Sessioon toimub Tallinna Inglise kolledžis ja riigikogus ning on kõigile osalejatele tasuta, märgib Euroopa Maja oma pressiteates. Osale soovijatest pakutakse ka tasuta majutust. Sessiooni avavad Taani suursaadik Uffe Balslev ning Tunne Kelam, Euroopa Maja patroon. Täiskogu avab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.

Lisaks teemade arutamisele saavad noored kohtuda ka otsustajate ning ekspertidega. Välisosalejad tulevad Rootsist, Itaaliast, Leedust, Ungarist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Hollandist, Belgiast, Itaaliast. Täpsem info ja registreerumine: www.euroopamaja.ee

Kampaaniat korraldab Insafe, Euroopa Schoolnet'i turvalise interneti võrgustik. Käesoleval aasta 7. veebruaril tähistati kampaaniat üheksandat korda. Tänavune teema – põlvkondade ühendamine ja üksteisega kogemuste vahetamine kandis nime „Avastame digimaailma üheskoos – turvaliselt“. Keskenduti veebipõhisele maailmale läbi kõikide generatsioonide ja kultuuride, julgustades perekondi turvaliseks veebipõhiseks toimimiseks koostööd tegema.

Olemasolevate andmete põhjal võib öelda, et Turvalise Interneti Päeva 2012 saatis suur edu, kampaania kasvab iga aastaga ning edastab oma sõnumit üle maailma. Alljärgnevalt mõned esiletõstmist väärivad näitajad:

• Kampaania raames korraldati tuhandeid üritusi 99 riigis (2011. aastal osales 74 riiki).
• Turvalise Interneti Päeva tegevus jõudis minimaalselt 154 753 osalejani.
• Turvalise Interneti Päeva sõnum jõudis läbi meedia potentsiaalselt 24 miljoni inimeseni läbi trükisõnumite, 40 miljoni inimeseni läbi paberreklaami, 41 miljoni inimeseni läbi televisiooni ning 298 miljoni inimeseni läbi veebipõhiste materjalide.
• Kampaania ulatus minimaalselt 791 929 lapse, 3 431 051 teismelise, 16 962 kooli, 133 137 õpetaja ja 20 728 538 lapsevanemani läbi Insafe võrgustiku.
• Google'ist otsiti Turvalise Interneti Päeva (Safer Internet Day – SID) materjale umbes 23 miljonil korral ning SID oli Google'i otsingumootoris esile tõstetud.
• Twitteris oli 7. veebruaril umbes 8000 sõnumit seotud #SID2012 sildiga ning läbi selle saavutas teema Twitteri populaarsustabelis sel päeval kõrge koha.

Kokkuvõte, mis tutvustab erinevaid SID tähistamisele pühendatud tegevusi Insafe võrgustiku poolt, on nüüd kättesadav Turvalise Interneti Päeva kodulehelt.

Refereeritud: Insafe

Pikemalt kirjutab teemast Eesti Päevaleht.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

• Kristi Vinter: kaasaegne tehnoloogia – kui vanalt alustada?

Eestit esindasid Tbilisis Tanel Turu ja Eesti riikliku õpilasleiutajate konkursi koordinaator Margit Lehis Eesti Teadusagentuurist, märgib teadusagentuur oma pressiteates.

Tanel osales konkursil tehnika valdkonna projektiga LEDidega (valgusdioodidega) autonumber. Projekti eesmärk on muuta auto numbrimärk nähtavaks ka rasketes ilmastikutingimustes – selleks tuleb numbritesse installeerida kolmevärvilised valgusdioodid – valged dioodid lihtsalt valgustavad numbrimärki paremini, punased dioodid indikeerivad, et autojuht on võõras linnas ja ei pruugi tunda teed, rohelised, et tegu on noore autojuhiga.

Gruusias toimunud konkursil osales üle 100 erineva projektiga 31 riigi 250 õpilast. Projektid jagunesid valdkonniti keemia, füüsika, bioloogia, informaatika, matemaatika ja tehnika vahel. Tehnika valdkonnas osales üle 20 projekti, mille hulgas Tanel Turu võitis hõbemedali. Konkursil osalenud noorte  leiutajate töödest leidis äramärkimist ~40% –neist ~5% pälvis kuld- ja 10% hõbemedali.

