22. märtsil Rocca al Mare koolis toimunud pedagoogide ühenduste ülene koostööpäev PÜÜK oli esimene suurem üritus, kus korraga olid koos aktiivselt tegutsevad pedagoogide ühendused, et saada uusi teadmisi, tutvustada oma tegevust ja kogemusi. Ja kindlasti ei jää see viimaseks, sest ühendusteülene koostöö on hoo sisse saanud, õpetajate võrgustikutööst saadavat kasu osatakse hinnata.

Töötubadest praktilised teadmised

Töötubasid juhtisid koostööpäeval tegevõpetajad ja ettekandedki olid kõik tegevõpetajatelt. Valik oli rikkalik: „Lõiming ja hindamine“, „Praktiliste tööde hindamine uurimuslikus õppes“, „Loovtöö inimeseõpetuses“, „Muusika kui loovaine hindamine Kivimäe põhikooli näitel“, „Erivajadusega õpilase hindamine töö- ja tehnoloogiaõpetuse tunnis“, „Kujundava tagasiside andmine“ jpt.

Viimatimainitu oli jätkuks Mari-Mall Feldschmidti loengule „Kujundav hindamine kui terviklik õppeprotsess“. Töötoas osalenud tegid kõigepealt praktilise harjutuse: andsid tagasisidet äsja kuuldud loengule. Jõuti järeldusele, et laused nagu „See oli tore ettekanne“, „Esineja oli tubli“, „Mulle loeng väga meeldis“ ei anna tegelikult arendavat tagasisidet. Need võivad tõsta küll ettekandja enesetunnet, kuid järeldusi teha neist ei saa. Prooviti ka praktiliselt anda positiivset tagasisidet ühele 5. klassi õpilase tööle, kus esmapilgul torkasid silma vead ning hea tuli hoolikalt üles leida.

Hindamise emotsionaalne pool

Uus riiklik õppekava soosib hindamises paindlikkust, aga see ei kirjuta muutusi ette. Hindamise muutuste rakendamine sõltub rohkem heast eeskujust kui muudatustest regulatsioonis. Nii oli oluline mõtiskleda ka hindamise emotsionaalse poole üle, ning selleks pakkus võimalust psühhoterapeut Siivi Hanseni ettekanne „Hindamine kui emotsioon“.

Ettekandja sõnul on iga õpetaja loonud endale midagi, mille põhjal olla hindamisel õiglane. Kes on loonud punktisüsteemi, kes toetub tunnist osavõtu aktiivsusele, kes on end kurssi viinud teaduslike meetoditega. „Me oleme loonud midagi, mille järgi olla õiglased. Me oleme loonud standardid. Aga mida enam soovime olla õiglased, seda suurem on võimalus olla ebaõiglane. Kindlustunde, et teeme õigesti, annavad kriteeriumid. Me kohaldame kriteeriume, et võimalikult paljud inimesed oleksid meiega nõus ja annaksid meie tegevusele positiivse hinnangu. Oleme kokku leppinud, et standard on õige, sest muidu ei oleks võimalik töötada. Me saame positiivse emotsiooni standardi kasutamisest. Samas mida õiglasemad oleme, seda suurem on võimalus, et oleme ebaõiglased. Oleme seda tunnet kõik tundnud,“ pani ettekandja saalisviibinud endaga kaasa mõtlema.

Ühendusteülene koostöö on tähtis

Uuenenud riiklik õppekava näeb ette lõiminguid, loovust ja väärtusi arendavat haridust.
Lisaks oma ainega seonduvale tegevusele (mis tõesti on tähtis) peaks iga ühendus leidma aega  ka aine- ning valdkonnaülesele tegevusele. Tähtis on  ühiselt leida rohkem kõlapinda Eesti hariduspoliitika mõjutamisel ning õpetaja töö väärtustamisel.

