Meie koolide reeglistikku ja poliitikat vaadates võivad siinsed mõtted tunduda üsna vastakad ja tekitavad kindlasti erinevaid mõtteid. Tihtipeale on ilmselt õpetajatel tunne, et küll meie teame paremini ja õpilane ise ei oska veel hinnata, mis talle lõpuks kasu toob. Ometi on mitmetel mõtetel siin tõepõhi all ja tegelikult on ju ka õppimine edukam, kui õpilane on rõõmus ja õnnelik. Mõelgem siis hetkeks, kuidas need mõtted meie kooli konteksti sobituksid.

Lisa Nielseni 10 ideed, mis võivad kaasa tuua suuri muudatusi

1. Kodutöö - loobuge sellest. Algklassides ei peaks koduseid töid üldse andma. Põhi- ja keskastmes – iseseisvaks tööks peaks jätma ainult teatud laadi ülesandeid. Lastele ei ole vaja tekitada teist vahetust. Kas me tõesti ei kujuta ette, kui palju õnne vaba aeg lastele toob? Sellega kaasneb laste poolt hea tahe ja positiivne suhtumine õppimisse.
2. Väline motivatsioon – loobuge sellest. Ärge premeerige lapsi pulgakommiga hea käitumise eest. Lapsed ei pea saama auhindu, et käituda vastavalt täiskasvanu soovile. Uurimused näitavad, et see tekitab pigem negatiivseid tulemusi, seda tuleks vältida.
3. Varajane tundide algusaeg – meie koolid on täis lapsi, kes pooleldi magavad, on pooleldi ärkvel, paljud neist on õnnetud. Las nad magavad, see ei tapa meid.
4. Mobiiltelefonide keeld – kui te ei suuda hoida laste tähelepanu võideldes mobiiltelefonidega, ei ole see õpilaste süü.
5. Sotsiaalse meedia kasutuskeeld – õpilastel on kogu maailm sõrmeotstel... välja arvatud koolis. Mõelge välja, kuidas ühendada oma õppetöö maailmaga. Veel parem, las lapsed teevad seda ise.
6. Väljaküsimise piiramine – ärge käskige lastel oodata tualeti kasutamise vajadusega, lubage neil minna, kui on vaja.
7. Toidu tarbimise piiramine – ärge keelake söömist klassiruumis. Kui lapsed on näljased, siis nad peaks sööma.
8. Vahetundide ja suhtlemisaja piiramine – las nad mängivad, lõdvestuvad, suhtlevad.
9. Halb toit – pakkuge paremat toitu, las lapsed ise uurivad ja koostavad ning otsustavad menüüde üle.
10. Õpilaste vaigistamine – andke õpilastele hääl otsustamiseks kooli poliitika, protseduuride või põhimõtete sätestamisel. Nemad on ju need, kelle jaoks kool toimib, nendel peaks olema õigus selle toimimise osas sõna sekka öelda.

Tundub ju lihtne? Mis veel? Mida teie saaksite ära teha koolis, kus te töötate? Kommenteerige siin või artikli autori kommentaariruumis ja jagage oma mõtteid ning strateegiaid, kuidas õpilasi koolis õnnelikumaks teha, alustage kohe nüüd.

Refereeritud: The Innovative Educator 

Sel aastal osalevad olümpiaadil 25 gümnasisti 16 koolist üle Eesti. Olümpiaadil tuleb proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Seekordsed ülesanded on kõik toiduteemalised.

Soome keele olümpiaad on üks paarikümnest Eestis korraldatavatest koolinoorte aineolümpiaadidest. Olümpiaadide korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool ja rahastab haridus- ja teadusministeerium. Olümpiaadi sisulise poole eest vastutavad Tartu ja Tallinna ülikooli soome keele õppejõud ja praktilise korralduse eest Soome Instituut. Olümpiaadi korraldamist toetab ka Soome Suursaatkond Eestis.

Eesti koolides õpitakse soome keelt peamiselt kolmanda võõrkeelena gümnaasiumis. Alates käesolevast õppeaastast saab uue riikliku õppekava järgi soome keelt valida ka teiseks ehk B-võõrkeeleks. Eestis on kolm kooli, kus alustati möödunud sügisel soome keele õpetamist 6. klassis. Need on Jõgeva ühisgümnaasium, Tartu Mart Reiniku põhikool ja Viljandi maagümnaasium. Sügisel lisandub uue koolina Pärnu Ülejõe gümnaasium. Kõiki koole on toetanud stardirahaga haridus- ja teadusministeerium. Käesoleval õppeaastal õpetatakse soome keelt 34 Eesti koolis.

