Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus sel aastal kokku 123 tööd, märgib Eesti Teadusagentuur oma pressiteates. Noored uurisid ajalugu, eesti keelt, erinevaid loodusobjekte, aga ka näiteks süsiniknanotorusid, tehislihaseid ja skisofreeniaravi võimalusi.

Konkursi auhinnafond on tänavu 11 400 eurot, mis jaguneb 12 võidutöö autorite vahel. Premeeritakse ka esikoha saanud tööde juhendajaid. Lisaks rahalistele preemiatele antakse konkursil välja mitmeid eriauhindu, mis võimaldavad võitjatel osaleda oma uurimistööga rahvusvahelistel konkurssidel ja kohtuda teadushuviliste eakaaslastega üle maailma.  Konkursikomisjon on välja valinud Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Bratislavas,  noorte teadusmessile Intel ISEF USAs ja rahvusvahelisse loodusteaduste laagrisse Šveitsi Alpides.

3 parimat tööd kantakse ette
Konkursi võitjaid autasustatakse ja 3 parimat tööd kantakse ette 27. aprillil toimuval ÕTÜ aastakonverentsi plenaarsessioonil. Lisaks saavad sõna mitmed tegevteadlased – käimasoleva Teadusaasta kõneisik Mart Noormaa, noor keskkonnateadlane Riina Klais Tartu Ülikoolist ja Ehti Järv Eesti Rahva Muuseumist.

Konverentsi õhtune programm toimub Eesti Rahva Muuseumis, kus tutvutakse ERMi värskeima näitusega „Ostupalavik“, mille lähtekohaks on meie viimase 20 aasta tarbimiskultuuri sotsioloogilised uuringud. Teaduslik sissejuhatus valminud näituse tagamaadesse toimub juba plenaarsessioonil, Noored saavad teada, kuidas toimub tänapäevaste teaduspõhiste näituste koostamine.

Teisel konverentsipäeval on kavas paralleelsessioonid , kus noored esitlevad oma uurimistöid. Sellele järgnevad retked Tartu teadusasutustesse, kus kohtutakse tegevteadlastega ja tutvutakse teadlaste tegemistega erinevates teadusvaldkondades.

Konverentsi rahastab haridus- ja teadusministeerium ning toetab Bayer OÜ.
 
Lisainformatsioon:
Kaili Kaseorg, kaili.kaseorg@etag.ee, 58050869
www.etag.ee/teadpop

Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.

„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ rääkis MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tarmo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija ja rongi-sõiduki kokkupõrkeid 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi – just viimasele tahame oma tänavuse kampaaniaga tähelepanu juhtida.“

Raudteeohutusnädala sõnum “Tunne vastast” tõmbab sel korral paralleeli raudtee ja spordisaali vahel. „Enne kui asuda võistlustulle, teevad sportlased ära kodutöö, õppides tundma vastase nõrku ja tugevaid külgi. Võidab see, kes teeb vähem vigu ja nii on ka liikluses,“ selgitas Vahemets kampaania põhimõtet. „Tuleks aru saada, et rongile ei ole maismaal võrdväärset vastast ning rongi kaalu ja pidurdusteekonna pikkusega mittearvestaja jääb alati kaotajaks. Halvimal juhul võib kaotada elu ja lähedastele põhjustatav valu on eluaegne.“

Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.

„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui vaatad ja kuulad rongi lähenemist ning mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Anvar Salometsa sõnul on õnnetuste arv viimastel aastatel näidanud stabiliseerumise märke ning positiivse näitajana on rongi ja maanteesõiduki kokkupõrkejuhtumite ning nendes viga saanud või hukkunud inimeste arv mõnevõrra vähenenud. „Rahuloluks raudteeohutuse vallas pole siiski põhjust seni, kuni toimub õnnetusi ja neis saab vigastada või hukkub inimesi. Tehnilise infrastruktuuri arendamiseks on riik koostöös raudtee-ettevõtetega palju ära teinud ning see on Eestis täna juba piisavalt ohutu. Kurvaks teeb see, et inimeste liikluskäitumine ei ole arenenud sama kiirelt ja positiivses suunas kui infrastruktuur, raudteeõnnetuste põhjused on paljudel juhtudel seotud just liikluseeskirjade eiramise ja hooletusega,“ lisas Salomets.