Möödunud aasta lõpus asutati koostööorganisatsiooni, mis koondab just aineühendusi ja toetab õpetajate aineülest tegevust: MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Koostöökoja ülesanne on õpetajate ühenduste tutvustamine, koostöö arendamine, kogemuste vahetamine, Eesti hariduselus aktiivne osalemine ja selle mõjutamine, koolituste korraldamine ja koostööpartnerite kaasamine. Koostöökoja aktiivgruppi kuulub õpetajaid  inimeseõpetuse ühingust, haiglaõpetajate seltsist, tehnoloogiakasvatuse liidust, käsitööõpetajate seltsist „Aita”,  kehalise kasvatuse liidust, klassiõpetajate liidust, bioloogiaõpetajate ühingust jm. Esimesi samme astuv koostöökoda ootab oma ridadesse aktiivseid  ja koostööle orienteeritud liikmeid, kes oleksid huvitatud koostöövõrgustike arendamisest kui võimalusest toetada õpetaja professionaalset arengu. Huvilistel saavad ühendust võtta e-posti aadressil opetajatekoostookoda@gmail.com. Selle kaudu on võimalik tutvuda ka ühenduse põhikirjaga ning esitada küsimusi ühenduse juhatusele.

Koostööpäev PÜÜK  tugevdas pedagoogide ühenduste vahelist koostööd ning ühtekuuluvustunnet, andis kõigile võimalus tutvuda aineühenduste ajaloo, tänase tegevuse ja võrgustikutööga. Pedagoogide  ühenduste ülene koostööpäev  toimus Sihtasutuse Innove   programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koostöös.

Programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toetab ühe suunana õpetajate võrgustikutööd ning professionaalset arengut. Programmi rahastab ESF ja Eesti riik.

Kampaania kohta leiate täpsemat infot siit. On väga teretulnud, kui peate õpetajana võimalikuks mõnes oma tunnis see teema järgmisel nädalal üles võtta, teatab Targa töö ühing.

Abimaterjaliks on Telecentre Europe välja töötanud e-oskuste testi, mida saab täita:
- veebilehel aadressil: http://www.skillage.eu 
- Facebookis eesti keeles: http://apps.facebook.com/skillagetest/ 

Testitulemused kuvatakse kohe pärast täitmist ja saadetakse e-maili peale, neid saab ka jagada.

Test koosneb viiest osast – tööle kandideerimise oskused, efektiivsus, kommunikatsioon, sotsiaalmeedia, failide haldus. Esitatud on mitmeid kontoritöös ettetulevaid situatsioone, mis on üsna elulised. Testi ei saa võtta väga tõsiselt, pigem on see hea meelelahutus, mis peaks andma aimu, milliseid oskusi kontoritöös vaja võib minna.

Kui teie ja teie õpilased peavad oluliseks e-oskusi tööturul hakkama saamisel, siis andke sellest ka online loenduris märku - Ma olen Get Online Week osaleja - ww.smartwork.ee

Üritust toetab Microsoft.

Lähem info:
Kadri Seeder
kadri@smartwork.ee
5093039

Reaalkooli saal nägi koolivaheajal, 20. ja 21. märtsil välja nagu tõeline töökoda: saed, kruvid, naelad, liim, papp, paber, nöör ning traat igas kaalus ja pikkuses, imetillukesed mootoriosad, plastist detailid ja muud esmapilgul arusaamatud jubinad olid vallutanud nii lava kui meeskondade töökohad. Ja loomulikult arvutid, sest näputöö kõrvalt tuli tegeleda ka programmeerimisega, et atraktsioonid tööle hakkaksid. Seekordsetel tehnoloogiapäevadel tuligi lahendada ülesannet „Lõbustuspark“, ja lahendusi oli oi kui erinevaid.

Tallinna reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja, ürituse ühe korraldaja Katrin Rekori sõnul on tehnoloogiapäevadel lemmikmaterjal joogikõrred ja grilltikud, nendega võivat imesid teha. „Poistele meeldivad meisterdamiseks toekamad materjalid, näiteks vineer, tüdrukud eelistavad pehmemaid variante, neile sobib hästi papp ja paksem paber,“ jagas Katrin Rekor kogemusi.

