„Katsetöö 16. mail on esimene katsetus sellel pikal teel, mis lõpeb aastal 2014, sest siis peavad eksamitööd valmis olema. Uue õppekava järgi, st kitsast või laia matemaatikakursust õpivad praegu ainult kümnendad klassid, seega katsetööd saamegi ainult nendega teha, päris õiget sihtrühma lihtsalt ei ole ja kahjuks enne 2014. a eksameid ka ei tule,“ selgitas Deivi Taal.

Kas katseeksam peab silmas eraldi kitsast ja laia matemaatikakursust?

„Ei, sel korral on sihtrühm kitsast matemaatikat õppiv 10. klassi õpilane. Matemaatikaeksamit ettevalmistav töörühm on seda meelt, et nn lai eksam võiks muutuda praeguse eksamiga võrreldes võimalikult vähe. Kindlasti midagi muutub, aga mitte nii oluliselt kui kardetakse või oodatakse. Töörühma ja kindlasti ka matemaatikaõpetajate jaoks on kõvem pähkel just  kitsa kursuse eksam,“ rääkis matemaatika peaspetsialist Deivi Taal.

Mis tähendab kitsas matemaatika ja lai matemaatika? Eelmine riiklik õppekava fikseeris gümnaasiumis vaid ühetasemelise, 9 ainekursusest koosnenud ainekava. Mängureeglid olid kõigile ühesed, nii reaalaainetest huvitatuile kui oma tuleviku humanitaaraladega siduvale õpilasele. „Ikka öeldi, et milleks baleriinile matemaatika,“ toob Deivi Taal ühe mõttesuuna näiteks. 

Uues õppekavas on matemaatika ainevaldkonnas esitatud kaks õppeainet - kitsas ja lai matemaatika. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest ja lai matemaatika 14 kursusest. „Samas ei saa öelda, et kitsas matemaatikakursus pluss midagi annab laia ehk lai matemaatikakursus ei ole moodustunud kitsale matemaatikale kuue kursuse lisamise teel,“ selgitas Deivi Taal. Kursuste sisu, käsitluse sügavus ja käsitluslaad on neis erinevad. Lai kursus on mõeldud eelkõige õppijate ettevalmistamiseks jätkuhariduseks reaal-, loodus- ja majandusteaduste valdkondades.

Nii et noored, kes praegu õpivad 10. klassis, pidid sügisel valiku tegema: kas hakkavad õppima kitsast või laia matemaatikat. On teil tagasisidet, mida rohkem valiti, mis seis koolides on?

„Arvasime sügisel, et ilmselt on valikud enam-vähem pooleks,“ rääkis Deivi Taal. „Uurisime natuke, kuidas on lood Soomes, seal õpetatakse  juba aastaid matemaatikat kahel tasemel: pikk ja lühike matemaatikakursus. Näiteks 2010. a valis Soomes matemaatika riigieksami 58% kõikidest gümnaasiumilõpetajatest ja nendest omakorda 49,8% valis pika ja 50,2% lühikese matemaatikakursuse eksami. Kui saime meie katsetööle registreerumise tulemused, siis üllatusime tõsiselt – 5809-st registreeritud õpilasest õpib hetkel 1715 kitsast ja 4005 laia matemaatikakursust. Me ei seadnud piiranguid, et kes võivad katsetööl osaleda. Iga lahendatud ülesanne on vaid kasuks,“ oli Deivi Taal kindel. „Koolides on praegu palju segadust õppekavaga. Koolid küsivad abi ja esitavad eksamikeskusesse hindamiseks omi õppekavu. Nende põhjal võib öelda, et väga paljudes koolides ei saada ikka veel hästi aru, et kitsas ja lai matemaatikakursus on erinevad õppeained. On koole, kus õpetatakse midagi vahepealset. Teine variant, mida palju kasutatakse  – õpetame kümnendas klassis kõigile laia matemaatikat. Kuna riiklik õppekava lubab õpilastel valitud matemaatikakursust vahetada, siis küll nad 11. klassis otsustavad. Mis asi see siis on? Täna õpin laia kursust, homme kitsast, siis on jälle kitsas liiga kitsas … Üleminek ühelt kursuselt teisele peaks olema pigem erand kui reegel ja kui, siis üleminek laialt kitsale, mitte vastupidi,“ mõtiskles Deivi Taal õppekava rakendumise üle.

