Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et tänaseks on uuendatud lasteasutuste tervisekaitse nõudeid, kus on nüüd kirjas, et lasteasutuse personal peab koostöös koduga jälgima laste turvalisust, vahendab ERR Uudised.

Ta lisas, et haridusministeerium on sel aastal väga palju tegelnud lasteaedade turvalisuse küsimustega. Ka on ministeeriumil tema sõnul hea koostöö tervise arengu instituudiga, kus on samuti välja töötatud konkreetsed riskiolukordade ennetamise kriteeriumid.

Peterson rääkis ka, et koolieelse lasteasutuse seaduses peaks olema rohkem lahti kirjutatud laste vaimse ja füüsilise turvalisusega seotu ja personali vastutus, mis on ka juba ette valmistatud.

Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 46 malevakorraldajat, märgib noorsootöö keskus oma pressiteates. Eesti suurim malevakorraldaja on sel suvel MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1249 noore töölesaamist. Palju malevakohti vahendatakse noortele ka Tallinna linna SA Õpilasmalev kaudu (575 kohta).

„Riigi kui õpilasmalevate rahastaja jaoks on oluline, et noored on turvalises keskkonnas koos asjatundlike noorsootöötajatega ning saavad teadmisi tööseadusandlusest ja omandavad tööharjumuse, mis kindlasti on tulevikus konkurentsieeliseks tööturule sisenemisel,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse avalike suhete juht Jaanika Palm.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (78%), kuid võimalik on töötada ka ööbimisega malevates.

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.

Koondprojekti „Noortemalevad 2012“ koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Foto: Koolielu arhiiv

Peatselt lõppevat kooliaastat sisustasid Saaremaa klassiõpetajad elektroonilise viktoriiniga, mis oli koostatud lasteajakirja „Tähekese“ põhjal. Kolmandate ja neljandate klasside võistkondi oli viktoriinis osalemas kokku üle 130.

Võistkondade suuruseks oli kaks liiget, lahendamise koht oli vaba, kooli arvutiklassis, kodus või sõbra juures. Piiratud oli kellaaega. Viktoriin toimus veebilehel www.saareklop.edu.ee. Algas väljakuulutatud kuupäevadel hommikul kella üheksast ja vastamise võimalus lõpetati kell viis õhtul.

Viktoriin oli ajakirja lugema kutsuv, sest vastuseid leiti „Tähekest“ lugedes ja lehitsedes. Kolme vooru tulemused olid väga tasavägised. Selgitamaks välja kuus paremat võistkonda, viisime läbi ka lisavooru. Finaali jõudis kuus  kolmandate ja kaheksa neljandate klasside võistkonda.

Finaaliks koguneti 27. aprillil Kuressaarde Saaremaa ühisgümnaasiumi arvutiklassi ja osalejad lahendasid interaktiivset ristsõna. See selgitas välja parimatest parimad „Tähekese“ lugejad. Viktoriini kaudu suunati õpilasi aktiivselt „Tähekest“ lugema, anti õpiotstarbelise arvutikasutuse oskusi, õpilased said koostööoskusi kaheliikmelistes võistkondades. Ürituse  läbiviijateks olid Marina Mäetalu ja allakirjutanu. Küsimused koostasid õpetajad Maie Uustulnd ja Liivi Kiil.

E-viktoriini tulemused:
3.klassid: I koht – Samuel Arge ja Robin Ilvik Kärla põhikool, juhendaja Margit Lindau; II koht – Hannabel Kaal ja Emma Kuusik Kuressaare gümnaasium, juhendaja Merle Tustit; III koht – Saara Väli ja Hendrik Ansper Orissaare gümnaasium, juhendaja Lia Alas.

4.klassid: I koht – Liisa Õunpuu ja Eva Jääger Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Marina Mäetalu; II koht – Kätriin Käsper ja Gendra Allikmaa Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Viire Pors; III koht – Gertrud Leiten ja Iris Kirs Saaremaa ühisgümnaasium, juhendaja Marina Mäetalu.

