Vasakukäeline laps vajab paremakäelisest rohkem toetust ja juhendamist, sest tal tuleb hakata kirjutama oma loomupärasele kirjasuunale vastupidiselt. Vihiku harjutused aitavad omandada õigeid liigutusi, mida on vaja edaspidi joonis- ja hiljem ka kirjatähtede sujuvaks kirjutamiseks.
Käelisuse ümberõpetamine on täiesti lubamatu.

Näidislehekülgi saab lehitseda Koolibri kodulehel.

Intervjuud Küttisega saab lugeda Postimees.ee'st.

Kui palju peaks aga kursuse läbinud noor hiina keelt oskama, pole veel selge, kirjutab Sakala.

Viljandi gümnaasiumi direktori Ülle Luisu selgituse kohaselt saab gümnasist valida esialgu 35-tunnise kursuse, maksimaalselt saab aasta jooksul kauget keelt õppida 105 koolitunnis.

Direktori sõnul on esmatähtis, et kui kursuse läbinud noor peaks sattuma hiinakeelsesse ühiskonda, oleks talle seal kasutatav märkide keel mõistetav.

Õpetaja, kelle leidmiseks korraldatakse Hiinas konkurss, tuleb Viljandisse esialgse lepingu järgi kaheks aastaks.

Eile jõudis Lõuna-Eesti eri paigust Tartusse kokku 15 kooliõpilaste ehitatud amfiib-mudelautot, mis peaksid iseseisvalt sõitma tahkel pinnasel, kuid suutma ületada ka veetakistusi, kirjutab Tartu Postimees. Tervest Eestist tõid õpilased tööriistakauplustesse ligemale sada sõidukit.

Amfiibautode võistlusele esitatud sadakonnast masinast jõuab finaali kindlasti vähemalt 40, lubas Stokkeri turundusjuht Peep Pajumäe. Finaal leiab aset 28. aprillil Tallinnas lennusadama angaaris, kuhu ehitatakse 10 meetrit pikk võistlusrada.

Haridusminister Jaak Aaviksoo on öelnud, et õpetajate palgatõusuks on kolm allikat – koolikorralduse reform, lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest ning olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks.

Viimatinimetatu elluviimiseks tegi Aaviksoo omavalitsustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotuse määrusesse ettepaneku suunata 1. septembrist riigipoolne töötasude toetus 149 653.303 eurot ainult õpetajate, mitte aga tugispetsialistide palkadeks.

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt ei laiene riigipoolse töötasu toetus tugispetsialistidele. Oleme seisukohal, et haridustoetuse jaotamine peab olema kooskõlas seadusega,“ kirjutas haridusministeerium oma ettepanekutes.

Rahandusministeerium ettepanekuid aga ei arvestanud. "Summa sisaldab muuhulgas sotsiaalpedagoogi ning direktori ja õppealajuhataja tööjõukulu ning täiendkoolitust. Ei ole õige tõsta jooksval aastal, kui koolide ja omavalitsuste eelarved on kinnitatud, õpetaja töötasu teiste pedagoogide palkade langetamise arvelt või nende kulude lükkamisega omavalitsuste kanda,“ põhjendas rahandusministeerium.

„Sotsiaalpedagoogi tööjõukulude toetamises on kokku lepitud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste protokollis 2012. aasta riigieelarve osas. Kohaliku omavalitsuse üksustel on õigustatud ootus toetuse saamiseks vastavalt kokku lepitule,“ selgitas rahandusministeerium.

Allikas: BNS

Ettepanekud sündisid pärast seda, kui ministeeriumi esindajad käisid kõigis maakondades tutvustamas reformi kava ja palusid kärpevõimalused välja selgitada.

Kui Hiiumaal leppisid omavalitsused ühe gümnaasiumi allesjäämisega, siis näiteks Harjumaal peetakse minimaalseks 14 ja kriitiliseks piiriks üheksat gümnaasiumi. Kuigi ministeeriumi plaan koondab tuumikgümnaasiumid maakonnakeskustesse, nägid omavalitsusliidud vaeva, et need ka maapiirkondadest ära ei kaoks.

Nii ületabki omavalitsuste pakutud sadakond gümnaasiumi ministeeriumi oodatud kärbet 70 peale.

Samas jääb omavalitsuste soovidega arvestamine ikkagi valitsuse otsustada, sest gümnaasiumivõrgu ettepanekutel pole juriidilist kaalu.

Minister Jaak Aaviksoo eesmärk on viia gümnaasiumireformi eelnõu jaanipäevaks riigikogu ette. Alles jäävate koolide täpne nimekiri selgub suve lõpuks.

Allikas: BNS

Mais 2011 Euroopa ja teiste maade õpetajate vahel sõlmitud eTwinningu projekt kannab pealkirja WEB 2.0- Zauberschule (WEB 2.0 - võlukool) ja see toimub reaalajas poolteist tundi kord kuus. Praeguse seisuga osalevad projektis eelkõige saksa keele õpetajad Soomest, Eestist, Rootsist, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Kreekast, Bosnia- Hertsegoviinast, Ungarist, Bulgaariast ja Lõuna–Aafrikast.