Allikas: BNS

Eksami suuline osa toimub 24.-26. aprillil, lisab eksamikeskus oma pressiteates. Eesti keel teise keelena on kohustuslik riigieksam vene või muu õppekeelega koolis. Tänavu registreerus sellele eksamile 2980 eksaminandi, sh gümnaasiumilõpetajaid 1791, kutseõppeasutuste õpilasi 1126 ja varemlõpetanuid 63.
 
Uues vormis emakeeleeksamit sooritavad abituriendid nädala pärast esmaspäeval, 30. aprillil. Eesti õppekeelega koolides on eesti keel kohustuslik riigieksam, vene õppekeelega koolides on emakeeleeksam vabatahtlike eksamivalikute hulgas. Kokku asub 30. aprillil emakeeleeksamit sooritama 10 263 koolilõpetajat.
 
Riigieksamite periood lõpeb 15. juunil, kui toimub füüsika riigieksami lisaeksam.

Eelistused pole muutunud
 
Eksamieelistuste osas 2012. aastal võrreldes varasemate aastatega suuri erinevusi ei ole: rohkem on valitud inglise keele, ühiskonnaõpetuse, geograafia ja matemaatika riigieksamit.
 
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Kõik valitud riigieksamid tuleb ka sooritada, eksamist loobuda ei saa. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, jääb tal kool samal aastal lõpetamata.
 
Eksamitulemused saab teada riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel. Tulemused sisestatakse andmebaasi ning muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad. Riigieksami e-tunnistused on riigiportaali vahendusel kättesaadavad alates 20. juunist. Üksikasjalikumad nõuanded e-tunnistuse allalaadimiseks, samuti selle kasutamisvõimalused leiab eksamikeskuse kodulehelt.
 
Eksamitulemustega mittenõustumise korral on eksaminandil õigus 5 tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile. Soovi korral saab enne apelleerimist eksamikeskuses kohapeal oma eksamitööga tutvuda. Tutvumise täpsem kord, registreerimisvõimalused jm sellekohane info on eksamikeskuse kodulehel üleval juuni algusest.
 
Koostöös Vikerraadioga kõlavad 23.-27. aprillini „Huvitaja“ saates nõuanded riigieksamiks valmistujatele. Vikerraadio kodulehel on võimalik panna end abituriendi rolli ning proovida ülesandeid lahendada.
 
Riigieksamitega seotud küsimusi saavad eksaminandid esitada Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse spetsialistidele Facebooki lehel.
 
Riigieksamite ajad 2012
Registreerunute arv 2012

Foto: Dreamstime

Loe lisaks

• Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Tihtipeale on koolides mureks, et printer lubab printida välja vaid A4 või A3 formaadis. Samas tuleb koolis ette juhuseid, kus tahaks suureformaadilise plakati välja printida ja selle näiteks kooli stendile kinnitada. Üldiselt tuleb selleks pöörduda mõne teenusepakkuja poole. Kuidas aga teha nii, et teenusepakkuja poole ei peakski pöörduma?

Block Posters on veebipõhine tööriist, mis võimaldab laadida üles kõrgekvaliteedilise graafilist materjali ning jagab selle printimise jaoks sobivateks A4-formaadis osadeks. Iga lehe saab eraldi tavalise printeriga välja lasta ning hiljem saab nendest kokku panna suure plakati.

Kui te leiate veebist põnevaid materjale või lasete õpilastel koostada huvitavaid plakateid, siis annab Block Posters hea võimaluse ilma suurema vaevata need klassiruumi ka täissuuruses üles riputada. Infograafikutest on Koolielu portaalis olnud juttu juba ka varem - see on õpilaste jaoks väga mitmekülgne ülesanne, mis arendab mitmeid erinevaid oskusi korraga – info otsimine, kujundus, e-oskused jne. Sellise ülesande andmise ja sooritamise järel on tänuväärne, kui õpilaste suurepärased tööd saavad ka eksponeeritud ning sel moel õpilase vaev tunnustatud. Koolis võib lausa korraldada infograafikute konkursi. Kui tahate uurida lähemalt infograafikute koostamise kohta, siis vaadake lähemalt siit.

