Kunsti loomine lubab meie sisemisel minal väljenduda. Kujutised, mis jõuavad sõnadest  sügavamale, võimaldavad väljendada mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna.

Eelmise aasta kevadel sündis Roosi kooli õpetajatel idee teha toimetuleku- ja hoolduskoolide õpilastele kunstiprojekt „Aastaajad läbi minu silmade“. Nimetatud projektile saime  toetuse Eesti Kultuurkapitalilt. Toredaid kunstitarbeid aitasid soetada ka hea koostööpartner Põlva Tarbijate Ühistu ning Stabilo.

Projekti eesmärgiks oli koguda erinevate aastaaegade kohta õpilaste joonistusi, need CD plaadile jäädvustada ja saata kõikidele osavõtjatele koolidele. Aastaaegadest joonistusi  saabus Põlvasse  pea kõikjalt Eestist. Osavõtjad on olnud Tallinna Tondi kool, Kammeri kool, Vaeküla ja Urvaste kool, Ämmuste ja Kiigemetsa kool, Võru Järve ja Tartu Maarja kool, Rakvere Lille kool ja Roosi kool Eestist ning Moorbek Schule Saksamaalt. Nii said CD plaadile kõik neli aastaaega, taustaks Vivaldi samanimeline muusika.

Kõigile jõukohane ja meeldiv joonistamine

Kui on nii palju imelisi ning erilisi joonistusi koos, siis plaadi sisu on raske sõnadega kirjeldada. Esimese plaadi „Kevad läbi minu silmade“ esitlus oli meil eelmisel kevadel kooli lastevanemate koosolekul. Kõik vanemad vaatasid  plaadi sisu hiirvaikselt ning süvenenult, nii tegijatele vähemalt tundus. Hiljem kiitsid mitmed lapsevanemad toredat ideed ja selle teostust. Joonistamine on üks oskustest, mis igas vanuses ning erinevate vaimsete võimetega lastele on ikka jõukohane ja meeldiv tegevus olnud. Läbi joonistuste saavad lapsed end teostada, tehtu üle rõõmu tunda ning seda lähedastega jagada.

Aprillikuu algul toimus Põlva Roosi koolis aga Eestimaa toimetuleku-ja hoolduskoolide õpilastele mõeldud kunstipäev. Osavõtjaid koole oli mitmeid: Võru Järve kool, Valga Jaanikese kool, Ämmuste kool, Kiigemetsa ja Urvaste kool ning Tartu Maarja kool, loomulikult lõid kaasa ka Roosi kooli õpilased. Igast koolist oli palutud üritusele 3-4 õpilast koos õpetajatega, sest väike Roosi kool poleks oma ruumidesse palju rohkem suutnud ära mahutada. Vanasõna selle kohta, et häid lambaid mahub palju ühte lauta, oli seegi kord omal kohal. Kõik koolid, kes olid registreerunud, olid aegsasti kohal.

Kunstipäev algas väikese tervituslaulude põimikuga ning ühistantsuga. Üllatuskülaliseks oli aga kunstnik Olivia Osik, kes on illustreerinud mitmeid lasteraamatuid ja tegeleb ka hetkel ühe raamatu illustreerimisega. Kunstnik rääkis oma töödest, näitas neid ja jutustas paljude  piltide juurde ka loo. Lapsed kuulasid ja oskasid ära arvata, missuguse muinasjutu juurde oli kunstnik ühe või teise pildi joonistanud. Valitud töödel olid kujutatud eelkõige loomad. Nii läkski edasi joonistamiseks, mille teemaks oli kujutada üks väljamõeldud loom. Küll oli tore vaadata, et hetkega täitus kogu saali põrand joonistavate noortega. Kunstniku üllatuseks kulus lastel nii vähe aega, et haarata pliiats ja veidi mõeldes tekkisidki juba esimesed loomad paberile. Olivia Osik jäädvustas joonistused ka endale. Ta leidis, et kõik loomad olid tõesti erilised, huvitavalt välja mõeldud ja vahvalt joonistatud.

Koosolemise rõõm

Kunstipäeva mahtusid ka kaks erinevat töötuba, millest kõik õpilased osa võtsid. Neid juhendasid Põlva kunstikooli õpetajad Merle ja Mart, kes muidu kord nädalas õpetavad  kõiki Roosi kooli õpilasi värvidest ja savist rõõmu tundma. Taaskord valmisid imelised tööd aastaaegadest ja igaüks sai kaasa ka oma meisterdatud asjakese. Üritus lõppes koosolemisega, tänukirjade ja CD plaatide jagamisega ning kokkuvõtete tegemisega. Koos tuletati meelde uute kokkusaamiste kohad ja ajad.

