Irene Käosaare sõnul on nn kümnepunktine erinevus trendina tähenduslik ja tähtis, kirjutab Karl Kello Õpetajate Lehes. „Kümme punkti on 10% riigieksamite tulemustest, seega võib piltlikult öelda, et väikeste koolide õpilastel on 10% väiksemad teadmised, sealt edasi aga, et 10% kehvemad võimalused edasi õppida…”

„Väiksem kool on sunnitud „ellujäämise” nimel võtma vastu kõik soovijad - see omakorda võib viia alla üldise suhtumise õppimisse ja tulevikuootustesse," osutab Käosaar. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi direktori Lembit Rebase hinnangul saa võrrelda koole, kes võtavad kõik õpilased vastu, sest seaduse järgi annavad positiivsed hinded põhikooli lõpus õiguse olla gümnaasiumiõpilane, ja koole, kes valivad endale õpilased. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Dreamstime

Loe lisaks:

• Tsirguliina kooli juht: 10-punktine tulemuste vahe pole üllatav
• Gümnaasiumivilistlaste palgatabelit juhib reaalkool

Haridusrenessanss
Täpselt, praegu on toimumas renessanss (uuestisünd). Termin sobib, sest me näeme rohkem uuendusi kui kunagi varem. Aina enam õpetajaid räägivad tehnoloogia võimalustest ja selle võimsuse rakendamisest õppetöös.

Kes võiks olla järgmine särav isik, kes jätkab hariduse evolutsiooni? Loomulikult ei kao Khan veel nii pea kuskile, ometigi on oluline vaadata ka teiste inimeste toimetusi. Erinevate uuenduste märkamine paneb veerema lumepalli ja põhjustab rohkemate õpetajate muutumise.

Paul Andersen

Üks sellistest uuendusmeelsetest inimestest on Paul Andersen. Ta on loodusteaduste õpeaja ning tehnoloogia spetsialist Montanas, kes on tasapisi loonud YouTube'i rea abistavaid videotunde, mis on kasulikud õpilastele üle maailma. Kui temalt küsiti, kuidas ta end tunneb, kui teda võrreldakse Sal Khaniga, vastas ta nii: „Ma olen Khani Akadeemiast võlutud. Eriti meeldib mulle nende õpetamisfilosoofia, mis seisneb õpilastele teema üle järele mõtlema panevate küsimuste esitamises. Eriti hästi toimib see matemaatikas. Samas, kui ma vaatasin 60-minutilist erivideot meetodi rakendamisest klassiruumis, hakkas mul õpetajast kahju. Videod, küsimused ja tegevused peaksid õppetööd täiendama, nad ei peaks olema õppetöö ise.“

Mängulisus

Paul Andereseni üks viimastest projektidest on seotud klassiruumi mänguliseks muutmisega. Alljärgnevas TEDx kõnes jagab ta mõtteid, kuidas mängu klassiruumis kasutada ning seeläbi õppimist täiustada.

Andersenist lähemalt

Andersen on viimase aasta jooksul postitanud YouTube'i uusi videoid erinevatest ainetest regulaarselt – bioloogia, füüsika, anatoomia, maateadus, keemia jne. Tutvu tema YouTube'i kanaliga siin. Andersen ise õpetab Montana Bozemani koolis, ta oli 2011 aasta Montana aasta õpetaja ning osales seeläbi ka riiklikus aasta õpetaja valimise finaalvoorus. Ta on koostanud kodulehe, mis on pühendatud tema videotele ja õpetamismeetoditele, see on hea allikas leidmaks uuenduslikke õppemeetodeid.

Alljärgnevas videos arutab Andersen ümberpööratud klassiruumi mudeli tausta:

Loomulikult ei ole Andersen ainuke uuendusmeelne haridusmaastiku täiendaja. Kui teil on häid avastusi või leide, siis jagage neid kindlasti ka teistega.

Vaata ka: Khani Akadeemia, Ümberpööratud klassiruum

Refereertiud: Edudemic Foto: Edudemic

Millele teema avamisel keskenduda, milline pealkiri kirjutisele panna – nendes otsustes on kirjutajad üldteema piires vabad.