Vaata ka: Infograafikute võlu

Refereeritud: Free Technology for Teachers lehelt

SMART sisaldab e-õpikuid, videoloenguid, pilvetehnoloogiat, online-klassiruume, online-hindamist jpm, rääkis Korea haridusministeeriumi esindaja Yukyung Ha neljapäeval Tallinnas toimunud PISA konverentsil „PISA (Programme for International Student Assessment) – võimalus õppida teiste maade kogemustest“. SMART on süsteem, kus õpilane on aktiivne osaleja, mitte passiivne teadmiste vastuvõtja. Ettekandja tõi näiteks mõned koolid, kus praegu kasutatakse SMART-õpet, aastaks 2015 tahetakse süsteem sisse viia kõikidesse Korea koolidesse.

Lõuna-Koreas on ligi 12 000 kooli, kus õpib 7,3 miljonit õpilast rohkem kui 400 000 õpetaja juhendamisel. Kolledžeid on 149 ning kõrgkoole 222. Põhiharidust omandab Korea laps kuus aastat, sellele järgneb kolm aastat I astme keskharidust ning kolm aastat II astme keskharidust. Seejärel sisseastumiseksamid kõrgkooli.

Haridussüsteemi suurepärased tulemused

Yukyung Ha märkis, et üha rohkem Korea noori gümnaasiumilõpetanuid saab võimaluse omandada kõrghariduse, 90,5%  koolinoortest jätkavad kõrgkoolis, sh ka rakenduslikus kõrgkoolis. „Silmapaistvad firmad maailmaturul (Samsung, LG, Hyundai jt) on meie haridussüsteemi kõige suurepärasem tulemus,“ tõi ettekandja näite elust enesest. Ta rõhutas ka rahvusvaheliste uuringute häid tulemusi ning teaduspublikatsioonide suurt arvu kui näiteid Korea tugevast haridussüsteemist.

Kuidas see saavutatud on? Testide, valitsuse toetuse, sotsiaalsüsteemi mobiilsuse, lastevanemate nõudlikkuse ning õpetajakutse väärtustamise abil.

Ettekandja märkis, et PISA-testis on suurepäraste tulemusteni jõudnud ka rasketest oludest pärit lapsed. Siin on suur roll nii sotsiaalsektoril kui riigipoolsel toetusel, samuti väärtustavad ka vaesemate perede vanemad haridust ning teevad kõik endast oleneva, et lapse koolitee ei katkeks. 2009. aasta PISA-testis saavutasid Korea kooliõpilased maailma teise tulemuse, kogudes 539 punkti. OECD-riikide keskmine oli 493.

Ulatuslik toetus riigi poolt

6., 9. ja 11. klassi lõpus toimuvad kohustuslikud üleriigilised eksamid. Riiklike hindamistestide tulemusel eristuvad koolid,  kus õpilaste edasijõudmine on nõrgem. "Neid koole ei karistata, vaid neile eraldatakse spetsiaalselt välja töötatud indeksite alusel lisaraha ja tuge, et ka vähem arenenud õpilased paremini edasi jõuaksid," rääkis Korea haridusministeeriumi esindaja.

Riigi poolt toetatakse ka tundidevälist õpet, aktiivseid tegevusi nende heaks, kes vajavad järelaitamist. Muutused on toimunud loodusainete õpetamises; teaduse viimased saavutused ei jõua õpikutesse mitte kümne aasta pärast, vaid neid tutvustatakse lastele kohe. Kasvanud on lastevanemate huvi toetada just tütarlaste haridusteed, ja seetõttu on poiste-tüdrukute erinevad huvid õppetegevuses paremini välja toodud. Oluliselt on kaasajastatud õpikuid.