Lisainfo: Maarja Keba, Soome Instituudi kultuurisekretär, soome keele olümpiaadi korraldava komisjoni esimees, tel 7427 096

Allikas: BNS

Ettevõtteid pigistab aga enim kvalifitseeritud töökäte puudumine, sest ülekaalukalt ostustatakse kõrghariduse kasuks, vahendab ERRi uudisteportaal eile Eesti Koostöö Kogu hariduskonverentsil räägitut.

"Koolireformist oleme aastaid rääkinud ja see on üks suuremaid kulukohti täna," rääkis Veskimägi konverentsil "Koolivõrk korras: kuidas edasi?".

Ta tõi näite ühe valla koolist, kus käib 20 õpilast, kellega tegeleb 57 inimest. "Niisuguseid näiteid võib tuua rohkem kui kümneid," lisas ta.

Suur osa sellest rahast kavatsetakse ministrite heakskiidul nüüd eraldada hoopis haridusminister Jaak Aaviksoo kavandatavale koolivõrgureformile stardipaugu andmiseks.

Haridusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik ei soovinud plaane enne ministrite kabinetiarutelu veel üksikasjalikult tutvustada, kuid kinnitas, et koolivõrgu investeeringud on ERM-ist ülejääva raha jaotamise puhul jutuks.

Ta rõhutas siiski, et debatt keskendub sellele, kuidas ja mis tingimustel võiks seda raha koolivõrgu heaks kasutada.

Allikas: BNS

Artikkel Eesti Päevalehes

Open Course Ware (OCW - avatud kursusematerjalid) on tasuta ja digitaalne haridusalaste materjalide kogum kõrgkoolidele. OCW Consortium on ülemaailmne keskkond, mis koondab enda alla sadu kõrgkoole ning hariduslikke organisatsioone, kes on pühendunud OCW arendamisse ja selle globaalse mõju kasvatamisse.

Yale - 35 tasuta kursust
Igal kursusel on oma lektorid ning kõrgekvaliteedilised videod, millele on lisatud erinevaid kursuse materjale nagu ainekavad, soovituslik kirjandus, eksamid ja probleemülesanded.

Khani Akadeemia - tuhanded tasuta kursused
Tasuta maailmatasemel haridus igaleühele igas kohas. Kõik lehekülje materjalid on kõigile tasuta kättesaadavad, pole oluline, kas sa oled õpilane, õpetaja, koduõppija, direktor või täiskasvanud õppija, kes pöördub tagasi õppetöö juurde 20 aastase pausi järel.

Notre Dame - 72 tasuta kursust
Notre Dame on ühinenud OCW Consortiumi ülemaailmse kogukonnaga, mis on pühendunud avatud kursusematerjalide arendamisse. Notre Dame'i osalus on seotud eesmärgiga pakkuda kohta arutelude jaoks, kus katoliiklik mõtlemine on seotud erinevate kunstide, teaduste, erialade ja muude inimloovuse küsimustega.

Michigani Ülikool - 77 tasuta kursust
Siit leiab kasutamiseks tasuta materjale alates erinevatest kursustest või videotest kuni tarkvara vahendite ja õpilastöödeni – kõike seda on võimalik alla laadida ja omavahel sobitada.

Kaplinna Ülikool - 148 tasuta kursust
Õppesisu: ainekavad, kursused, moodulid, õpiobjektid, loengukonspektid, esitlused ja andmekogud. Vahendid: sisuarendamine, veebipõhised õpikogukonnad ning tarkvara, mis toetab avatud õppe sisu loomist, edastamist, kasutamist ning arendamist.

California Ülikool - 247 tasuta kursust
Ülikool algatas oma avatud kursusematerjalide initsiatiivi 2006 aasta novembris ja oli esimene lääneranniku ülikool, kes liitus OpenCourseWare Consortiumiga. Initsiatiiv areneb kiiresti ja igas kuus lisandub kümmekond uut kursust.

Tufts'i Ülikool - 49 tasuta kursust
Bioloogia, psühholoogia, veterinaaria, meditsiin, globaalpoliitika, geneetika ja palju muud.

Weber State University - 7 tasuta kursust
Tervishoid, õigus, briti kirjandus, informaatika ja muud kursused.