Mõned näited küsimustest, millele võimalike lahenduste esitamine või lahenduste otsimise lood võivad olla kirjutise alus:

• Individuaalsus ja sotsiaalsus – mida pean õpetajana tähtsaks tuleviku jaoks?
• Mina õpin, sina õpid – meie õpime?
• Meie õpime – mida sina, mida mina ja mida tema?
• Mitu individuaalsust mahub ühte sotsiaalsuse paati? 
• Individuaalsusest ja sotsiaalsusest õpetajatöös 

Võistlusele on oodatud oma kogemuste esitlused (üldistav osa ja konkreetsed kirjeldused lisadena) või esseed, samuti esseed oma haridusfilosoofiast. Kirjutise kogemusi üldistava osa või essee pikkus on kuni 7 lk. See kirjutatakse eesti keeles, lisamaterjale võib esitada ka vene, inglise, saksa vm keeles.

Lisadena võib kogemuste esitluses oma seisukohtade näitlikustamiseks kasutada töökavasid, õpetajate ja õpilaste eneseanalüüsi, asjakohaseid väljavõtteid autoriteetidelt vms. Lisade maht ei ole piiratud.

 
Võistlustöö saadetakse 30. oktoobriks 2012 e-posti aadressil Kai.Volli@gmail.com e-kirja manustena. Töö on soovitav esitada kahe failina. Esimeses failis (nimetus Tiitel) esitatakse töö tiitelleht, kus on ka koostaja andmed: nimi, kool, telefon, e-posti aadress, märgusõna.Teises failis (nimetus Kirjutis) esitatakse võistlustöö, tiitellehel esitatakse koostaja andmetest vaid märgusõna. Võistlustöö võib esitada ka kolme või enama failina, kui lisade osa on mahukas või sisaldab eriformaadilisi materjale (failide nimetused Kirjutis_1, Kirjutis_2 vm).

Nagu ikka – esitada võib ka kollektiivseid töid.

Tööde hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) kirjutise seotus võistluse üldteemaga, kooskõla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja riiklikes õppekavades sätestatuga;
2) esitatu veenvus (tõekspidamiste mõtestatus, eri vaatepunktide esitamine, näitlikkus, dialoogid autoriteetidega oma tõekspidamiste asjakohasuse kinnituseks);
3) näidete asjakohasus töö põhiväidetest ja esitatud tõekspidamistest lähtuvalt;
4) töö keelekasutus ja vormistus (teksti liigendamine ja keeleline ladusus, viitamine, teksti arvutil vormistamise korrektsus).

Märksõnad individuaalsus ja sotsiaalsus on õpetajatöö mõtestamisel alati olnud tähtsal kohal. Seetõttu eeldavad korraldajad, et osalemiskutse ärgitab oma vastuseid sõnastama paljusid pedagooge.

Oma seisukohtade läbimõtlemine ja sõnastamine, veenva argumentatsiooni ja näidete otsimine - see on üks võimalus  koolielu rõõmurikkamaks saada.

Võistlustöid hindab Johannes Käisi Seltsi juhatuse moodustatud 5-liikmeline töörühm. Töörühm teeb oma otsuse teatavaks Seltsi aastakonverentsil 2012 novembris, kus antakse üle ka auhinnad ja tutvustatakse parimaid töid.

Võistlustööd säilitatakse Pedagoogika Arhiivmuuseumis, autoreid kutsutakse esinema Johannes Käisi seltsi suvekooli ja konverentsile. 

Tartus võttis  klassiõpetajaid vastu Tartu Descartes’i lütseumi koolipere. Sisutihedat ja huvitavat päeva juhtis EKÕL-i juhatuse esimees Tartu Descartes’i lütseumi õpetaja Küllike Kütimets.

Päeva alustaski Küllike Kütimets, kes rääkis lühidalt klassiõpetajate liidu tegemistest, millele järgnesid väga huvitavad, praktilised ja sisukad ettekanded.

Liia Toomas Võrumaalt rääkis, kuidas korraldada 1. kooliastmes uurimuslikku tegevust lähtuvalt uuest õppekavast.Ta tutvustas oma klassi õpilastega tehtud uurimuslikke ülesandeid ja töid.

