Noorte Meediaklubi (NMK) koolimeedialaager meelitas Tartusse kokku 70 noort, kes jagunesid seitsmesse erinevasse rühma - vastavalt tele-, raadio ja veebimeeskonda, kirjutab Tartu Postimees.

"Kui varem on iga rühm laagris valmistanud oma tele- või raadiosaate, siis sel aastal keskendusime üksikutele uudislõikudele ja panime kogu laagri peale kokku ühe saate," kirjeldas laagri korraldaja Liisi Mölder.

Ta lisas, et veebiajakirjanduse grupp suutis teiste rühmadega koostöös muuta kõik lood ka internetis atraktiivseks. Pühapäeval läksid noored ühisel rongkäigul Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituuti, kus jõudsid eetrisse vastvalminud raadio- ja telesaade (valminud veebiajalehte saab vaadata aadressil http://alotv.ee/miinamon/).

Kuressaare linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe ütles ajalehele Saarte Hääl, et vanalinna koolis on järjest kasvanud nende õpilaste arv, kes ei saa tavaklassi tingimustes hakkama, mistõttu linnavalitsus otsustas seal avada õpiraskustega õpilaste klassi.

Õpiraskustega laste klass, mille täitumuse piirnorm on 12 õpilast, on mõeldud liitklassina 1. ja 2. kooliastme õpilastele. “Klass on mõeldud lastele, kelle jaoks on tavaklassis õppimine liialt raske, kuid kes lisaabi ja toetuse korral suudavad siiski õppida tavaõppekava alusel,” rääkis Salumäe, kelle sõnul on taoline klass olemas vähemalt viies maakonna koolis, kuid mitte üheski Kuressaare koolis.

Kuressaare linna haridusasutustes on õpiraskustega laste õpet püütud korraldada tavaklassi tingimustes, kus õpilased saavad lisaabi kas eripedagoogilt või psühholoogilt ning käivad õpiabilisatundides.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et haridusliku erivajadusega õpilaste õpetamisel lähtutakse eelkõige kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul elukohajärgse kooli tavaklassis. Nende haridusliku erivajadusega õpilaste jaoks, kelle õpetamine tavaklassi tingimustes ei osutu tulemuslikuks, nähakse ette võimalus moodustada õpiraskustega õpilaste klass, kuhu õpilane suunatakse nõustamiskomisjoni vastavasisulise soovituse alusel ja lapsevanema nõusolekul.

Traditsiooniliselt on populaarne taaskasutus: tehakse vanadest teksadest erinevaid tooteid, antakse vanadele riietele uus ja moodne välimus, kaunistatakse klaaspurke ning tehakse loodussõbralikust materjalist mängukaarte, vahendab teadus.err.ee.

„Õpilasfirmade tase tõuseb aasta-aastalt, seega tõotab võistlus tulla põnev,“ kommenteeris finaliste Junior Achievement (JA) Eesti direktor ning hindamiskogu liige Epp Vodja. „Ka paistavad parimad firmad silma laia tegevushaardega, mis ulatub JA Eesti poolt pakutavatest võimalustest tunduvalt kaugemale.“

Õpilasfirma on JA Eesti ettevõtlusõppe programm, mille raames gümnasistid omandavad ettevõtlusteadmisi ja -kogemusi reaalse tegevuse käigus, sel õppeaastal tegutseb Eesti üldharidus- ja kutsekoolides 154 õpilasfirmat.

Õuesõppe puhul õpitakse seda, mis parasjagu kooliprogrammis ette on nähtud, ent looduses, vahendab teadus.err.ee.

Oluline on ka mobiilelektrooniline ehk me-õuesõpe, sest uued nutitelefonid võimaldavad leida ka õues viibides andmeid ja loodusobjekte pildistada. Ideoloogia on juba laialt levinud nii Rootsis, Šotimaal, Kanadas ja Austraalias, õuesõppe aasta poolest on Eesti aga ainulaadne.

Foto: Dreamstime

Et õpilasi kaasa mõtlema panna, saate teie õpetajatena neid pisut toetada ja julgustada iga aine käigus. Andes kasvõi konkreetse tunnimaterjali põhjal mõtteülesande – milline mäng, mudel, poster, tehnoloogiline lahendus, e-lahendus, mobiilirakendus vms aitaks seda materjali paremini õppida ja õpetada?

Täiendav info konkursi kohta siit.