Johns Hopkins Bloomberg'i School of Public Health
See tervishoiukool pakub OCW raames ligipääsu kooli kõige populaarsematele tervishoiuga seotud kursustele.

IE Ülikool - 10 tasuta kursust
IE Ülikool pakub kursusi majandus- ja juhtimisvaldkonnast.

Capilano Ülikool - 23 tasuta kursust
Capilano pakub kindlat akadeemilist alust ja on pühendunud uutele innovaatilistele programmidele, et vastata tarbija ootustele. Pakutakse nii ettevalmistavaid kursuseid, ülikoolide vahetuse kursuseid, äri- ja haldusalaseid õpinguid, loovus-, tarbekunsti ja tervisealaseid programme ning lisaks erinevaid teenuseid, mis toetavad õppimist ning edu.

Kaplan'i Ülikool - 11 tasuta kursust
Kaplan’i Ülikooli pakutavad kursused kuuluvad erinevatesse valdkondadesse - majandus, informaatika, õigusteadus, meditsiin jm.

Jersey Tehnoloogia Instituut - 20 tasuta kursust
NJIT (New Jersey Institute of Technology) on ülemaailmse OpenCourseWare Consortium liige. NJIT’s avatud kursusematerjalide lehekülg pakub kursusi erinevatest valdkondadest (sotsiaalteadused, realaained, ärijuhtimine, inseneriteadused jne), mis on organiseeritud kursusteks. Mõned kursused on kättesaadavad videona, mõned audiofailidena. Mõne kursuse puhul on avaldatud ka loengukonspektid ning esitlused.

Novell, Inc - 20 tasuta kursust
Arvutivaldkonna ja peamiselt Linuxi administreerimisega seotud kursused.

People's Open Access Education Initiative - 16 tasuta kursust
Kursused põhinevad avatud hariduse vahendite kontseptsioonil, need on internetis tasuta kättesaadavad. Kursuste teemaks on tervishoid ja meditsiiniline haridus. Sihtrühmaks on piirkonnad, kus nii hariduse kui ka tervishoiuteenuste kättesaadavusega on probleeme.

Suurbritannia Avatud Ülikool - 606 tasuta kursust
Avatud Ülikool (The Open University) pakub üle 600 veebipõhise kursuse algajast edasijõudnutele, tunnist kuni 50 tunnini. Oma saavutuste jälgimiseks tuleb täita ülesanded ning neid on võimalik võrrelda näidisvastustega. Keskkonnaga liitumine on tasuta ning võimaldab jälgida oma edusamme, pidada läbi foorumite ühendust teiste õppijatega ning leida vajalikud vahendid, mis aitavad sul õppida.

MITx 
6.002x (Circuits and Electronics) on kursus, mis on mõeldud üheks esimesks kursuseks, mida elektroonikainseneri või elektroonikainseri ja arvutiteaduse eriala tudengid läbivad. See on MITis selle eriala eeldusaineks.

Kui sa selle kursuse edukalt läbid, saad selle kinnituseks elektroonilise sertifikaadi, mis tõestab, et oled MITx pilootkursuse läbinud. Tunnistuse saamiseks ei ole vajalik enda identiteedi sertifitseeritud kinnitamine ega eksamite tegemine testimiskeskuses.

Tasuta kursuste kataloog
Refereeritud: Michelle Marie "Thousands of FREE College Courses Listed By Institute" (veebruar 2012)

Tegu on komplekseksamiga, mis peab koosnema kolmest osast: sotsiaalainete plokk, loodusainete plokk ja kooli õppesuunda kajastav plokk. Ja see on ka praktiliselt kõik, mis seaduse poolt on ette antud, kõige muu suhtes on koolidele jäetud vabad käed: eksami vormi, pikkuse, eksamiülesanded ja hindamiskriteeriumid töötab välja iga kool ise. Ühelt poolt väga suur vabadus, teisalt nii suur vabadus, et ajab segadusse: kas tõesti mingeid raamnõudeid ette ei anta? Tulebki kõik ise teha?

Kvaliteetsete eksamiülesannete koostamine, mis oleksid eeltestitud, hindamiskriteeriumid paigas ning mis lõppkokkuvõttes tõesti näitaksid õpilaste teadmiste taset, on tegelikult omaette teadus. Poole tunniga ja põlveotsas neid ülesandeid ei tee. Kui panna kokku liiga raske eksam, võib noorel jääda gümnaasium lõpetamata. Kui liiga kerge, siis ei anna see mingit tagasisidet ei õppimise ega õpetamise kvaliteedi kohta.