Jane Müllerson Jõgevamaalt tutvustas oma kogemust keskkonnaõpetuse käsitlemisel. Tema töö tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele.

Tiie Jaaniste Valgamaalt tutvustas oma loodusprojekti „Looduse uurimine Kratirajal“, kus loodusrajal leitud tegevusjuhiste järgi tuleb looduselemente vaadelda, nuusutada, katsuda, mõõta, kuulata, võrrelda, maitsta. Nii arenevad  lapse koostööoskused, märkamistahe, taju ja tähelepanu.

Hele Aia Põlvamaalt rääkis, kuidas kalmistu kui õppekeskkonna kaudu saavad lapsed teadmisi ja oskuse hankida infot kalmistu plaatidelt (funktsionaalne lugemine). Kalmistu on ka koht, kus õppida puid-põõsaid-linnulaulu, kultuurilugu, rahvakombestikku.

Kersti Loim kõneles, kuidas mänguliste tegevuste abil aidata ennast tundma õppida ja lähiümbruse töömaailma kaudu, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

Rita Moor Viljandimaalt tutvustas erinevaid mängulisi elemente algklasside ainetundides, mis aitavad muuta töö tunnis mitmekesisemaks, rõõmsamaks. Ka Kulla Saar Tartumaalt tutvustas erinevaid võimalusi, kuidas saab mängu elemente kasutada tunnis. Valmistasime kõik koos ühe mängu ja ühe õppevahendi  peastarvutamise kinnistamiseks.

Küllike Kütimets Tartust ja Mare Kütt Lääne-Virumaalt tutvustasid oma uut aabitsat. Koostöös kirjastusega Mauruse jõuab see õpilaste ja õpetajateni 2012. aasta sügisel.

Oli väga töine ja huvitav päev. Usun, et kõik, kes sellel päiksepaistelisel laupäeval koostööpäevale tulid, olid väga rahul ning said uusi mõtteid ja ideesid, mida hakata oma igapäevatöös kasutama. Suur tänu koostööpäeva organiseerijatele ja esinejatele!

Kohtumiseni uutel klassiõpetajate õppepäevadel!

Ene Moppel Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpetaja

"Õpetajad kasutasid Skype’i tundides juba varem ja nad hakkasid ise otsima võimalusi, kuidas leida teisi õpetajaid, kes Skype’i tundides kasutavad," rääkis Skype administratiivjuht Piret Ujok Microsofti hariduskonverentsil. Nii arendas Skype õpetajatele oma keskkonna http://education.skype.com/, mis on tänaseks üle aasta käigus olnud.

"See on veebikeskkond, kuhu õpetaja võiks pöörduda enne, kui ta alustab mõnda uut teemat – ehk on keegi teine õpetaja sama teemat varasemalt väga põnevalt seda teemat käsitlenud?" osutas Ujok. Veebikeskkond aitab tunde läbi viia ning sealt võib leida uusi ideid, sõprusklasse, teadlasi ja põnevaid isiksusi, kes soovivad teie tundi tulla. Põhiline on see, et võimalik on "külastada" erinevaid koole ja klasse üle maailma ilma klassiruumist lahkumata.

Miks õpetajad seda kasutavad? "See on universaalne ja lihtsalt kättesaadav," on Ujokil vastus varnast võtta. Tema sõnul võib erinevaid põnevaid näiteid selle keskkonna kasutamisest tuua palju, näiteks on ühel Londoni koolils sõprusklass kaugel Tansaanias, kellega Skype'i vahendusel videokõnes suheldakse.

Seni on keskkonnaga liitunud 22 557 õpetajat 186 riigist, kes kasutavad 60 erinevat keelt, juba on loodud 1700 projekti on loodud. Eestis on liitunud 65 õpetajat ja Rocca al Mare kool on uues keskkonnas ka sõprusklasse leidnud.

Keskkonda tuleb sisse logida oma Skype’i kasutajanimega, seejärel luua profiil enda ja oma õpilaste huvisid silmas pidades.

