Arutelude tulemusena kujundatavad eesmärgid, põhimõtted ja tegevused pannakse kirja uude Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiasse aastateks 2014-2020, mis on jätkuks varasemale strateegiale Teadmistepõhine Eesti 2007-2013, märgib ministeerium oma pressiteates.

Kõigepealt soovib teaduspoliitika komisjoni esimees, minister Jaak Aaviksoo komisjoni liikmetelt saada ettepanekuid ootuste kohta strateegiale. Kavas on algatada avalik konsultatsioon strateegia eesmärkide üle.

Ministri hinnangul on Eesti teadus ja innovatsioon olnud edukas, kuid siiani liiga eraldiseisev meie rahvast ja majandusest. „Uues strateegias peab olema senisest märgatavalt suurem eesmärk muuta meie elu ja äri paremaks. Soovime strateegia koostamisse ja rakendamisse suuremal määral kaasata ettevõtjaid ja seni teaduse võimalusi vähe kasutavaid ministeeriume. Nagu näitab OECD riikide kogemus, on pikas perspektiivis edukad ainult need riigid, kus osatakse kasutada teadust probleemide lahendamiseks ja arenguvõimaluste toetamiseks,“ ütles Aaviksoo.

Ministeeriumi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand ning kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel tutvustasid esimesel koosolekul komisjonile Eesti teaduskorraldusele antud rahvusvahelist hinnangut ja Riigikontrolli auditi kokkuvõtet.

Teaduspoliitika komisjon koguneb koosolekule vähemalt neli korda aastas.
Komisjoni koosseisu näeb siin.

Hoolimata sellest, et juba aastaid on koole varustatud infotehnoloogiliste vahenditega ning elektroonilised õppematerjalid on kõigile kättesaadavad, on koolides endiselt levinud traditsioonilised õppeviisid (esitlus, individuaalne harjutus jne), kirjutab Sillaots E-õppe Uudiskirjas. Innovaatilisi õppemeetodeid, mis võimaldavad tehnoloogia mitmekesisemat kasutamist, võiks rakendada rohkem. See aitab tõsta ka õpilaste huvi õpitava vastu.

iTecEC projekt algas septembris 2010 ja kestab neli aastat. Meeskond hõlmab 27 partnerit 15 riigist. Nende hulgas on erinevate haridusministeeriumide, tehnoloogiapakkujate ning arendus- ja uurimiskeskuste esindajad. Projekti peatöövõtja on European Schoolnet. Eestis koordineerib projekti tööd Tiigrihüppe Sihtasutus.

Eesmärgi saavutamiseks uuritakse, kuidas koolid täna tehnoloogiat kasutavad, pakutakse välja innovaatilisi õpistsenaariume, mis on rakendatavad järgmise viie kuni kümne aasta jooksul, arendatakse stsenaariume toetavaid töövahendeid ning katsetatakse neid õppetöös. Kogu projekti tegevus on jagatud viide teineteisele järgnevasse ja osaliselt kattuvasse tsüklisse. Iga tsükli raames:

   1. luuakse kümmekond innovaatilist õpistsenaariumi;
   2. valitakse stsenaariumide hulgast välja paar huvitavamat ning nende põhjal arendatakse õppetegevusi toetavaid töövahendeid;
   3. töövahendite prototüüpe testitakse väiksemas mahus;
   4. valmis töövahendeid ja nende aluseks olevaid õpistsenaariume katsetatakse suuremas mahus üle Euroopa;
   5. kogutakse ja analüüsitakse tagasiside andmeid;
   6. tagasiside põhjal täiendatakse õpistsenaariume ning töövahendeid.

Eesti osaleb iTeci projektis stsenaariumide õppetöös katsetamise ja õpetajatelt tagasiside kogumise rollis. Projekti esimene tsükkel on edukalt läbitud. Selles osales 17 õpetajat 15 kooli st, kes rakendasid õuesõppe õpistsenaariumi 31 klassis.

Stsenaariumid

iTeci projekti eesmärk on arendada stsenaariume, mis muudavad õppetöö õpilastele huvitavamaks. Eelistatud on õpistrateegiaid, mis võimaldavad koostöös õppimist. Suurem osa õpilugusid keskendub loodusteaduste ainete populariseerimisele, kuid samad stsenaariumid on rakendatavad ka muudes ainetes. Stsenaariumid pakuvad õpetajale üldist tuge soovituslike õppetegevuste näol, millele konkreetse sisu annab iga õpetaja ise, lähtudes oma aine teemadest.