Osavõtjad olid lahkudes ikka veel rõõmsad, väsimuse märke polnud küll näha.  Roosi kooli lapsed aga meenutasid järgmisel päeval toimunut. Püüan mõned kuuldud mõtted ka kirja panna: „Ma tundsin mitu last ära, oleme koos ühel üritusel olnud.“ „Nii palju rahvast oli meie koolis, nad kõik joonistasid meiega koos.“ „Varsti me saame jälle kokku, vist siis, kui tantsima läheme.“ „Selliseid päevi võiks rohkem olla, siis saab teisi sõpru ka näha.“ Õpilastel oli tõesti koosolemisest rõõmu palju.

Erinevad ühisüritused erikoolidele on igal juhul vajalikud, sest siis saavad kokku lisaks õpilastele omavahel ka pedagoogid erinevatest Eestimaa koolidest. Sageli vahetatakse lisaks põhiüritusele ka erialaseid mõtteid, jagatakse rõõme ja püütakse leida lahendusi mõnele probleemile läbi teiste kogemuste või tuntakse lihtsalt rõõmu taaskohtumisest. Sellised projektid saavad teoks aga tänu toetajatele. Suured tänud eelkõige Eesti Kultuurkapitalile ning tänu abi eest ka Põlva Tarbijate Ühistule ning Stabilole. Hetkel on ilmavalgust näinud kaks CD plaati, kuid meil on tekkinud jätkuplaanid ka uute CD-de jaoks. Aeg näitab, kas ja kuidas need realiseeruvad.

Anne Nukk

Põlva Roosi kooli klassiõpetaja ja logopeed

Foto: Dreamstime

Konkurss toetab kooli loodusõpetuse ainekava ning suurendab õpilaste teadmisi neid ümbritsevatest taimeliikidest.  Konkursile ootame teesegusid koos vahva nimega, kirjaliku retseptiga, tee kasutusala ja koostisosade valiku põhjendusega, täiendavate materjalidega (herbaarium, fotod või joonistused segus kasutatud taimedest).

Teesegude hulgast valitakse Põllumajandusmuuseumi tee. Parimatele jagame auhindu.
Konkursile laekunud töödest koostame ka näituse.

Konkursi tööde tähtaeg on 15. oktoober 2012.
Võistlustööd palume saata või tuua Eesti Põllumajandusmuuseumisse aadressil Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartumaa.
Juurde palume kindlasti märkida oma nime, kooli ja klassi ning kontaktandmed.

Kontakt: Kerle Arula, tel:738 3819 või 5373 7124, e-mail: kerle.arula@epm.ee

www.epm.ee

Osalemine Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil „Innovaatiline kool 2011“ tõi edu ning Päinurme koolilaste õppetunnid on nüüd interaktiivse vastamissüsteemi võrra mängulisemad.

Palusin kooliperelt täpsustust, missuguse vastamissüsteemiga tegu on. Õpetajad Maaja Viljapõld ja Aino Kuusik selgitasid, et Smart Response LE on interaktiivne vastamissüsteem, mille hulka kuuluvad tarkvara,  juhtmeteta rõõmsavärvilised vastamispuldid ja arvutiga ühendatav väikene vastuvõtja, mida saab kasutada ruumis, kus on olemas arvuti, tahvel ja projektor.

Kuna vastuvõtja on kergesti teisaldatav ja pultide jaoks olemas korralik transpordikohver, siis saab süsteemi kasutada erinevates klassides. Siiani on õpetajad kasutanud süsteemi 6. ja 8. klassis, kuid jõukohane oleks see palju noorematelegi, ka lasteaialastele. Tegemist on väga mitmekesiseid võimalusi pakkuva süsteemiga, mida saab kasutada praktiliselt kõikides ainetundides. „Tuleb ainult fantaasial lennata lasta ja leida aega testide koostamiseks,“ leidsid Maaja Viljapõld ja Aino Kuusik.

Kuidas lapsed asjasse suhtuvad, kindlasti on klass põnevil?