Me ei saaks olla rõõmsad ja õnnelikud oma ürituse toreda finaali üle, kui meil ei oleks olnud lahkeid sponsoreid. Suur aitäh „Tähekese“ peatoimetajale Ilona Martsonile ja Signe Rosinale Tiigrihüppe Sihtasutusest! Nende poolt saadetud autasud ja meened muutsid e-viktoriini finaali tõsiseks võistluseks, muutsid meeldejäävaks. Suur tänu ka Saaremaa Omavalituste Liidule ja Saare maavalitsusele, tänu kellele said võistlejad ka suu magusaks.


Margit Lindau
Kärla põhikooli klassiõpetaja,
e-viktoriini läbiviija

Foto: Margit Lindau

Viimsi Amarülluse lasteaias käiva lapse ema leidis reede õhtul pisut enne kella 18 oma kuueaastasele pojale järgi minnes lapse kaelalt tugeva vorbi. "Öeldi, et kiigel juhtus õnnetus ja sall poos teda ning teil pidi kodus aaloed olema, pange seda siis peale ja sellist salli ärge enam talle pange," kirjeldas ema juhtunut.

Lapse kirjelduse järgi oli õnnetuse toimumise ajal õues neli last ja kaks kasvatajat, kes ajasid omavahel juttu. Laps oli üritanud kiigelt maha hüpata, kuid kiige külge kinni jäänud sall tõmbas ta tagasi, nii et ta kukkus seljaga kiige peale. Tal õnnestus end sealt aga kiiresti lahti päästa.

Lapse kõrval olev viieaastane lasteaiakaaslane hõikas appi kasvatajat, kes pani lapse pingile istuma ja tõi jääd. Õnnetus juhtus kella 17.25 ajal, ent kuni lapsevanema saabumiseni ligi pool tundi hiljem polnud helistatud ei emale ega päästenumbril.

Viimsi lasteaedade direktor Margery Lilienthal avaldas juhtunu kohta kahetsust ning rääkis, et õpetaja ja õpetaja abi olid olnud juhtumi ajal kiikedest kõige rohkem 3-4 meetri kaugusel ning lapsed kiikusid rahulikult. "Äkki kostis ühelt kiigelt kisa, aga samas tüdruk kiikede ees naeris täiest jõust. Õpetaja tormas kiige juurde ja nägi, et poisi ruudulise salli narmad olid kiiguketi vahel, poiss rabeles ja püüdis kiigelt maha hüpata. Õpetaja sai ta tagasi suruda ja kaissu võtta, rahustada ja salli otsa lahti päästa. Nutt jäi ka kohe järele," vahendas direktor õpetajalt kuuldud kirjeldust.

Lasteaia direktor tunnistas, et õpetaja ja õpetaja abi eksisid selle vastu, et oleksid pidanud nõu ja abi küsima telefonil 112 ja esimesel võimalusel ühendust võtma lapsevanemaga. "Õpetaja oleks pidanud paluma teha seda õpetaja abil, kuna ta ise tegeles pidevalt lapsega. Oleme seda eksimust ka lapsevanemale selgelt tunnistanud," ütles Lilienthal.

Viimsi abivallavanem Jan Trei ütles Postimehele, et juhtunusse tuleb suhtuda tõsiselt. "Esmalt tuleb selgeks saada, kas tegemist oli õnnetu õnnetusega või lasteaiakasvatajate poolt hooletu käitumisega ja mittepiisava järelevalvega," lausus Trei.

Ta kinnitas, et juhtunu kohta algatatakse sisejuurdluse tuvastamaks, kas lasteaiakasvatajad, kes tollel päeval laste turvalisuse eest vastutasid, täitsid oma tööülesandeid ja hoolsuskohustust korrektselt või mitte. Nii lasteaia juhatajalt kui kasvatajatelt on võetud kirjalikud seletuskirjad juhtunu kohta.

Allikas: BNS

Eesti kooliõpilane maailmamuutjana

Mitmed erinevad õpetajakoolitused, õpilaste kokkupuude tõsieluga läbi juhtumianalüüside (Ghana, Elevandiluurannik ja Nicaragua) ja filmide ning töötoad erinevate väliskülalistega aitasid kaasa sotsiaalse õigluse väärtuste teadvustamisel ja õpetamisel.