Mida läheb vaja Skype’i kasutamiseks klassiruumis?
-    Arvutit, kuhu on installeeritud Skype’i viimane versioon
-    Kaabliga internetiühendus
-    Veebikaamera
-    Kõlar

Teder koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 õiguskantsleri kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“, märkis õiguskantsleri kantselei pressiteates.

Ligi viiendik lastest (18,6%) elas statistikaameti andmetel Eestis 2010. aastal absoluutses vaesuses. 19,5% Eestimaa 0-17aastastest lastest elas 2010. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri. Vaesus kasvas just majanduskriisi aastatel, mil paljud kaotasid töö. Töötu pereliikmega leibkondade kõrval on
vaesusest enam ohustatud ühe vanemaga, lasterikkad ning hooldamist vajava pereliikmega
pered.
 
Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Sellega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

Tegeleda tuleb kohe
Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. "Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult," märgitakse pressiteates.
 
Eristada tuleb meetmeid, mille rakendamine vajab põhjalikumat analüüsi ja pikemaajalist planeerimist (nt laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkujundamine) ning meetmeid, mis on praktikas juba häid tulemusi andnud ning mida saaks rakendada kohe (nt koolitoidu ja huvihariduse kättesaadavus kõigile lastele, transpordiprobleemi lahendamine jne). Enne põhjalike muudatuste läbiviimist, nagu laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkujundamine, tuleks kindlasti läbi viia senise süsteemi mõjuanalüüs, et välja selgitada olemasoleva süsteemi nõrkused ja tugevused.
 
Samuti tuleks juba olemasolevaid meetmeid praktikas efektiivsemalt rakendada. Vaesuses olevate laste olukorda aitaks kindlasti parandada see, kui perest eraldi elavalt vanemalt elatise saamine oleks senisest hõlpsam; kui juba olemasolevad peredele ettenähtud tugiteenused oleksid ühtlaselt kättesaadavad; samuti see, kui juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine lastekaitse- ja sotsiaaltöös oleks kõikjal Eestis tagatud.

Infovahetuse parandamine
 
Kohe saaks tõhustada nii omavalitsuste vahelist infovahetust abi vajavatest peredest, kes on elukohta vahetanud kui ka omavalitsuste koostööd laste ja perede transpordiprobleemide lahendamisel. Kohe saaks teha teavitustööd lapse abivajaduse varase märkamise ja sellest teadaandmise olulisusest ning seeläbi tagada õigeaegne info jõudmine lastekaitsetöötajani, kes saab last ja peret aidata. Lapse abivajaduse õigeaegset märkamist ja sellekohase informatsiooni jõudmist lastekaitsetöötajani saaks parandada koolieelses eas lastele regulaarse kohustusliku arstliku kontrolli sisseseadmisega.
 
Puuduses olevatele lastele vähemalt ühte sooja toidukorda päevas peaks samuti saama võimaldada kohe. Kõigi laste elementaarsed vajadused peavad olema kaetud ja sellega ei saa viivitada. Kas olukorra lahendaks kõigile lastele tasuta koolitoidu pakkumine lasteaiast gümnaasiumi lõpuni koos koolivaheaegadel sooja toidu saamise võimalusega või tagada tasuta koolitoit lasteaiast gümnaasiumi lõpuni üksnes neile, kelle vanemad seda lastele võimaldada ei suuda, või lahendada olukord mingil muul moel – see on seadusandja otsustada.
 
Samuti on lõppkokkuvõttes seadusandja otsustada kõikide ümarlaual tehtud ettepanekute saatus. "Samas on selge, et rahvusvahelistest inimõigustealastest konventsioonidest ja põhiseadusest tulenevate riigi kohustuste täitmiseks ja ka riigi helge tuleviku kindlustamiseks tuleb konkreetseid samme laste vaesuse leevendamiseks astuda ja seda tuleb teha viivitamata," märgib õiguskantsler lõpetuseks.

Ümberkorralduste tulemusel muutub sihtasutus Innove keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Sihtasutus Innove korraldab ja koordineerib õppekavade väljatöötamist ning rakendamist üld- ja kutsehariduse valdkonnas, karjääriteenuste väljatöötamist ja rakendamist, viib ellu programme ning projekte elukestva õppe ja keele valdkonnas ning täidab struktuuritoetuste rakendusüksuse ülesandeid.

