Nõukogu tööd juhatab PISA strateeg Andreas Schleicher, kes on OECD peasekretäri erinõunik haridusküsimustes ja OECD hariduse direktoraadi asejuht, märgib haridusministeerium oma pressiteates.

Nõupidamise teemaks on PISA 2012 uuringu andmete analüüsimine ja PISA 2015 ettevalmistamine. PISA 2012 keskendub eelkõige 15-aastaste õpilaste matemaatilise kirjaoskuse ja PISA 2015 loodusteaduslikule kirjaosku se hindamisele.

On tähelepanuväärne, et 2012. aastal hindab PISA uuring lisaks matemaatilisele kirjaoskusele ka õpilaste finantsalast kirjaoskust. 2015. aastal on lisaks õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse hindamisele kavas uurida ka probleemide lahendamisoskust.

„PISA uuring annab riikide haridussüsteemide arengule olulist tagasisidet. Riikide tegevusmustreid haridussüsteemi arendamisel ei saa kopeerida, kuid teiste ettevõtmistest saab ideid oma süsteemi täiustamiseks,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing. “PISA pole võidujooks õpilaste paremate tulemuste nimel. Eesmärgiks on noorte inimeste võimete arendamine, et paremini hakkama saada muutuvas maailmas ja anda maksimaalne panus ühiskonna arengusse“.

Viimases, 2009. aastal läbiviidud PISA uuringus osales 65 riiki, neist 34 OECD liikmesriiki ja 31 partnerriiki. Toonase uuringu tulemuste kohaselt olid Eesti õpilased Euroopa riikide seas funktsio naalses lugemises 2. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. kohal ning matemaatilises kirjaoskuses 3. kohal. Maailmas olid Eesti õpilased funktsionaalses lugemises 7. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 5. ja matemaatikas 10. kohal.

Täpsemalt PISA testi kohta loe ja vaata siit.

PISA läbiviimise periood Eesti koolides kestab 16. aprillist kuni 4. maini, märgib Sihtasutus Innove oma pressiteates.
 
2012. aasta uuringu põhirõhk on matemaatikal, uuritakse matemaatilist kirjaoskust. Kõik Eesti koolid osalevad ka elektroonilises testis. Lisaks osaleb ligi 1200 õpilast ka finantskirjaoskuse uuringus, et selgitada välja, kui teadlikud on meie noored finantsalastes küsimustes. Õpilased vastavad uuringu käigus matemaatika, loodusteaduste ja lugemise valdkonna küsimustele ning täidavad kodu ja kooli puudutava taustaküsimustiku. PISA testi ülesanded on praktilise taustaga. Eesmärgiks on hinnata, kas 15-aastane noor inimene on kohustusliku haridusperioodi lõpuks omandanud vajalikud pädevused, et oma eluga hakkama saada.

Testimisel kasutatavate ülesannete teemad on rahvusvahelised ning vajadusel kohandatud konkreetse riigi tingimustega. Ülesandeid eeltestiti kõikides uuringus osalevates riikides, Eestis toimus PISA 2012 eeltest 2011. aasta kevadel.
 
Rahvusvahelist õpilaste võrdlusuuringut PISA korraldab Maailma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning selle läbiviimist Eestis koordineerib SA Innove. PISA uuring toimub iga kolme aasta tagant. Erinevate riikide õpilaste teadmisi mõõdetakse kolmes valdkonnas: loodusteadustes, matemaatikas ja funktsionaalses lugemisoskuses. Tänavu osaleb uuringus 67 riiki. Eesti osales PISA uuringus esmakordselt 2006. aastal. 2009. aastal oli Eesti üle maailma 65. riigist lugemisoskuses 13. kohal, loodusteadustes 9. kohal ja matemaatikas 17. kohal.
 
PISA 2012 uuringu tulemused tehakse teatavaks detsembris 2013.

Foto: Dreamstime

Põlvkondadevaheline solidaarsus mängib olulist rolli mitte ainult Euroopa paremat tulevikku silmas pidades, vaid ka meie oma eludes. Vanemad ja nooremad inimesed, kes veedavad omavahel koos aega perekonniti või kogukonnas, saavad üksteiselt palju õppida, rikastades seeläbi oma elukogemust ja mõistes teineteist paremini.

Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta raames soodustatakse põlvkondadevahelise dialoogi koolidesse jõudmist üle kogu Euroopa. Kõiki koole kutsutakse korraldama generations@school teemapäeva 29. aprilli paiku, mil tähistatakse Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse päeva. Päeva eesmärgiks võiks olla vanemate inimeste klassiruumi kaasamine, et arutada koos õpilastega, kuidas saaks ehitada paremat ühiskonda noortele ja vanadele. Õpilased saavad kuulda vanemate inimeste lugusid/kogemusi ning vanemad jällegi noorte unistustest ja hirmudest. Las nad peegeldavad omavahel, mida neil on võimalik teineteiselt õppida või mida nad saaksid ühise tuleviku nimel koos teha.

