Trageton on alati rõhutanud, et last arendavad enim mängud, kus ta loob midagi oma kätega: ehitab klotsidest torni, voolib savist loomakujukesi, vormib liivast kooke, kirjutab Piret Plaks Õpetajate Lehes.

Tragetoni meetod põhineb veendumusel, et paljudele lastele on kirjutamine kergem kui lugemine ning alustada tuleks hoopis sellest. Lapsed võiksid õppida kirjutamist arvutil, kuna see on lihtsam kui käsitsi kirjutamine ning tuleb kohe hästi välja. Eriti hea mõju oli meetodi kasutamisel poistele ja mitmekultuurilisest perest pärit lastele, samuti selgus, et Tragetoni meetodi järgi kirjutama ja lugema õppinud lapsed oskasid keskmisest mõnevõrra paremini lugeda ja kirjutada. Tema meetodi testimistest ja tulemustest loe lähemalt Õpetajate Lehest.

Foto: Dreamstime

„Näiteks suhtleb Hugo Treffneri gümnaasiumis Ghana sõpruskooliga õpilane, kes teeb seda valikkursuse lõputööna,” selgitas Afga­nistani sõpruskoolide projekti koordinaator Maari Ross Õpetajate Lehele.

Kes on sõpruskoolidega seotud, soovitab kõigil sellistes ettevõtmistes osaleda. Rossi hinnangul ei tasu enne laiemat arutelu siiski veel rääkida sõpruskoolide süsteemi riigi tasemel juhtimisest, rahanappusel ei saa seda panna kooli ja hariduse otseseks kohustuseks. Algatuseks soovitab Ross igal koolil proovida kirjutada sõpruskoolide projekt õppekavasse. Pikemalt kirjutab teemast Õpetajate Leht.

Loe lisaks:

• Eesti-Prantsusmaa-Küprose kontaktseminar Tallinnas
• „Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning“ mitmekesistab õppetööd
• Eesti õpetajad alustasid Afganistani visiiti
• "Skype klassiruumis" kutsub õpetajaid ühinema

Foto: Koolielu arhiiv

Kolme päeva jooksul tutvusid 27 väliskülalist põhjalikult Porkuni kooli, küla ning ka Rakverega, kirjutab Virumaa Teataja.

Porkuni kooli direktor Tiit Leemets rääkis, et Comeniuse projekti raames tutvustataksegi oma tegemisi ja kultuuri, projekt kannab eesti keeles nimetust “Minu elu, sinu elu, meie elu”.

Enne oli võib-olla paljudel lastel arvamine, et ongi ainult Eestimaa, et on Porkuni ja siin see kool, kus nad käivad. Ja siis on Eestis veel see koht, kus ta elab ja kuhu ta igal reedel sõidab, aga nüüd oli neil põnev saada uusi teadmisi teistest riikidest,” rääkis projekti koordinaator Tuuli Lindre.

Tamme gümnaasiumi 11. klassi õpilane Tanel Turu omandab teadmisi tehnoloogiaklassis ning eelmisel aastal andis õpetaja Tanel Liira kõigile ülesande teha projekt osalemaks Eesti noorte leiutajate konkursil, kirjutab Tartu Postimees. Turu tegi joonised auto numbrimärgi kohta, mis oleks tähistatud ka LED-tulede ehk valgusdioodidega.

Valged tuled teeksid pimedal ajal või rasketes oludes numbri nägemise lihtsamaks, punased näitaksid, et juht on linnas võõras ega pruugi tunda teed, ning rohelised, et tegu on algaja juhiga. Rohelised tuled võiksid asendada ka vahtralehte, mis kipub alatihti õigelt kohalt kaduma ja toob noorele juhile sekeldusi kaela. Pikemalt loe Tartu Postimehest

Loe lisaks:

• LEDidega autonumber tõi tartlasele rahvusvahelisel konkursil hõbemedali

Foto: Dreamstime

Suurem enamus neist õpilastest kõneleb emakeelena vene keelt ning sellest lähtudes otsustati 2009. aastal nimetada projekti pealkirjaks „Kaks keelt – üks meel“. Projekti eesmärgiks on luua kakskeelsetele õpilastele vene keele õpetamise optimaalne tehnoloogia.

Tallinna Inglise kolledžis algab täna kell 12 haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud ning Tallinna Haridusameti ja Vene Keele Õpetajate Seltsi läbiviidud projekti „Kaks keelt – üks meel“ lõpetav teaduslik-praktiline seminar.