Lisaks korraldab Innove tasemetöid, põhikooli ühtsete ülesannetega eksameid ning gümnaasiumi riigieksameid, eesti keele tasemeeksameid ning kodakondsuse taotleja Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ning väljastab eksamite sooritamise korral tunnistusi.

Samuti korraldab sihtasutus Innove ümberkorralduse tulemusena haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimist, väljastamist, tagastamist ning aruandlust ning korraldab keeleõppekulude hüvitamist.

Riiklikus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses töötavate inimestega sõlmitakse töölepingud sihtasutusega Innove. Riigivara võõrandatakse tasuta sihtasutusele Innove.

Allikas: BNS

Tartu Ülikooli magistrant Eda Lauer osales hiljuti koolipraktikal ja soovib oma positiivset kogemust jagada ka Koolielu lugejatega.

Iseseisev mõtlemine igas eas
Iseseisev mõtlemine peegeldab elutarkust. Seepärast arvatakse vahel, et selleks on võimelised ainult vanemad õpilased. Ka väikesed lapsed suudavad elutargalt mõelda, vastavalt oma arengutasemele. Nad lahendavad meelsasti probleeme ning võtavad vastu mõttepingutusi nõudvaid otsuseid. Tundides esitatavast infost mingi aine kohta vajavad lapsed eluks vaid väikest osa. Kuigi õpetuse sisu on tähtis, on olulisim õpetada lapsed iseseisvalt mõtlema.

Õpilased peaksid oskama:
•    hankida infot ja käsitleda seda arukalt ning iseseisvalt
•    tegutseda vastavalt info olulisusele
•    vaadelda ideid erinevatest aspektidest, hinnata nende tõesust ning väärtust
•    määrata info kasulikkust lähtuvalt oma vajadustest ja eesmärkidest

Iseseisev mõtlemine on tulemus
Iseseisev mõtlemine pole õppeaine, seda õpetades ei saa rakendada erinevaid võtteid või anda näpunäiteid. Iseseisvat mõtlemist tuleb õpetada süstemaatiliselt. Iseseisva mõtlemise kujunemiseks peavad lapsed seda kogema.

Väljavõte praktikapäevikust: loodusõpetuse tund 1. klassis
Õpetaja Marika jagas õpilastele täpsed tööjuhiseid, eelnevalt huvi äratades (näiteks: vaadake tahvlile, mis sõna on tahvlil peidus). Üldmulje õpetaja tegevusest, õpetamisstiilist ja käitumisest oli väga positiivne. Õpikeskkond lapsi aktiviseeriv: laudade paigutus poolringikujuliselt oli aktiiivseks õpitegevuseks väga sobilik, klassis on õpilastele kättesaadavad mitmesugused materjalid  ka tunnivälisel ajal (avatud riiulid, pildid, raamatud).

Õpetaja suutis äratada ja säilitada laste huvi, andes võimaluse igal õpilasel teemakohaseid mõtteid väljendada. Sõna „tubli“ ei tohiks olla lihtsalt sõnakõlks, vaid kiitus konkreetse tegevuse eest. Näiteks sai õpilane kiita selle eest, et oskas ennast hästi väljendada ning tal on hea jutustamisoskus. Õpetaja tunnustas lapsi konkreetse tegevuse eest (näiteks tee endale pai selle eest, et sa väljendasid end väga ladusalt).

Õpetaja reaktsioonid ja ütlused laste poolt tehtule ja öeldule olid sõbralikud, toetavad, positiivsed. Näiteks kui õpilane leidis, et järgnev ülesanne on küll raske („nüüd läheb küll raskeks“), julgustas õpetaja, et te olete püüdlikud ja targad, et seda ülesannet proovida. Sealjuures õpetaja ei kiirustanud parandama ega muutma, vaid lasi lastel ise proovida. Õpilaste tähelepanu hoidmiseks andis õpetaja pidevalt märku sellega, et palus õpilaste arvamust (tõuse püsti, kui sa soovid midagi muuta). Õpetaja väljendas heameelt, kui õpilased said ülesande hästi tehtud.

