Koolielu: Uudised

Koolide suhtumine IKT'sse

Madli-Maria Naulainen — Fri, 20 Apr 2012 00:35:58 +0300

iTEC viis läbi suuremahulise uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada õpetajate ning õpilaste suhtumine tehnoloogia kasutamisse klassiruumis. Nüüd on tulemused kõigile kättesaadavad.

Õpetajad, kes ütlevad end olevat enesekindlad ja kompetentsed digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel, ei pruugi olla sama enesekindlad või osavad nende tehnoloogiate rakendamisel hariduslikel eesmärkidel või õppetöö korraldamises. See on üks leid õpetajate hulgas läbi viidud uuringutulemuses, mis korraldati iTEC'i projekti raames. Korraldati kaks küsitlust, mille eesmärgiks oli mõõta õpetajate ja õpilaste suhtumist tehnoloogia kasutamisse klassiruumis. Nüüd on uuringu tulemused avaldatud ja kõigile huvilistele kättesaadavad.

Uuringu eesmärgiks, mis kogus hinnanguid üle 1200 õpetaja ning 284 000 õpilase käest, oli teada saada, millisena nii õpetajad kui õpilased tahaksid näha haridusalase tehnoloogia positsiooni koolides. Uurimuse tulemused hakkavad mõjutama iTEC projekti edasist kavandamist ning laiemas kontekstis loodetakse, et see mõjutab ka tuleviku klassiruumi arengut.

Täisraporti saab alla laadida siit.

Vaata ka: Innovaatilised õpistsenaariumid iTec projekti näitel

Refereeritud: iTEC kodulehelt

Võitlus interneti pärast

Madli-Maria Naulainen — Fri, 20 Apr 2012 00:08:40 +0300

Käesoleval nädalal on The Guardian võtnud sihikule teema „The Battle for the Internet“ (võitlus interneti pärast), avaldades igal päeval vastava temaatikaga artikleid. Seeria tutvustab lähemalt interneti uusi lahinguväljasid – uuritakse väljakutseid, mida esitavad avatud internetile nii poliitilist tsensuuri rakendavad riigid, kübersõja ohud kui oma klientuuri kontrollida soovivad ettevõtted.

Artiklite sari on jagatud päevade kaupa järgmisteks teemadeks:

Esimene päev: uus külm sõda

Hiina valitsus võib olla maailmas üks vilunumaid Interneti tundjaid, kuid Peking on hädas sotsiaalsete võrgustike ja blogijatega, kes on tihtipeale ühe sammu riigimeediast ees.

Teine päev: küberruumi militariseerimine
Internetirünnakud riiklikele sihtmärkidele ei ole enam tuleviku hirm, vaid igapäevane oht. Guardian küsib: kas järgmine suur sõda toimub veebis?

Kolmas päev: uued suletud alad
Paljude jaoks on internet tänapäeval peamiselt Facebook. Teiste netikasutajate veebikogemust mõjutab suurel määral see, milline sisu on läbinud Apple'i või Amazoni filtri. Miks on aina suurem osa veebist ümbritsetud teenusepakkuja püstitatud müüridest ja on sel tähtsust?

Neljas päev: sõda intellektuaalomandi üle
Interneti algusest peale on see olnud lahinguväljaks, kus toimuvad kokkupõrked intellektuaalse omandi pärast autoriõigustest patentideni. Guardian vaatab lähemalt, mida SOPA, PIPA ja ACTA tegelikult tähendavad ning selgitab, miks see võitlus ei ole läbi.

Viies päev: veebi „tsiviliseerimine“
Suurbritannia vana laimamisvastane seadus ei sobi hästi tänasel Twitteri ajastul. Samal ajal usub aga Prantsumaa president Sarkozy, et riigi võimuses on internetti taltsutada.

Kuues päev: avalik vastupanu
Tutvustatakse aktiviste ja ettevõtjaid, kes töötavad avatud interneti säilitamise nimel.

Seitsmes päev: privaatsuse lõpp
Sajad veebikeskkonad teavad oma kasutajaskonna käitumisharjumusi, isiklikku elu ja seoseid teineteisega ääretult hästi. Uuri välja, kes teab mida sinu kohta ja milleks seda infot kasutatakse.

