Virtuaalsest metsaviktoriinist võttis osa 8762 õpilast 225 koolist, vahendab teadus.err.ee.

Viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandiku sõnul tuleb rohke osavõtu eest tänada tublisid Eesti õpetajaid, kes leiavad aega ja tahtmist tavalisest koolitunnist enamat pakkuda. „Metsaviktoriini abil on meil õnnestunud loodusõpe edukalt siduda tänapäeva laste kõrge arvutihuviga,” märkis Neljandik, kelle sõnul on ka parematele mõeldud auhinnad temaatilised – iga vanuserühma kümme paremat klassi saavad osaleda mõnes RMK looduskeskuses toimuvas loodusõppeprogrammis.

Kuni 6. klasside arvestuses tuli esimeseks Saduküla lasteaed-algkooli 3. klass, teiseks Nõva põhikooli 5. klass ja kolmandaks Risti põhikooli 5. klass. 6.–9. klasside arvestuses läksid aga esimesed viis kohta jagamisele – auhinnalisele kohale jõudsid Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi 8. klass, Nõva põhikooli 8. ja 6. klass, Risti põhikooli 5. klass ja Metsküla algkooli 6. klass. 10.–12. klasside arvestuses said kaksikvõidu August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi 12. ja 11. klassi õpilased.

Ohutusõppe päev lõpetab koolitusprojekti „Iga 1 turvaliselt 12. klassi“, mille raames läbis kokku 270 õpilast 14-st Lõuna-Eesti koolist vee- ja liiklusohutuse ning esmaabi koolituse.

„Pühajärvel tullakse kokku praktilisele õppepäevale, kus üle 100 koolinoore saab võimaluse katsete ja praktiliste harjutuste abil kogeda, mis toimub vee- või liiklusõnnetuse korral, kuidas vastavates olukordades tegutseda või kuidas selliseid õnnetusi vältida. Lisaks arutletakse tervislike eluviiside üle Tartumaa tervistedendavate koolide esindaja eestvedamisel,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu.

Kevadel viisid päästeameti, maanteeameti, politsei-ja piirivalveameti ning Eesti Punase Risti spetsialistid üldhariduskoolides läbi koolitused veeohutuses, liiklusohutuses ning esmaabi andmises. „Kogu projekti üheks eesmärgiks on rõhutada noorte endi vastutust õigete valikute tegemisel. Meie soov on anda noortele teadmisi, kuidas ohuolukordi ära hoida või kuidas vajadusel abi anda,“ rääkis päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoor.

Noorteprojekt 112 ehk „Iga 1 turvaliselt 12. klassi“ toimub kolmandat aastat. Idee algatajad on Tartu maakonna traumaennetusnõukogu liikmed, ohutuskoolitusi korraldavad maanteeameti lõuna regioon, Punase Risti maakondlikud seltsid, Lõuna päästekeskus, Lõuna prefektuur.

Allikas: BNS

Foto: Dreamstime

• Julgusta otsest seotust – üks tehnoloogia eelistest on see, et õpilased saavad leitud materjali baasil otse õppida ning sellega suhestuda, selle asemel, et oodata õpetajalt passiivset info edastamist. Õpilased saavad materjaliga tegeledes lugeda üksteise kommentaare, vaadata asjassepuutuvaid videoid või suhelda oma juhendajatega. Selline aktiivne lähenemine aitab meelde jätta õpitu olulisimaid märksõnu.
• Suurem osalus – tehnoloogia on muutnud klassiruumis tegutsemise lihtsamaks kui kunagi varem. Erinevate vahenditega nagu näiteks ekraanipildi jagamine, saavad õpetajad julgustada ka neid õpilasi, kes tavaliselt aruteludes ja oma arvamuse avaldamises kõrvalseisjaks jäävad. Sedalaadi õpilaste segadusse ajamise asemel annab tehnoloogia neile võimaluse keskenduda ning mõelda aktiivselt kaasa teemale, mida nad õpivad.
• Teemasse süvenemine – õpilased õpivad paremini, kui nad on materjaliga seotud ja teevad selle enda omaks. Õpetajad saavad suunata õpilasi täitma tehnoloogiapõhiseid projekte, mille osaks on esitlused, andmeanalüüs ja tekkinud mõtete jagamine. Tehnoloogia klassiruumis teeb sellise õppimise nii lihtsamaks kui ka kiiremaks.
• Veebipõhiseid ressursid – interneti suurim pluss on see, et seal on tohutult palju informatsiooni kõikmõeldavate teemade kohta. Õpetajad võivad leida ja klassiruumis tutvustada seminare, videoid, podcaste, pilte ja infot teemadel, millest õpilased huvitatud on.
• Uurivad ülesanded – lase õpilastel valmistuda eelseisvaks tunniks, viies end algava tunniteemaga juba eelnevalt interneti põhjal kurssi. Õpetajad saavad eeltöö põhjal õpilastega tunnis arutada, kust leida usaldusväärset infot ja kuidas seda infot kasulikku vormingusse sünteesida. Tunnis eeluuritud teemat käsitledes on õpilased avatumad küsimustele vastama ja teemaga süvitsi minema.
• Seosed igapäevaeluga – vanemad õpilased hindavad õppimist päriselust ning praegustest sündmustest. Juhendajad saavad julgustada uurima näiteks praeguseid majandusseise, et leida neist seoseid käimasolevate poliitiliste kampaaniate kohta. Need teadmised võib seejärel seostada klassis õpitavate teemadega, et näidata, kuidas õpitu kohandub reaalse maailma kontekstis.
• Õpilaste õppimine – tehnoloogiat saab kasutada ka selleks, et näha, mida õpilased on mingi aja (näiteks veerandi) jooksul õppinud. Õpilased saavad koostada video, kus nad loetlevad üksteisele mingi õpitud aine või teema olulisimad võtmesõnad. Selline ühine ülevaatamine aitab õpilastel õpitut paremini läbi töötada ning analüüsida.

