Tellimust autoriõiguse alt vaba teose digiteerimiseks saab esitada igale EoD võrgustikuga liitunud Euroopa raamatukogule, märgib Eesti Rahvusraamatukogu oma pressiteates. Raamat digiteeritakse keskmiselt 10 päeva jooksul ja pärast teenuse eest tasumist on enamasti täistekstiotsingu võimalusega e-raamat lugejale allalaadimiseks valmis. Nii on võimalik, sõltumata asukohast, vajalik teavik digitaalsena enda arvutisse hankida.

Uus EoD otsimootor (http://search.books2ebooks.eu) teeb kättesaadavaks üle 2,5 miljoni kirje 15 raamatukogust ning võimaldab juurdepääsu juba digiteeritud raamatutele.

Nimekirja EoD-teenust pakkuvate raamatukogude e-kataloogidest ja digitaalkogudest leiad siit.

Lisainfo leiad siit ja EoD facebooki kodulehelt.

„Muret tekitavaks aspektiks on kinnistunud soorollid, nimelt eelistas loodus- ja täppisteaduste valdkonda esimese valikuna 23% meestest ja vaid 8% naistest. Probleemiks tundub olevat ka noorte väike teadlikkus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas pakutavatest erialadest,“ toob esile uuringu üks autoreist, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor.

Nestori sõnul oli erialaeelistuste puhul läbivaks tunnuseks asjaolu, et nimetamist leidsid need erialad, millest ühiskonnas kõige rohkem räägitakse. „Erialavaliku kõige suurem mõjutaja oli eriala huvitavus ja tasuta õppimise võimalus,“ lisas Nestor. „Kõrghariduse eelistajad pärinevad tavaliselt ka sotsiaal-majanduslikult kõrgemal järjel peredest, nende vanemad on haritumad, nad osalevad sagedamini spordi- ja huviringides ning on üldiselt oma eluga rohkem rahul," iseloomustab Nestor kõrgkooli pürgijaid. „Need noored näivad olevat veendunud, et kõrgharidus on parim valik isegi siis, kui valdkonna- või erialaeelistuse vallas valitseb ebaselgus.“

Noorte erialavalikud ei ole enamjaolt selgelt välja kujunenud. Paljud vastajad olid nõus loobuma oma esialgsest eelistusest, kui soovitud erialale sissesaamine ei peaks õnnestuma või kui rahaliselt toetataks mõnda teist valikut. „Näiteks oli näiteks märgatav hulk humanitaaria ja kunstide valdkonnas edasisi õpinguid kavandanud noortest nõus asuma õppima loodus- ja täppisteadusi, kui riik maksaks selle eest lisastipendiumi,“ lisas Nestor.

Eelmisel kevadel Praxise tehtud küsitluse alusel kavatses 70% kõigist gümnaasiumilõpetajatest asuda õppima Eesti kõrgharidust pakkuvatesse asutustesse, 7% tahtis minna Eestis kutseharidust omandama ja 11% plaanis minna välisriiki õppima.

Gümnaasiumi lõpetamise järel otse tööturule siirdumisest olid huvitatud vähesed, vaid 2% soovis tööle asuda Eestis ja 4% välismaal.

Välismaale õppima minekut põhjendasid vastajad eeskätt asjaoluga, et see on nende jaoks väljakutse, kuid murettekitavalt suur hulk välisõpinguid kavandanud noori pidas ajendiks ka Eesti õppeasutuste mitterahuldavat õppekvaliteeti. Soovi õppida edasi välismaal mõjutab kõige rohkem noorte keeletaust. Vene keeles õppivatel noortel oli rohkem kui kuus korda suurema tõenäosusega soov jätkata õpinguid välismaal. „See, et peaaegu iga kolmanda vene gümnaasiumi lõpetaja esmane valik on minna õppima võõrsile, on Eesti jaoks suur inimvara kaotus,“ tõdeb Nestor ja lisab, et vene noored tunnevad palju sügavamat huvi õpingute jätkamise vastu ka riiklikult prioriteetses loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, mistõttu on ülimalt tähtis, et nad sooviksid pärast õpingute lõpetamist asuda tööle Eestis.