Ära astu õpetaja varju peale

Väga suur on Korea koolis õpetaja roll, ja see on üks austusväärsemaid ja ihaldatumaid elukutseid noorte seas. „Meil on vanasõna „Ära julge isegi oma õpetaja varju peale astuda“. See iseloomustab kõige paremini, kui väärtustatud on õpetaja töö,“ sõnas Yukyung Ha. Õpetajakoolitusele pööratakse Lõuna-Koreas suurt tähelepanu ning töö on hästi tasustatud.

Need, kes kasutasid möödunud nädala lõpus võimalust õppida teiste maade PISA-kogemusest, ei pidanud kahetsema: teadmisi Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Kanada või Hong Kongi hariduselust sai täiendada sisukate ja vahetute ettekannete ning diskussiooni kaudu.

Loe lisaks:

• Maailma üks kõige enam tehnoloogiat kasutav koolisüsteem: Lõuna-Korea
• Artikkel Lõuna-Korea hariduse edukuse põhjustest õpetajate võrgustikutöö uudiskirjast
• PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima

Laps tuleb kavalusega toitu maits­ma meelitada - näiteks keelitame lap­se peedisalatit sööma: „Vaata, kui ilus punane - see teeb sulle ka ilusad punased põsed,” kirjutatakse Õpetajate Lehes. Sageli laps mekibki natuke salatit ja läheb peegli juurde vaatama, kas põsed on juba punased.

Kui lapsed ei taha enda järelt koris­tada, võib aga küsida: „Kas sa tahad lenduriks saada? Lendur ei jäta asju pooleli - ta ei saa öelda, et ei viitsi edasi lennata, ja hüpata poole lennu pealt lennukist välja. Kui sa asju lõpuni ei tee, siis lenduriks ei saa.” Edasi loe nippe juba Õpetajate Lehest.

Kokku otsustati rahastada projekte kogusummas 9 860,48 €. Taotlused, mis oma sisult ei pakkunud uudseid lahendusi, kuid vastasid taristu kaasrahastamise voorude tingimustele, otsustati hindamiskomisjoni poolt vastavatesse taotlusvoorudesse ümber suunata.

Kolme kooli projekti puhul otsustati projekte sellisel kujul mitte rahastada, vaid asuda tegelema võimaluste kaardistamisega idee üle-eestiliseks teostamiseks.

Positiivse rahastusotsusega koolide nimekirjaga saab tutvuda siit.

Lisainfo:
Baldur Kubo
Koolide IKT taristu juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
baldur.kubo@tiigrihype.ee

Kahju on sellest, et lasteaedade direktorid tahavad ja julgevad hetkeolukorra kirjeldamisel väga harva sõna võtta, kirjutab Õpetajate Leht.

Lasnamäel asuva Mahtra lasteaia direktor Pille Kibur kirjeldas eelmisel aastal Tallin­na haridusametile olukorda nii: „Magamisruumides, mis asuvad hoone põhjapoolsel küljel, jäi talvine temperatuur 15–16 kraadi juurde, sisemised aknapaled on niiskuskahjustuste tõttu hakanud lagunema, varisema ja hallitama, kahes rühmas valgub vihmavesi tühjaksvarisenud vuukide tõttu põrandale.”

Nüüd on kogu majas torud vahetatud ning lasteaia välisfassaadi suu­re­mad praod seguga kinnitatud, varisemis­ohtu enam ei ole, välisfassaadi soojustamine ja renoveerimine jääb aga ootama uusi investeeringuid. Nagu paljudes teistes lasteaedades, on ka Mahtra lasteaias suur abi lapsevanematest - kes saab tuua värve ja värvida, kes muretseb vaibad, kes parandab vanu laudu, kes kaevab peenraid ja toob kasvumulda. Edasi loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Madli Leikop

MISA, Tallinna haridusameti, muuseumide ja mitmete koolide koostööna valmis 10 erinevat Tallinna muuseumit kaasav aktiivne programm õpilastele, mille tulemusena on võimalus tunde läbi viia teemalähedases, materjalirohkes ja põnevas keskkonnas. Õpilastele pakutakse muuseumides korraga nii aine- kui ka keeleõpet (LAK-õpet), tehes aineterminoloogia paremini mõistetavaks ja eluliseks ka eesti keelt valdavatele lastele.