Projekti käigus oli 30 Eesti kooli õpilastel võimalik kinnistada sotsiaalse õigluse teemasid ja läbi viia õpilasaktsioone. Kohtumised mitmete väliskülalistega Jeemenist, Lõuna-Aafrikast jm aitasid mõista kultuurierinevusi ja olla sallivad. Õpilased said osa võtta pagulasteemalistest töötubadest ja kohtuda ise pagulastega. Võtta osa õiglase kaubanduse saadikute tundidest, teha eetilist moodi ja filme, abistada vanadekodu ja lastekodu. Luua sõpruskoolide kontakte Ghanas ja palju muud. Just võimalus ise, oma tegevusega kaasa aidata muutustele, oli põhiline projekti eesmärk.

Õpilased said võimaluse omaalgatuslikult läbi viia sotsiaalaktsioone väljaspool kooli ning muuta passiivne teadmine läbimõeldud kodanikuaktiivsuseks. Kuna riiklik õppekava soosib praktiliste- ja uurimistööde läbiviimist, on maailmahariduslik sotsiaalse õigluse projekt olnud hea suunanäitaja kooli ja kogukonna vahelise koostöö planeerimisel. Veebileht www.globaalneoiglus.org kogus kokku projektis osavõtnud õpetajate tunnikavad ning iga õpetaja saab ka edaspidi kasutada tunnikavade andmebaasi ning õpilastegevuste näiteid.

Kõrgetasemeline konverents Sloveenias
Sotsiaalse õigluse projekti rahvusvaheline lõppkonverents toimus 19.-20. aprillil Sloveenias. Bledis toimunud konverentsil oli arutuse all sotsiaalse õigluse koht 21. sajandi kooli õppekavas. Kahepäevase konverentsi ajal saadi ülevaade, milliseid tegevusi koolid ja noored on projekti jooksul läbi viinud ning mida saaksime edaspidi teha sotsiaalse õigluse hariduse tugevdamiseks Euroopas.

Eesti delegatsioonis olid riigikogu liige Urve Palo, haridusministeeriumi peaekspert Einar Vära, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, Inimõiguste Instituudist Silver Meikar ning õpetajad Heiki Haljasorg ja Tiiu Püss ning õpilased Arli-Peeter Vahi ja Erki Koplimets.

Täna avalikustati 2009/2010. õppeaastal läbiviidud rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC ehk Health Behaviour of School-aged Children) raport, mis hõlmab kõikide uuringust osavõtnud riikide, sh Eesti, 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid, märgib Tervise Arengu Instituut oma pressiteates. Kuigi uuring toimus majandussurutise perioodil, on näha positiivseid nihkeid eelkõige õpilaste hinnangutes oma tervisele ja eluga rahulolule, murettekitav on aga kasvav ülekaalulisuse probleem ning tütarlaste tervisekäitumine.   

Ülekaalulisus on tõusutrendis nii Baltimaades kui ka mujal uuringus osalenud riikides. Eestis oli 2010. aastal ülekaalulised või rasvunud 17% 11-15-aastastest poistest ja 11% samas vanuses tüdrukutest. 2006. aastal olid need tulemused vastavalt 12% ja 7%.  Balti riigid olid 2010. aastal vastavalt 24., 34. ja 37. kohal ülekaalulisuse poolest.

Õpilaste eluga rahulolu jätkas tõusutrendi: üle keskmise oli eluga rahul 89% Eesti 11-15-aastastest  poistest ja 86% tüdrukutest. Eestis oli eluga rahulolu suurem kui teistes Balti riikides, aga madalam kui Soomes (15-aastased soomlased olid edetabelis 3., Eesti 8. kohal). Oma tervist hindas väga heaks 32% poistest ja 27% tüdrukutest. See on küll paari protsendi võrra madalam kui 2006. aastal, ent ligi 10% kõrgem kui 2001. aasta uuringus.