Kohe tunni algusest paistis silma ja kõrva, et iseseisev mõtlemine on võimalik igas eas. Iseseisev mõtlemine peegeldus selle klassi õpilastes ja näitas nende elutarkust. Õpilased lahendasid meelsasti probleeme ning võtsid õpetajalt vastu mõttepingutusi nõudvaid otsuseid. Kuigi õpetuse sisu on tähtis, on olulisim õpetada lapsed iseseisvalt mõtlema. Õpetaja tegevust vaadates võib järeldada vaid üht - ta on seda järjepidevalt teinud.

Tunni tegevus oli vaheldusrikas (istusid, tõusid püsti, kõndisid, lavastasid näidendi jne), tänu sellele lapsed ei väsinud, vaid olid erksad ja töötasid kõik kaasa. Õpetaja ärgitas õpilasi ennast väljendama, oma mõtteid avaldama, innustades neid kiitusega konkreetse tegevuse eest. Tunnis toimus arutelu, miks on nii ... ja miks on naa...Oli tunda, et seda tehakse pidevalt ning mis kõige olulisem:  õpetajapoolse sooviga õpilane ära kuulata (mida emad-isad on teinud talvel lindude heaks, mis saab kui jänesel talvel süüa pole ...).

Tunni käigus toimus õpetaja juhendamisel pidev analüüs: mis on hästi, kas oled nõus, miks pole nõus, mida arvad ja miks.

Kui mul oleks taas olla õpilasena koolipingis, sooviksin just sellise õpetaja klassis õppida. Nii põnev oli!“

Nähtud tunnis kasutas õpetaja erinevaid õppevahendeid - tahvel, sõnade silbid, teemakohased sõnad, pildid ja laused pappalusel, töövihik, ümbrik ülesandega, jutukesed konkreetsete loomade kohta. Tegevustes kasutati nii individuaalset, paaris- kui ka grupitööd.

Õpitulemuse saavutamiseks olid õpetajal loodud vajalikud tingimused:
•    Õpetajal oli aega  mõttetegevuseks ning tagasisideks. Tal oli aega selgitamaks välja laste arvamused ning teadmised antud teema kohta. Samuti õigete väljenduste leidmiseks, arusaamade sõnastamiseks ja tagasisideks.
•    Õpetaja lõi salliva õhkkonna, mis pakkus õpilasele tuge ning tunnustust oma ideede avaldamisel. Iseseisvalt mõtlevad õpilased arendasid aktiivselt mõtteid ja hüpoteese.
•    Ideede ja arvamuste paljususe tunnustamine õpetaja poolt andis õpilastele  võimaluse vabalt arutleda, see aga omakorda tekitas uusi ideid ja arvamusi. Oskuslikult ärgitas õpetaja avaldama  eriarvamusi ning sellega ei piiranud õpilaste mõtlemist.
•    Iseseisvas mõtlemises on määravaks aktiivne osalemine. Kui õpilased jäävad passiivseks ei kasuta nad enamasti ka aktiivset mõtlemist. Nähtud tunnis oli õppimine muutunud õpilaste jaoks väärtuseks.
•    Õpetaja lõi oskuslikult turvalise  õhkkonna, kus kedagi ei naeruvääristatud. See, et vahel tekivad “hullud ideed”, naljakad seosed või piinlikud märkused, kuulus loomulikult õppimise juurde. Õpetaja selgitas kui oluline on, et teiste mõtteid ei tohi naeruvääristada.
•    Austus õpilaste vastu. Õpetaja näitas oma tunnis, et iga õpilane suudab teha iseseisvaid järeldusi. Tunnis olles tundus, et õpilased mõistsid, et nende seisukohti hinnatakse ning et õpetaja austab nende arvamust.
•    Vastused, mida õpilased õpetajale andsid, näitasid, mida õpetaja väärtustab. Õpetaja andis õpilastele selgelt teada, et nende arvamused, nende iseseisev analüüs on väärtuslik.
•    Eelkõige oli näha õpilaste aktiivne osalemine õppeprotsessis. Õpilased olid julged oma seisukohtade esitamisel kui ka ümberlükkamisel. See aga eeldab erinevate seisukohtade kuulamist ja arvestamist.