„Esimesed korrad pultide kasutamist tõid klassi vahva elevuse. Õpetaja jagas puldid õpilastele ja neid järgi lülitades ilmus kõigile nimeline tervitustekst. Milline üllatus! Kuidas pult teab minu nime? Vahelduseks meeldis väga pliiatsiga kirjutamise asemel puldi nuppe vajutada. Oleme teste kasutanud varem ka puutetundliku tahvliga, kuid siis saavad õpilased vastamas käia ükshaaval, nüüd on korraga kaasatud kõik. Samas peavad õpilased üksteisega arvestama. Mõnel võtab küsimuste-vastuste lugemine rohkem aega, teisel  võtab aega loetust arusaamine ja valiku tegemine.  Kuid järgmise küsimuse juurde saavad minna kõik koos.

Positiivne on ka see, et lapsed saavad koheselt ennast teistega võrrelda ja tagasisiside oma vastusele. See meeldib neile väga.
Üldiselt sobivad valikvastustega küsimustikud erivajadustega lastele väga hästi. Kui ei olegi vastus päris täpselt meeles, siis valikvastused aitavad selle meelde tuletada. Ka teised (nt piltide lisamine)  võimalused on huvitavad ja mitmekesistavad vastamisvõimalusi,“ toetusid mõlemad õpetajad oma kogemusele.

Kui rääkida sellest, kus ja millal on just hariduslike erivajadustega laste puhul eriti oluline kasutada IKT-vahendeid, siis avaldasid õpetajad arvamust, et väga vajalik abivahend klassis on arvuti ja internetiühendus. „Sageli juhtub, et tekstides on juttu mõnest esemest või nähtusest, millest õpilased kunagi midagi kuulnud pole. Sellisel juhul tuleb internetti lüüa õige otsingusõna ja saab õpilastele näidata nii pilte kui videoklippe. See säästab väärtuslikku tunniaega,“ selgitasid Maaja Viljapõld ja Aino Kuusik.

Päinurme internaatkooli direktori Eevi Tüüna sõnul on koolis viimase kahe aasta jooksul innovaatiliste õppemeetodite rakendamisele suurt rõhku pandud. „Hetkel on aktiivses kasutuses paar digitahvlit ja dokumendikaamerat. Elevust tekitas eelmise aasta GPSi projekt. Oleme püüdnud iga uue IT-vahendi soetamisega kohe õpetajatele ka kasutuskoolituse teha." Hetkel on käimas DigiTiigri koolitus Päinurmes.

"Arvuteid on koolis piisavalt, aga puudust tunneme heast foto-ja videokaamerast, praegune on juba ajast-arust,“ ütles Eevi Tüüna tulevikule mõeldes. 

Foto: kooli koduleht

Loe ka

• Eriliste laste erilised hiired

Räägime kartuli ajaloost, kuidas kartulit on kasutatud ning tema tervislikkusest. Võrdleme kartulisorte ning uurime kuidas kartul kasvab. Valmistame kartulitrükitehnikas omapärase koti.  Programmi kestab 1-1,5 tundi.

Programm toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis, Ülenurmel 17. aprilll ning 12.-13. septembril. Muudel aegadel kokkuleppel. Pilet õpilasele on 2.60 eurot ning täiskasvanule 3.60 eurot.

Kontakt: Kerle Arula, tel:738 3819 või 5373 7124, e-mail: kerle.arula@epm.ee Lisainformatsiooni saate ka meie kodulehelt www.epm.ee
    

Töötuba juhendab muuseumi puidurestauraator Janika Turu, kes õpetab kuidas omanäolist mööblit konstrueerida ja kujundada. Iga osaleja saab mööblitüki endaga kaasa.

Mööbli põhimõte on, et see oleks justkui loodusega üks. Mööbli valmistamisel on kasutatud metsamaterjali sellisena nagu loodus on teda aastate jooksul vorminud. Kasutame lepa, sarapuu, haava ja kase roikaid. Iga valmiv ese on alati teistest erinev ja unikaalne.

Roigasmööbel on hea võimalus ära kasutada aias, metsas või teeääres kasvavat mittevajalikku võsa. Puid või hekki pügavad naabrid on tõenäoliselt rõõmsad, kui tassite minema materjali, millest nad niikuinii lahti peavad saama. Naturaalsetest materjalidest võib konstrueerida lillede kandekaste, seinariiuleid, nagisid, lillepostamente, toole, järisid, väravaid, lehtlaid, aialaudasid jne.

Oksad ja tööriistad on kohapeal olemas, ise ei pea midagi kaasa võtma.