Kõikidel stsenaariumidel on sarnane struktuur, mida õpetajad võivad vastavalt oma vajadustele muuta:

   1. sissejuhatus – õpetaja tutvustab teemat  või püstitab probleemi;
   2. õpilased pakuvad alternatiivseid lahendusi või alamteemasid;
   3. meeskondade moodustamine – iga meeskond tegeleb ühe alamteemaga;
   4. andmete (fotod, helid, videod, arvandmed, tekstid jne) kogumine ja töötlus;
   5. vajadusel väliseksperdi (muuseumi töötajad jne) kaasamine;
   6. õpilased esitavad tegevuse vahearuandeid;
   7. õpetaja teeb edenemise ja probleemide kohta märkmeid;
   8. õpilased loovad multimeedia esitluse;
   9. tulemuste esitlemine kaasõpilastele ja õpetajale;
  10. nii õpetajad kui ka õpilased annavad tulemusele hinnangu.

Praeguseks on loodud 25 erinevat õpistsenaariumi. Nendega saab lähemalt tutvuda aadressil http://leibniz.uiah.fi/projects/itec-wp3/. Selles artiklis tutvustame detailsemalt kahte stsenaariumi, mis valiti projekti esimese ja teise tsükli raames mahukamaks katsetamiseks:

    * õuesõppe projekt;
    * loodusteaduslike mudelite loomine.

Õuesõppe projekti õpistsenaarium

   1. Sissejuhatuseks tõstatab õpetaja mingi üldise probleemi või teema (näiteks inglise keele kasutamine meie elukeskkonnas).
   2. Õpilased pakuvad probleemile lahendusi või alamteemasid (näiteks kohti, kus inglise keelt võib kohata). Õpilased arutlevad alamteemade sobivuse üle. Nõnda tekib teemade loetelu.
   3. Õpilased osalevad hääletamisel, mille kaudu nad väljendavad oma huvi teatud alamteemade suhtes.
   4. Hääletamistulemuste põhjal moodustatakse meeskonnad.
   5. Iga meeskond kogub klassiväliselt andmeid neile määratud alamteema kohta (näiteks pildistatakse reklaame ja kuulutusi, intervjueeritakse inimesi jne).
   6. Õpilased koostavad õpetajale lühiaruandeid tehtud tööde ja oma plaanide kohta. Ühtlasi kirjeldavad tekkinud probleeme.
   7. Õpetaja aitab leida lahendusi probleemidele.
   8. Õpilased koostavad kogunenud andmete põhjal meediarohke kokkuvõtte (näiteks video või animatsioon või taustajutustuse ja liikumisefektidega esitlus).
   9. Teiste meeskondade õpilased annavad hinnangu esitlusele.

Projekti esimeste tegevuste läbiviimiseks on mugav kasutada TeamUp Tool’i –- vahend meeskondade moodustamiseks ning rühmatöö käivitamiseks (Loe lähemalt nimetatud vahendi kohta leheküljelt 11).
Loodusteaduslike mudelite loomise õpistsenaarium

See stsenaarium sobib hästi teemade õpetamiseks, mida käsitletakse aastast aastasse järjest süveneva raskusastmega.

   1. Järgmise tsükli alguses teeb õpetaja eeltesti, mille eesmärk on selgitada, kui palju õpilased eelmisest korrast mäletavad?
   2. Testi tulemuseks on olulisemate valupunktide tuvastamine. Nendest tekib teemade loetelu. Iga teema ümber moodustatakse õpilaste meeskond.
   3. Iga meeskond uurib oma teemat sügavuti, kasutades selleks nii eelmise kursuse kui ka alanud kursuse õppematerjale. Õpilaste ülesanne on luua noorematele õpilastele õppematerjal, mille kasutamine võimaldaks vältida neid vigu, mida nad ise omal ajal tegid. Eeldatud on, et õppematerjal on digitaalne, interaktiivne ning multimeediarohke, kuid see võib olla ka füüsiline töövahend. Sellisel juhul muudetakse see digitaalseks, salvestades selle tööd või kasutamist.
   4. Valminud mudelite ja õppematerjalide põhjal koostatakse rahvusvaheline virtuaalne teadusmuuseumi väljapanek.
   5. Õpilased viivad nooremates klassides läbi tunni, kus rakendavad omaloodud vahendeid.