Mitut liiki küsimused

Just õpetaja küsimused olid olulised iseseisva mõtlemise kujundamisel  ja arendamisel. Küsimused innustasid õpilasi arutlema, kujutlema, mõtlema.
1.    Tõlgendavad küsimused – õpilased leidsid seoseid mõtete, faktide, definitsioonide või väärtuste vahel (näiteks: mida sinu arvates teeb jänes kui tal talvel süüa ei ole?). Sellised küsimused õhutavad juurdlevat mõtlemist.
2.    Fakti tasemel küsimused – õpetaja küsis faktilist infot loetu kohta.
3.    Vahendavad küsimused – info esitatakse uuel kujul, s.o ümberjutustamine. Vahendavad küsimused innustasid õpilasi infot restruktureerima või üle kandma erinevatesse kujunditesse. Õpilased vastasid vahendavatele küsimustele aruteluga kujutlustest, mida loetu neis tekitas. (näiteks: palus õpetaja õpilasel jutustada oma kogemusest linduse eest hoolitsemisel).
4.    Rakendusküsimused – probleemi lahendamine või edasiuurimine olemasoleva info põhjal. (näiteks: õpetaja küsis õpilastelt, kuidas inimesed aitavad loomi külmal talvel).
5.    Analüüsivad küsimused ja sünteesivad küsimused – seoste analüüsimisel palus õpetaja mõelda, mida tuleks teha, et jänesed ei sööks õunapuude koort.
6.    Hinnanguküsimused – õpilase pidid hindama kaasõpilase tehtud ülesannet (näiteks: kes soovib muuta tahvlil tehtud ülesannet?)

Meetodid ja võtted, mida õpetaja kasutas, olid laste jaoks mitmekesised ning ääretult põnevad:
1.    õpetaja kasutas oskuslikult meetodeid õpilastes huvi äratamiseks ja neile teadmiste edastamiseks, kasutades erinevaid meeli (kuulamine, vaatamine, kirjutamine, tajumine) ning pidevaks kinnistamiseks: mõistatamiseks ja silpide õige järjekorra määramiseks sõnas, ülesanne tahvlil;
2.    arutelule kutsuv küsimus: kes tulevad meelde, seoses sõnaga metsarahvas.
3.    tähed segamini, moodusta õige sõna;
4.    vestlus teemal: keda nendest oled metsas näinud?;
5.    tahvlil on pildid, kus on kujutatud metsaelanikke: karu, mutt; hiljem jänes, põder, metskits, jne.;
6.    mõtlemine ja seoste leidmine: õpetaja luges ette teksti, õpilased pidid ära arvama, millise looma kohta see jutt käib;
7.    õpilane loeb ette teksti - ülesande juhendi;
8.    õpilaste vestlus oma eelnevatest kogemustest seoses metsloomadega;
9.    õpilased loevad sõnu ja lauseid ning otsivad seoseid;
10.    õppemäng: kui õpetaja loetud väide on õige, tõsta üles roheline kaart;
11.    ülesanne tahvli juures: pane antud tekst looma juurde, kellest on jutt;
12.    töövihikust pildi vaatlus ja vestlus;
13.    kui oled õpetaja poolt loetud väitega nõus: kõnni/kui ei ole nõus: stop;
14.    ümbrikus ülesanne: arva ära, kes see loom on?
15.    ülesanne: kes sa tahad olla (hunt, rebane) ja miks on sul hea või halb elu.
16.    vanarahva tarkused, ütlused loomade kohta ning sellele järgnev tähenduse lahtiseletamine;
17.    nuputama, kirjutama motiveerivad ka mõistatused;