Uuringus analüüsiti ka samade koolilõpetajate valikuid, kui sügisel olid reaalsed otsused tehtud. Tulemuste kohaselt lahkus Eestist mujale õppima 19% gümnaasiumilõpetajatest, kes kõnelevad kodus vene keelt. Eestikeelsetest peredest pärit abiturientidest õppis sügisel välismaal 4%.

Foto: Dreamstime

Itaalia teadlaste hinnangul võib visuaalse tähelepanu puudujääk üllatavalt paremini ennustada lugemishäire teket kui muud keelelised oskused enne lugema asumist, vahendab teadus.err.ee.

Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.

Teadlased uurisid lapsi kolme aasta jooksul, alates lasteaiast kuni teise klassini, mil veel lugemisoskuseta lasteaialastel hinnati visuaalse ruumilise tähelepanu tööd ehk kuidas suudab laps filtreerda asjakohast teavet ebaolulisest. Katsete tulemustest ilmnes, et lapsed, kes ei suutnud keset üleliigseid faktoreid tuvastada nõutud sümbolit, olid hiljem hädas ka lugemisega.
 

Kui kõik hakkavad oma tahvelarvutit ipadiks nimetama, muutub sõna geneeriliseks ja nimi kaotab kaubamärgi kaitse, vahendab teadus.err.ee Kristjan Pordi saadet "Portaal". Apple'i jaoks oleks tegemist brändi loomisele kulutatu osalise raisku minemisega. Kuid veelgi ohtlikumaks võib pidada kehvapoolsest kaubast sündivat kahjulikku mõju firma mainele.

Ühest küljest kasulik ja teisalt ohtlik sõnamäng sarnaneb uisutamisele jääl ja nõuab Apple’ilt osavust ning meelekindlust, mistõttu võib olla kindel firma juristide õelusest, millega iPodid, iPhone’id ja iPadid hoitakse lühikese keti otsas, vältimaks nende "liigset" pruukimist, kuid märgilise tähenduse jätkumist.

Võidutöös, mille Paide gümnaasiumi XI klassis õppiv Triin Heinaste (juhendas majandusõpetaja Elbe Metsatalu) oli pealkirjastanud "Hoiustamine Paide gümnaasiumi gümnasistide seas", käsitles ta sama kooli õpilaste teadmisi raha hoiustamise viisidest ja seda, kuivõrd seavad noored pikaajalisemaid säästmiseesmärke, kirjutab Järva Teataja.

Peale selle testis ta gümnasistide lihtintressi arvutamise oskusi, võrdles põhjalikult hoiustamisvõimalusi Paide pangakontorites ning SEB ja Swedbanki pakutavaid hoiuseid. Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi sõnul oli mõtlemapanev tõsiasi, et vaid umbkaudu pool vastanuist oskas intressiülesande õigesti lahendada. Samuti selgus, et vähe on neid noori, kes on kogunud raha või pangateenuste valikul erinevaid variante kaaluvad.
 

Miks ei võiks näiteks meie õppekirjandus nii õpikute kui raamatute näol minna e-lugeri kujule, mis tegelikult lahendaks õpilase jaoks raske koolikoti probleemi ja samuti muudaks lihtsamaks õppekirjanduse uuendamise, vahendasid ERR Uudised õpilasliidu juhatuse aseesimehe Liina Hirve sõnavõttu.

"Meie tahamegi oma õpilastega arutada, kuidas selle elluviimine välja näeks ja kuidas see võimalikult efektiivselt toimiks," rääkis Hirv.

Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise hinnangul on kõige olulisem paika panna kiiresti see keskkond, kus kõikvõimalik e-õppematerjal liikuma hakkab, ka tuleb ärgitada kirjastusi ja teisi õppematerjalide koostajaid looma just e-õppematerjali. Tema sõnul tulevad õpilased oma e-õpikeskkonna seisukohtadega välja väga õigel ajal, sest lähipäevil peaks ministeeriumis valmima e-õpikeskkonna esialgne kontseptsioon.

Foto: Dreamstime

Kuidas kampaanias kaasa lüüa? Võta oma kingad jalast ja kui inimesed küsivad, miks Sa seda teed, siis räägi neile. Teavitustöö on lihtne ning see muudab elusid. Ka eelmisel aastal kajastas Koolielu portaal ürituse tausta. Kampaania taga seisab ettevõte Toms Shoes, mis annab iga ostetud kingapaari eest ühe kingapaari abivajavale lapsele. 2010. aasta lõpuks oli ettevõte jaganud välja juba üle miljoni tasuta kingapaari.