Ühe mudeli juurest leidsingi kaks tüdrukut. Reelika ja Kristiina Rapla ühisgümnaasiumist olid mures, et sel kombel, nagu nad olid karusselli mootori plaaninud, see tööle ei hakanud. Nüüd tuli ruttu midagi välja mõelda. Küsisin, kas selles võistkonnas ongi ainult tüdrukud. Ikka poisid ka, aga poisid olevat läinud mootorile varuosi otsima.

Tehnoloogiapäevad toimuvad kaks korda aastas, kevad- ja sügisvaheajal. Nende korraldamist toetab Tiigrihüppe Sihtasutus. Välja on kujunenud kolm regionaalset keskust: Tallinna reaalkool, Tartu Kivilinna gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Neljandaks võib lugeda Narva humanitaargümnaasiumi, kes on väga aktiivselt liitunud nii tehnoloogiapäevade kui robootikavõistlustega.

Seekord toimusid tehnoloogiapäevad paralleelselt Tallinnas ja Pärnus, Tartus toimus esimesel päeval robootikavõistlus (vaata Koolielu artiklit)  ning Narvas tulevad tehnoloogiapäevad veidi hiljem.

„Me ei rõhuta tehnoloogiapäevadel võistlusmomenti, tähtis on osavõtt ja rõõm tegutsemisest,“ lausus Katrin Rekor. Rõõmu oli reaalkooli saalis küll, aga veel rohkem süvenemist ja tõsist töömeeleolu. Kindla peale peavad Disneyland´id valvel olema…

Oma pere ja  lähedaste käekäik on iga inimese elus üks tähtsamaid asju, Eesti pere on ka riigi tugevuse aluseks. Et väärtustada perekonda ja kodu, sai 2012. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi traditsioonilise omaloomingu konkursi teemaks valitud „Minu pere“.

Milline on eesti pere ja kodu tänasel päeval? Kuidas kujutavad oma lähedasi erinevas vanuses lapsed ja mis on neile oluline?

Osalesid õpilased alates eelkoolist kuni 12.klassini. Nooremad lapsed on tegelenud uurimisega , otsinud teavet ja fotomaterjali esivanemate kohta ja loonud oma perede sugupuu pildid.

Teismelise-eas, kus püüeldakse iseseisvuse poole ja esiplaanil on sõprussuhted, saab suurema tähtsuse sõpruskond. Väljas on hulgaliselt portreesid oma kaaslastest, käsitlusi ja väljendusi  endast ja oma lähedastest. Tööd on teostatud erinevates joonistus-, sega- ja maalitehnikates. Lisaks on näitusel väljas  puutöö-, tekstiili-, keraamika- ja metallitöötundides tehtud paremad tööd.

Kullo Lastegalerii
Kuninga 6
Avatud T-l kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee
6446873

 

 

Kui ühiskond suudaks ärgitada keskmist põhiharidusega piirdunud inimest omandama keskharidust, siis uuringu tulemuste kohaselt oleks tema sissetulek aastate jooksul keskmiselt 23.000 eurot suurem ja riik saaks täiendavalt 15.000 eurot maksutulu, edastas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Lisades otseselt rahas mõõdetavale võidule sotsiaalsed aspektid võidaksid põhihariduse asemel keskhariduse omandanud inimene ja riik kokku 78.000 eurot.

Õpingute katkestamise kulude all mõisteti uuringus saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest. Esimene on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud.

Lisaks keskhariduse tasemele käsitles uuring ka kõrghariduse taset. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad suuremad tulud, nagu kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotsiaaltoetuste tarbimise, siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.

Teadaolevalt ei ole teised Euroopa riigid nii paljusid erinevaid kuluvaldkondi hõlmavat uuringut läbi viinud, seega on Eestil selle uuringu abil võimalus tõestada õpingute katkestamise vähendamisele suunatud meetmete olulisust. Tehtud arvutused lubavad võrrelda õpingute katkestamisele suunatud meetmetele tehtud kulutusi inimeste haridustaseme tõusust tulenevate tuludega.