Alkoholi ja suitsu osas langustrend

Eesti noorte alkoholitarvitamise ja suitsetamise trendide juures on toimunud väike langus poiste arvelt. Kui 15-aastaste poiste regulaarse suitsetamise näitaja on alates 2001. aastast langustrendis, siis tütarlaste hulgas püsinud samal tasemel. Alkoholi iganädalane joomine on alates 2001. aastast langustrendis 11- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute seas; 13-aastaste vanuserühmas aga avaldub langustrend vaid poistel, tüdrukute iganädalane alkoholitarvitamine on püsinud kolmes viimases HBSC uuringus samal tasemel (8%).

Kui regulaarse alkoholitarvitamise tabelis on Eesti 11- ja 15-aastased 2010. aastal tabeli lõpuosas (39 riigi seas vastavalt 31. ja 27.) ja 13-aastased on 15. kohal, siis tõsiseks probleemiks on kõikides Balti riikides purju joomine, millega oleme kuue esimese riigi hulgas. Kaks või enam korda on purju joonud 18% 13-aastastest ja 45% 15-aastastest õpilastest. Võrreldes 2001. ja 2006. aastaga on kaks ja rohkem kordi purju joonud õpilaste osakaal Eestis vähenenud, erandiks on 13-aastased tüdrukud, kellel purju joomine on tõusutrendis.

13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud 27% poistest ja 21% tüdrukutest. Selle tulemusega oleme riikide edetabelis langenud 2006. aasta esikohalt viiendale, aga see on toimunud vaid poiste näitaja vähenemise tõttu.

Uuringut viiakse läbi igal 4.aastal enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas ja see annab  kõige laiahaardelisema ülevaate noorukite tervise ja heaolu kohta. Viimases, 2009/2010. õppeaastal toimunud uuringus osales 41 riiki. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tervise Arengu Instituut.
Uuringu Eesti 2010. aasta tulemuste lühikokkuvõtte leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt. Eestis läbiviidud uuringu pikem raport ilmub suve lõpus.

Ingliskeelne rahvusvaheline pressiteade, uuringutulemuste lühikokkuvõte ja raport on kättesaadavad Maailma Terviseorganisatsiooni kodulehel.

Foto: Dreamstime

7. - 11. maini Käsitöönädal:

Käsitöönädalal mõtleme oma emade ning esiemade peale, kelle käed on teinud palju head. Saabuval emadepäeval on Sul võimalus öelda oma emale „aitäh“ kingiga, mille oled omaenda kätega valmistatud. 
Viltimine - esmaspäev, teisipäev. 
Paberi valmistamine – kolmapäev. 
Pakutrükk - neljapäev, reede. 
Sobilik 1. - 12. klassini.
Kuni 25 last; kestvus 1 tund.

16. - 17. mai Talupäevad:

Kevadeti lööb taluõu kihama nagu sipelgapesa, sest kogu talupere leiab seal küllaldaselt tegemist. Tarvis on künda hobusega põld, külvata seemned, parandada aedu, puhastada laut sõnnikust, saagida puid ja palju muud. 
Sobilik koolieelikutest kuni 12. klassini.
Kuni 25 last; kestvus 1 tund.

21. mai - 6. juuni „Suvi maal“:

Vanasti lõppes kooliaasta juba 15. aprillil. Lapsed ei saanud seejärel aga kodus jalgu seinale visata, vaid asusid vajalikke talutöid tegema. Peamine töö oli karjaskäimine, mis suve edenedes üha igavamaks muutus. Õnneks oli igale karjalapsele antud osavad käed, kiired jalad, terane mõistus ning lõputu mängulust, mis ka kõige vihmasemal päeval päikese välja tõid. Jõudu kibekiirele tööajale vastu panna andsid ka rikkalike traditsioonidega suvised tähtpäevad. 
Sobilik koolieelikutest kuni 4. klassini.
Kuni 25 last; kestvus 1 tund. 