Kui mõni eelpool kirjeldatud stsenaariumidest tekitas huvi ja te soovite leida väikest lisamotivatsiooni nende rakendamiseks oma õppetöös, siis olete oodatud osalema iTeci projektis. See on hea võimalus kaasata oma töösse uuenduslikke meetodeid. Lisainformatsiooni leiab iTec Eesti Facebooki kogukonna lehelt ja Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.

Internetiajastu kultuurimuutused pole ammu enam e-õppeteoreetikute ja uue meediakultuuri uurijate pärusmaa, küsimus on uutes infotarbimise harjumustes ja vajadustes, mis on muutnud maailma, kirjutab Laak värskes e-Õppe Uudiskirjas.

Postimehe vestlusringis “E-Illimar. Eesti haridussüsteem vajab loovaid vastuseid uutele väljakutsetele” (vt Postimees, 29. okt 2011) tõstatasid eesti juhtivad kultuuriteoreetikud Peeter Torop, Marek Tamm ja Indrek Ibrus küsimuse ka rahvusliku mälu pidevusest. Loo ajendiks oli minister Jaak Aaviksoo toodud näide interneti teel levivast ja suurel hulgal loomingulisi teisendeid tekitanud filmist “Star Wars” ja Tuglase romaanist “Väike Illimar”, mis tolmab riiulil. Püüan vestlusringiga kaasa mõelda nii uue meedia uurija kui ka mäluasutuse töötajana, kuid kõigepealt selgitada veel kord, millistest uutest kultuurimuutustest on jutt ning mida on pakkuda mäluasutustel.

Koole on juba lõpetamas internetiga koos üles kasvanud niinimetatud i-Podi põlvkond, esimestesse klassidesse on aga astumas noorimad, kelle mäng tahvelarvuti värviliste leludega on loonud juba nimetuse “pöidlageneratsioon”. Tekkimas on olukord, et nooremate põlvkondade harjumuslik igapäevategevus jääb koolipraktikast üha kaugemale. Probleemi lahendamiseks ei piisa ainult e-testide väljatöötamisest, küsimus on laiem. Võrreldes Guttenbergi trükiajastuga, on uue meediakultuuri teoreetikud rääkinud murrangust inimtsivilisatsioonis. Marek Tamme sõnade järgi on haridussüsteemi praeguseks väljakutseks ja pedagoogika põhiküsimuseks justnimelt teabes orienteerumise oskuste kujundamine, s.t mitte enam teabe vahendamine ja edastamine. Seega, ka “uue kirjaoskuse” harjumuste kujundamine ja treenimine. Õpetaja pole enam ainus teadmiste varaait, vaid noori ümbritseb mõõtmatu infomeri. Kool võiks anda oskuse allikaid kriitiliselt analüüsida, õpetada, kuidas eristada eritasemelisi teabeallikaid (kodulehed, vikid, foorumid, blogid jms) ja leida üles usaldusväärsed.

Tavapäraste ja internetiga kaasnenud kultuurivormide võrdluses saab välja tuua mitmeid lausa fundamentaalseid erinevusi:

1) kadunud on sotsiaalsed ja esteetilised hierarhiad ja rollid, mis tahes tekstid (laias tähenduses) on põhimõtteliselt võrdsed ning teadmiste edasiandja võib samaaegselt olla ka nende vastuvõtja;
2) autoriteetsete tähenduste vahendamise ja äraõppimise asemel näeme traditsioonidest vabu ad hoc tõlgendusi;
3) kadunud on varasemad hierarhiad ja barjäärid, mis tegid teabele ligipääsu kättesaadavaks valitutele (“internetis on kõik võrdsed”);
5) varasem n-ö ajastatud reageerimine on asendunud kiire tagasiside andmise võimalusega online’is.