Aga tagasi katsetöö juurde. Kes selle ette valmistas?

„Oktoobris 2011 moodustati eksamikeskuse direktori käskkirjaga töörühm, kuhu hetkel kuulub koos minuga 9 inimest. Komisjonis on kõrgkoolide õppejõud, tegevõpetajad nii eesti kui vene õppekeelega, nii humanitaar- kui reaalkallakuga koolidest. Sügisel valmistasime ette eksamite eristuskirjad, st kirjeldused, millised võiksid need eksamid üldse olla ja välja näha. Reaalne võimalus katsetöö ettevalmistuseks avanes tänavu veebruaris, siis otsustasime, et alustame just kitsa kursuse eksamivormi katsetamisega.“

Kuidas katseeksamitööd kooli jõuavad, kas salastatus on sama range kui tõeliste riigieksamite puhul?

„Tänu suurepärasele koostööle eksamikorralduse osakonnaga on meil trükitud töö nagu päriseksamil. Praeguseks hetkeks peaksid need tööd  juba koolides olema.  Kõik registreerunud koolid said vastavalt soovile kas eesti- või venekeelsed tööd. Kõikide registreeritud õpilaste hinnatud  töid ootame hiljemalt 25. maiks eksamikeskusesse tagasi.

Sügisel saame teha esimesed analüüsid ja anda ka koolidele tagasisidet. Kõikidel õpilastel ja õpetajatel palume kindlasti täita ka tagasiside ankeedi, kus saab arvamust avaldada ja töö kohta igakülgset tagasisidet anda. Õpilaste ankeet on ülesannete lehel ning õpetajad leiavad ankeedi ja hindamisjuhendi 16. mail eksamikeskuse kodulehelt http://www.ekk.edu.ee/ .“
 
Kuidas toimub katsetööde hindamine?

„Nagu juba mainisin, leiavad õpetajad hindamisjuhendi meie kodulehelt. Loodame õpetajate abile. Tööde arv on nii suur, et meie endi jõud ja võimalused ei käi sellest lihtsalt üle. Seda enam, et käimas on riigieksamite periood. Kindlasti aga vaatame üle, kuidas õpetajad on hindamisjuhendist aru saanud ja sellest kinni pidanud. Praegu ei ole ju veel kindel, kuidas hakkab 2014. aastal hindamine toimuma, kas koolides või riiklikult.“

Tegelikult ju saavad õpetajad esimese tagasiside just selle kaudu, et hindavad ise katseeksamitööd?

„Just, soovitasime registreerumisankeedis väga õpetajatele ise tööde parandamist, see on kõige otsesem tagasiside. Lähtume tulemuste analüüsimisel valimist kui tervikust ja meie poolt antav tagasiside on üldisem. Kui õpetajad on ise töid parandanud, siis on võimalik oma kooli õpilaste tulemusi hiljem vabariigi keskmiste tulemustega võrrelda.“

Eksamikeskuse matemaatika peaspetsialist Deivi Taal rõhutas katsetöö vabatahtlikkust, st registreerusid ikkagi need, kes soovisid oma teadmisi proovida ja eksamiarengule kaasa aidata. Sunnimeetod, et aasta lõpus on üks hinne puudu ja nüüd peate kõik katseeksamit tegema, lihtsalt ei tööta. „Katsetöös osalemine on õpilasele vabatahtlik, sest see on katsetöö. Eks juhtus sedagi, et õpetaja läks klassi ja ütles, et nii, nüüd meil tuleb katsetöö, kõik peavad tegema, ja siis helistasid lapsevanemad eksamikeskusesse, et mis toimub. Kindlasti on töös asju, mis lähevad ja peavadki minema muutmisele, st ei maksa midagi üle tähtsustada, aga põhjendamatult alahinnata ka mitte. Loomulikult võivad õpetajad selle töö eest ka hinde panna, aga veelkord – see on KATSETÖÖ. Töös võib olla ülesandeid, mis ei ole õpilastele mingil põhjusel jõukohased (või on liiga lihtsad), aega on liiga vähe (või hoopis liiga palju) jne. Õpetaja peab tõsiselt kaaluma, mida sellest tööst hindamisel arvestada, mida mitte. Mitte mingil juhul ei saa see töö olla aluseks otsustamisele, kas õpilane sobib gümnaasiumiõpinguid jätkama või mitte,“ rõhutas Deivi Taal.