Sõna otseses mõttes kodustes oludes, koos käiakse kaks korda nädalas ringijuhendaja Leivo Sepa kodus. Selleks on kohandatud üks ruum, kus saab nii arvutitel vaikselt tööd teha kui võistluste eel roboteid kokku seada. Leivo Sepp kinnitab, et siis see väike ruum küll nii korras ei ole, siis käib möll ja askeldamine ja suur seletamine ning vajadusel tuuakse varuosi kodustki juurde. 
„Oleme kaks aastat tegutsenud, alguse sai Robootika.COM keerulist teed pidi,“ selgitas elektroonikahariduse ja IT-taustaga, praegu Microsoftis töötav Leivo Sepp. „Tuttav rääkis, et on kuskil mingisugused robotid, millega poisid mängivad. Mina ei teadnud robotitest midagi, mõtlesin, et vaatan internetist. Leidsin väga lahedaid roboteid ja tundsin, et see ongi, mida teha tahan.“

Kes teie ringi tegevust toetavad?

„Osa toetusest tuleb Tiigrihüppe Sihtasutuselt, just robotite hankimisel. Ilma selleta oleks ikka väga raske. Aga ülejäänu – see on mu enda raha, mis olen siia investeerinud.“

Puhas enda huvi?

„Jah, täpselt.“

Robootika.COMi põhilise liikmeskonna moodustavad praegu seitse põhikooli-vanuses poissi, aga huvilisi on teisigi. Et robootika on populaarne, seda kinnitab ka MTÜ Robootika eestvedaja Heilo Altin: „Laste robootikavaimustus on kõrge. Hindame seda just robotiteatri külastuste põhjal. Ikka ja jälle jäävad pärast üritust meie juurde lapsed, kes pärivad komplektide hindade kohta. Meie peamine vastus on, et küsige õpetajatelt, et nemad omakorda küsiksid kooli juhtkonnalt võimaluste kohta. Aastas tekib juurde kuskil 10-15 robootikaga tegelevat kooli, kõige suurem kasv oli paar aastat tagasi, kui Tiigrihüppe Sihtasutuse toetus komplektide soetamisele ulatus 80%-ni. Asjast huvitatud koolid saavad pöörduda meie poole. Enamasti näeb protseduur välja selline, et külastame kooli robotiteatriga (robotiteater@gmail.com ), kool saab hea ülevaate meie tegevusest ja võimalustest. Seejärel muretseb kool Tiigrihüppe Sihtasutuse toega komplektid, meie koolitame õpetajad välja ning edasi on juba rännak „musta auku“ nimega robootika, millest väljapääsu enam pole…“

2008. aastal alanud TiigriRoboti projekti käigus on MTÜ Robootika ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel saanud robootikaringid hoo sisse juba sajas Eesti üldhariduskoolis, koolid on kaardistatud siin. MTÜ Robootika korraldab õpetajatele koolitusi, võistlusi õpilastele, tehnoloogiapäevi ja väljasõite koolidesse.

Aga teisipäeva õhtul Robootika.COMis lahendavad poisid programmeerimisülesannet. Leivo Sepp ütleb, et ülesanne on lihtne: „Nad peavad kirjutama programmi, mis trükib ekraanile numbrid kolmekümnest neljakümneni. Peavad kasutama seal üht spetsiaalset programmeerimis-tehnilist võtet, siis saavadki ülesande tehtud.“

Küsin poistelt, kas on lihtne ülesanne, ja saan vastuseks üksmeelse „Jaa!“

Leivo Sepp, igas ringitunnis roboteid kokku ei pandagi?

„Ei, oleme praegu keskendunud programmeerimise õppele. Aktiivne võistlusperiood on läbi saanud, nii tegelemegi rohkem programmeerimisega. Viimasel võistlusel Tartus läks üllatuslikult hästi. Meie ring sai rändkarika, mida antakse eelmisest aastast välja Eesti parimale robootikakoolile, ja meil on selle üle väga hea meel.“

Jutt käib 21. märtsil 2012 Tartus toimunud Koolirobootika võistlusest RoboMiku. Mõõtu võeti seal seitsmel võistlusalal: minisumo (kuni 500 g kaaluvate robotite võistlus), 3 kg sumo, LEGO sumo, Taxi drive, Freestyle, Line following ning raketiauto ehitamine. Taxi drive tähendas robotitele võistlemist täpsussõidus mudellinnas. Freestyle ehk vabaklass andis võimaluse näidata igasuguseid roboteid, mis inimkonda edasi aitaksid. Line following oli joonejälgimise võistlus, kus robotid võistlesid selle peale, kes kõige kiiremini joont järgib. Robotite ehitamisele lisaks said mõõtu võtta ka tehnikahuvilised noored raketiauto kokkupanemises. RoboMikul osales 39 võistkonda kokku 100 õpilasega.

Leivo Sepp: „Ühelgi alavõistlusel me ei saanud esikohta, küll aga koondtulemusena, sest alavõistlustel tulime ikka teiseks või kolmandaks. Mõnes mõttes isegi tore, sest nii said kõik tunnustust ja kõigil oli rõõmu palju.“

Kas olete Eestis üks väiksemaid robootikakoole?