Peamiste soovitustena tõi uuring välja, et õpingute ebaõnnestumine on nii ühiskonna kui indiviidi jaoks olulisi kulusid tekitav probleem, mille lahendamisega tasub tegeleda. Uusi poliitikameetmeid välja töötades on oluline teha seda kujul, mis võimaldaks hiljem hinnata nende efektiivsust ning meetmete väljatöötamisel on oluline tagada, et need ka plaanitud moel rakenduksid.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tarkade Otsuste Fondi kaudu Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud uuringu viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, uuringu väliskonsultant oli rahvusvaheliselt tunnustatud haridusökonoomik George Psacharopoulos.

Uuringu eesmärk oli hinnata õpingute katkestamisest tulenevaid kulusid inimesele ja ühiskonnale tervikuna, kirjeldada õpingute katkestamise vähendamise võimalusi.

Allikas: BNS

GoEdOnline on vaadanud kuu aja jooksul läbi umbes 2000 erinevat veeb 2.0 vahendit ning on kitsendanud valikut suures mahus – välja on nopitud 101 soovitust õpetajale, mis võiks õppetöös kasulikuks osutuda. Kindlasti on osad neist juba tuttavad aga kindlasti leiab loetelust ka uusi ning põnevaid vahendeid. Lugeda tasub ka põhjalikumat postitust, mis algatusest lähemalt räägib. 

 Refereeritud: Edudemic kodulehelt

Foto: Dreamstime

Tegemist on keskkonnale ohtlike jäätmetega ning nende utiliseerimisel tuleb silmas pidada keskkonnanõudeid. Kõige otstarbekam on kõik ebavajalik keskkonnasõbralikult utiliseerida. Selleks on Eestis kaks tootjavastutuse organisatsiooni:

• EES-Ringlus MTÜ
• Elektroonikaromu MTÜ
• Lisaks võtab elektroonikaseadmeid vastu Kuusakoski AS. Kontaktandmed lisaküsimusteks ning jäätmejaamade aadressid peaksid sealt üsna lihtsa vaevaga leitavad olema. Kuusakoski AS pakub teenusena ka andmekandjate turvalist hävitamist.

Teine variant on viia seadmed tagasi jaotuskanalisse ehk arvuti- ja elektroonikapoodidesse. Poed on kohustatud võtma vastu seadmeid alljärgnevalt:

• Kui 10km raadiuses poest ei asu ühtegi jäätmejaama, peab pood vastu võtma kõik neile toodud seadmed.
• Kui 10km raadiuses poest asub mõni jäätmejaam, on pood kohustatud võtma vastu seadmeid vaid samas mahus ostetavate samaliigiliste seadmetega. Näiteks ostes ühe uue arvuti, võid ühe vana arvuti neile tagastada. Samas ei ole lubatud tagastada arvuti vastu hoopis tolmuimejat.

Poed võiksid jääda siiski tagavaravariandiks ning eelistada tasub jäätmejaamasid. Jäätmejaamades on keskkonnasõbralikkus paremini kontrollitud ja tagatud ning võib olla päris kindel, et teie poolt tagastatud seade ei hakka tulevikus keskkonnale suuremat ohtu kujutama. Suuremate koguste korral (näiteks rohkem kui ühe sõiduauto pakiruumi mahub) peaks toomise jäätmejaamaga enne kokku leppima.

Kõik need eelpool toodud variandid on mõistlikud, kui tegemist on täiesti kasutuskõlbmatu seadmega. Kui aga seadmel on veel (potentsiaalne) kasutamisväärtus kas teie või kellegi teise jaoks ja seda on võimalik remontida või neis sisalduvaid osasid varuosadena kasutada, siis on keskkonnasäästlikkuse vaatevinklist mõistlik aidata seade uuele elule mõnes vanade arvutite taastamise, remondi ning müügiga tegelevas ettevõttes.

