Konverentsil esinejad on pärit Lõuna-Koreast, Uus-Meremaalt, Hongkongist, Kanadast ja Saksamaalt, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

„See on suurepärane võimalus kuulda eduka haridussüsteemiga riikide hariduse asjatundjaid, kuidas on neis riikides haridus korraldatud, kuidas nad on suutnud taset hoida,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing. „Kindlasti ei ole Eestil võimalik kopeerida ühe või teise riigi haridussüsteemi, kuid see pole meil ka eesmärgiks. Tutvudes erinevate riikide reformide või väiksemate ettevõtmistega oma haridussüsteemi täiustamisel, saame aimu, kas oleme tippriikidega ühes suunas liikumas.“

Kitsing lisas, et inimeste tööoskustele esitatavad nõudmised on üle maailma ühtlustumas, seega teatud määral peaks üldhariduskooli lõpetanud noor olema sarnaste teadmiste ja oskustega, sõltumata sellest, kas ta õpib Eestis, Singapuris või Kanadas.

Esinejad jagavad oma kodumaa kogemusi, kuidas tagada ühtlaselt kõrge õpetamistase kõikides koolides; kuidas muuta õpetamises rõhuasetusi, kindlustades õpilastele õppimise ja teadmiste kasutamise oskused ning arendades loovust teadmiste kasutamisel; kuidas vähendada õpilase sotsiaalse tausta mõju tema tulemustele jne.

Enamus konverentsil esinejaid os alevad täna Tallinnas lõppeval rahvusvahelise uuringu PISA nõuandva kogu nõupidamisel, mille teemaks on aprilli lõpus läbiviidava PISA 2012 uuringu analüüside koostamine ja PISA 2015 ettevalmistamine.

Konverentsi kava on leitav siit.

Foto: Dreamstime

Vastavalt EHISe andmetele on sel õppeaastal Eesti üldhariduskoolide päevases õppevormis kõige levinum eesnimi Martin, sellenimelisi on meie üldhariduskoolides 1404. Enimlevinud eesnimi tüdrukute seas on Laura ja sellenimelisi leiab meie koolipinkides istumas 973.

Poiste seas on väga levinud nimed Sander (1001), Kevin (961), Kristjan (897), Nikita (885) ja Markus (864).  Populaarseimate nimede esiotsas on veel Aleksandr, Karl, Artur, Maksim, Rasmus
ja Daniil.

Anna (865), Maria (819), Kristina (792), Diana (714), Sandra (709) ja Anastassia (576) on õrnemast soost kooliõpilaste seas menukad nimed. Palju võib leida ka väiksemaid ja suuremaid tüdrukuid, kel nimeks Karina, Alina, Jekaterina, Kristiina ja Viktoria.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium koduleht

Foto: Koolielu arhiiv

„Sel kevadel alustame üle-eestilise metsamajandamist esitleva pilootprogrammiga eelnevalt kinnitatud 17 kooli 10. klassidega,“ rääkis RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks ning lisas, et sellise programmi üheks alustõukeks oli eelmise aasta kuuendate klasside sügisprogrammi „Kohtume metsas!“ positiivne kogemus ja õpetajate-õpilaste suur huvi.

„Metsameestega koostöös katsetasime Viimsi kooli 9.-11. klassi 116 õpilasega programmi juba talvel, mil viisime koolinoored tutvuma metsas reaalselt tehtavate metsatöödega. Kui talvel suheldi saemeestega ja sai käe külge panna harvesterile, siis kevadel on vaatluse all metsa uuendamine,” kirjeldas Helen Luks pilootprogrammi sisu. Samade noortega soovitakse teemat jätkata sügisel ja järgmisel talvel, et metsatööde aastaring ja metsaametid arusaadavamaks saaks.

Luksi sõnul pakub tänavune kevadkampaania 111 erineva nimetusega harivat programmi, mille taga on RMK looduskeskuste võrgustik 18 keskusega. Kevadprogrammide valikus on ka teemasid aastaaegade vaheldumisest, uue elu sünnist, rannikualadel lindude rändest kuni maastiku- ja metsatulekahjude ning pärandkultuurini välja. Programmide arvukus tuleneb keskuste aastatepikkusest tööst ning sihtrühmast, kellele vanusest tulenevale huvile ja koolis õpitavale sisule vastavalt pakutakse sarnaseid teemasid.

Pakutavate programmide kirjeldused ja registreerimisinfo asub siin.

RMK viib tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele läbi nii kevad-, sügis- kui talveperioodil. Eelmisel aastal osales RMK erinevates loodusharidusprogrammides üle 50 000 lapse ja õpetaja. RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis.

Lisainfo:
Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist
tel 502 4492
e-post helen.luks@rmk.ee

Seekord lähevad direktorid avastama Vahemeres asuva Lõuna-Itaalia saare Sitsiilia haridussüsteemi, kirjutab Sakala.