21. mai - 6. juuni „Jaanipäeva ootel“:

Jaanipäev on kahtlemata üks traditsiooniderikkamaid tähtpäevi. See on täis kombetalitusi, mida sai või tohtis sooritada üksnes jaaniöösel. Seepärast võis tõesti juhtuda, et söömise jaoks aega ei jätkunud. Räägime jaanipäevaga seotud maagilistest toimingutest ja proovime järgi olulisemad jaanipäeva rituaalid. 
Sobilik koolieelikutest kuni 12. klassini.
Kuni 25 last; kestvus 1 tund.

Lisainfo veebis: www.evm.ee. Programmides osalemiseks on vajalik eelregistreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. 

On tore, kui iga kunsti- ja klassiõpetaja leiaks kaunil maikuul aega minna õpilastega näitusele muuseumisse või galeriisse oma kodukandis või linnas, ja korraldama erinevaid ühistegevusi, et teadvustada meie ühiskonnas kunstihariduse olulist rolli.

Kunstihariduse Ühingu juhatus

Parimad tööd selgitab žürii välja neljas erinevas vanuserühmas: eelkooliealised lapsed, algklasside, keskastme ja gümnaasiumiõpilased.

Kõik lapsed saavad joonistada just sellise suveolümpiamängude teemalise pildi nagu neile meeldib - kujutada võib nii Eesti sportlasi, hingelähedasi võistlusalasid kui ka muud olümpiateemalist või Londoni mängudega seonduvat.

Joonistusvõistlusel osalemiseks on mitu võimalust:

1. Piltide joonistamine kohapeal Eesti Spordimuuseumis. Kuna joonistuskomplektide arv on piiratud, palume joonistama tulla soovivatel suurematel gruppidel (lasteaiarühmadel ja klassidel) end registreerida telefonidel 730 0750 või 730 0752. Joonistusvõistlusele eraldi piletit ei ole, sisse pääseb näituse piletiga. Eelkooliealistele on sissepääs spordimuuseumisse tasuta.

2. Piltide saatmine posti või e-posti vahendusel. Joonistatud pildid võib saata aadressile Eesti Spordimuuseum, Rüütli 15, Tartu, 51007 või e-postiaadressile rita@spordimuuseum.ee 3. Piltide joonistamine Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus näitusel „Esimest korda Londonis!". Joonistada saab muuseumiööl, 19. mail, olümpiaajaloolise näituse raames.

Kõik tööd tuleb varustada joonistaja andmetega (nimi, vanus, kool/klass või lasteaed ning kontaktandmed). Vastasel korral ei saa võidu korral auhinnasaajaga ühendust võtta.

Peavõidu (kõikide vanuserühmade kokkuvõttes parim töö) saanud töö kuulutatakse välja 10 päeva jooksul pärast suveolümpiamängude lõppu ning see leiab oma koha ilmuvas Londoni olümpiaraamatus. Žüriil on õigus raamatus trükkimiseks valida välja ka rohkem kui üks töö.

Lisainformatsioon:
Eesti Spordimuuseum
Rüütli 15, Tartu
Infotelefon: 730 07 50
E-mail: info@spordimuuseum.ee
www.spordimuuseum.ee

Allikas: BNS

Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverentsi „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates. Konverentsil esineb ettekandega teiste seas ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon. Avastustee oli algul Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava üle-eestilise avastusõppe projekti lühinimetus, ent seda hakati projektimeeskonna poolt peagi kasutama kogu uurimusl ikku õpet toetava ning arendava tegevuste kompleksi sünonüümina.

Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid. Avastustee kaudu suhtlevad õpetajad ka Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi projekti „Fibonacci“ raames 24 partneriga teistest riikidest, mis avardab veelgi uurimusliku õppe mitmesuguste tahkude integreerimise võimalusi.

Konverentsil osalevad koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpetajad, asutuste direktorid ja haridusjuhid. Konverentsi austavad oma osavõtuga projekti partneri, B. G. Forseliuse Seltsi auesimees, president Arnold Rüütel abikaasaga ning suunatud avastusõppe maaletooja ning valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler professor Mare Taagepera.

Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.

Lähem teave: http://avastustee.ee/