Kindlasti leiab antud artiklitest palju kasulikku lugemist; miks mitte suunata ka õpilasi enne olulisi riigieksameid end teemadega täpsemalt kurssi viima. Muuhulgas on toodud artiklite sarja esimese päeva teema all eeskujuna välja ka Eesti - „Kuidas Euroopa ühes väikseimast maast on saanud kõige internetiteadlikum riik“.

Lisaks artiklitele on võimalik testi lahendamise abil teada saada, millist positsiooni omad veebisõdade kontekstis sina ise; sirvida interaktiivset maailmakaarti interneti avatuse kohta (kahjuks puuduvad andmed Eesti kohta) ning lüüa kogu ettevõtmises kaasa, kirjutades Guardianile Facebookist ja üksildusest või aidates paljastada neid, kes meie kohta veebis infot koguvad.

Refereeritud: The Guardian - Battle for the internet

PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima

Merje Pors — Thu, 19 Apr 2012 20:02:24 +0300

Sakslased on oma haridussüsteemi pidanud tõeliselt konkurentsivõimeliseks, kuid seda seniks, kuni 2000. aastal tehtud esimeses PISA uuringus selgus, et Saksamaa laste tulemused olid keskmisest hoopis kehvemad. See andis ajendi mitmeteks muutusteks haridussüsteemis, rääkis täna peetud PISA konverentsil Elfriede Ohrnberger.

"Esimene test oli poliitikutele ja avalikkusele suureks šokiks," tõdes täna Tallinnas Nordic Hotel Forumis peetud konverentsil „PISA (Programme for International Student Assessment) – võimalus õppida teiste maade kogemustest“ PISA Saksamaa juhtivorgani esindaja Elfriede Ohrnberger. "Haridusministrite kogul (koosneb 16 liidumaa ministritest) oli raske ülesanne – juba õhtul, kui saadi tulemused kätte, hakati mõtlema, mida tuleks teha."

Suured olid erinevused sisserändajatate perede laste ja põliselanike vahel, täheldada võis selget seost sotsiaalse tausta ja lugemisoskuse vahel.

Haridusministrite kogu otsustas algatada seitse olulist muudatust: keelelise pädevuse parandamine juba alushariduses, seose tugevdamine alushariduse ja algkooli vahel, lugemisoskuse parandamine algkoolis, sisserännanud peredest ja muu ebasoodsa taustaga peredest pärit õpilaste toetamine, õpetamise kvaliteedi tagamine ja tulemusele orienteeritud hindamine, õpetamise professionaalsuse tõhustamine, igapäevategevuste laiendamine (erinevad tegevused ka pärast õppetunde).

Tundlik küsimus

"Kõige olulisem küsimus – kuidas panna oma igapäevast tegevust koolis muutma neid õpetajaid, kes on ülikooli ammu lõpetanud ja juba aastaid õpetanud?" märkis Ohrnberger. Ta tõdes, et tegemist on väga tundliku teemaga ja see oli Saksamaal üks raskemaid väljakutseid üldse. Kuidas öelda õpetajale, et ta peaks oma senist tegevust täielikult muutma? "Loodan, et meil on õnnestunud õpetajateni jõuda ja nad saavad aru, et keegi ei taha neile halba, vaid me lihtsalt tahame parimat," lisas Ohrnberger.

Pärast esimese PISA uuringu tulemuste selgumist on koolidele rohkem autonoomiat antud. Ühelt poolt saavad koolijuhid rohkem vabadust, kuid samas tuleb koolijuhil mõne aja pärast aru anda, mida ta oma vabadusega peale hakkas ja kuhu jõudnud on, selgitas Ohrnberger. Koolide tegevusest parema ülevaate saamiseks rakendati sise- ja välishindamist, mille tulemusena tehti plaanid, millega peaksid koolid jätkama, mida aga tuleks muuta.