Idee autoriteks olid lisaks minule Justyna Sobota Poolast ja Alet Conradi Lõuna-Aafrikast (olime koos tegutsemas mullu edukas Quiz-projektis). Oleme selle huvitava ja kasuliku võlukooli direktrissideks. Meie ülesanneteks on e-keskkondade ja õpetajate leidmine järgmiseks koolitunniks, õpitud e-keskkondade kajastamine projekti vikis ning projekti kajastamine projekti blogis ja eTwinningu mestimisruumis. Kolmekesi koos töötamine käib meil live-online ruumi ja Skype-vestluste kaudu. Ja kolm pead on ikka kolm pead- tegutsemislustist ja ideedest puudu ei tule!

WEB 2.0-võlukoolis õpivad valdavalt saksa keele õpetajad (aga mitte ainult), kes muidu kohtuvad iga-teisipäeva-õhtustel reaalajas koolitustel sügisest 2006 ja on oma koolitustest ikka veel vaimustuses, kuna need annavad iga kord juurde midagi uut ja huvitavat.

Projekti  eesmärgiks on uuemate ja huvitavamate e-keskkondade tundma õppimine nn kooliõhtutel kord kuus reaalajas ja praktiseerimine koos oma õpilastega võõrkeelte õpetamisel tundides, võistlustel ja e-projektides.

Projekti vikis (www.web20zauberschule.wordpress.com ) võib leida kõikide õpitud e-keskkondade kohta eraldi lehekülje, kus on kindlasti kirjas link, näiteid ja esitlusi (valdavalt küll saksa keeles ) vastavas keskkonnas toimetamiseks. Seni on tutvust tehtud üle 30 vahva e-keskkonnaga.

Äsja möödunud tunnis 27.märtsil õpiti tundma audio-keskkondi ( www.vocaroo.com, www.audipal.com, www.audioboo.fm, www.ispeech.org, http://www.speakpipe.com/, http://www.fotobabble.com/ jt). Iga kooliõhtu juurde kuulub kindlasti ka elav kogemuste vahetamine ja sõbralik ja õiglane tunnustamine.

Mis saabki olla vahvamat tõdemusest, et sinu töö ja panustamine on rahvusvaheliselt kasulik,  vajalik  ja hinnatud! Ja mida oskavad õpetajad, sellest saavad kasu ikkagi ju õpilased!

Soovitan kõigile kolleegidele eTwinningut! ETwinning on huvitav ja selleks on uskumatult palju võimalusi! Etwinningu projektid tagavad  loomingulise ja innovaatilise arenemise!

Aimi Jõesalu, eTwinningu mentor

Loe ka - eTwinning koolitus algajatele Tallinnas

Loe tema arvamusartiklit Postimees.ee'st.

Loe ka - Direktorid: internaatkoolide sulgemine ohustab laste haridusteed

Esimese võistlusala LEGO Sumo võit läks Tallinna Noorte Spordi-ja Tehnikaklubi „Master“ võistkonnale, kuhu kuuluseid 4.–10. klassi õpilased. Vabaklassis saavutas esikoha Tartu Erakooli võistkond „HuviTERA“. Minisumo kategoorias said esikohta naabrid Läti Valmiera koolist. MTÜ Arvutiklubi e-kooli võistkond „FeRob“ oli edukas joonejärgimise võistlusalal. Robotite linna läbimises olid kõige edukamad „JGrobootikud“ Jõgeva gümnaasiumist.  

Absoluutarvestuses sai esikoha Robootika.COM meeskond ning tuli sellega ühtlasi ka Eesti meistriks.

„Tiigrihüppe Sihtasutus on algatanud mitmeid tehnoloogia valdkonna projekte, kuid TiigriRobot on vaieldamatult üks edukamaid. Sellest annab tunnistust iga aastaga kasvav robootikaringide hulk üle Eesti. Eriti head meelt teeb see, et robootika on jõudnud järjest nooremate õpilasteni. Tartus AHHAA teaduskeskuses võis toimetamas näha hulgaliselt 1. ja 2. klassi lapsi, ka tüdrukuid,“ kommenteeris RoboMiku võistlust sihtasutuse projektijuht Ave Lauringson.

2008. aastal alanud TiigriRoboti projekti käigus on MTÜ Robootika ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel saanud robootikaringid hoo sisse juba sajas Eesti üldhariduskoolis. RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.

MTÜ Robootika on olnud eestvedajaks haridusalastele robootika projektidele alates aastast 2007. MTÜ korraldab õpetajate koolitusi, võistlusi õpilastele, tehnoloogia päevi ja väljasõite koolidesse. MTÜ Robootika FIRST (For Inspiration and Recognition of Science and Technology)  ja LEGO partnerorganisatsiooniks Eestis ja Lätis.

Lisainfo:

Ave Lauringson
Tehnoloogia valdkonna projektijuht
Tiigrihüppe Sihtasutus
ave.lauringson@tiigrihype.ee
www.tiigrihüpe.ee

Arutelu juhtinud Haljala vallavolikogu esimehe, EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse juhatuse liikme Margus Punase sõnul küsitakse jätkuvalt, milline õpetaja autähis täpselt välja nägema hakkab, kirjutab Virumaa Teataja. “Tegemist on kahe metalltahvliga, üks on lihvitud ja poleeritud peegelpinnaga, teise sisse on lõigatud kukefiguur, mis ka helendab,” kirjeldas Punane autähist.

Autähis ei tule mitte koolimaja ette, vaid Haljala vallamaja ja koolimaja vahelisele platsile Rakvere–Võsu maantee ääres. Punase sõnul on pakkumiste käigus kokkulepped tehtud ka firmaga, kes õpetaja autähise püstitamise ja selleks vajalike ehitustöödega algust teeb, praegu oodatakse pinnase eemaldamiseks ilma soojenemist.