Aeg: 17.05.2012, 17:00
Koht: Eesti Põllumajandusmuuseum, Ülenurme
Kontaktisik: Janika Turu
Telefon: 5379 8409 või 738 3819
e-mail: janika.turu@epm.ee
pilet: 10 EUR, tudengile 7 EUR
lingid: www.epm.ee

Kooli minnes peab laps olema omandanud alushariduse – oskama lugeda ja arvutada, suutma end koolis korralikult ülal pidada jne, kirjutab Tamm Õpetajate Lehes. "Seega eelneb 9-klassilisele koolikohustusele tegelikult tasuline alusharidus. Ehk peaks kuueaastaste laste alusharidus olema vanematele tasuta? Äkki võiks jõuda selleni, et kõigil lastel oleks võimalik vähemalt aasta enne kooli käia lasteaias ja saada seal ka tasuta lõunat?" Siis suudaksime ehk ka vältida olukorda, kus juba koolimineku ajaks on vahe laste arengutaseme ja oskuste vahel juba väga suureks kärisenud, samuti on lasteaedadesse juurde vaja tugispetsialiste, kes erivajadusi juba varakult märkaksid, leiab Tamm.

Pikemat arvamuslugu loe Õpetajate Lehest.

Foto: Flickr

Tulge avastama koos meiega seda imelist meemaailma, kus
• õpime tundma mesilaste elu ja mesiniku tööd mesilas,
• lahendame ülesandeid,
• mängime võistlusmänge,
• maitseme mett, õietolmu ja suira.

Tutvume kummalise maailmaga – mesilasperega, kus elab ainult üksainus ema, palju töömesilasi ja veidi isamesilasi – leski.Mesilane teeb tööd nii kaua kui elab, nii kaua kui jõuab. Kuidas tunneb mesilane ära oma tarukaaslased? Miks mesilased tantsivad? Milliseid ameteid mesilased peavad?

Aeg: 22.05.2012, 10:00 - 25.05.2012
Koht: Eesti Põllumajandusmuusem, Ülenurme
Kontaktisik: Kerle Arula
Telefon:738 3819 või 5373 7124
e-mail: kerle.arula@epm.ee
Pilet:2.60 EUR
Lingid: www.epm.ee

Töötoa eesmärgiks on pakkuda praktilist eneseteostusvõimalust, tutvuda lihtsamate puutöövõtetega ja õppida eristama erinevaid tarbepuiduliike.
Kursuse käigus valmib igal osalejal lepast või kasest lõikelaud, puulusikas ja võinuga.
Tutvustame ka erinevaid puulikke, tööriistu ja töövõtteid.

Aeg: 5. ja 9. aprill kell 15-20 / 21. ja 22. aprill kell 10-17
Koht: Eesti Põllumajandusmuusem, Ülenurme
Kontaktisik: Janika Turu
Telefon: 53798409 või 73803819
e-mail: janika.turu@epm.ee
Pilet: 5.00 EUR
Lingid: www.epm.ee

Tartu ülikooli füüsikainstituudi õppedirektor Kaido Reivelt tutvustas eksperimentide kaudu noortele, kelle seas õpilasi erinevatest koolidest, kuidas heeliumi kui kerge gaasi abil õhupall üles tõuseb, kuidas levib elekter ja miks särtsu võib saada, millal ja miks toimub plahvatus, kuidas muuta küünlaleeki värviliseks ning teisi füüsika- ja keemiamaailma saladusi, kirjutab Virumaa Teataja. Teadusteatri etendus oli tihedalt seotud energia saamise võimalustega.

Loengus, mis rääkis energeetikast nüüd ja tulevikus, keskendus Reivelt põhjalikumalt tuumaenergeetikale ning Eestisse tuumajaama rajamise võimalustele.

Tartu ülikooli esindaja Ida- ja Lääne-Virumaal ning Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko ütles, et sellised üritused nagu energiapäev on olulised ka ülikoolidele, sest kui suudetakse noori motiveerida, tekitada ja hoida neis huvi teaduse vastu, on lihtsam leida tulevikus motiveeritud üliõpilasi.

Lähemalt Maailmapäevast saab lugeda siin.

Maailmapäeva ettevalmistuse raames kavandatakse ka sel aastal koolide külastamist, et tutvustada arengukoostöö teemat õpilastele. Sel aastal on fookuses laste olukord arengumaades. Koole külastatakse koos erinevate riikide saatkondade esindajatega aprillis ja mai esimeses pooles.

Kõigil, kes soovivad kutsuda saatkondade esindajaid ning arengukoostöö eksperte oma kooli kõnelema, palutakse Maailmapäeva korraldajate poolt anda endast märku hiljemalt järgmiseks teisipäevaks, 10. aprilliks aadressile maailmapaev@terveilm.net. Täpsustavad küsimused võib saata sellele samale aadressile või helistada 6270 191.