Tegelikult on nendest koolidest, õpetajatest ja õpilastest, kes matemaatika katsetööle registreerusid, saanud automaatselt eksameid ettevalmistava töörühma liikmed. Seda võimalust tuleks targalt kasutada, sest ainult koolidega koostöös saab ettevalmistav töörühm  tõeliselt aimu, kus suunas eksamiarendusega edasi liikuda ja mida muuta. Mida objektiivsem on katsetöö läbiviimine, tööde parandamine ja hindamine ning nii õpilaste kui õpetajate tagasiside, seda suurem on sellest kasu kõikide huvigruppide jaoks.

Foto: Madli Leikop, Koolielu arhiiv

Talvel esitas Luige õpilaste teadustööde konkursile uurimuse, mille pealkiri on üsna hirmuäratav: "Virgatsaine dopamiini ohjamine skisofreeniaravis: dopamiini D2- ja D3-retseptorite antagonistide tuvastamine", kirjutab Tartu Postimees. Väga lihtsalt öeldes uuris gümnaasiumiastmes konkursi võidu pälvinud Luige Tallinna Tehnikaülikoolis loodud kahte sarnast ainet, et teada saada, kas neid võiks kasutada skisofreenia ravimiseks, ning veetis selleks tunde ülikooli keemialaboris.

Tulemus oli mõnes mõttes kurb: ühest ainest pole üldse kasu, teine võiks teoreetiliselt toimida, aga seda läheks vaja ebamõistlikult palju. Neiu ei jõudnud selle uurimistöö juurde omal algatusel. 11. klassis said keemiast huvitatud treffneristid pakkumise minna ülikooli laboritesse ning Luige jäi seal Reet Reinart-Okugbeni juhendada - just juhendajalt tuli ettepanek midagi sellist proovida. Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.

Loe lisaks:

• Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil olid edukaimad saarlased

Keskkooliõpilaste valikutest kirjutab Eesti Päevalehes lähemalt poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Mihkel Nestor.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

• Loodus- ja täppisteadusi eelistab vaid iga seitsmes gümnaasiumilõpetaja

Kasuks tuleb ka natuke kunstilist mõtlemist, märgib ajakirja esindaja pressiteates. Konkurss ise on lihtne: otsi poes ajakirja "Märka Last". Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps.

Pärast tuleks pilt saata ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki. Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt  15.maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja. Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”. Head klõpsutamist!

"Märka Last" Facebook asub siin.

European Schoolnet (EUN) avas hiljuti ainulaadse veebipõhise õpikeskkonna, mis on üheks osaks uuenduslikust uurimisprojektist. SMILE ehk Social Media in Learning and Education on aastapikkune projekt, mille eesmärgiks on parandada meie arusaamist sotsiaalse meedia ja tehnoloogia võimalustest ning väljakutsetest, milles meie lapsed üles kasvavad.

Projektil, mida rahastatakse Facebook'i Digital Citizenship Research Grant'ist, on kolm fookust:

• Veebipõhine õppekeskkond sajale õpetajale 30st EUNi partnerriigist, mille eesmärgiks on uurida sotsiaalse meedia pakutavaid hariduslikke võimalusi.
• Õpikeskkonnas osalejate ülesandeks on välja tuua sotsiaalse meedia trendid ja parimad praktikad kasutusvõimalustena klassiruumis. 
• Uuringutulemuste levitamine läbi EUNi interaktiivsete portaalide ning Euroopa ja rahvusvaheliste konverentside ning kohtumiste.