„Lõimitud aine ja keeleõppes pööratakse ühes tunnis võrdselt tähelepanu nii aine sisule, aine- ja suhtluskeelele kui ka õpioskustele. Aineteadmiste, keele ja õpioskuste arengu eest seisavad kõik õppimises aktiivselt osalejad – nii õpetajad kui ka õpilased,“ selgitas LAK-õppe erilisust MISA keelekümblusprogrammi koordinaator Maire Kebbinau.

Aktiivsed LAK-õppe tunnid töötati välja MISA, Tallinna haridusameti, koolide ning muuseumide esindajatega ning Kebbinau sõnul läks koostöö sujuvalt, tõmmates magnetina inimesi ideid ellu viima.

23. aprillil toimub lõimitud aine- ja keeleõppe tundide sarja “Hakkame käima!” infopäev Kadrioru lossis, kus huvilistel on võimalik lähemalt teada saada, mis võimalusi muuseumid õpilastele pakuvad.

“Hakkame käima!” programmis osalevad Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed, Energia avastuskeskus, E. Vilde Muuseum ning Muuseum Miia-Milla-Manda. Muuseumid pakuvad lastele näiteks tunde mereröövlite, rahvalike pühade, loomade, keskaegse linna, leiutiste aga ka sõpruse teemal.

Muuseumide huvi LAK-õppe vastu tõusis soovist kohanduda tänaste noorte vajadusega, arvestades eelkõige keelekümblejaid, kes on harjunud teist keelt omandama just aktiivselt suheldes.

Muuseumi Miia-Milla-Manda muuseumijuht Tanel Veeremaa sõnul on muuseumitundide keelekasutus paljude laste jaoks liiga raske ning parema dialoogi loomiseks otsustatigi LAK-õppe tundide läbiviimise kasuks. Veeremaa lisas, et nende muuseumis käivad ka keelt õppida soovivate täiskasvanute rühmad.

Lisainfo:
Maire Kebbinau
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Keelekümblusprogrammi koordinaator
Tel 659 9847
E-post maire.kebbinau@meis.ee

Kolmepäevane kursus pakub õpetajatele metoodikaid ja tööriistu loovuse arendamiseks ja õpilaste loovtööde juhendamiseks.

Koolitusel tutvustatakse praktiliste ülesannete abil animatsiooni erinevaid tehnikaid ja kasutusvõimalusi ning omandatakse läbi iseseisvate ja rühmatööde  teostamise sisulisi ja tehnilisi oskuseid (nt õpilaste loovate lõputööde juhendamiseks).

Loovus võib avalduda väga erinevates vormides ning lahenduskäikudes, kuid hea lõpptulemus eeldab süvendatud tööd ja pühendumust. Uus õppekava esitab väljakutseid nii õpetajatele kui õpilastele – õpetaja peaks oskama nii loovust õhutada  kui sihiteadlikult suunata; õpilastel on uue õppekavaga seoses võimalik uurimistöö lahendada loova lõputööna, milleks animatsioon annab väga hea võimaluse.

Koolitus toimub kolmel reedel: 27.04., 4.05. ja 18.05. Tallinnas Nukufilmi Lastestuudios, aadressil Luise 4. Õppepäevade algus on kl 10.00 ja orienteeruv lõpuaeg 15.00.

Kolme koolituspäeva lõpetanutele väljastab Tiigrihüppe Sihtasutus täiendkoolituse tunnistuse.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelnev registreerumine e-posti aadressil katrin@nukufilmilastestuudio.ee
 
Õpetajatele on osalmine tasuta.

Koolituse lisainfo:
Katrin Kuusik
tel. 5096692
www.nukufilmilastestuudio.ee
 
Lisainfot AnimaTiigri programmi kohta leiate siit.

AnimaTiigri programmi juht:
Urmo Uiboleht
Koolituse valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
urmo.uiboleht@tiigrihype.ee