STENCIL (Science Teaching European Network For Creativity and Innovation in Learning) võrgustik on välja kuulutatud konkursi koolidele, uurijatele ja haridustöötajatele, kes on katsetanud STENCIL'i aastaaruandes mainitud edukaid praktikaid. 

Kokursil osaleja peaks: 

• olema seotud mõne kooli või ainega, mis õpetab reaalteadusi
• peab töötama EL'i liikmes- või kandidaatriigis
• olema katsetanud oma tegevust vähemalt ühe grupi õpilastega vahemikus 1. jaanuar – 1. juuni 2012

Algatus peab sisalduma STENCIL'i veebipõhises teadusharidusealases kataloogis (kataloog sisaldab rohkem kui 900 erinevat algatust, mida realiseeritakse koolides üle Euroopa; need on sinna lisatud praktiseerivate õpetajate või teadlaste poolt; oma praktika lisamine on väga lihtne).

Konkursitöödest valitakse välja 10 parimat (üks igast üheksast STENCIL'i võrgustiku liikmesmaast ning üks ülejäänud Euroopa riikidest) ning need auhinnatakse STENCIL Rahvusliku Hea Praktika 2012 tiitliga. Kümnest parimast valitakse välja veel omakorda kaks võitjat. 

Võitjatel on võimalik valida omale üks alljärgnevatest auhindadest: 

• Teadushariduse alane materjalide komplekt erinevate katsete läbiviimiseks, väärtusega kuni 1000 eurot 
• Reisi- ja majutustoetus osalemaks STENCIL'i teisel rahvusvahelisel konvrentsil Kasselis, Saksamaal

Konkursi tähtaeg on 1. juuni 2012, tulemused kuulutatakse välja septembris 2012. Edukat osalemist!

Vaata täpsemalt osalemistingimuste kohta. 

Refereeritud: Scientix kodulehelt

Malevas saavad noored proovida erinevaid ameteid, kujuneb tööharjumus, malevale eelneval koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, CV koostamisest ja karjääri planeerimisest üldiselt, märgib Eesti Noorsootöö Keskus oma pressiteates. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ning juhendajaks lubatakse ainult vastava kvalifikatsiooniga noorsootöötajaid.

 „Kuigi alaealiste töölevõtmisega kaasneb tööandjale rida tööajaga ja alaealise töötaja turvalisusega seotud kitsendusi, on see siiski tööandjale võimalus olla sotsiaalselt vastutustundlik ning tutvustada oma ettevõtet ja valdkonda järeltulevale põlvkonnale ning seetõttu kutsun kõiki tööandjaid üles teavitama noorte malevlaste tööle võtmise soovist malevate korraldajaid või Eesti Noorsootöö Keskust,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

„Malevast nagu ka teistest noorsootöö-alastest tegevustest saadud kasulikud kogemused saab noor kanda oma kogemuste portfelli Stardiplatsis ning hiljem vormistada CV-ks,“ lisas Schlümmer.

Möödunud aastal töötas suve jooksul malevates üle-eesti enam kui kuus tuhat noort vanuses 13-26 eluaastat. Enim malevakohti oli noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Koondprojekti „Noortemalevad 2012“ koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Lisainformatsioon:
Toni Käsper
Tel. 7350 390

Programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames toimub

EESTI KLASSIÕPETAJATE LIIDU KOOSTÖÖSEMINAR „PARIMA PRAKTIKA JAGAMINE“

TEEMAL „HINDAMINE NING ARENGUVESTLUSED

9. aprillil 2012 Tallinnas,

Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis (Tõnismäe 2).

Päevakavaga saate tutuvuda siin.

Toimub õppekirjanduse müük.

Liidu liikmetele on üritus tasuta, osaleja tasub ise sõidukulud.

Favoriit, Euroopa robootikavõistlustelt hiljuti hõbemedali võitnud Robootika.com saavutas II koha ning kolmas oli Jõgeva gümnaasiumi robootikaringi võistkond JG robootikud.