Loomulikult toetab tehnoloogia tublide juhendajate praegust tööd ja pingutusi. Aga kui tehnoloogial on selline toetav roll, siis võib olla üsna kindel, et see ei peibuta õpilasi kõrvalistele radadele, vaid hoiab neid, vastupidi, üsna intensiivselt õpitava juures.

Kuidas teie olete suunanud õpilasi klassiruumis tehnoloogiat kasutama nii, et nad ei tegeleks kõrvaliste peibutustega? Millised strateegiad on kujunenud edukaks? Jagage palun oma kogemusi.

Refereeritud: Edudemic, foto: Edudemic 

Esmaspäev, 7. mai ühendab festival sõna ja muusika ruumID, märgib Prima Vista oma pressiteates. Kell 16.00 esineb ja vestleb huvilistega Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis inglise/ameerika tunnustatud muusikakriitik Simon Reynolds. Samal õhtul kell 19.00 toimub Tartu Uues Teatris legendaarse saksa laulva luuletaja Wolf Biermanni kontsert "Kes ohtu pelgab, saab ses hukka". Mõlemad üritused on tasuta, kuid õhtusele kontserdile on vajalik eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee
 
Teisipäeval, 8. mail kell 17.00 esitleb Tartu Linnaraamatukogu saalis Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Czeslaw Miloszi esseistlikku autobiograafia "Sünnimaa Euroopa" eestikeelset tõlget Hendrik Lindepuu.
 
Kõiki huvilisi oodatakse ka osa võtma kogumiku  "Mitte-Tartu" esitlusest Y-galeriis, skvottimise ehk hõivamise teemale keskenduvast kollokviumist "Omatud ruum - hõivatud ruum", lasteüritusest Eesti Spordimuuseumis ja õhtutest Tartu Kirjanduse Majas; filmigurmaanidele on nautmiseks avatud kino Tartu Elektriteatris.
 
10. - 13. maini täidab ja ühendab Prima Vista ruumID juba põhiüritustega.
 
Neljapäeval, 10. mail kell 12 avatakse ametlikult Tartu kirjandusfestival Prima Vista TÜ Raamatukogu konverentsisaalis. Avamisel tervitab kõnega patroon Mihkel Mutt ning lühiloenguga esineb Vene monolavastuste meister Jevgeni Griškovets. Juba kell 16.00  leiab aset ka Vene autori Jevgeni Griškovetsi pikem venekeelne seminar "Universaalne ja üksik draamateoses" TÜ peahoone auditooriumis 232. Päeva jooksul toimub veel mitmeid sündmusi ning õhtul kell 20 algab festivali klubis Vein ja Vine patrooni õhtu. Vestlevad Mihkel Mutt, Paavo Matsin ning Mihkel Kunnus.
 
Reedel, 11. mail kell 16.00 klubis Kink Konk räägivad vestlusringis kirjanduse, muusika ja ruumi omavahelistest seostest prantsuse rock-bändi Varsovie liikmed. Õhtul kell 22 astub Varsovie  Kink Konkis lavale koos Sõpruse Puiesteega. Samal päeval, kell 16:30 loevad Tartu Kaubamajas sünkroonselt Mood-Performance-Tantsu eriprogrammiga oma luulet Jürgen Rooste, Kaur Riisma ja Birk Rohelend. Mõned tunnid hiljem, kell 19.00 saab eesti poeetide luulelugemist ja -laulmist nautida Tartu Kaubamaja kõrval Pargiraamatukogu platsil.
 