20 pilootkooli saavad koolitust

Et koole veidigi eesootavaks ette valmistada, korraldati SA Innove  ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames 2011. aasta sügisel konkurss 20 pilootkooli leidmiseks, kes saavad osa koolitustest ning keda juhendatakse eksami eristuskirja (kirjelduse) ja näidiseksamitöö väljatöötamisel.  SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse koordinaatori Ada Lumiste sõnul on igas meeskonnas neli-viis inimest: loodusvaldkonna esindaja, sotsiaalvaldkonna esindaja, juhtkonna ja kooli õppesuuna esindaja. Esimene seminar peeti novembris 2011. Seejärel koostasid koolitusel osalenud eksami eristuskirjad, mida analüüsisid eksperdid ning saatsid koolidele ka tagasiside. Märtsis toimus kolm valdkonnapõhist koolitust: eraldi loodusainetele, sotsiaalainetele ja kooli õppesuunale. "Nüüd on meeskonnad koolides tagasi uue ülesandega: koostada näidiseksamitööd,“ selgitas Ada Lumiste. 

Komplekseksam ei ole harjumuspärane koolieksam

2012. aasta sügiseni kestev koolitus on pilootprojekt, millele ka haridus- ja teadusministeerium, eksamikeskus  ning SA Innove suuri lootusi panevad just tagasiside mõttes. „2014. aastal muutub välishindamise põhimõte,“ lausus eksamikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa.  „Ka täna on koolil koolieksami kogemus, aga komplekseksam on täiesti uus asi. Uudne on see, et kool ise otsustab, milline on eksami ülesehitus, kui suure osa eksamist hõlmab loodusainete, kui suure sotsiaalainete osa ja kui palju testib eksam kooli õppesuunda. Kas eksam kestab kaks tundi või toimub see kahel päeval, on see suuline või kirjalik, kas eksam sisaldab praktilisi töid või on ainult teooriaküsimused – kõik  on iga kooli enda otsustada. Täielik vabadus! Seda küsivad ka koolitatavad  meeskonnad,  et kas õigusaktides pole tõesti mitte midagi ette antud. Ei ole. On vaid öeldud, millised on eksami osad."

Pilootprojekti eesmärk ongi välja selgitada, mis on need teemad ja valdkonnad, kus kool komplekseksami ettevalmistamisel tuge ja abi vajab. "On see ülesande või eksamitöö koostamine, hindamine? Tagasiside kahekümnelt koolimeeskonnalt on oluline, plaan on selle põhjal välja töötada näidis- või juhendmaterjalid,“ selgitas Aimi Püüa ja rõhutas veelkord: mitte standardid, vaid just juhend- või näidismaterjalid.

Koolid soovivad näidisülesandeid

Ada Lumiste heidab kiire pilgu senisele tagasisidele: „Tagasiside põhjal võib öelda, et koolid soovivadki konkreetseid näiteid, ülesande tüüpe, hindamiskriteeriume, koguni ülesannete kogumikke, tegelikult sooviti ka mingeid raamnõudeid. Nii et see vabadus on tekitanud ka natuke segadust…Soovitakse ka riiklikku näidisülesannete andmepanka ja kindlasti kolleegidelt häid praktikaid.“

Aimi Püüa lisas, et kui soovime saada kvaliteetseid eksamiülesandeid, millel on kõik näitajad paigas, on palju nõuda, et iga kooliõpetaja nende koostamisega ise hakkama saab. See kõik nõuab õpetajalt palju ajaressurssi ja spetsiaalseid teadmisi testimisest. "Meeskondadest ongi välja tulnud, et vajatakse koolituste tuge ja teisalt ülesandeid. Jah, eksamikomisjon koolis võib valida küll, mis tasemele, mis raskusastmega eksamitöö kokku pannakase, aga mingeid tüüp- ja näidisülesandeid vajatakse, neid võiks ette anda. Ja just sellepärast, et õpetaja saaks keskenduda ikkagi põhilisele ehk õppetööle." Kvaliteetne ülesanne tähendab Püüa sõnul seda, et see on koostatud, eeltestitud, keeletoimetatud, kolleegide poolt üle vaadatud ja hindamiskriteeriumid on paigas. "See on väga mahukas töö.“

Igaüks teeb ise ülesandeid?