Tänasel seminaril tuleb juttu kakskeelsuse sotsiaalsetest ja psühholoogilistest aspektidest, kakskeelsetele õppuritele vene keele õpetamise kogemusest Eesti kesk- ja kõrgkoolis, metoodilistest lahendustest ning õppematerjalidest.

„Hindan väga projektis osalenud õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate koostööd,“ ütles ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, kes on ministeeriumi poolne projekti eestvedaja. „Need õpilased ja nende vanemad on teinud valiku eesti õppekeeles õppimise kasuks, kuid väärtustavad sealjuures ka oma emakeele arengut - just sellise väärtushinnanguga õhkkonnas kasvavad neist noortest avatud, aktiivsed ja tolerantsed Eesti ühiskonna liikmed."

Tallinna Inglise kolledži, Tallinna Prantsuse lütseumi ja Gustav Adolfi gümnaasiumi ettevõtlikud vene keele õpetajad Ilana Faimani eestvedamisel koostasid kaheaastase õppekava ning tegevusplaani. Gruppidesse koondati seitsme Tallinna eesti õppekeelega koolide 5.-12. klasside õpilased, kes kahe aasta jooksul pärast koolitööd kord nädalas olid vene keele tunnis. Õpilaste keelelist arengut jälgisid Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli pedagoogikateadlased, tagasiside ning metoodilised soovitused edastati nii iga õpilase vene keele õpetajale kui lapsevanemale.

Lähem teave siit.

"Kohad täitusid väga kiiresti, esimese viie minutiga tuli meile umbes 400 ankeeti ja kümne minutiga oli 800 ankeeti ning lõpuks siis tuligi kuskil 1200 ankeeti poole tunniga," ütles SA Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik BNS-ile.

"Tallinna loomaia rühmad olid need, mis kolme minutiga said kindlasti täis ja linnavälistest läksid väga kiiresti Pidula rühmad, samuti Pühajärve ja Vodja," sõnas Saavik.

Üksikutel malevasse soovijatel võib selleks siiski veel võimalus avaneda. "Iga aasta on neid, kes loobuvad oma kohast ja siis me võtame ootejärjekorrast uue noore, aga kui me nüüd mõne rühma puhul ootejärjekorda nii palju ei võtnud, siis võib juhtuda, et me avame selle uuesti registreerimiseks mõne nädala pärast ja siis võib veel olla võimalus," rääkis Saavik. Keskmiselt on loobujaid olnud Saaviku sõnul maksimaalselt kümme protsenti.

Kohtade vähesus malevarühmades on Saaviku sõnul tingitud rahapuudusest. "Kui me peame iga rühma juurde otsima ju majutuse, transpordi, toitlustuse, rühmajuhid ja kultuuriprogrammi, siis see kõik ju maksab," nentis Saavik. Samas loodavad maleva korraldajad siiski lisarahale, aastatel 2006 kuni 2008 sai õpilasmalevas osaleda umbes 1100 noort.

Õpilasmaleva suvi avatakse ametlikult 25. juunil Tallinnas Raekoja platsil ning lõpetatakse üleriigilise kokkutulekuga 14.-16. augustil Aartika puhkekeskuses, kuhu on oodatud kõikide malevakorraldajate rühmad üle Eesti.

Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 eluaastat, mille eesmärk on töökasvatus ja sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Möödunud aastal osales õpilasmaleva rühmades üle Eesti 4500 noort, neist ligi 700 olid tallinnlased. Tallinna õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud SA Õpilasmalev. SA Õpilasmaleva suurimad toetajad on Tallinna linn ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Allikas: BNS

Loe lisaks:

• Õpilasmalevas saavad suvel tööd ligi 5000 noort

Käesoleva õppeaasta alguses omandas Eestis üldharidust 142 983 õpilast, teatas statistikaamet. Üldhariduskoolide õpilaste arv on viimase viie aastaga vähenenud 161 961-lt 142 983-le.

Suurenenud sündimuse tõttu kasvab aga lähiaastatel esimesse klassi astuvate laste arv. 2011. aasta sügisel alustas kooliteed 13 260 last ehk ligi 1200 last rohkem kui 2006. aastal. Samal ajal gümnaasiumiõpilaste arv kahaneb, kuna 9. klassi lõpetanute arv näitab vähenemistendentsi.

Kutseharidust omandas 27 046 õpilast, nende arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 966 võrra. Kutseharidusse võeti käesoleval õppeaastal vastu 11 471 õpilast. Võrreldes varasema aastaga on kutseõppes tütarlaste osatähtsus veidi kasvanud ja noormeeste osatähtsus vähenenud. Kui põhiharidusel baseeruvas kutseõppes on rohkem noormehi, siis keskharidusjärgses kutseõppes tütarlapsi.