Sellised on Eestis näiteks:

• Arvutiait OÜ
• Arvutimeistrid OÜ
• BitBoard OÜ

Konsulteerida tasub kindlasti ka suuremate seadmerenti pakkuvate firmadega nagu:

• Green IT OÜ
• 3Step IT OÜ
• Elion Ettevõtted AS

Nad võivad pakkuda soodsaid lahendusi teie arvutipargi vahetamiseks uute vastu ning kasutatud arvutite keskkonnasõbralikuks utiliseerimiseks laiendatud raamlepingu raames.

Jüri Jaakson
tehnoloogia konsultant
jyri@jaakson.eu
http://smartenergy.ee

Loe ka:

• Kas osta uus arvuti või eelistada taaskasutust?

Foto: Dreamstime

Huvitav paistis olevat ka Rocca al Mare kooli õpilastel, kes sel nädalal vaheaega ei pea ja said nüüd uudistada, millega teiste koolide õpetajad vaheajal tegelevad. Eriti köitsid õpilasi Targalt Internetis projekti ekraanil näidatavad harivad Netilammaste multifilmid, mida kobarakesi vaatama koguti ja lisagi nõuti. Koolielu laua juures huvitasid õpilasi kõige rohkem käimasolevad õpilaskonkursid, kuid mis seal salata – kõige paremini läksid kaubaks hoopis Tiigrihüppe pastakad. „Ahhaa, aga need pastakad mulle küll meeldivad!“ teatas algklassitüdruk ja võttis ühe endale mälestuseks.

Fotol tegevus Käsitööõpetajate seltsi Aita laua ümber.

Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurme sõnul on taolised aineühenduste koostööpäevad väga tervitatavad, sest võimalik on näha kolleege üle Eesti ja jagada kogemusi õpetajatega ka teistelt erialadelt. Kõige toredamaks hetkeks tänase päeva jooksul pidas ta Koolielu tutvustamist ühele muusikaõpetajale, kellele saime pakkuda tutvumiseks just neid e-õppematerjale, mida ta sel hetkel kõige rohkem vajas ja sellega õpetajale tõesti sära palgele tuua. Nimelt oli ta huvitatud plokkflöödi õpetamisest ning just möödunud õppeaastal võitis Koolielu e-õppematerjalide konkursi „Täna samm, homme teine“ (konkurss on käimas ka praegu) Ly Tammeriku materjal „Esimesed sammud plokkflöödiga“, mis muusikaõpetajatele kindlasti suureks abiks on. Tuleb vaid see materjal avastada. „Oh, just seda mul ongi vaja!“ oli Koolielu laua juures käinud muusikaõpetaja haaratud. „Selliseid õpetajaid, keda Koolielu vaimustada võiks, on palju,“ usub Kristi Vahenurm. Tasub vaid võimalustega rohkem tutvuda ja neist kinni haarata.

Täna peeti Tallinnas Rocca al Mare koolis esmakordselt pedagoogide ühenduste ülest koostööpäeva (PÜÜK), kus tutvustasid end aineühendused, haridusportaal Koolielu, projekt Targalt internetis ning rahvusvahelised programmid eTwinning ja iTec.

Loengutel ja õpitubades tutvustasid tegevõpetajad igapäevases õppetöös kasutusel olevaid hindamismudeleid ning jagasid praktilisi kogemusi.