17.—21. aprillini kestvat reisi korraldavad Viljandimaa koolijuhtide ühendus ja Viljandi ühendatud kutsekeskkooli täiskasvanute koolitusosakond.

Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktori Tarmo Looduse sõnul tasuvad õppereisi eest osalejad ise või nende tööandjad vastavalt kokkuleppele. Looduse sõnul on tänu sellistele käimistele jõudnud Viljandimaa haridussüsteemi ja koolidesse palju häid mõtteid, olgu siis koolimajade ehituse või gümnaasiumiastmes klassideta õppesüsteemi kasutuselevõtu osas.

Kahe nädala pärast toimub Google+ keskkonnas virtuaalne konverents õpetajatele. Ürituse nimeks on Education on Air – sel päeval toimuvad erinevad videokonverentsid õpetajalt õpetajale. Läbi kogu päeva on arutelu keskpunktiks järgnevad teemad: kuumad uudised haridustehnoloogias, kommunikatsioon, Google'i rakendused, veebi võimaluste rakendamine hariduses, juhendid ja hinnangud ning loovus. Infot erinevate sessioonide kohta leiad siit. Ühe interaktiivse sessiooniga saab kõneluseks korraga liituda kuni 8 osalejat, sessioone on võimalik aga ka lihtsalt reaal-ajas jälgida. Kui sel hetkel ei õnnestu arvuti juures olla, siis on toimunut võimalik ka pärast uurida, sest sessioonid salvestatakse ning arhiveeritakse. Esinejate ja sessioonide nimekirja põhjal paistab olevat tegu suurepärase võimalusega õppida kasutama Google'i rakendusi.

Education on Air kodulehelt leiab vajaliku info ürituse enda ning sellega liitumise võimaluste kohta. Ajakavas on toodud nimekiri sessioonidest ning detailne info nendega liitumise kohta. Esinejate nimekirjas põhjal saate aimu, kes oma kogemusi jagama hakkavad ning vajaminevad kontaktid. Oma Google+ lehel on esinejad tutvustavad lähemalt ka sessiooni teemasid, seal on võimalus end nendega lähemalt kurssi viia ning omapoolsest huvist läbi kommentaari teada anda.

Vajadusel vaata ka korduma kippuvaid küsimusi.

Refereeritud:
Free Technology For Teachers, The Wiew From My Window 

Ootame kõiki säilitushuvilisi 25. jürikuu päeval Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse!
 
Seminar “Pabermaterjalide restaureerimine”
 
Teemad:
Üldised säilituspõhimõtted (raamatud, fotod, kaardid)
Ohu märgid ja kuidas neid ära tunda
Mida teha hallituse, rebendite, roostes klambritega?
Parandusmaterjalid
Esmaabi kannatada saanud objektidele
Lihtsamad parandustööd, materjalid, vahendid
Hooldusmaterjalid (ümbrised, karbid)
Küsimused-vastused
 
Päevakava:
9.30-10.00 saabumine ja tutvustus
Jututeema: Pabermaterjalide liigid, säilituspõhimõtted, ohu märgid.
12.00-12.30 puhkehetk, kohvilaud
Jututeema: Parandusmaterjalid, lihtsamad parandustööd, hooldusmaterjalid.
14.30-15.00 puhkehetk
Jututeema: Küsimused, vastused, praktilised nõuanded.
16.30 -17.00 lõpusõnad
 
Osalejatel palume kaasa võtta üks ese, mille kohta vajate säilitamisalaseid nõuandeid või praktilisi näpunäiteid.

Läbiviija: OÜ Mandragora juhataja Ene Sarap
 
Osalustasu: 10 €
Kohtade arv piiratud, vajalik eelregistreerimine!

Info:
janika.turu@epm.ee, tel 742 1001, 5379 8409

www.epm.ee

Võistlustele on üle Eesti saadetud väga erineva tehnilise lahendusega töid mootorrattast tankini. Mõned neist on parema läbivuse ja kiiruse huvides lahendatud kahe mootoriga. "On väga militaarse välimusega mudeleid kuulipildujate ja rakettidega, samas on tehtud ka tsiviilkasutuseks mõeldud mudeleid sõiduautode baasil ning mitmed õpilased on tänuväärselt jälginud jäätmete taaskasutuse printsiipi," märkis Stokkeri turundusjuht Peep Pajumäe pressiteates. "Meile teeb rõõmu, et ka tütarlapsed on võtnud poiste alal jõudu katsuda, sel aastal on tüdrukud valmistanud kaks amfiibsõidukit.“

Peep Pajumäe sõnul on võistlus saanud aastatega traditsiooniks ning nii on mitmed koolid osalenud mitmeid kordi. Sel aastal on oma mudelitega taas finaalis C.R. Jakobsoni nimeline gümnaasium, Kärdla ühisgümnaasium, Märjamaa gümnaasium, Viimsi keskkool, Pärnu Koidula gümnaasium, Saue gümnaasium, Tääksi põhikool, aga on ka uusi tulijaid. Finalistide nimekiri on nähtav siin.
 