Laupäeval, 12. mail algusega kell 12 jagab üliõpilastele kasulikke nõuandeid Vene armastatuimate multifilmide "Harjutusi sabale" ja "38 papagoid" stsenarist Grigori Oster. Seminar toimub vene keeles TÜ peahoone auditooriumis 128. Päev jätkub kell 13 Õnnekonverentsiga Nooruse galeriis ning siis läheb kava juba luuleliseks. Algusega kell 17.00 Tartu Kirjanduse Maja krüptis esinevad paljud noored poeedid nagu Helena Läks, Siim Kera paljud teised. Tund hiljem loeb Tartu Kirjanduse Maja saalis oma luulet Belgia luuletaja Frank de Crits, eesti publik saab natuida tema loomingut ka Indrek Hirve tõlkes. Punkti paneb luulele kell 20.00 festivali klubis Vein ja Vine Eda Ahi oma kogu "Maskiball" esitlusega.
 
13. mail kell 10.01 liigub festival Edelaraudtee hommikuse rongiga Tartust Elvasse. Kell 12 avatakse Prima Vista Elva päev kohvikus Amelie maitsva tervituskohvi saatel. Kaks tundi hiljem, kell 14 kohtub huvilistega kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai ning pärast seda saab kohvikus nautida noorte autorite Eda Ahi ja Kaur Riismaa luulet.
 
Lisaks juba mainitud üritustele toimub festivalil teisigi harivaid seminare, põnevaid kohtumisi kirjanikega, uute raamatute esitlusi, vestlusringe, Raadio Ööülikooli salvestusi, raamatuoksjon, vabaõhukino, Pargiraamatukogu ja raamatulaat. Tänavu on esimest korda kaasatud Prima Vista kavasse ka hõivatud ruumID Anne Haava 7a majas.

Rohkem sündmusi festivali kavast: http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Direktor Aavo Soopa ütles ajalehele Sakala, et kooli ümbrus on lindude väljaheidetega reostatud ning see häirib staadionil kehalise kasvatuse tunde.

"Pealegi on linnud pesitsusperioodil agressiivsed ja võivad oma pesa kaitstes lapsi rünnata - see pole üldsegi haruldane, kui tiivulised sedasi käituvad," nentis ta.

Aegade jooksul on linnaametnikud püüdnud Viljandis vareste ja hakkide arvukust kärpida ning neid kesklinnast ja rahvarohketest paikadest  eemale tõrjuda. Varem on linnupesi veekahuriga puude otsast alla lastud ning püütud tiivulisi öisel ajal tugeva valgusega pimestada, viimastel aastatel on proovitud linde peletada kullipiltide ja spetsiaalsete linnutõrjehelkuritega.

Nõokate kõige edukamaks projektiks kujunes "Teadusega laste heaks", mille Entrumi žürii kuulutas Tartu maakonnas parimaks, kirjutab Tartu Postimees.

Lõppkokkuvõttes viie noore tehtud (esialgsest koosseisust lahkus üks ning juurde tuli kaks inimest) ettevõtmine ei tohiks olla kellelegi võõras - tegemist on teadusteatriga, mida tudengid Teadusbussis ja Ahhaas teevad juba aastaid.

Projektijuht Kadri-Liis Bogensi sõnul eristabki neid teistest peamiselt see, et nemad ei küsi oma katsete näitamise eest raha. Bogens rääkis, et korraldatud on üks pilootprojekt Elva lastekodus, kus saadi esinemisest maitse suhu, samuti on tulnud küllakutseid näiteks Ida-Virumaale ja Tallinna.

Foto: Nõo reaalgümnaasiumi koduleht http://nrg.tartu.ee/

Joonisfilm on liikuvate piltide kunst, kus Eesti Joonisfilmi kunstniku Valter Uusbergi sõnul on 10-minutilise filmilõigu jaoks vaja ligikaudu 30 000 joonistust, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Näitus lasebki pilku heita animafilmi „köögipoolele“.

Eksponeeritud on Edgar Valteri originaaljoonistused Eno Raua Naksitrallide lugudele ja Tallinnfilmis valminud multifilmi „Naksitrallid“ I ja II valmistamiseks kasutatud värvilised kileplanšetid. Need ongi joonistuste ja filmilinal elavate tegelaskujude vahelüliks. Kuidas aga pildid tegelikult liiguvad, on näha  1984. aastal E. Raua stsenaariumi järgi valminud Naksitrallide joonisfilmis.