„Ei, robootikakoolid ongi kõik sellised väikesed. Ei ole nii, et ühes ringis käib kümneid ja kümneid õpilasi, olen sellest üldhariduskoolide õpetajatega rääkinud.“

Kui küsin, millised eeldused peaksid ühel robootikast huvituval lapsel olema, on Leivo Sepp kindel, et erilisi eeldusi vaja ei olegi, piisab, kui noorel on huvi arvutite ja programmeerimise vastu.

Tomi-Andre, Ramses, Jaan, Raimond ja Marko-Raul Tallinna 21. koolist, Nõmme põhikoolist ja Tallinna tehnikagümnaasiumist leidsid ringi Robootika.COM üles erinevaid teid pidi: isa töötab IT-alal ja soovitas; Leivo käis koolis ja tutvustas tegevust; ringi blogi meeldis; koolist soovitati. Poistele meeldib nii ehitamine kui programmeerimine, näiteks Ramses on programmeerinud eurokalkulaatori, mida saab kasutada mobiiltelefonis. Jaan on aga valmis meisterdanud 20 kuni 30 robotit. Mõne tegemiseks kulus paar tundi, teise puhul terve kuu. Ühes on poisid ühel meelel: robootika on huvitav, sellega võiks ka oma tuleviku ja töö siduda.

Vaata lisaks:

• Robotid vallutasid Tartus teaduskeskuse
• TiigriRoboti kaasfinantseerimine 2012

Videos annab ülevaate riigiteadustest Tõnis Saarts Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudist.

Allikas: Eesti Ühiskonnaõpetajate Selts (16.04.2012)

• LÕK loodusõpetuse tööraamat 3. klassile
• LÕK inimeseõpetuse ja loodusõpetuse tööraamatud 6. klassile
• LÕK ajaloo õpik 7. klassile
• LÕK ajaloo õpik 9. klassile (vene keeles)

 
Õppevara on mõeldud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppel olevatele õpilastele.
 
Käsikirjade kirjastamiseks ja trükitööde teostamiseks valmistame ette avatud riigihanke dokumente, mille hulgas peab olema 2012/2013 õppeaastaks nimetatud õppevarasid soovivate koolide nimekiri ning tellitava õppevara arv. 
 
Programm ootab koolidelt tänaste teadaolevate andmete põhjal täpsustusi, kui palju LÕK õppekava õpilasi 2012/2013 õppeaastal asub koolis õppima 3. klassi ja 7. klassi (eesti õppekeel) ja kui palju 9. klassi (vene õppekeel). 
 
Link küsitluse lehele 
 
Küsitlusele palutakse vastata hiljemalt 20. aprilliks 2012.
 

Lisainfo: Reilika Kaasik, Sihtasutuse Innove üldhariduse ja seire agentuur, programmijuhi abi

reilika.kaasik@innove.ee
 

Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme õpilased. Tähtaeg on 30. aprill. Essee teemaks on "Tuleviku kool" ja võistlustöölt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal.

Esseekonkursi žüriisse kuuluvad Rein Taagepera, Priit Perens, Halliki Harro-Loit, Toivo Maimets ja Kuldar Rosenberg. Parimad tööd saavad auhinnatud ning avaldatakse Metsaülikooli kodulehel.

Esseekonkurss on sissejuhatus tänavusele metsaülikoolile teemal "Haridus. Haritus" 8.-12.08.2012 Käärikul.

Konkursi statuut:
1.    Eesmärk
Esseekonkursi eesmärkideks on:
-    julgustada noori inimesi haridusreformi teemal kaasa rääkima, oma arvamust avaldama ja algatusvõimet üles näitama;
-    kutsuda mõtlema Eesti arengu peale ja arutlema selle üle, millistest teadmistest on kasu homses ühiskonnas;
-    kutsuda küsima selle järele, kuidas muudab õppimist ja õpetamist kaasaegne tehnoloogia;
-    kutsuda mõtlema õppimisvõimaluste peale erinevates Eesti piirkondades ja erinevatest ühiskonnakihtidest pärit õpilaste seas;
-    tekitada arutelu selle üle, mis praeguses koolisüsteemis on ajale jalgu jäänud ja vajaks muutmist;
-    julgustada seadma eesmärke, millises koolikeskkonnas on hea õppida ja pakkuma lahendusi, kuidas sellist keskkonda saavutada;
-    tunnustada väljapaistvaid noori, kutsudes nad osalema suvisesse Metsaülikooli 2012.