Tanel valiti välja Eestit esindama kui 2011. aasta õpilasleiutajate riikliku konkursi vanema vanuseastme preemiasaaja. Taneli juhendajaks oli Tamme Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Tanel Liira.  Tanel Turu sõnul oli konkurss heaks võimaluseks ennast proovile panna ning saada esinemiskogemust oma projekti tutvustamisel.

Eestis korraldatakse õpilasleiutajate riiklikku konkurssi alates 2008. aastast ning konkursi korraldajaks on Eesti Teadusagentuur.

Foto: Dreamstime

Näiteks hindamine, projektitöö, IT-kasutamine õppetöös, õpetajatöö väärtustamine, atesteerimine, e-õpikud, e-eksamid puudutavad kõiki aineid ja õpetajaid. Uuenenud riiklik õppekava näeb ette lõiminguid, loovust ja väärtusi arendavat haridust. Nii et lisaks oma ainega seonduvale tegevusele (mis tõesti on tähtis) peaks iga ühendus leidma aega  ka aine- ning valdkonnaülesele tegevusele. Tähtis on  ühiselt leida rohkem kõlapinda Eesti hariduspoliitika mõjutamisel ning õpetaja töö väärtustamisel. Selles olid veendunud ka need eestvedajad  tehnoloogiakasvatuse liidust, inimeseõpetuse ühingust, haiglaõpetajate seltsist ja klassiõpetajate liidust, kes detsembris 2011 koos teiste ühenduste toetusega asutasid MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. See on koostööorganisatsioon, mis koondab just aineühendusi ja toetab õpetajate aineülest tegevust.

Esimene suurem ürituski on seljataga – pedagoogide ühenduste ülene koostööpäev PÜÜK keskendus hindamisele ning osalenud õpetajad pidasid kõige kasulikumaks praktilise suunaga töötubasid, kus näpunäiteid jagasid mitte teadlased või professorid, vaid just tegevõpetajad ise. (Vt õpetajate võrgustikutöö uudiskirja erinumbrit PÜÜK)

Mõned asjad vajavad lihvimist

Ja siiski – iga algus on raske. 27.-28. aprillil oli koostöökoja aktiiv koos Otepääl, et lihvida täpsemaks noorukese MTÜ väärtused, tegevussuunad, struktuur ja juhtimine, kommunikatsioon, ressursid. See, mida kahelt koolituspäevalt oodati, oli ennekõike konkreetsus – kuidas täpselt toimub liikmeks astumine; missuguseid üritusi ja millal koostöökoda korraldab; kes on koja kontaktisikud koostööpartneritega suhtlemisel; kas korraldada üldkoosolek ja kui, siis millal.

Üsnagi põletav küsimus oli koostöökoja koduleht. See peaks olema ju esmane koht, kust huvilised leiavad info, ühingu põhikirja, liikmeksastumise ankeedi jms. Sõnad said samas ka teoks – valmis kodulehekülje põhi, edasi tuleb seda lihvida ja sisuga täita ning hiljemalt maikuu keskpaigaks lõplikult valmis teha.

Iga organisatsiooni jaoks on olulised missioon, visioon ja väärtused; tegevussuunad; tooted; juhtimine, struktuur, liikmelisus ja partnerid. Need kõik kokku moodustavad organisatsiooni platvormi, lihtsalt öeldes – mida ühendus teeb ja mille nimel tegutseb. Kaks päeva pingelist mõttetööd, ja siingi said asjad selgemaks. MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda väärtustab aineühenduste koostööd, professionaalset õpetajat ning hariduselu edendamist. Koda on avatud ja usaldusväärne partner hariduselu arendamisel; koht, kus aineühendused leiavad ühisosa ja ühishuvid. Mis puudutab konkreetseid üritusi, siis otsustati, et aktiivist üksi jääb väheks, on asju, kus oma sõna peab ütlema koja üldkoosolek. Hetkel planeeriti see juuni algusesse, täpsem info jõuab asjaosalisteni meililisti kaudu.