Õpetajatele on kampaania heaks võimaluseks teavitada õpilasi päeva taustast. Kampaania kodulehel tutvustatakse teemakohast infot ning võimalusi kampaanias kaasalöömiseks. Lehelt saab uurida täpsemalt algatuse kohta, seal pakutakse erinevat laadi materjale kampaania toetamise võimaluste kohta, fotoseinale saab lisada ülesvõtte oma osalusest. Kui plaanite algatusest osa võtta, registreerige oma üritus kindlasti ka kampaania kodulehel (selliselt levib teavituse haare globaalses kontekstis). Algatuses osalejatele on kuulutatud välja isegi võistlus, milles saavad osaleda grupid, mille suurus on vähemalt 50 inimest. Seega sobib algatus väga hästi just kollektiividele, kes läbi oma osaluse teavitustööd aitavad läbi viia. Koolidele on koostatud kampaania raames lausa eraldi lehekülg, kust on võimalik ammutada ideid, kuidas kogu kool või klass üritusse kaasata.

Käesoleval aastal on tegu viienda samalaadse kampaaniaga. Eelmisel aastal registreeriti kampaania käigus üle 1500 ürituse 25 erinevas riigis. Jagagem siis meiegi infot selle päeva kohta ning kui võimalik, siis käime homme paljajalu. Kui osalete, siis ärge unustage oma algatust ka registreerimast kampaania kodulehel ning väga teretulnud oleks ka kogemuste jagamine siinses kommentaariumis.

Vaata ka: 5. aprill – päev ilma kingadeta 

Rohkem infot:
http://www.toms.com/onedaywithoutshoes
http://www.onedaywithoutshoes.com/
http://www.tomscampusprograms.com/page/one-day-without-shoes

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommuni-katsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Projekti „Väikese Twinny seiklused Euroopas“ idee autor, Sloveenia õpetaja Dejan Kramzar joonistas 2009. aasta detsembris poisi, pani talle nimeks Twinny ja saatis ta koos õpetajaga Saksamaalt teele. Twinny reisib oma reisiplaani järgi ühest Euroopa riigist ja koolist teise ning vaatab, mida õpilased koolides teevad, kuidas nad õpivad ja elavad, kuidas ja kus nad oma vaba aega veedavad, mida väärtustavad, mis tähtpäevi nad tähistavad jne. Oma seiklustest kirjutab Twinny blogis. Projekti viiakse läbi saksa ja inglise keeles.

Meid kutsus projektis osalema õpetaja Isabel Baumann Prantsusmaalt ning jaanuaris 2011 võtsime pakkumise vastu. Õpilased olid selle üle väga rõõmsad, sest nende esimene projekt sai rahvusliku kvaliteedimärgi. Meie koolist osalesid projektis 5. – 7. klassi õpilased. Ametlikult on projektis 88 partnerit, aktiivseid osalejaid on natukene vähem. Twinny on käinud peaaegu kõikides Euroopa riikides. See on olnud fantastiline seiklus keeltes ja kultuurides, mis kestab seniajani. Meil õnnestus kolmel korral Twinny oma kooli kutsuda.

Kogenud twinnijad teavad, et kõike võib ette tulla. Ühel päeval avastasin, et ei saa enam blogisse postitada. Lahendust ei tulnudki. Teine suur ehmatus tabas kõiki projektipartnereid, kui avastasime, et kahe aasta töö – Twinny blogi – on kadunud. Tegin kiiresti oma blogi, kus kajastus Kauksi õpilaste töö, sest seal oli ilusaid asju. Kaks nädalat olime teadmatuses ja siis meie suureks rõõmuks tuli blogi tagasi! Korraga lahenes ka minu probleem, kui Dejan tegi Twinny-blogis lingi Kauksi-blogile: http://twinnysadventures.blogspot.com

Meeskonnas oli iga idee teretulnud. Twinnyle väga meeldis Otepää snowtubing, kus ta kaks korda meiega kelgutamas käis. Ta nautis Eesti talve, tähistas vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, emakeelepäeva, emadepäeva, Euroopa päeva, laulis koos lastega, tegi emadepäeva kaarte ja puuviljasalatit, maitses meie toitu, käis ekskursioonil meie külas, pidutses klassiõhtul, käis õpilastel külas, mängis nendega vahetundides, õppis eesti keelt, isegi võttis vastu meie koolis endist Eesti presidenti.