Nimetatud tunnuste seast pean kõige olulisemaks aga kirjutamise muutumist: senist pikka narratiivi (jutustust, lugu) on asendamas väikestest-lühidatest tekstiühikutest koosnev, sageli andmebaaside loogikal põhinev kultuuri edastusvorm. Lineaarset, põhjus-tagajärg seostele rajatud sõnalist jutustust on digikeskkonnas asendamas multimediaalsed lood, milles sõnalistele tekstidele on lisatud fotod, hääled, videoklipid.

Sellist uut, vaid digikeskkonnas võimalikku sõnalis-helilis-pildilist jutustamist võib käsitleda mittelineaarse (non-linear) kirjutamisena, mis ei tugine põhjus-tagajärje, vaid semantilistele seostele ning omakorda nende seoste vahelistele seostele ehk radadele. Selliseid seosteradu on nimetatud ka 21. saj uuteks teadmusmudeliteks (new knowledge models) – mis võiks olla põhimõtteliselt uue, teadmistevaheliste seoste loomisele orienteeritud kooli tähelepanu keskmes.

Sobivat seosteraja näidet otsides meenub Lutsu “Kevade”. Üheks võimalikuks rajaks võiks olla näiteks Teelede ja Tootside kujutamine eri aegade teatrilavadel, koos ajalooliste selgitustega. Kuid seda eeldusel, et kasutada on mäluasutuste (muuseumide, arhiivide, raamatukogude) varamud, baastekstid jm. Sellist seosteradadel põhinevat uut kirjutamist on juba katsetatud Eesti Kirjandusmuuseumis projektides “ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja “Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb”. Mõlemas on hulgaliselt baastekste, mis on kättesaadavaks tehtud seoste kaudu ning mõlemad pakuvad ka võimalust liikuda autori elulugude juurest tema teoste, fotode ja samaaegsete ajaloosündmuste juurde.

Esimene neist, ERNI (1997–2001) kuulus Tiigrihüppe esimese laine projektide hulka. Teine, Haridus- ja Teadusministeeriumi toetatud “Kreutzwaldi sajand” (2004–…) on eesti kultuuriloo usaldusväärne pidevalt täienev teabekeskkond, mis tutvustab autoreid ja teeb kirjandusmuuseumi arhiivide põhjal kättesaadavaks tema teosed, fotokogud jm. Kõik ikka selleks, et – nagu sõnastab Postimehe arutelus tabavalt Urve Eslas – eesti kultuuri baastekstid kuuluksid ka paarikümne aasta pärast maailma kirjeldamise tööriistakasti. Kui me ei tee oma mälu-tekste digitaalselt kättesaadavaks, kaovad need peagi uue põlvkonna teadvusest, mis omakorda toob kaasa ohu kaotada meie rahvuskultuuri järjepidevus.

Hariduselu ja mäluasutuste koostöövajadus saab ilmseks, kui hakatakse rääkima õpikute kolimisest tahvelarvutitesse. Vaid mõned kuud tagasi ääri-veeri välja pakutud idee on juba hakanud Tiigrihüppe SA eestvedamisel liikuma. Eesti mäluasutustel, juhtivatel raamatukogudel ja arhiividel on juba ammu sisse aetud vagu, mis võimaldab e-õppematerjalidele vajalikke allikaid e-koolikoti loojatele pakkuda.

Mäluasutuste e-varade loomine on aga keerukas ja pikaaegne protsess: üldjuhul on see seotud mitte ainult digiteerimise, vaid ka digikoopiate säilitamise, hoidlate, metaandmete jm keerukate jm ressursimahukate probleemide ja tegevustega. Kuigi digiteerimine toimub juba aastaid, on mäluasutuste prioriteetideks olnud pigem rariteetsed, füüsilises hävimisohus trükised, mitte haridusvajadused. Seega, koostöö mäluasutuste ja õppevara kasutajate vahel vajaks läbimõtlemist ja -rääkimist. Võtkem aega atra seada!

Foto: Dreamstime

Kunstikonkursi korraldab Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool 25.aprillil. Kunstihuvilised on oodatud Alatskivile! Täpsem info kooli kodulehel www.alatskivi.edu.ee

Sügisel ühinesid Teele Jakobson, Gerle Trifanov, Iti Uusküla ja Kerli Suviste noorteprogrammiga Entrum, et hakata ettevõtlikeks ning ühisprojektina asuti teoks tegema Jakobsoni ideed korraldada Eesti-sisene õpilasvahetus, kirjutab Tartu Postimees.