Õhtuni kestvas programmis on veel toimumas 6 võistlusala: 3 kg sumo, minisumo, Taxi drive,  Freestyle, Line following ning raketiauto ehitamine. Üheks vaatemängulisemaks alaks on 3 kg sumode võistlus. Taxi drive tähendab robotitele võistlemist täpsussõidus mudellinnas. Freestyle ehk vabaklass annab võimaluse näidata igasuguseid roboteid, mis inimkonda edasi aitaksid. Line following on joonejälgimise võistlus, kus robotid võistlevad selle peale, kes kõige kiiremini joont järgib. Robotite ehitamisele lisaks saavad mõõtu võtta ka tehnikahuvilised noored raketiauto kokkupanemises.

RoboMiku võistlusel on osalemas ligi 60 võistkonda, samaaegselt õpilaste võistlusega toimub Tartus esmakordselt ka Eesti-Läti maavõistlus robotite ehitamises EstLat.
2008. aastal alanud TiigriRoboti projekti käigus on MTÜ Robootika ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel saanud robootikaringid hoo sisse juba sajas Eesti üldhariduskoolis. RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.

MTÜ Robootika on olnud eestvedajaks haridusalastele robootika projektidele alates aastast 2007. MTÜ korraldab õpetajate koolitusi, võistlusi õpilastele, tehnoloogia päevi ja väljasõite koolidesse. MTÜ Robootika FIRST (For Inspiration and Recognition of Science and Technology)  ja LEGO partnerorganisatsiooniks Eestis ja Lätis.
Tiigrihüppe Sihtasutus on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on aidata üldhariduskoolidel õppeprotsessi ajakohastada erinevate tehnoloogiate ja metoodikatega ning tõsta laste ja noorte huvi loodus- ja tehnoloogiaainete vastu.

Lisainfo:
Ave Lauringson
Tehnoloogia valdkonna projektijuht
Tiigrihüppe Sihtasutus
52 04 700

"Usume, et ükski haridussüsteem ei saa olla parem seal töötavate õpetajate kvaliteedist," ütleb Singapuri haridusminister Heng Swee Keat videos, mis valmis OECD ja Pearsoni Sihtasutuse koostöös. Keati sõnul pööratakse väga suurt rõhku õpetajate värbamisele. "Meie õpetajad valitakse kolmandiku akadeemiliselt kõige edukamate õpilaste seast. Edasi läbivad nad testid ja intervjuud, kindlustamaks, et me võtame tööle õpetajad, kes tõesti armastavad õpetada ja kes hoolivad õpilastest." Pärast seda läbivad tulevased õpetajad väljaõppe Riiklikus Hariduse Instituudis.

Iga-aastaselt saadab instituut koolidesse 2000 uut õpetajat, üldhariduskoolides on õpetajaid kokku 31 000. "Meil on selge nägemus, et kõigi 31 000 õpetaja professionaalne areng on sama oluline kui uute õpetajate ettevalmistamine," osutas Riikliku Hariduse Instituudi professor Lee Sing Kong. Igal õpetajal on õigus läbida 100 tundi täiendkoolitusi, saamaks paremaks õpetajaks.

2009. aastal tutvustas Singapuri haridusministeerium Professional Learning Communities ehk PLC (Õpetajate õppekogukonnad) kontseptsiooni. Sellised kogukonnad pakuvad õpetajatele võimalust jagada ja üksteiselt õppida, eriline rõhk on pandud õpilaste õpetamise kvaliteedi tõstmisele. Tänaseks päevaks on 271 kooli loonud oma kogukonnad, kus püsida kursis parimate pedagoogiliste praktikatega. „Kui õpetajad ei hoia end enam uuema pedagoogikaga kursis, on neil väga raske kaasata tänapäeva lapsi, kes saavad tohutult informatsiooni Interneti ja sotsiaalmeedia kaudu. Päev, mil õpetajad lõpetavad õppimise, on päev, millest alates nad ei suuda enam õpilasi tõhusalt tegevusse haarata,“ leiab Ngee Ann Keskkooli direktor Adrian Lim.