2.    Osalemine
2.1. Konkursil võivad osaleda kõik gümnaasiumiastme (10.-12. klass) õpilased.
2.2. Konkursil osalemiseks palun saata kuni 3 lk pikkune (~ 10 000 tähemärki) essee selgestiloetavas käsikirjas või trükituna SA MÜ aadressil: Kastani 91-5, Tartu 50410 või e-posti aadressil info@metsaylikool.ee. Esseele lisada autori nimi, kool, klass ja kontakttelefon ning e-posti aadress.
2.3. Essee peab olema eestikeelne.
2.4. Essee teemaks on:
„Tuleviku kool“
2.5. Esseelt oodatakse arutelu praeguse ja tulevase Eesti kooli teemal. Teema „Tuleviku kool“ ei ole ulmeline, vaid puudutab reaalset Eesti olukorda. Ehkki elav fantaasia on kirjutamisel abiks, ei oodata fantastikasse kalduvaid töid. Teema lahtimõtestamisel on abiks esseekonkursi eesmärkide silmaspidamine (statuudi p 1).

3.    Ajagraafik
Esseede esitamise tähtaeg on 1. mai 2012.
Konkursi tulemused avalikustatakse SA MÜ kodulehel ja võitjaid teavitatakse e-maili või telefoni teel isiklikult.

4.    Žürii
Esseekonkursi žüriisse on palutud Metsaülikoolis osalenud tunnustatud lektorid ning panelistid. Žürii esimees on prof. Rein Taagepera. Žürii tegevust toetavad Metsaülikooli toimkonna liikmed.

5.    Auhinnad
Peaauhind on esseekonkursi võitja tasuta osalus järgmises Metsaülikoolis, mis toimub 8.-12. augustil 2012 teemal "Haridus. Haritus“. Žürii valikul tunnustatakse silmapaistvaid esseekirjutajaid Metsaülikooli kogumikega „Eesti naine, Eesti mees. Konfliktiennetus“, "Usaldus. Eesti ja maailm" ja "Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine". Žüriil on õigus anda välja mitu peaauhinda või jätta see sobivate kandidaatide puudumisel välja andmata.
Auhindade kätteandmine toimub Tartus. Korraldajad teatavad ürituse kuupäevast SA MÜ kodulehel www.metsaylikool.ee  ja võidutööde autoreid kutsutakse isiklikult.

6.    Võidutööde avalikustamine
Autori nõusolekul avalikustatakse võidutööd SA MÜ kodulehel www.metsaylikool.ee, ajakirjas Akadeemiake ja Metsaülikooli järgmises kogumikus.

Täpsem info:
Liina Kanger
konkursi korraldustoimkonna juht
Tel 56671810
E-post: liina@metsaylikool.ee
www.metsaylikool.ee

Kristiina Kassile on see suur tunnustus esmakordne, Heiki Ernits seevastu on varem võitnud Nukitsa auhinna kolmel korral, märkis Lastekirjanduse keskus oma pressiteates. Lugu ise ei vaja tänu ETV värskelt linastunud lasteseriaalile küllap lähemat tutvustamist. Hääletuses osales 7827 last üle Eesti.

Teise koha vääriliselt kogusid punkte raamatusarjad. Kirjanikest oli edukas soome päritolu eesti lastekirjanik Mika Keränen lastekrimkadega „Peidetud hõbedane aardelaegas“ (Jutulind, 2009), „Vana roosa maja“ (Jutulind, 2010) ja „Salapärane lillenäppaja“ (Keropää, 2011), kus seiklevad viis nutikat Supilinna last ja üks prantsuse buldog. Illustraatori teine koht kuulub noorele kunstnikule Maigi Magnusele sarja „Jänku-Jussi lood“ I-IV (Lasteveeb, 2010-2011) illustreerimise eest. Jänku-Juss on laste ammune tuttav portaalist Lastekas.ee.

Kolmas koht on lõbusate raamatute päralt. Kristiina Kassi „Peeter ja mina“ (Tänapäev, 2009) sisaldab lühilugusid seitsmeaastase Ingli ja tema vanema venna pöörastest ettevõtmistest. Kogenud lasteraamatukunstniku Anni Mägeri illustreeritud „Mai tänava hiired“ (TEA Kirjastus, 2010, autor Urvi Grossberg) püüab pilku värvirõõmsate piltidega ja kaanega, mille nurga raamatu vallatud peategelased sakiliseks on närinud.

Esimene Nukitsa konkurss toimus 1992. aastal. Võitjad aastatest 1992-2010 on
kirjanikud Voldemar Miller, Henno Käo (kahel korral), Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Andrus Kivirähk (kolmel korral) ning kunstnikud Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Edgar Valter (kahel korral), Tarmo Tali, Karel Korp, Heiki Ernits (kolmel korral), Anni Mäger.

Teavet Nukitsa konkursist ja XI Nukitsa konkursi täielikud edetabelid leiab Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt  www.elk.ee