Aineühendustel on alati olnud oluline koht õpetajate professionaalse arengu toetaja ning ainealase nõuandjana. Eestis on aineühendusi, mis on aktiivselt tegutsenud aastakümneid (Eesti Emakeeleõpetajate Selts, EMS Koolimatemaatika Ühendus, Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts, MTÜ Hea Algus jpt). Noortest ühendustest võib nimetada Eesti Klassiõpetajate Liitu, Eesti Haiglaõpetajate Seltsi, MTÜ LAK-õppe võrgustikku, Kuulmispuudega Laste Õpetajate Seltsi ning MTÜd Õpetajate Ühenduste Koostöökoda (kõik alustasid 2011). Aineühenduste tegevus ning võrgustikutöö on eriti oluliseks muutunud tänu uue riikliku õppekava rakendumisele: ühendused püüavad oma liikmetele pakkuda võimalikult palju erialaseid koolitusi, jagada kogemusi, osaleda rahvusvahelistes projektides.

Koostööpäeva eesmärk on tugevdada pedagoogide ühenduste vahelist koostööd ning ühtekuuluvustunnet, anda kõigile võimalus tutvuda aineühenduste ajaloo, tänase tegevuse ja võrgustikutööga. Pedagoogide ühenduste ülene koostööpäev PÜÜK toimub Sihtasutuse Innove programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koostöös.

Programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toetab ühe suunana õpetajate võrgustikutööd ning professionaalset arengut. Programmi rahastab ESF ja Eesti riik.

Pildil Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm, Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere ja Koolielu peatoimetaja Merje Pors Koolielu tutvustamas.

Pildil Krista Savitsch eTwinningust rääkimas.

Fotod: Terje Lepp

Väike-Maarjast RoboMiku võistlusele tulnud Karl-Oskari ja tema klassivenna Geijo Savolaineni tehtud roboti ülesandeks on teist robotit uurida, selgitada välja, mis on katki või valesti ja see viga parandada, kirjutab Tartu Postimees.

Praegu saavat ta kenasti hakkama vigade leidmisega, kuid parandamisega jääb veel pisut kimpu.

Igati kahe jalaga maa peal Karl-Oskari plaaniks on aga sellest paarikümne sentimeetri kõrgusest suuresilmsest mängurobotist välja arendada masin, mis ühel päeval võiks tema isa eest ära teha traktorite diagnostika ja parimal juhul ka parandamise töö.

Eile, 21. märtsil kogunesid Tartusse õpilased üle Eesti, et pidada maha suurim Koolirobootika võistlus RoboMiku, kirjutas Koolielu portaal eilses uudises.

Võsiteldi erinevatel aladel nagu 3 kg sumo, minisumo, Taxi drive,  Freestyle, Line following ning raketiauto ehitamine. Üheks vaatemängulisemaks alaks on 3 kg sumode võistlus. Taxi drive tähendab robotitele võistlemist täpsussõidus mudellinnas. Freestyle ehk vabaklass annab võimaluse näidata igasuguseid roboteid, mis inimkonda edasi aitaksid. Line following on joonejälgimise võistlus, kus robotid võistlevad selle peale, kes kõige kiiremini joont järgib. Robotite ehitamisele lisaks saavad mõõtu võtta ka tehnikahuvilised noored raketiauto kokkupanemises.

RoboMiku võistlusel on osalemas ligi 60 võistkonda, samaaegselt õpilaste võistlusega toimub Tartus esmakordselt ka Eesti-Läti maavõistlus robotite ehitamises EstLat.

2008. aastal alanud TiigriRoboti projekti käigus on MTÜ Robootika ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel saanud robootikaringid hoo sisse juba sajas Eesti üldhariduskoolis. RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.

MTÜ Robootika on olnud eestvedajaks haridusalastele robootika projektidele alates aastast 2007. MTÜ korraldab õpetajate koolitusi, võistlusi õpilastele, tehnoloogia päevi ja väljasõite koolidesse. MTÜ Robootika FIRST (For Inspiration and Recognition of Science and Technology)  ja LEGO partnerorganisatsiooniks Eestis ja Lätis.
Tiigrihüppe Sihtasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on aidata üldhariduskoolidel õppeprotsessi ajakohastada erinevate tehnoloogiate ja metoodikatega ning tõsta laste ja noorte huvi loodus- ja tehnoloogiaainete vastu.

Foto: Valga gümnaasium. Sumorobotid võistlushoos.