Amfiibauto mudeli mootori toitepinge on kuni 6V. Sõiduki suurim pikkus on 30 cm. Autod peavad olema võimelised ületama 1 meetri pikkuse ja kuni 10 cm sügavuse veetakistuse ilma, et rattad põhja puutuksid. Amfiibauto võib veetakistuse ületada kruvi, tiiviku või rataste küljes olevate labade toel.
 
Kuuendat korda peetavate meistrivõistluste finaal peetakse laupäeval, 28. aprillil Tallinnas Lennusadama kail koostöös Eesti Vabariigi Kaitseväega. Parimatele võistlejatele ja õpetajatele on välja pandud praktilised auhinnad, tööriistad. Kolm kooli, kust kõige rohkem osalejaid finaali pääseb, saavad valida arvestatava summa eest töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi sisustust. Kaitsevägi paneb omalt poolt välja auhinna, samuti tahab võimalusel tuua demonstratsiooniks kohale soomustransportööri Pasi XA – 180 EST, Eesti sõjaväe käsutuses olev amfiibauto.

Foto: Stokker

23.–24. aprillil peame Jüride nimepäeva, tutvume põlise põllumehe abilise hobusega, meisterdame karjapoisi mänguasju ja räägime karjase töödest-tegemistest.

Lõkke ääres rüüpame kuuma teed ja kiikame karjase moonakotti.

Õpime tundma aasta lindu tülli. Sõidame hobuvankriga.

Programmi algus kell 10.00, 12.00, 14.00

Kestus 1,5-2 tundi

Osalustasu koolieelikud 2,30€, õpilased 2,60€, täiskasvanud 3,60€

Registreerimine tel 738 3819, 5373 7124 või kerle.arula@epm.ee

Kevadise kohtumiseni Eesti Põllumajandusmuuseumis! www.epm.ee

Perspektiiv, kus Vändra gümnaasiumi 10., 11. ja 12. klassi kahest paralleelklassist üks asuks Järvakandis ja oleks moodustatud Järvakandi õpilastest, kerkis esile poolteise aasta eest Vändra alevi ja Järvakandi valla omavalitsus- ja koolijuhtide gümnaasiumide tuleviku arutelul, kirjutab Pärnu Postimees.

“Toona arutati, kas oleks “söödav” mõte, kui Järvakandi õpilane saaks keskharidust kohapeal edasi, aga teise kooli nime all,” selgitas Vändra alevivanem Toomas Sonts ja rõhutas seejuures, et see ei tähenda mingil juhul kahe kooli liitmist.

Pigem on tegu nimemuutusega, et Järvakandi põhikooli ruumes asub kolm Vändra gümnaasiumiosa klassi.

Järvakandi gümnaasiumi direktor Aet-Triin Vasnu ütles Pärnu Postimehele, et praegu on vara kõnelda sellest, mida arvavad kahe kooli gümnaasiumiastme ühendamisest Järvakandi lapsevanemad, kool ja vald, ning kui tõenäoline mõtte teostumine on.

Tartu kesklinna koolide Miina Härma ja Hugo Treffneri gümnaasiumi õppesuunad on paigas ning õppetööd iseloomustab kogu Eestis tuntud kvaliteet, kirjutab Jürgenstein Tartu Postimehes. "Tõenäoliselt lisandub sellesse tuntud duosse peagi kolmandana Jaan Poska gümnaasium - loomulikult võtab gümnaasiumi näo kujundamine pisut aega, kuid juba kooli direktori Helmer Jõgi hiljutise artikli "Sarnasus tekitab sarnasust" põhjal võib öelda, et ideede puuduse taha see ei jää."

Jürgenstein lisab, et kuigi talle ei meeldi haridussüsteemis nii sageli kasutatav sõna "konkureerimine", on Tartu gümnaasiumihariduse seisukohalt oluline, et nii Kivilinna kui Tamme gümnaasium suudaksid pakkuda siin nimetatud kolmikule tõsist alternatiivi.

"Piltlikult öeldes tähendaks see olukorda, kus viiel vabariiklikel olümpiaadidel häid kohti saanud ja põhikooli viitega lõpetanud õpilasel oleks Tartus viis omapärast valikut ning otsustamise aluseks saaksid nende spetsiifilised huvid ning ideaalis võiks igaüks neist valida edasiõppimiseks erineva gümnaasiumi," kirjutab Jürgenstein. Edasi loe tema arutlust juba Tartu Postimehest.