Refereeritud OECD veebilehelt.

Loe ka:

• Maailma üks kõige enam tehnoloogiat kasutav koolisüsteem: Lõuna-Korea

Kooli infojuht Sergei Sumin oli Koolielu külaskäigu ajal arvutiklassis, sest õpetajad tahavad nõu küsida ja IKT-asju arutada ka koolivaheajal. Mustamäe humanitaargümnaasiumil on kaks korralikult varustatud arvutiklassi, lisaks on arvuti ja projektor ka mujal klassiruumides. Mõned arvutid vajavad siiski tarkvara uuendamist. „Oleme innovaatilise kooli konkursist ka varem osa võtnud, aga esimest korda jõudsime tulemuseni,“ rõõmustas Sergei Sumin.

Ta on meelsasti nõus Koolielu toimetajale näitama, kuidas traadita hiired aitavad tundi elavamaks ja lõbusamakas muuta. Koos eesti keele õpetaja Julia Štšetininaga  annavad nad samas väikese näidistunni.

Apelsinid klikivad

Tegu on programmiga Microsoft Mouse Mischief, tuntud-teatud PowerPoint´i lisaga. Programm on tasuta, Tiigrihüppe Sihtasutus toetas kaasaskantava, traadita arvutihiirte komplekti ostmist. Windows 7 toetab samaaegset tegevust kuni 25 hiirega, vanemate operatsioonisüsteemide puhul saab korraga kasutada siiski vähemat hulka hiiri.

Õpetaja valmistab ülesanded slaidiprogrammis ette, näiteks nimisõnade kokku-lahku kirjutamine eesti keeles. Suurele ekraanile (või SMART-tahvlile või lihtsalt valgele seinale) ilmub ülesande tekst koos vastusevariantidega, iga õpilane klassis on samal ajal varustatud arvutihiirega. Igaüks leiab tema arvates õige vastuse ning klikib sellel hiirega. Ekraani paremasse serva ilmuvad tulemused: kes vastas õigesti, kes valesti. Et kuidas nad just oma kliki ära tunnevad? Tavapärase noole asemel on igaühel nö personaliseeritud klikk ehk väike pilt: õun, apelsin, auto, maja, karu jne. Selle alusel saab ka rühmiti ülesannet teha: ühes grupis on apelsinid, teises õunad, kolmandas karud.

Lihtne, kuid lastele huvitav. Õpetajalt nõuab see muidugi eeltööd, aga kui PowerPoint´i kasutamine selge, siis midagi ületamatut selles ei ole. Programmi ja hiiri saab kasutada teisteski tundides:  keemias, bioloogias, ajaloos, muusikaõpetuses... Keemiaõpetaja Irina Solovjova ütles, et ta tahtis veerandi lõpus ühes tunnis käsitleda ökoloogiaga seotud teemat. „Lapsed tahtsid väga, et teeme seda järgmine kord, teeme koos hiirtega, siis on huvitavam,“ tõi Irina Solovjova näite, kuidas lastele interaktiivsed tunnid meeldivad.

Teeme ise vikerkaare

Füüsikaõpetaja Esfira Zolotarjova saab oma tunde aga nüüdsest tänu programmile Algodoo (www.algodoo.com)   näitlikumaks ja praktilisemaks muuta. Lihtsalt öeldes on tegu programmiga, kus õpilane saab ise oma arvutis füüsikalisi nähtusi ja objekte tekitada, ise katsetada ja järele proovida. Õpetaja Zolotarjova tõi näiteks optikaga seonduva: valguse murdumine. Õpilane saab Algodoo programmis kätte nö ehitusklotsid, algmaterjali, mis tuleb kokku panna nii, et kõik valguskiire murdumisega seonduv õigesti ekraanile ilmuks. Mõni õpilane saab katsega lihtsalt hakkama, teine vajab jälle rohkelt abi. Veel mõni aeg tagasi selgitas õpetaja sama osa katsevahendile toetudes, veel enne seda kriidiga tahvlile joonistades. Võrreldamatult tulemuslikum on loomulikult see, kui õpilane saab oma käega arvutiekraanile spektri ehk vikerkaare välja võluda.