See fantastiline projekt lõpeb ametlikult mais ühise Twinny lauluga, mida iga partnerkool laulab emakeeles, kõik õpetajad laulavad koos Skype's inglise keeles.  Põnevusega ootame neid hetki! Projekt on saanud 2011. a. rahvusliku kvaliteedimärgi Türgis ja Sloveenias, seega on tal ka Euroopa kvaliteedimärk.

Soovin kõigile edu twinnimises ja ilusaid elamusi!
Lihtsalt alustage ja see tasub ennast ära!

Irina Ševtšenko,
eTwinning mentor

Loe ka:

• eTwinning koolitus algajatele Tallinnas (ootame osalema!) 

Ettepanekutevooru eesmärk on pakkuda riigikeelest erineva emakeelega õppuritele võimalust omandada igapäevaseks ja tööturul toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Tegevuse sihtrühmaks on kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide eesti keelest erineva emakeelega õppurid ning keeleõpet korraldatakse täiendavalt riikliku koolitustellimuse või riikliku õppekava raames rahastatud õppele.

MISA ootab ettepanekuid täiendava eesti keele õppe korraldamiseks, eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamiseks ja elluviimiseks, lõimitud keele- ja erialaõppe läbiviimiseks, praktika- ja vahetusprogrammide rakendamiseks ja muuks selliseks. Ettepanekud tuleb esitada elektronposti teel etteantud vormil hiljemalt 2. mail.

„Peame nii kutsekoolide kui täiskasvanute gümnaasiumide õppureid väga oluliseks sihtrühmaks Euroopa Liidu abil korraldatavas keeleõppes ja kutseõppureid eeskätt üha suureneva eesti keele kui õppekeele osatähtsuse tõttu kutsehariduses,“ sõnas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.

„Tänapäeval ei ole mõeldav tööturule sisenemine ilma korraliku riigikeele oskuseta, eriti aga ilma korraliku erialase eesti keeleta. Just seetõttu pakumegi kutseõppuritele võimalust täiendavalt ja kooli õppekavale lisaks eesti keelt juurde õppida,“ lausus Odinets.

Odinetsi sõnul ei tohi tähelepanuta jääda ka täiskasvanute gümnaasiumide õppurid, eriti osalisele eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis. „Kuigi õpetajad teevad väga head tööd, soovib MISA omalt poolt pakkuda täiendavaid võimalusi alates auditoorsest keeleõppest kuni õppekäikude ja kultuuriprogrammideni,“ ütles Odinets.

Ettepanekute kogumine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse "Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames. Parimate ettepanekute elluviimiseks investeerib MISA kokku 77 000 eurot.

Allikas: BNS

Karis peab õpetajate taset kehvaks, kuna see pole riigis prioriteediks ja pedagoogide ettevalmistus on nõrk, kirjutab Postimees.

Ta soovitas luua IT Akadeemia sarnase õppeasutuse, mis muutuks katusorganisatsiooniks, et parandada õpetajate koolitamist Eestis. "Üks valuline probleem, mis tuleb lahendada lähimate aastate jooksul, on meie õpetajad. Ütleme otse välja - seis on kehv," sõnas Karis.

Ülikooli rektori sõnul on Eesti ülikoolid olnud oma hoonete ja ruumidega laristavad. "Meil vastandatakse betooni ja inimest. Peaks vaatama, kas ei oleks mõistlik koonduda ja minu pärast võivad maja uksel olla ka koos kolme ülikooli sildid," rääkis Karis. "Ei tahaks, et ülikoolide hooneid tabab kolhoosilautade saatus, kus kased kasvavad lagunenud hoonete katusest läbi."

Karise sõnul ei tohi kõrgharidusjuhid mõelda majadekeskselt nagu kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. "Sa pead mõtlema, mismoodi kunstiharidust paremini teha. Küll see maja ka tuleb," rääkis ta ajalehele.

Allikas: BNS