Projekti kodulehelt leiab mitmeid mõtteid, kuidas teemapäeva koolis läbi viia, aga kindlasti ei peaks need ideed teie oma mõtteid mingil moel piirama. Kui te olete läbi eTwinningu partnerlussuhtes mõne teise kooliga, võib kasutada sõpruskoolide keskkonda, et oma ideid ja kogemusi partneritega jagada, lisades projektile sel moel ka rahvusvahelise mõõtme, samal ajal saavad õpilased näha, kuidas toimib põlvkondadevaheline suhtlemine mujal Euroopas.

Projekti kodulehel generations@school on võimalik jagada oma kogemusi ja riputada üles pilte (fotosid või joonistusi) virtuaalsele Euroopa kaardile. Selliselt osaleb teie algatus Euroopa võistlusel, mille tulemusena valitakse igast riigist välja üks silmapaistev generations@school projekt auhindamiseks. Iga osalev kool või klass saab projektis kaasa tegemise eest diplomi, mille läbi tänatakse kõiki õpilasi ja õpetajaid oma pühendumuse ja solidaarsuse eest. Lööge kindlasti kaasa!

Vaata ka Aktiivsena Vananemise ja Põlvkondadevahelise Solidaarsuse Euroopa Aasta 2012 kodulehte 

Refereeritud: eTwinning.net portaalist

Pikemalt kirjutab teemast koha peal käinud Mikk Salu. Vaata edasi Postimees.ee lehelt.

Foto: Dreamstime

Lõimitud aine- ja keeleõppe nädala lõpetab täna CARAP ehk mitmekeelse ja -kultuurilise õppe meetodi koolitus, mis on välja töötatud Austrias Grazi Euroopa nüüdiskeelte keskuses. Meetod lähtub õpetuses tegevustest, mis toetuvad eri keelte ja kultuuride mitmekesisusele. Koolituse viivad läbi Petra Daryai-Hansen Roskilde Ülikoolist Taanist ja Anna Schröder-Sura Justus-Liebig Ülikoolist Saksamaalt.

Lõimitud aine- ja keeleõppe nädala varasematel üritustel tutvustati teises keeles õppimise, sealhulgas keelekümblusprogrammi valdkonnas korraldatud teadusuuringute tulemusi ning ainete ja keele lõimimise olulisust emakeelses õppes. Uuringud näitavad, et õpilaste aineteadmisi ei mõjuta see, kas õpitakse emakeeles või teises keeles. Kõikides uuringutes tõusis kesksele kohale õpetaja ja tema õpetamisoskused, mis mõjutavad oluliselt õpilaste teadmisi.

Aprilli lõpuni leiavad aset lõimitud aine- ja keeleõpet tutvustavad ettevõtmised nii Virumaal, Tallinnas, Tartus kui ka Valgas. Maavalitsused, omavalitsused ja haridusasutused korraldavad aine- ja keeleõppe ühendamisel saadud kogemusi nii avatud uste päevade, näituste kui seminaride vormis.

Allikas: haridus- ja teadusministeeriumi pressiteade

Kaheksal riigil või piirkonnal (Eesti, Taani, Leedu, Madalmaad, Rootsi, Norra, Wales ja Belgia flaamikeelne kogukond) on ettevõtlushariduse edendamiseks välja töötatud eristrateegiad ning 13 riigis (Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Soome, Kreeka, Ungari, Island, Liechtenstein, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Türgi) on ettevõtlusharidus osa riiklikust strateegiast elukestva õppe, noorsoo või majanduskasvu valdkonnas.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou ütles: „Ettevõtlusharidus on edasise majanduskasvu edasiviivaks jõuks ja aitab meil tulevasi ettevõtjaid inspireerida.“

Aruanne, mis kannab pealkirja „Ettevõtlusharidus Euroopa koolides”, annab ülevaate 31 Euroopa riigi ja viie piirkonna kohta ning näitab, et pool Euroopa riikidest tegeleb haridusreformidega, mis näevad ette ettevõtlushariduse tugevdamist.

Aruandest ilmneb, et ettevõtlusharidust tunnustatakse selgesõnaliselt kahe kolmandiku uuritud riikide alghariduse õppekavades. Kuigi ettevõtlust ei õpetata algkoolis eraldi õppeainena, on pool riikidest määratlenud õpitulemused, mis seostuvad ettevõtlikkusega ning selliste oskustega nagu algatusvõime, riskivalmidus ja loovus.