Koolid on huvitatud kooli õppesuunda puudutava eksamiosa tegemisest, kuid loodus- ja sotsiaalvaldkonna puhul eelistatakse pigem, et kuskilt tulevad valmisülesanded või oleks ülesannete pank, kust sobivad välja valida. "Praegu tundub, et liiga mahukas on kogu eksamit nii ette valmistada, et iga kool teeb ise ka eksamiülesanded,“ tõdeb Ada Lumiste.

See tundub tõesti ressursi raiskamisena, kui iga viimne kui gümnaasium Eestimaal teeb oma füüsikaülesanded, oma bioloogiaülesanded, oma ühiskonnaõpetuse ülesanded…

„On hea, et meil on kaks aastat aega ja et on praktikute meeskond, kes püüab eksamitöö koostamise algusest lõpuni läbi teha. Ja kui on näha, et tõesti on teatavad valdkonnad, kus pole mõistlik, et iga kool eraldi teeb ülesandeid – see pole lihtsalt efektiivne -  siis on aega teha ka vastavaid otsuseid, kuidas koole toetada," lisas Aimi Püüa. "Sest see on väga suur vastutus, mis koole ees ootab.“

Jälgige infot, viige end kurssi!

Kakskümmend kooli saavad komplekseksami asjus teadmisi täiendada, aga ülejäänud? Mida peaksid teised koolid praegu tegema? Aprillis 2014 eksamit ette valmistama hakata on ilmselgelt hilja…

Ada Lumiste sõnul on praegustele osalejatele üks seminar suvel ja üks veel oktoobris, lisaks on planeeritud piirkondlikud infopäevad, kuhu tuleksid oma kogemust jagama pilootkoolid. Neid sai valitud igast piirkonnast vähemalt üks kool, ja see kool oleks ka tulevikus nö tugipunkt teistele. Lisaks valmivad 2012. a lõpuks ka juhend- ja abimaterjalid.

„Soovitan praegu võimalikult palju infot eksamimuudatuste kohta otsida, end kurssi viia. Valmis retsepte ei ole, aga pilootkoolituse materjalid komplekseksami kohta leiab eksamikeskuse kodulehelt: märtsi seminarid ja seminar novembris 2011.  Mõistlik oleks juba praegu sügisele mõelda, panna kokku koolieksamit ettevalmistav meeskond, kes siis asja veaks, infol silma peal hoiaks ja kolleegidega konsulteeriks,“ osutas Aimi Püüa.

Loe ka:

• Riigieksamid: stabiilsus saabunud, muutused tulekul

Pikemalt käsitleb uuringut Postimees.

Need peavad algama koolivõrgu ümberkorraldamisest ja hõlmama endas ka õpetaja väärtustamist ja muid uuendusi, vahendab teadus.err.ee.

Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ja haridus- ja teadus- ministeerium püüavad täna Nuku- ja Noorsooteatris leida vastust küsimusele, kuidas jätkata peale koolivõrgu korrastamist. Professor Marju Lauristini sõnul on tegu pigem tingimusliku pealkirjaga, mis aitab sõnastada sisulisi väljakutseid hariduses, mis ei sõltu otseselt kooli- võrgust ehk teemast, millel on haridusdebatid viimastel aastatel toppama jäänud.

Konverentsil on kohal ka Koolielu toimetaja Madli Leikop, nii et peagi saate Koolielust lugeda olulisematest konverentsi teemadest.

Kui arvestada asjaoluga, et samaaegselt arvestavad noored enim ema ja seejärel isa arvamusega ning nende enda arvamus langeb samuti kokku enim ema ja seejärel isa arvamusega, saamegi väita, et suures osas tehakse otsus noore erialavaliku suhtes ära pereringis, kirjutab Margus Sarmet ajakirjas Inseneeria.

Ema arvamusega arvestavad ühtmoodi kõrgelt nii ehitusinseneri erialasid kui ka “pehmeid” erialasid õppivad noored - seega on erialavalikul ema puhul tegemist selgelt universaalse arvamusliidriga. Konkurentsitult kõige vähem populaarsed infoallikad on karjäärinõustajad, õpetajad ning infomessid ja muud teavitusmaterjalid.

Andmed tuginevad sügisel 2011 Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli ehitusinseneri erialade esmakursuslaste seas (204 vastanut) ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikoolis sotsiaal- või humanitaarerialade tudengite seas (207 vastanut) läbi viidud uuringutele.

Pikemat lugu loe juba Inseneeriast.

Foto: Dreamstime

Pikemalt kirjutab teemast Eesti Päevaleht.