Kõrgharidust omandas 67 607 üliõpilast, nende arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 1506 võrra. Kõrgharidusse vastuvõetute arv vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 1171 võrra ja lõpetajate arv suurenes 378 võrra.

Akadeemilise kõrghariduse suunal alustas õpinguid kolm korda rohkem üliõpilasi kui rakendusliku kõrghariduse suunal. Nii bakalaureuseõppes kui ka rakenduskõrghariduses on juba aastaid populaarseimad õppevaldkonnad ärindus ja haldus, samuti kasvab huvi arvutiteaduste vastu.

Magistriõppes oli 2011. aastal kõige rohkem lõpetajaid samuti ärinduses ja halduses, kuid ka õpetajakoolitus ja kasvatusteaduste erialadel. Doktorikraadi omandanuid oli enim humanitaarias, bioteadustes ning füüsikalistes loodusteadustes.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Muraste looduskool pakub koolidele kahepäevaseid avastuslikke looduslaagreid eelolevaks suveks, mille eesmärgiks on õppida läbi tegevuse ning looduses tegutsemisest rõõmu tunda.

Valida saab kahe teema vahel:

* metsaelustik - tutvutakse metsa ja niidu lindude-loomade-taimedega, otsitakse looduses nende jälgi ja kuulatakse hääli, õpitakse nägema looduskeskkonnas valitsevaid seoseid, mängitakse teemakohaseid mänge, matkatakse ja tehakse õhtul lõket,

* tiigi- ja mereelustik - üks päev veedetakse tiigi- ja teine mereelustikku uurides, püütakse veeputukaid ja õpitakse neid tundma, tutvutakse peamiste veega seotud imetajate, lindude, kalade, selgrootute ja taimedega, räägitakse Läänemere keskkonnaprobleemidest, mängitakse mänge, matkatakse ja tehakse lõket.

Ööbimine telkides ja ka süüa tehakse koos väljas või püstkojas lõkkel.

Kokku pakume 5 laagrit – igast saab osa võtta 15 last vanuses 4.-7. klass. Grupi komplekteerib õpetaja kas ühe klassi siseselt või eri klasside enam-vähem ühevanustest loodushuvilistest lastest. Programmi toimumisaja saab grupp ise valida (juuni-august).

Laagri kulud katab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja see on lastele tasuta, osalejad valitakse motivatsioonikirja alusel. Lastegrupi motivatsioonikirju ootame õpetajatelt maikuu jooksul aadressil karoliina.juurik@gmail.com. Osalejad selguvad 5. juuniks ning nendega võtame seejärel üksikasjade kokkuleppimiseks ühendust.

Kontaktseminarile on oodatud III ja IV kooliastme õpetajad (õpilased vanuses 12-19). Seminaril osaleb nii Eestist kui ka  Prantsusmaalt 15 õpetajat, Küproselt 3 õpetajat. Kontaktseminari programmi kohta leiate täpsemat teavet ürituse ajaveebist http://contactseminartallinn2012.blogspot.com/

Kontaktseminari töökeel on inglise keel.  

Kontaktseminaril osalemiseks palume täita sooviavaldus hiljemalt 8. maiks 2012
http://www.eformular.com/eloalle/eestiprantsuse.html
Kõigile sooviavalduse täitnud õpetajatele antakse tagasisidet 9. maiks 2012.

Õpetajatele on kontaktseminaril osalemine tasuta, kulud kannab Tiigrihüppe Sihtasutus. Seminaril osalejad majutatakse Tallinnas Swissotelis.


Lisainfo
Elo Allemann
elo@tiigrihype.ee
Tiigrihüppe Sihtasutus

Kivilinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Jõgioja rääkis Tartu Postimehele, et eksamil kasutatud tekstid olid nüüdisaegsed ja huvitavad. Paljud noored tundsid siiski, et teemades ei olnud mitmekesisust ning kirjutamisülesanded ei vastanud ootustele.

"Eriti noormehed ei soovi arutleda niivõrd kultuuri ja keele üle, kuivõrd ajaloo, sõdade, spordi ja teadustehnoloogiliste saavutuste teemal," sõnas Jõgioja.

Ebareaalne tundub õpetajale plaan vähendada eksami kirjutamiseks mõeldud aega - nii mõnigi õpilane tunnistas pärast eksamit, et pidi loobuma hea mõtte arendusest või jätma puhtandit kirjutades mõne sisulõigu välja, sest aega lihtsalt nappis.

Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel
• Ministeeriumitöötajad asuvad koos abiturientidega emakeele eksamit tegema
• Koolid peaksid komplekseksami ettevalmistamisega varakult alustama