Androulla Vassiliou: „Kui Euroopa soovib konkurentsis püsida, peab ta investeerima oma inimestesse ja nende oskustesse ning nende võimesse kohaneda ja uuendusi luua. See tähendab, et meil Euroopas tuleb suhtumist julgelt muuta ettevõtliku hoiaku suunas ning esimese sammuna tuleks ettevõtlusvaimu juurutada juba haridusetee alguses.”

Aruandest ilmneb ka, et tosinkond riiki toetab ettevõtlusharidusega seotud algatusi, nagu tihedam koostöö hariduse ja ettevõtluse valdkonnas ning tudengite juhitavate väikeettevõtete asutamine, kuid üksnes kolmandikus Euroopa riikidest on olemas üldsuunised ja õppematerjal ettevõtluse õpetamiseks.
 
Allikas: BNS

Õppekäigud viivad pedagooge lisaks Peipsi lääne-rannikule ka Kõrvemaale, Läänemaale, Võrumaa parkidesse ning Põhja-Lätis asuvasse Gauja Rahvusparki ja Riiga. Igal ekskursioonil osaleb ligi kolmkümmend aktiivset õpetajat viiest maakonnast: Tartumaalt, Võrumaalt, Põlvamaalt, Valgamaalt ja Jõgevamaalt. Õppekäike aitab Peipsi Koostöö Keskusel korraldada Eesti Geograafiaõpetajate Ühing.

Projektijuht Katrin Saart: „ Need õppekäigud on väga vajalikud, et anda õpetajatele uusi ideid ja näidata häid võimalusi looduse- ja kultuuriteemaliste retkede korraldamiseks. Kindlasti kujuneb väga huvitavaks käik Põhja-Lätisse – seda võimalust ei ole paljud õpetajad õppekäikude võimaliku sihtkohana üldse teadvustanud.“

Õppereiside lõpuks valmib läbitud teekondasid tutvustav kogumik, mis on õpetajatele edaspidi abimaterjal õppereiside tegemisel. Sinna koondatakse kokku iga piirkonna kohta soovituslik teekond, huviväärtuste kirjeldused, linke ja viiteid seonduvale kirjandusele, pilte, töölehti õpilastele jms. 2012.a novembris internetis (http://www.ctc.ee/) avalikustatavast materjalist võivad lisaks õpetajatele uusi reisiideid otsida ka teised huvilised, pered ja sõpruskonnad.

Õppereisid ja teekondadest tutvustava kogumiku koostamine saavad teoks tänud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.
 
Lisainfo: Katrin Saart, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht, tel 56 955 985, katrin.saar@ctc.ee

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade

Kuulajatel-kaasamõtlejatel, keda oli kogunenud rohkemgi kui Nukuteatri saal mahutas, 11. märtsil arvamusi-ettepanekuid jagus. Oodatuim ettekanne oli kindlasti haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo oma. Minister mõtiskles selle üle, millest viimane pool aastat tihedalt juttu olnud: muutusteta Eesti hariduskorralduses edasi enam ei saa.

«Eesti haridus on täna seisus, kus mitte keegi pole rahul. Hariduslik kihistumine Eestis kasvab: õpetajad ei ole rahul, õpilased ei ole rahul, ühiskond ei ole rahul. Nende ühiskonnagruppide rahulolematus on väga lihtsalt sõnastatud: palka oleks vaja õpetajatele maksta, koormus võiks väiksem olla, huvitav võiks koolis olla ja sellest, mis koolist kaasa saab, sellest võiks tulevikus tolku olla,» lausus minister Aaviksoo.

Eesti hariduskulud on ministri sõnul muu maailmaga võrreldes silmapaistvad: 7% SKPst. Samas õpetajate palkadeks läheb hariduskuludest vähem kui 40%. „Soomes on see protsent 52, OECD riikides keskmiselt 60. Oleks meil nii nagu Soomes, oleks õpetaja palk 1000 eurot kuus, kui nagu OECD riikides, siis rohkemgi,“ tõdes haridusminister. 
 
12 punkti, mis päästavad reformi

Jaak Aaviksoo loetles ka 12 põhipunkti, millest lähtudes ta eelseisvat haridusreformi ette valmistab ning mis on ka valitsuskabinetile esitatud.