2006. aastal võeti Saksamaal vastu hariduse hindamise strateegia. Mõisteti, et osalemine rahvusvahelistes uuringutes on väga oluline, sest on vajalik teada, kus asutakse rahvusvahelises mastaabis. Kesktasandil töötati välja haridusstandardid, mis oli suureks väljakutseks. "Võin kinnitada, et see on väga suur töö õpetajate jaoks ja ka poliitikute jaoks – nad on pidanud kokku leppima ühisosas," märkis Ohrnberger. Kaasati teadlasi ja eksperte erinevatest liidumaadest ning liidumaad kutsusid ellu lausa haridusvaldkonna progressi instituudi Berliinis. Hetkel on veel välja töötamisel standardid abituuriumi jaoks, juba on olemas standardid 4., 9. ja 10. klassi jaoks.

Kedagi pingeritta ei seata

Liidumaade vahel viidi läbi võrdlusuuringud, mis oma tulemuste poolest kattusid PISA uuringuga. Ohrnbergeri sõnul on oluline see, et tulemusi ei avalikustata, kedagi pingeritta ei seata.

Haridusvaldkonnas toimib nüüdsest ka ühine aruandlus, mille viivad läbi statistikaamet ja sõltumatu teadusasutus.

Haridussüsteemi muutmise protsess on viimase kümne aastaga kindlasti positiivseid tulemusi kaasa toonud, kinnitab Ohrnberger. PISA 2009 uuringus oli Saksamaa väheste riikide seas, kes näitasid pidevat edasiminekut erinevates valdkondades. Sisserännanud perede laste tulemused on samuti paranenud.

"Me ei ole algusest peale olnud tugevad sooritajad, kuid me oleme püüdnud olla tugevad reformijad," ütles Ohrnerger. "Me peame parandama õppetunni kvaliteeti, see tähendab, et kõikide õpetajate jaoks peab olema ainealane ja didaktiline alusbaas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sihipärasele individuaalse toe pakkumisel. Samuti peame tugevdama seoseid erinevate haridussektorite vahel – et oleks meeldiv üleminek lasteaiast algkooli jne."

PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring, mis hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, loodusteadus, matemaatika. Ühtlasi kogub uuring taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjuseid.

Foto: Dreamstime

Loe ka:

Viljandisse kavandatakse kristlikku lasteaiarühma

Merje Pors — Thu, 19 Apr 2012 09:47:14 +0300

Viljandi Jaani ja Pauluse kogudused soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda kristliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi kristlikest traditsioonidest.

Lähemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Tõstamaa kool keskendub tervislikele eluviisidele

Merje Pors — Thu, 19 Apr 2012 09:42:58 +0300

Tõstamaa keskkool ühines südamenädala raames üleskutsega teha täna koolis „Ühiselt liikumise päev“, et kutsuda kõiki üles mõtlema tervisliku eluviisi peale ja propageerida noori rohkem liikuma.

Päev algas hommikul 8.15 ühise hommikuvõimlemisega, mida juhendasid kevadekuulutaja kurg ja unustustehõlma vajunud maskott Otto-Triin, kirjutab Pärnu Postimees. Kogu koolipere rivistas end varahommikul õues üles ja võimles ühiselt päiksepaistel lihased soojaks, et minna edasi virgutuskõnnile.

Südamenädala raames on koolis toimunud eri vanuseastmetele tervisealaseid loenguid. Eesti Punase Risti Pärnumaa osakond käis noortele rääkimas esmaabist ja tervise hoidmise üldistest viisidest, vanema vanuseastme õpilastega vesteldi Pärnu noorte infopunkti korraldatud loengul turvalise seksuaalelu teemadel.

Raili Uibo: ka Eesti lasteaedades võiksid lapsed kasvada soonormideta

Merje Pors — Thu, 19 Apr 2012 09:32:28 +0300

Lundi ülikooli soouuringute magistrandi Raili Uibo hinnangul võiks ka Eesti lasteaedades anda lastele võimaluse areneda ja kasvada ilma kammitsevate soonormideta, ta kirjutab ka 1995. aastal Rootsis Gävle vallas läbi viidud eksperimendist, millega avardati laste soorolle pedagoogika võrdõiguslikumaks muutmise läbi.

Uibo arvamusartiklit saate lugeda Postimees.ee'st.