Infojuht Sergei Sumini sõnul on järgmised sammud tarkvara uuendamine, et traadita arvutihiiri saaks kasutada igas klassiruumis, ning Algodoo programmi võimaluste rakendamine teisteski ainetundides, näiteks tööõpetuses.

Fotod: Madli Leikop, Mustamäe humanitaargümnaasiumi arhiiv

Täna avalikustati riigikontrolli auditi „Riigi tegevus teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel“ kokkuvõte. Haridus- ja teadusministeerium tunnustab riigikontrolli mahuka ja keerulise valdkonna analüüsi eest, märgib ministeerium oma pressiteates.

"Samas mõned riigikontrolli osutatud probleemid, näiteks prioriteetide defineerimine, teadus- ja arendustegevuste mõju piisav hindamine, koordinatsiooniprobleemid, ongi väga keerulised ja neile pole lihtsaid lahendusi teisteski riikides,“ ütles Andres Koppel.

Eesti teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning selle tulemuslikkust on viimastel aastatel korduvalt hinnatud välismaiste kolleegide poolt. Viimati esitleti veebruari lõpus Euroopa Teadusruumi Juhtkomitee koostatud mahukat hinnangut senisele Eesti teaduskorraldusele ja anti soovitusi edasiseks. Eestit on korduvalt peetud Euroopa musternäidiseks nii teadussüsteemi ümberkujundamisel rakendatud poliitikate kui ka teadlaste saavutuste poolest.

"Meid tunnustatakse teaduspublikatsioonide kasvu, aga eriti publikatsioonide mõjukuse kasvu poolest, meie edukus EL teadus- ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammides ületab 2,5 korda meie SKT alase võrdlustaseme. Nii avalike kui eriti ettevõtlussektori teaduskulutuste kasvukiiruselt oleme üheks näidisriigiks," märgib ministeerium.

Seekordne riigikontrolli audit on oma järeldustes paraku varasemate rahvusvaheliste hinnangutega võrreldes kriitilisem. Andres Koppel: „Riigikontrolli hinnang oleks paremini tasakaalus, kui see käsitleks kõiki teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia tegevusi ja eesmärke - ka neid, mille osas on selgeid edusamme. Riiklike programmide põhjal läbiviidud analüüsi järeldusi ei saa laiendada kogu teadus- ja arendustegevuse süsteemile, sest programmid hõlmavad vaid suhteliselt väikest osa kogu Eesti teadussüsteemist ning alles hiljuti käivitunud programmide mõjud avalduvad pika aja jooksul. Seetõttu on raske nõustuda väga kõrge üldistustaseme väitega, et riigieelarvest kulutatakse palju raha, kuid pole selge, mis kasu sellest Eesti riik saab või kuidas see toetab meie ühiskonna ja majanduse arengut.“

Senine Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika on andnud mitmeid positiivseid tulemusi ja ühiskondlikku kasu – näiteks on kasvanud ettevõtete teadusmahukus ning Eesti teadlaste konkurentsivõime rahvusvahelises koostöös, millele viitavad ka mitmed Euroopa võrdlusuuringud. Samuti on arenenud ülikoolide infrastruktuur, kasvanud rahvusvaheline teadlasmobiilsus ning paranenud on teadlaskonna vanuseline struktuur.

Andres Koppeli hinnangul on riiklike teadus- ja arendustegevuse programmide käivitamist raskendanud see, et valdkondlikud prioriteetid ei ole piisavalt täpselt määratletud, valdkondlike ministeeriumite võimekus sõnastada uurimisküsimusi on olnud ebapiisav. „Vaatamata sellele, et riiklike programmide ettevalmistamine ja kinnitamine osutus riigile ning sotsiaalsetele partneritele suureks väljakutseks, on tänaseks kõik strateegias ettenähtud riiklikud programmid läbi arutatud Teadus- ja Arendusnõukogus ning saanud valitsuse heakskiidu. Tänaseks on rakendatud ka suurem osa tõukefondidest rahastatud toetusskeeme. Kokkuvõttes on see tugev alus, kust edasi liikuda.“
Vt lisaks.