1. Vastutus põhi- ja keskhariduse juhtimise, rahastamise ja korraldamise eest tuleb jaotada selgelt kohalike omavalitsuste ja riigi vahel.
2. Koolivõrgu kujundamisel suurendatakse riigi ja KOVide koostööd eelkõige läbi investeeringute suurema koordineerituse.
3. Koolivõrgu kavandamisel lahendatakse muuhulgas koolitranspordi ja õpilasmajutuse probleemid.
4. Keskharidust (nii üld- kui kutseharidus) tuleb käsitleda kui tervikut.
5. Põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine lahutatakse.
6. Üldhariduse ümberkorraldamise kava peab hõlmama ka hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamist.
7. Õpetaja töö korraldamisel lähtutakse õpetaja ametist kui tervikust. Kindel kuupalk, ametipalk, mis sõltub kvalifikatsioonist ja töö tulemuslikkusest.
8. Suurendatakse koolijuhi rolli ja vastutust.
9. Haridusasutuste tegevuskulude planeerimisel seatakse esikohale õpetajate palgatõus.
10. Vaadatakse ümber õppevahendite hange ja korraldus.
11. Õpilaste õpi- ja õpetajate õpetamiskoormuse vähendamine.
12. ELi järgmisel finantsperioodil kavandatakse meetmeid eelkõige koolivõrgu ümberkorraldusteks ja õpetajate palkade kasvuks.

Isiksusekesksus on oluline

Tartu ülikooli professor Marju Lauristin tuletas kuulajatele meelde, et kool ei ole ühiskonnas eraldiseisev nähtus. „See, kuhu püüame Eesti kooli viia ja arendada, on peegeldus ühiskonna muutunud nõudmistest. Toimumas on põlvkondade vahetus, uus põlvkond näeb teistsuguseid probleeme, lähtub teistsugustest väärtustest,“ lausus Marju Lauristin. Tema sõnul on eriti oluliseks muutunud eneseväljendus. Isiksuse autonoomiat, isiksuse loomingulisust kasvatav ja arendav kool on aja nõue. See teadmine ühiskonnas küll krigiseb ja krigiseb, aga muutusteni siiski ei jõua. Miks? „Innovaatilisus tekib varases eas, mitte nii, et 40 aastat ei ole olnud nõus midagi muutma ja nüüd hakkan innovaatiliseks,“ tõdes ettekandja.

Alusharidus on kõige alus

Haridusteema on paljus Eesti jätkusuutlikkuse teema. „Me peame lähtuma iga lapse väärtuslikkusest Eestile, kogu kooli arengu seadma sellele alusel, kuidas meie lapsed sünnivad, kasvavad, kuhu liiguvad, mis neist pärast õpinguid saab,“ rõhutas ettekandja korduvalt isiksusekeskust.

Marju Lauristin rääkis ka alushariduse tähtsusest, sealt saab hariduslik kihistumine alguse. Lapsed tulevad erineva taustaga ja võimalustega kodudest, neil on erinev ettevalmistus, ja erinevus jätkub alushariduses. „See tekitab illusioone väga edukatest koolidest, kus tegelikult on taga väga edukad pered,“ lausus ettekandja.

Marju Lauristin tõdes ka, et õpetaja tunneb end Eesti ühiskonnas alla keskmisena, mis on täiesti lubamatu. "See madal enesepositsioneering ja kurtmine, et ühiskonna suhtumine õpetajatesse on negatiivne, on korrelatsioonis kuvandiga õpetajast, kes püüab täita kõiki talle pandud nõudeid," kõneles Lauristin. Et see muutuks, peaks ühiskond nägema õpetaja erinevaid rolle, kuid seda segab tugev aineõpetaja kuvand.

Ettekandja sõnul tuleb põhikoolis rohkem rõhku panna sellele, milline on õpetatavate ainete roll maailmas, teaduslikkus tuleb juurde gümnaasiumis. Samuti tuleks rohkem rõhku panna rõhku väärtuskasvatusele, sest see määrab suuresti, missuguseid otsuseid hakkame täiskasvanuna tegema. 

Tule ja anna oma hääl parimale tööle. Hääletamine kestab 20. aprilli 2012 kella 9.00-ni.

Enim "meeldib" märke saanud töö on võtja ning auhinnad on väärikad.

Laekunud tööd leiad http://startit.ee/foto-ja-videokonkurss-koik-on-it-2.

Ta rääkis ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et koolid võiksid julgemini oma plaane ellu viia ning riik ei peaks tingimata eestvedajaks olema. Tamjärv on seisukohal, et võimalikult paljude keelte hea valdamine pole gümnaasiumi lõpetamisel oluline, pigem tuleks parandada kahanevat emakeele oskust.

"Minu unistus on see, et ei tohiks kinni panna algkoole. Kolme või nelja klassiga koole võiks pigem rohkem olla. See on vanus, kus lapsed ei tohiks rännata," rääkis saatekülaline. Seevastu gümnaasiumide koomale tõmbamist ei pea ta probleemiks.