Loe ka:

Rootsi sugudeta lasteaias pole poisse ega tüdrukuid

Eesti Klassiõpetajate Liit sai aastaseks!

Tuuli Koitjärv — Wed, 18 Apr 2012 20:57:49 +0300

Sündmust tähistati koostööseminariga „Parima praktika jagamine“, mis toimus 9. aprillil Tallinnas, Rahvusraamatukogus. Selliseid koostööseminare, kus tegevõpetajad kolleegidele oma töökogemusi jagavad, on Klassiõpetajate Liit aasta jooksul korraldanud juba kolm.

Seekord oli erinevate praktikute ettekandeid ühendav teema „Hindamine ning arenguvestlused Eesti ja Soome koolis“.

Avaettekandes jagas oma töökogemusi Soome Latokartano põhikooli õpetaja Silja Aavik. Kuna ta on töötanud nii Soomes kui ka Eestis ja ka praegu õpetab mõlemast rahvusest lapsi, olid väga huvitavad tema poolt välja toodud erinevused õpilaste tööharjumustes ja kohusetundes.

Selgus, et erinevalt soomlastest ei suuda eesti lapsed teha tulemuslikku iseseisvat tööd ilma õpetaja pideva kontrollita. Eesti laste tööjõudlus võrreldes soome lastega on väiksem. See tundub olevat koht, millele mõelda. Veel tutvustas ta kooli ja kodu koostöövõimalusi, rääkis hindamisest ja arenguvestlustest Soome koolis ning jagas lahkelt oma õppematerjale.

Tabasalu ühisgümnaasiumi õpetajad Lea Netz ja Krista Savitsch jagasid oma kogemusi projektitööst ja selle hindamise võimalustest. Samuti tutvustasid enda koostatud hindamismudeleid kunstiõpetuses ja mõtestasid omalt poolt lahti kujundava hindamise sisu tänases koolis.

Roosna-Alliku põhikooli õpetaja Jaanika Alliksoo tutvustas oma koolis kasutusel olevate käitumiskaartide kasutamist ja selle positiivset mõju õpilase käitumisele. Käitumiskaardid võimaldavad teha tihedamat koostööd peredega.

Vanalinna hariduskolleegiumi inglise keele õpetaja Kristin Oidsalu tutvustas 1.-4. klassides kasutusel olevat personaalsete õpikaartide süsteemi, mis tõstab õpilaste õpimotivatsiooni ja annab personaalset tagasisidet.

Teine Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja Kristel Liis Eesmaa tutvustas oma koolis rakendatavat eksperthinnangute süsteemi, mis on suunatud õpilase arengu toetamisele ja probleemide ennetamisele ning kogu kooli koostööle lapsevanematega.

Päeva lõpetas Eesti Klassiõpetajate Liidu esimene üldkoosolek liidu liikmetele, kus tehti kokkuvõte esimesest tegevusaastast. Koostööseminar oli väga rikastav ja professionaalset arengut toetav.

Kooliaasta lõpetavad piirkondlikud päevad Tartus „Õpime mängides erinevates õpikeskkondades“ ning Narvas „Keelekümblus kui riigikeele õppimise toetamine“.

Koostööseminari toimumist toetab ESFi programm "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014". Programmi viib ellu Sihtasutus Innove.

Tiiu Maide Pärnu Vanalinna põhikooli klassiõpetaja

Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu

Madli Leikop — Wed, 18 Apr 2012 18:58:43 +0300

Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid. Kõik saated on järelkuulatavad ka Vikerraadio kodulehelt.

Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.

Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.

Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.

Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus.

Reedel keskendutakse inglise keele riigieksamile, mis on eesti keele järel populaarsuselt teisel kohal, stuudios on eksamikeskuse inglise keele peaspetsialist Irma Põder.

Kõikides saadetes vesteldakse ka kooliõpilastega, et selgitada, kuivõrd teadlikud on noored oma tulevikuperspektiividest, kuidas nad eksamiteks valmistuvad ning kui levinud on tänapäeval spikerdamine.