„See rõõmus, naljaks ja vägivallatu filmielamus on kuulunud paljude laste helgete filmielamuste hulka. Tahame tutvustada ka tänastele „Lotte põlvkonna“ lastele nende vanemate lapsepõlve multifilme,“ räägib näituse kuraator Külli Valk.

Näitus on avatud 8. juunini.

19. mail toimuval Muuseumiööl korraldab Tartu Anne noortekeskuse multimeedia labor lastele töötoa „Liikuvad pildid“. Valter Uusberg tutvustab multifilmi tagamaid aga 30. mail Tartu ülikooli kunstimuuseumis toimuval kunstikolmapäeval.

Näitusega kaasneb lasteprogramm, kus tutvustatakse Naksitralle, otsitakse neid joonistustelt, loetakse lõbusaid lugusid kolmest sõbrast, värvitakse pilte ning uuritakse, mida on vaja ühe multifilmi tegemiseks.

Lasteprogramme on võimalik tellida telefonil 737 5384.

Lisainfo: www.kunstimuuseum.ut.ee

Lasteaias triatloni korraldada ei olegi nii lihtne, sest tavaliselt pole sellises asutuses basseini, kirjutab Tartu Postimees. Pääsupesa lastel on aga vedanud ja nii said umbes 250 meetrit jooksnud ja veel ligi 600 meetrit rattaga kihutanud põngerjad tuppa basseini joosta, et seal oma võimete kohaselt 20 meetrit läbida.

Mõnel tuli ujumine juba päris kenasti välja, teised harrastasid aga väsitavat, kuid edasiviivat ja lõbusat vees jooksmist-kukkumist.

Lasteaia liikumisõpetaja Maive Mõttus rääkis, et triatlonipäev oli esimest korda, kuid õnnestus kohe nii hästi, et vaikselt peetakse plaani muuta see iga-aastaseks.

Foto: Dreamstime

Need koolid on Tallinna Tõnismäe reaalkool, Tallinna kesklinna vene gümnaasium, Haabersti gümnaasium ja Linnamäe vene lütseum.

Tõnismäe reaalkooli hoolekogu esimehe Liia Koreline sõnul on dokumendid koos ja taotlus kavatsetakse Tallinna linnavolikogule üle anda tõenäoliselt esmaspäeval.

Taotlused koostati koolides erinevalt. Linnamäe vene lütseumi direktori sõnul toimus nende koolis lapsevanemate ankeetküsitlus, aga Tõnismäe reaalkoolis toimus lapsevanemate üldkoosolek. Liia Koreline sõnul palusid lapsevanemad tähendada protokollis oma õiguse valida lapse õpetamise keeleks vene keele.

"Põhjenduseks tuuakse, et üleminek eestikeelsele õppele kahjustab õppekvaliteeti ja vähendab õpilaste konkurentsivõimet edasiõppimise puhul. Teiseks on õpilased venekeelse rahvusvähemise esindajad, kellel on õigus omakeelsele haridusele ja kolmandaks ei taha vanemad kaotada sidet oma lastega, kuna nad ei suuda enam oma lapsi õppetöö juures aidata. Nii võib see periood tõsiselt kahjustada lapse psüühikat," põhjendas Koreline.

Samas soovivad nii lapsevanemad kui ka lapsed õppida eesti keelt, kuid Liia Koreline sõnul soovitakse ajalugu, geograafiat, bioloogiat, füüsikat, keemiat, matemaatikat õppida vene keeles.

Seaduse järgi peaks selle aasta septembrist kümnendas klassis 60 protsenti õppetööst toimuma eesti keeles. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul taotlus ministeeriumi veel jõudnud ei ole. Selle peab Tallinna linn, juhul kui ta taotluse kinnitab, ministeeriumile edasi saatma.

Käosaare sõnul on tegemist korduskatsega. Mullu märtsis esitas niisuguse taotluse 18 kooli ja õigus taotluse esitamiseks koolidel on.

Allikas: BNS

Ürituse portaal on siin. Konverentsi programmiga saate aga tutvuda siin. Loengus või üritusel osalemiseks klõpsake programmis vastavale lingile ja sisenege (als Gast) oma nimega +alakriips+ EST

Programm on tõepoolest huvitav ja vaheldusrikas! Osalemas on lahe rahvusvaheline seltskond.

Eesti on kenasti esindatud esinejatega, aga kuulajate hulgas ehk ainult üks eestlane, mis pole just e-Eestile tubli näitaja?

Osalegem, kellel vähegi võimalik. Ka täna algab konverents kell 14.00 meie aja järgi.

Kohtumiseni veebikonverentsil!

Aimi Jõesalu, Astrid Sildnik