloodud tarkvaralahenduste esitluspäeva nimega eVent.

Tänavu näitavad tudengid muuhulgas interaktiivse restoranilaua prototüüpi, autoküüdi pakkumise veebilahendust, mobiilse liiklusinfo teenust ja QR-koodil põhinevat loengukalendri mobiilirakendust. Tutvustamisele tulevad ka uuendused instituudi õppekavades ja rahvusvahelised teadusprojektid.

Ootame osalema nii õpetajaid kui abituriente, kes saavad esitluspäeval hea ülevaate õppimisvõimalustest TLÜ informaatika instituudis. Osalemine on tasuta, registreerumine pole vajalik. Ürituse ajakava ja lisainfo on veebilehel http://htk.tlu.ee/event.

4. mail kogunesid projektis „Lugeda on mõnus“ osalevad kümne kooli õpilased kevadisele lõpuüritusele Rakkesse. Meid võõrustas Rakke gümnaasium eesotsas õpetaja Leonoore Lillega.

Hommikul Tallinnast sõitma hakates oli ilm sombune, ka osalejatele saadetud meeldetuletuskiri palus selga panna soojad, vihmahülgavad riided. Kui kohale jõudsime, piilus päike pilve tagant ja päev tuli päikeseline ja põnev.

Meid sõidutati Emumäe jalamile ja tutvustati põnevaid objekte mäe ümbruses. Seejärel  matkasime Emumäele ja julged ronisid vaatetorni tippu. Vaade oli imeline. Saime teada põnevaid seiku Rakke ja selle ümbruse kohta. Kõik, kes pole külastanud seda kaunist kohta, peaks Emumäel ära käima.

Siirdusime koolimajja, kus meid kostitati maitsva lõunaga, tehti ringkäik koolimajas, ja suunduti  aulasse, kus Rakke kooli väikesed näitlejad esitasid meile katkendi Oskar Lutsu „Nukitsamehest“. Järgnes pidulik aktus, kus tublimaid projektis osalejaid autasustati tänukirjade ja raamatutega. Seejärel oli osalevate koolide esinemise kord. Tuli esitada katkend Oskar Lutsu „Kevadest“, kuna käesolev aasta on O.Lutsu juubeliaasta. Esinesid Kadrina, Viljandi, Sikupilli, Tabasalu, Nõmme, Võhma, Kilingi–Nõmme, Laagri ja Rakke kooli õpilased. Kõik esinemised olid omanäolised: kes tegi etteaste raamatupõhiselt, kes aga tõi sündmused kaasaega. Tore oli noorte fantaasialendu jälgida.

Meile esines ka Rakke gümnaasiumi poisteansambel Süütu Vanaema, kelle lustakas etteaste lõi eriti tüdrukute silmad särama ja jala rütmi lööma. Järgnes kringlisöömine ja päev oligi õhtus.

Rahulolevate ja rõõmsatena sõitsime tagasi Tallinna.

Suured tänud toreda päeva eest Rakke gümnaasiumile ja õpetaja Leonoore Lillele, samuti Laagri kooli õpetajale Hele Kriisale.

Kohtumiseni sügisel.

Helle Laats

Tabasalu ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja

Foto: Helle Laats