“Huvitaja” eksaminädalasse mahub veel üks ülitähtis asi, nimelt igapäevane toit - toidurubriikides kõneletakse mälu ja ajutegevust turgutavatest toiduainetest.

Alates 23. aprillist on "Huvitaja" kodulehel võimalik panna end abituriendi rolli ning lahendada varasemate aastate eksamiülesandeid. Tulemustest teavitatakse kuulajaid "Huvitaja" saadetes ja õigesti vastanute vahel loositakse välja auhindu.

Vikerraadio riigieksamite nädal kestab 23.-27. aprillini, „Huvitaja“ algab kell 10.05. Saatejuhid on Krista Taim, Meelis Süld, Sven Paulus ja Madis Kimmel. Kõiki saateid on võimalik koduleheküljelt järelkuulata.

„Huvitaja“ saatejuht Krista Taim, mis on tänavu nendes saadetes teisiti kui varem?

„Kui varasemalt oli vaid esimene tund eksamitele pühendatud, siis seekord on seda ka teine pooltund ja juttu tuleb toidust. See võib tunduda pisut ootamatu, aga selgitame, kuidas toiduga toetada eksamiperioodi, aktiveerida aju ja suurendada keha vastupidavust. Aga muidu on ikka spetsialistid nõu andmas ja kodulehel on ülesanded, kuulajad saavad end proovile panna.“

Kas eksamisaadete järelkuulamine on suurem kui tavasaadete puhul?

„See näitab tõusu küll, sest paljud abituriendid on ju saate ajal koolis ja siis saavad õhtul või endale sobival ajal ja nädalapäeval järelkuulata. Protsendiliselt ei oska öelda, aga oleme ka kõnedest ja meilidest aru saanud, et seda võimalust kasutatakse meelsasti.“

Kas uuenenud eesti keele eksamist räägitakse ikka põhjalikult?

„Väga põhjalikult. Teisipäeval on stuudios spetsialistid ja neilt saab ka otse pärida ning küsimusi võib saata ka juba praegu aadressile huvitaja@err.ee . Küsimusi võib loomulikult saata ka teiste saateteemade, mitte ainult eesti keele kohta.“

Olge kärmed küsima!

Kuidas koolielu IT kaudu põnevamaks muuta?

Merje Pors — Wed, 18 Apr 2012 15:26:57 +0300

30.-31. märtsil toimus noortekeskustes üle Eesti IT ÖÖ, kus noored mõtisklesid ühiselt, kuidas elu koolis IT kaudu võiks põnevamaks muuta. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit jagab noorte mõtteid ka õpetajatega.

Üritusel osales üle 250 noore läbi 24 noortekeskuse ning kokku tekkis suur hulk nutikaid ideid, mille rakendamisel ja edasi arendamisel võiksid kasu saada nii õpilased kui õpetajad.

Noorte hinnangul muudaksid koolielu põnevamaks, mugavamaks ja turvalisemaks näiteks:

m-kool
õppimine läbi mitmesuguste arvutimängude (virtuaalsed ajaoomängud, (Flash) keemialabor ainete reaktsioonide jälgimiseks, Video Tutorials to Math matemaatika ning teiste keerulisemate õppeainete ülesannete lahendamiseks, 3D graafika)
tahvelarvutite kasutuselevõtt erineval moel (nii koolikoti kergendamiseks kui terviklike õppesüsteemide loomine, klassi sisenemisel sünkroniseeruvad tahvelarvutid jne)
ühtse õppematerjalide andmebaasi loomine
võõrkeele või geograafiaõpe Skype`i abil teiste riikide õpilastega suheldes
uute põnevate tehnoloogiate õppimine seeläbi, et IT tudengid käivad põhi- ja keskkooliõpilastele IT-asju õpetamas

Need olid vaid mõned näidetest, üldiselt võib öelda, et noored tahaksid näha suuremat tehnoloogia kasutamist erinevates ainetundides, et seeläbi paremini õppeainet mõista ning samuti ollakse huvitatud tehnoloogiliste seadmete rakendamine koolielus üldiselt.

Kõik tekkinud ideed koondasime ideepanka, et neid kõigi huvilistega mugavalt ja kiiresti jagada, ning saate nendega lähemalt tutvuda siin.