Kõik käib pealtnäha lihtsalt – õpilane valib kooli, sõidab talle sobival ajal kohale ning osaleb aktiivselt kõigis oma klassi tundides, majutuse ja toitlustuse eest hoolitseb kool.

Esialgse plaani järgi oleks õpilane võõras koolis veetnud terve kuu, kuid mitmel põhjusel lühendati seda aega ühe või kahe nädalani.

Praegu on üks suuremaid probleeme majutuse leidmine - näiteks Rakvere reaalgümnaasiumi kontaktisik otsib juba mitu nädalat sobivat peret, kuid on saanud vaid äraütlemisi.

Pikemat artiklit loe juba Tartu Postimehest.

Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudavad.

Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10-aastased, 11-14-aastased, 15-19-aastased) ning auhindadeks on Prestigio tahvelarvutid, Sony Ericssoni nutitelefonid ja Canoni digifotoaparaadid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks ning eriauhindadeks mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.

Noortelt ootame ideekavandeid, kus kirjeldatakse vahendit ning seda, milliseid teadmisi-oskusi väljapakutud vahendi abil õppida saab ning miks ja kuidas see õppimise ja õpetamise huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks teeb.

Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.

Tööd tuleb esitada e-postiaadressil konkurss@hm.ee või postiga „Õpilaskonkurss“ Haridus- ja Teadusministeerium, 51007, Munga 18, Tartu.

Täiendav info tingimuste kohta:
Kodulehel
Facebookis

Osalejad alustavad tööd koolides selle aasta septembrikuust ning läbivad enne 5-nädalase ettevalmistuskoolituse, märgib Noored Kooli oma pressiteates. Järgmise kahe aasta jooksul toimuvad kahepäevased täiendkoolitused iga kahe nädala tagant, alustavad õpetajad omandavad 60 EAP eest Tallinna Ülikooli õpetajakoolituse aineid.

Kõige rohkem oli osalejaid, kes oleksid valmis õpetama inglise keelt (6), eesti keelt ja kirjandust (5) ning ajalugu (5). Loodusained soovis anda 4 osalejat, matemaatikat 2 ning sellel aastal esmakordselt väljareklaamitud keelekümblusõpetaja ametikohale jäi sõelale 2 noort. Nädala lõpuks ilmuvad Noored Kooli koduleheküljele ka värskete osalejate tutvustused.

Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos märkis, et koolid näitavad uute osalejate töölevõtmise vastu huvi juba praegu: „Juba veebruari ja märtsikuu jooksul on laekunud mitmeid sooviavaldusi erinevatelt koolidelt. Kõiki kahjuks rahuldada ei saa, kuna osalejate arv on piiratud ning palju mängib rolli ka osalejate paindlikkus. Koolide otsimisel kasutame olemasolevate koolide kontakte ning hoiame silma peal ka tööpakkumistel.“ Kõikidele osalejatele loodetakse leida koolid hiljemalt juuni alguseks.

Programmis osalejad saavad õpetada põhikooli tasandil. Noored Kooli programmi raames peavad osalejad õpetama vähemalt 2 aastat, seni on koolidesse edasi jäänud 70% vilistlastest.

Noored Kooli haridusprogramm on ellu kutsutud selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse erinevates eluvaldkondades tegutsedes. Selleks valitakse igal aastal kandideerijate hulgast välja ca 30 tegusat noort erinevatelt erialadelt ning antakse neile väljakutse õpetada 2 aastat mõnes Eestimaa koolis kus ambitsioonikas noor suudaks kõige positiivsema muutuse tekitada. Paralleelselt tööga koolis toimuvad regulaarsed koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele pööratakse suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele.

Noored Kooli programm on viie tegutsemisaasta vältel koolidesse saatnud ligi kaheksakümmend noort õpetajat. Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist.

Foto: Dreamstime

Eelvoorus osales 21 õpilast, kellest lõppvooru kutsuti kümme, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Kõigepealt läbisid õpilased Tartu ülikooli filosoofia osakonnas väitlus-, loogika- ja esseekirjutamise koolituse, siis kirjutasid Herbert Masingu koolis võõrkeelse essee, tegid loogika- ja teooriatesti ning väitlesid omavahel.