Kaks kooli on ju lahus olnud kõigest aasta, nii õpetajad kui maja on Koskorile ammu teada, kirjutab Tartu Postimees.

Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi ei osanud öelda, kas põhikoolist lahkuminek on tulevaste gümnasistide silmis kooli väärtust kuidagi suurendanud. Praegused õpilased olevat koolikorraldusega aga küll väga rahul.

"Neile meeldib, et on omasugused, õhkkond on rahulikum, akadeemilisem, see ei ole nii koolilik," rääkis direktor, et majas valitseb täiskasvanulikum meeleolu.

Ametiühingu esindaja Edgars Grigorjevs ütles BNSile, et Läti õpetajad on ennast hiljutise kriisi ajal piisavalt ohverdanud ja käes on ülim aeg kindlustada neile vääriline tasu töö eest, mida nad Läti tuleviku nimel teevad.

Lädi haridussektor on pärast ulatuslikke kriisiaastate eelarvekärpeid keerulises olukorras, teatas ametiühing. LIZDA hinnangul on palk vastuvõetamatult madal arvestades, et miinimumpalk on Lätis 200 ja elatusmiinimum 176 latti kuus, eurodes vastavalt 284 ja 250 eurot.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) eestvedamisel toimunud õpetajate üleriigilisest streigist võttis ülemöödunud nädala kolmapäevast reedeni osa kokku 682 haridusasutust ja 17 234 haridustöötajat.

EHL korraldas streigi, nõudes, et õpetajate töötasu alammäärasid tõstetaks tänavu üleriigiliselt 20 protsenti. Noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks sellisel juhul 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles päev enne streiki pressikonverentsil ajakirjanikele, et ministeeriumi kava järgi tõuseb õpetajate alampalk 700 euroni kuus 1. jaanuarist 2013. Alampalga tõus on 15,1 protsenti.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär Eestis 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Rukkilille lasteaia Meelespea rühma 24 lapsevanemast 20 leiavad, et pärast õnnetust juhataja kohusetäitjaks määratud Merike Plutus vallandas õpetaja Virge alusetult. Nad väidavad, et vallandamisotsus pole piisavalt motiveeritud, on tehtud läbimõtlematult ja uus juhataja ässitavat töötajaid üksteise vastu. Ühtlasi pöördusid lapsevanemad õpetaja kaitseks linna haridusametisse.

Plutus nimetab rutakate otsuste tegemise süüdistust alusetuks. "Pigem olen pikalt kaalunud ja teavet kogunud, enne kui tegin õpetajale töölepingu ülesütlemise otsuse," ütles ta. "Töötajaid ässitanud ma kindlasti ei ole, selleks puudub motiiv."

Virget toetavad lapsevanemad nimetavad teda väga kogenud õpetajaks, kes ei kartnud ka puudustele tähelepanu juhtida. "Asjaga tegelemise asemel üritatakse karistada. See kasvataja pole õnnetuses süüdi ja tema lahtilaskmine ei paranda olukorda," ütles lapsevanem Aimar Õhtulehele.

Merike Plutus paneb aga kahtluse alla, kas tõesti soovivad Virge jätkamist 20 lapsevanemat, sest tema poole pöördus lasteaia hoolekogu, kes palus õpetaja vallandada. "Lapsevanemad on ka otse minu poole pöördunud ja öelnud, et kui kõnealune õpetaja tööle naaseb, kaotab lasteaed nende silmis usaldusväärsuse  ja oma lapsi ei soovita enam siia tuua," ütles Plutus.

Ta lisas, et Virge on saanud aastate eest omavoliliselt töölt lahkumise ja laste järelevalveta jätmise eest kaks distsiplinaarkaristust.

Allikas: BNS