Kindlasti leidub noortel tekkinud ideede seas midagi, mida ka Teie kohe saaksite rakendama hakata või mille kasutuselevõtt ei eelda suuri kulutusi-mahukaid ressursse kooli poolt. Näiteks teiste maade loodusliku keskkonna tundma õppimine mõne kohaliku sõprusklassi kaudu Skype'i vahendusel. Peamine on see, et need on noorte endi välja pakutud ideed, milles seisnebki nende väärtus.

Kui Teil tekib lisaküsimusi või mõtteid, võtke palun julgesti ühendust aadressil doris.pold@itl.ee või tel 511 44 11.

Doris Põld
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, projektijuht
Doris.pold@itl.ee
www.startit.ee
http://www.facebook.com/startit.ee

Foto: ITL

Pildil on IT ÖÖ Paikuse Avatud Noortekeskuses

Programm Euroopa Noored toetas 57 põnevat noorteprojekti

Merje Pors — Wed, 18 Apr 2012 14:24:57 +0300

Programm Euroopa Noored toetas esimeses taotlusvoorus 57 Eesti noorteprojekti summas kokku üle 770 000 euro.

Toetati 17 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida, märgib Sihtasutus Archimedes oma pressiteates.

Pärnu ühisgümnaasiumi ja Tartu Descartes'i lütseumi õpilased arutlevad koos prantsuse noortega oma noortevahetuse käigus ületarbimise tagajärgede üle. Külastatakse taaskasutuskeskust, ringluspoodi ja jäätmejaama, õpitakse taaskasutuse teel looma uusi vahvaid kunsti- ja tarbeesemeid ning antakse vanadele asjadele uus elu. Projekti lõpus korraldatakse avalik üritus, kus õpetatakse ka teistele noortele, kuidas taaskasutuse teel luua lahedaid ja ilusaid asju. Õpitubades loodud asjadega kaubeldakse aga hiljem linnarahvale suunatud laadal.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 12 projekti. Näiteks korraldavad noored Märjamaa, Sauga ning Türi noortekeskustest sügisel bussituuri "Vägi(Vallatu) Mats". Ümarlaudade, etenduste, loengute ning diskussioonide käigus käsitletakse sealsete noorte vägivallaga seotud probleeme ja otsitakse üheskoos neile lahendusi.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Euroopa Maja simulatsioone. Maikuus riigikogus aset leidvatel simulatsioonidel õpivad õpilased tundma Euroopa Liidu toimumispõhimõtteid ning tudengid tutvuvad lähemalt NATO ja ÜRO otsustusprotsessidega.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 36 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Armeeniast ja Gruusiast. Noorte vabatahtlik tegevus viib neid noortekeskustesse, lasteaedadesse, puuetega inimeste ning vanurite sotsiaalkeskustesse ja asenduskodudesse, aga ka tegelema keskkonnahoiu ja tsirkusestuudio projektidega. Kaheksa Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Portugali, Armeeniasse, Gruusiasse, Moldovasse ja Hispaaniasse, tutvustama vabatahtliku tegevuse võimalusi, aitama kaasa kultuuriürituste korraldamisele ning tegelema noortega.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu üheksa koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Näiteks tulevad suvel Eestisse Itaalia, Portugali ja Malta noorsootöötajad, et jagada omavahel ja Eesti noorsootöötajatega kogemusi ja arendada edasisi projektiideid noorte ettevõtlikkuse toetamiseks. Kesk-Eesti Noortekeskuse ellu kutsutud õppeviisiidil külastatakse Järva- ja Saaremaa noortekeskusi ning tutvutakse õpilasfirmade ja noortekogude tegemistega.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati nelja projekti. Eesti Noorteühenduste Liit korraldab oktoobris noortepoliitika konverentsi „Noorte vajadused otsustajateni“, kuhu oodatakse 250 osalejat. Konverentsil töötavad noored välja ettepanekud noortevaldkonna arendamiseks, mis on sisendiks uude Eesti noorsootöö strateegiasse 2014-2020.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.

Järgmine taotlustähtaeg on 1. mai.

Allikas: BNS