Olümpiaadi võitis Heiki Ojasild Hugo Treffneri gümnaasiumist, teiseks tuli Märt Belkin Tallinna Reaalkoolist ning kolmas oli Vanalinna hariduskolleegiumi õpilane Heido Trofimov.

Võitjad Heiki Ojasild ja Märt Belkin esindavad Eestit  16.−20. mail Oslos toimuval rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil.

Olümpiaadil mälestati ka 2007. aasta olümpiaadivõitjat ja läinud aasta jaanuaris traagiliselt hukkunud Diana Aitaid. Diana mälestusauhinna eelvooru parima essee eest pälvis Ethel Pruss.

Filosoofiaolümpiaadi koduleht: http://www.teaduskool.ut.ee/fio

Konkursi välja kuulutanud sihtasutuse Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga ütles BNS-ile, et lähiajal kogunev komisjon valib esitatud kolme avalduse seast välja uue peatoimetaja. Väljataga avaldas lootust, et komisjon langetab otsuse veel käesoleva kuu jooksul.

Õpetajate Lehe uus peatoimetaja alustab tööd 1. augustist ja tema ametiaeg on viis aastat. Peatoimetaja ülesanne on ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine.

Kandideerimise eeldus oli Eesti haridus- ja ajakirjanduselu hea tundmine ning ajakirjandusliku töö kogemus. Konkursist osavõtmiseks tuli hiljemalt 5. aprilliks saata sihtasutusele Kultuurileht avaldus, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia ja ajalehe tulevikuplaan.

Praegu täidab Õpetajate Lehe peatoimetaja kohuseid Argo Kerb.

Allikas: BNS

Eelmisel õppeaastal võitis konkursi Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Ly Tammeriku töö "Minu esimesed sammud plokkflöödiga", milline õppematerjal tunnistatakse parimaks sel aastal?

Õppematerjalide konkurss kestab terve õppeaasta, töid saab esitada kaheks erinevaks tähtajaks: 1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012. Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgast parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus.

Õppeaasta lõpuks peaks selguma parim veebipõhine õppematerjal, mille loojat väärikalt auhinnatakse.

Konkursi tingimused
1. Konkursi viib läbi Tiigrihüppe Sihtasutus

2. Konkursile oodatakse veebipõhiseid tervikmaterjale - silmas pidades uue õppekava rakendamist, mis vastavad Koolielu portaalis avaldatud õppematerjalide kvaliteedinõuetele. Õppematerjal ei ole saanud varem rahastust mõnelt teiselt organisatsioonilt. Materjal võib olla näiteks testikogu, veebis loodud teemalehekülg, animatsioon jne. NB! Autoriõigused!

3. Konkursile võib esitada nii individuaalselt kui ka meeskonnatööna valminud õppematerjale.

4. Konkursi esimeses voorus oodatakse konkursitöid kaheks tähtajaks: 1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012 (ankeet). Ühte ja sama tööd või selle edasiarendust võib esitada ainult ühel korral.

5. Pärast iga esitamistähtaega valib žürii kõikide laekunud tööde hulgast välja kuni viis parimat õppematerjali.

6. Kõikide välja valitud õppematerjalide autoritega sõlmib Tiigrihüppe Sihtasutuse litsentsilepingu.

7. Konkursile esitatav töö peab vastama litsentsi Attribution-Share Alike 3.0 tingimustele.

8. Konkursi esimeses voorus on pärast iga tähtaega auhinnafond 1600 eurot, mille jagamise otsustab žürii. Žüriil on õigus auhindu mitte välja anda.

9. Kõik välja valitud õppematerjalid jätkavad võistlemist konkursi teises voorus.

10. Kõikide teise vooru pääsenud õppematerjalide hulgast valitakse välja kolm parimat. Kolmandat kohta autasustatakse 320 euroga, teist kohta 640 euroga ja esimest kohta 1283 euroga.

11. Kõik ära märgitud õppematerjalid avaldatakse Koolilelu portaalis.

12. Konkursil osalemiseks tuleb õppematerjal sisestada Koolielu portaali (vt õppematerjali sisestamise juhend) ning täita osalemisankeet. Töö sisestamisel tuleb märkida võtmesõnaks „Täna samm“ ja teha sisestusankeedil linnuke konkursitöö ette.