Uuringutulemusi, sealhulgas juhtumiuuringuid sotsiaalse meedia osas, avaldatakse regulaarselt, projekt tipneb lõpparuandega 2013 aasta märtsis.

Täpsemalt saab projekti kohta lugeda Facebooki vastavasisulisest teatest.

Kui oled õpetaja ning projekt pakub sulle huvi, siis võetakse praegu veel vastu taotlusi projektis osalemiseks. Osalemiseks võtke palun esimesel võimalusel ühendust SMILE projekti meeskonnaga aadressil smile@eun.org.

Refereeritud: Insafe

"Algajate õpetajate integreerimine õpetajakutsesse on sotsiaalne protsess, kus lisaks varasemale ettevalmistusele on mentoril, kolleegidel ja kooli juhtkonna suhtumisel oluline roll. Uuringud kinnitavad, et koostöö organisatsioonis ja noore õpetaja kaasamine kooli  arengusse toetab tema professionaalset arengut ja on määravaks tema kutsekindluse kujunemisel, " kommenteerib konverentsi teema olulisust üks konverentsi peaorganisaatoritest, Tallinna Ülikoooli arendusprorektor Eve Eisenchmidt.

Eestis rakendatakase noorte õpetajate tugiprogrammi 2004.aastast, mille raames õpetajakoolituse lõpetanud nooremõpetajad läbivad kutseaasta. "Kutseaasta eesmärk ongi toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, tema professionaalsete kutseoskuste arengut ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel. Eesti mudelit peetakse huvitavaks ja kooliarendusega tihedalt seotuks ning ka mitmed Euroopa riigid on selle vastu huvi tundnud," lisab Eisenchmidt.

Konverents algab kolmapäeval, 9. mail kell 10 Mare hoone ruumis M-218.

Konverentsi programm ning ettekannete teesid on kättesaadavad siit.   

Lisainfo:
Katrin Poom-Valickis
telefon: 619 9736
e-post: katrinpv@tlu.ee

Alates 1957. aastast on algklassiõpetajatele kõrgharidust jagatud. Koguneme suve lõpul, esmaspäeval, 27. augustil 2012 Jäneda mõisa aru pidama selle üle, millega tegeleb algõpetus täna ja kuidas loome tulevikku.

Konverentsi teave ja registreerimine - www.tlu.ee/a55

Foto: Koolielu arhiiv

Seega kell 19-19.15 ei ole võimalik Kooliellu multimeediafaile laadida. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

„Nutitelefon on muutumas aina enam põhiliseks arvutiseadmeks, seda eriti nooremate inimeste hulgas. M-Stuudium annab õppejõududele võimaluse muuta oma kursus, ainetund või huviring põnevamaks, pakkudes õppuritele praktilisi teadmisi mobiilirakenduste loomisest,“ rääkis kursusest Microsoft Eesti tehnoloogiaevangelist Andres Sirel.

Koolitusprogrammiga kaasneb põhjalik tugiprogramm ja osalevad õppejõud ning õpetajad saavad endale tasuta Nokia Lumia 800 nutitelefoni tingimusel, et oma koolis käivitatakse õpilastele nutitelefonide rakenduste kursus.

M-Stuudiumisse on oodatud osalema nii kõrgkoolide õppejõud kui üldharidus- ja kutsekoolide õpetajad. Kursus toimub 8. augustist kuni 15. augustini ning registreerumise tähtaeg on 13. mai. Kursusele saab registreeruda ja lisainformatsiooni õppekava kohta www.eneta.ee/veebistuudium.

Kursust viiakse läbi 2006. aastal Microsoft Eesti ja BCS Koolituse poolt käivitatud Veebistuudiumi raames. Tänaseks on Veebistuudiumis osalenud ligi 120 üldharidus- ja kutsekoolide õpetajat ning kõrgkoolide õppejõudu, tänu kellele on kursuse programmi läbinud 2500 õppurit üle Eesti.

Foto: Dreamstime

Lisainformatsioon:
Andres Sirel
+372 528 4222
andres.sirel@microsoft.com
http://www.microsoft.ee