Kirjandus:
•    Aher, S., Kala, U. (1996). Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn.
•    Aher, S., Kala, U., Nurm, T., Tõnisson, E. (1997). Õppimiskeskne õpetamine. Tallinn: Avita.
•    Brotherus, A., Hytönen, J. & Krokfors, L. (2001). Esi- ja algõpetuse didaktika. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
•    Elvisto, T., Maaste, K., Saar, A., Timoštšuk, I., Tõnisson, A. (1999). Loodusõpetus 2.klassis. õpetajaraamat. Tallinn: Koolibri.
•    Hango, K. (1993). Kuidas vannitada dinosaurust ehk harjutusi laste loovuse arendamiseks. Tartu.
•    Hennoste, M. (1998). Arukas arutleja. Tallinn.
•    Hiie, E. (1991). Integratsioon algõpetuses ja selle rakenduse erinevad võimalused. Algõpetuse aktuaalseid probleeme III, lk. 3-9. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut.
•    Olbrei, M. (1998). Loodusõpetuse integratsioon teiste õppeainetega esimeses klassis.
•    Olbrei, M. (2009). Ainetevaheline integratsioon.
•    Olbrei, M., Palm, P. Meetodid iseseisva mõtleja kujundamiseks loodusõpetuse tundides.

Foto: Dreamstime

Pikemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Tänavune kunstiprojekt oli suunatud meie kodulinnale Tallinnale. Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Iga inimene tahab elada linnas, mis on ilus, esteetiline, mugav, turvaline. Soovisime juhtida noorte tähelepanu arhitektuuri olulisusele linna keskkonna kujunemisel, arvestades elanike ning kogu ühiskonna vajadusi ja huve. Praegustest õpilastest kasvavad arhitektid, disainerid, kunstnikud, kes hakkavad kujundama meie linna, milles elame aastate pärast.

Projektis osalesid võistkonnad Tallinna eesti ja vene õppekeelega koolidest. Lisaks õpilastele olid töösse kaasatud ka õpetajad. Iga meeskond sai ülesande projekteerida/konstrueerida kolmemõõtmeline arhitektuuriline objekt – kool, kultuurimaja, elumaja vm.  Noortel kunstnikel oli võimalus kasutada erinevaid materjale, läbi mille realiseerida oma fantaasiaid. Töö käigus tuli lisaks hoonele planeerida ka seda ümbritsev keskkond ja reklaamplakat.

Kunstiüritusest võttis osa 15 kooli: Pelgulinna gümnaasium, Tallinna prantsuse lütseum, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Laagna gümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna tehnikagümnaasium, Tallinna Juhkentali gümnaasium, Tallinna kunstigümnaasium, Haabersti vene gümnaasium, Tallinna inglise kolledž, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Tõnismäe reaalkool, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium. Kokku osales 48 õpilast ja 11 õpetajat. Projektis osalejad hindasid ise üksteise töid, mille tulemusel valiti kolm auhinnalist maketti. Valituteks osutusid Jakob Westholmi gümnaasiumi (1. koht), Tallinna prantsuse lütseumi (2. koht) ja Tallinna Läänemere gümnaasiumi (3.koht) maketid.

Osalejate poolt saadud tagasiside põhjal võib vaid tõdeda, et noortele meeldib teha kunsti. Mõned mõtted: tore õhkkond; tore, et oli palju loomingulisi noori; palju meisterdamise vahendeid, palju huvitavaid ideid, hea vaheldus enne eksameid.

Tänavune kunstiprojekt oli Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi jaoks juba kolmas. Kogemused näitavad, et noored tahavad tegeleda kunstiga ning nad on valmis panustama sellesse oma aega, energiat ja loovust.  Täname õpetajaid ja õpilasi, kes osalesid projektis!

Kunstiprojekti toetasid Tallinna haridusamet  ja Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium. Omapoolse panuse andsid ka Mustamäe linnaosavalitsus ja Eesti arhitektuurimuuseum, kes toetasid meid suveniiride ja muuseumipiletitega. Täname meie partnereid.

Mustamäe humanitaargümnaasiumi kunstiõpetajad Annike Soodla ja Aleksandra Dubjagina

Loe lisaks:

• Hiired aitavad õppida

Jakob Westholmi gümnaasiumi võistkonna võidutöö: kultuurimaja.

Prantsuse lütseumi 2. koha töö.

Tallinna Läänemere gümnaasiumi 3. koha töö: eramaja.