Tulge liikmeks!

Õpetajate ühenduste koostöökoda ootab jätkuvalt oma ridadesse aktiivseid  ja koostööle orienteeritud liikmeid, kes oleksid huvitatud koostöövõrgustike arendamisest kui võimalusest toetada õpetaja professionaalset arengu. Huvilistel tuleb ühendust võtta e-posti aadressil opetajatekoostookoda@gmail.com.

Õpetajate võrgustikutööd toetab ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“, mida viib ellu Sihtasutus Innove.

Ühenduses peitub jõud. Koos said koostöökoja tegevussuunad selgemaks.

Töörühmake tutvustab oma nägemust ühingu väärtustest...

... ja mõned väärtused sõnas ja pildis.

Fotod: Madli Leikop

Vaata lisaks:

• Töötoad andsid võimaluse kolleegidelt küsida
• Koolielu aineühenduste koostööpäeval

Üle 50 haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi ametniku asuvad ühes haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga sooritama uutmoodi emakeele riigieksamit, vahendab teadus.err.ee. Kuigi ametnike personaalseid tulemusi ei avalikustata, lubab ministeerium avaldada ametnike keskmise punktisaagi.


Esimest aastat asendab eesti keele eksamil seni kohustuslikku kirjandit osaoskuste test, milles mõõdetakse nii eksaminandi lugemis- kui kirjutamisoskust. „Lähen esmaspäevale vastu rõõmsalt, ilma ärevuseta, sest tegelikult on ju tore olla ühest küljest peaaegu 10 300 riigieksami tegijale toeks, teisest küljest kindlasti saada tagasisidet oma eesti keele tasemele,“ rääkis ministeeriumi ametnik Tarmu Kurm.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks

• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel
• Täna algavad 2012. aasta riigieksamid

Osavõtjaid sõitis 44 koolist kohale pea 300, vahendab ERR Uudised. Nuputa ajalugu ulatub aastasse 1984, mil alustas samanimeline võistlus Eesti Televisioonis. Alates 1993. aastast, korraldab seda Tartu ülikooli teaduskool koos Eesti matemaatika seltsiga ning võistlused toimuvad erinevates koolides üle kogu Eesti.

Nuputa võistlusel osalevad 5. kuni 7. klasside õpilased, kel tuleb osata peast arvutada, lahendada matemaatilist ristsõna, ühtlasi tuleb olla osav nuputamis- ja loovülesannetes.

Pikemalt loe Postimees.ee'st.

Gümnaasiumiastmes olid edukaimad koolid Hugo Treffneri gümnaasium ja Tallinna Reaalkool, märkis Eesti Teadusagentuur oma pressiteates. Kõige enam töid esitati Tallinna, Narva ja Saaremaa koolidest.

Konkursile esitatud uurimistöödes käsitleti suurt hulka põnevaid teemasid: näiteks uurisid noored, kuidas luua tehislihast ja missugused on võimalused täiustamiseks, jätkuvalt on noorte hulgas populaarne kõik tervisega seonduv ja selles valdkonnas uuritakse teemasid alates spordijookide mõjust ja müra taseme ja õhu koostise mõõtmistest koolimajas kuni skisofreeniaravi võimaluste uurimiseni. Sel aastal oli ka mitmeid rohelise bioloogia-alaseid töid, milles uuriti taimekooslusi, taimede kasvukohaeelistusi ning mitmete loomaliikide arvukusega seotud problemaatikat.

Sotsiaal-ja humanitaarteaduslike tööde seas oli mitmetes töödes käsitletud eesti keele temaatikat ning märkimist väärib, et paljud neist olid Ida-Virumaa koolidest. Klassikaliselt saabus konkursile mitmeid töid ajaloo (nt sündmused Väike-Emajõel 1944. aastal), koduloo ja kirjanduse (näit. maastik eesti kirjanike loomingus, Hesse looming ja seos Eestiga) teemadel.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium. 2012. aastal korraldati Õpilaste Teadustööde Riiklikku konkurssi juba 11. korda. Konkursile laekus 123 tööd 51 koolist, neist 28 põhikooli ja 95 gümnaasiumi tasemel.

Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot, mis jagunes 12 võidutöö autorite vahel. Premeeritakse ka esikoha saanud tööde juhendajaid. Lisaks rahalistele preemiatele antakse konkursil välja mitmeid eriauhindu, mis võimaldavad võitjatel osaleda oma uurimistööga rahvusvahelistel konkurssidel ja kohtuda teadushuviliste eakaaslastega üle maailma. 

Konkursikomisjon valis välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Bratislavas, noorte teadusmessile Intel ISEF USAs ja rahvusvahelisse loodusteaduste laagrisse Šveitsi Alpides. Tartu Ülikooli Teaduskool ning IPhO (ehk rahvusvaheline füüsikaolümpiaad)  on välja pannud preemia viiele parimale loodus-, täppis- ja tehnoloogia valdkonna tööle, milleks on kutse Nobeli laureaadi Sir Harold Kroto akadeemilisele loengule 20. juulil Tartus.

Loe lisaks

• Teadushuvilised noored kogunevad reedel Tartu Karlova gümnaasiumi

Lastekaitse liidu vanematekogu ettepanekul ja liikmete heakskiidul seati üldkogul presidendikandidaatidena üles Ene Tomberg ja Loone Ots, märkis liit oma pressiteates. Salajasel hääletusel sai enam hääli ning osutus valituks Loone Ots. Ametisse astuv president rõhutas oma sõnavõtus: „Kaitseme ühiseid väärtusi, edendades laste õigusi ja kärpides laste vaesust!“

Lastekaitse liidu president valitakse 3-aastaseks perioodiks. Vabatahtlikus töös on presidendi ülesandeks organisatsiooni üldjuhtimine, organisatsiooni visiooni hoidmine ja edasiarendamine, laste heaolu ja lastekaitse liikumise edendamine.

MTÜ Lastekaitse Liit võttis üldkogul kokku 2011.a. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste tagamise edendamisel. Eelnev tegevusaasta oli algatusterohke, oodatud olid koolitused alushariduse õppekava edendamisel ja kiusamise ennetamiseks ning erinevate kiusamisennetuslike meetodite rakendamine lasteaias ja koolis. Laienes rahvusvaheline koostöö ja algatused vabatahtliku lastekaitseliikumise edendamisel. Ajakirja „Märka Last” kevad- ja sügisnumber said palju positiivset tagasisidet.

Aastal 2011 oli Lastekaitse liidu fookuses laste vaesuse leevendamine (sh: AEF´i toetatud lastelaagrid 500 Ida-Virumaa toimetulekuraskustes oleva pere lapsele), internetiturvalisus (Euroopa Komisjoni projekt „Targalt internetis“) ja vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus (projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on tänaseks laienenud 84 lasteaeda üle Eesti, kaasates 2016 last).

Üldkogul MTÜ Lastekaitse Liit auliige ja endine president Leo Tamm sõnas: „Lapsed on meie kallim vara aga seda vara tuleb osata hoida ning „maa soolaga” juurde kasvatada, mis tähendab meie tugevat peret ja inimesi, kellele ühised väärtused olulised ja elus tähtsad. Kui väärtused ühiskonnas pole paigas, siis tekivad lõhed, saab alguse vägivald ja ülekohus.”

MTÜ Lastekaitse Liit taasloodi 2. oktoobril 1988.a., Viljandis, olles aastatel 1918-1940 tegutsenud Eesti Lastekaitse Ühingu õigusjärglane.  Lastekaitse Liidu liikmeskonda kuulub 33 juriidilist isikut (lastekaitse ühingut, seltsi või klubi), kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk ja tegevuse põhisuunad on sarnased ja kooskõlas Lastekaitse liidu eesmärgi, tegevuse põhisuundadega ning kes soovivad arendada lastekaitsealast tegevust.