Ootame haridusametnikke, koolijuhte, sotsiaalseid partnereid ja teisi hariduses kaasamõtlejaid haridusjuhtide õppelähetustele Euroopasse!

Ühenädalasel välislähetusel saab arutleda kolleegidega Euroopast ühist huvi pakkuval hariduspoliitilisel teemal, õppida tundma korraldajamaa ja teiste osalejate haridussüsteeme, külastada koole ja leida head partnerid edasiseks koostööks, et koos muuta haridus Eestis ja Euroopas paremaks!

Taotlusi ootame kuni 30. märtsi keskpäevani. Õppelähetuse stipendium katab nii reisi- kui elamiskulud.

Julgeme lausa väita, et kõik, kes on õppelähetusel ära käinud, jäävad väga rahule, nii et ootame taotlema! Näiteks üks meie toetusesaaja, Pärnu Raeküla Kooli direktor Liilia Oberg, rääkis oma õppelähetusest niimoodi: "Väga oluline on koolijuhil olla kursis teiste riikide haridussüsteemide, koolikorralduse ja uuendustega. Olen veendunud, et selline koolitus on oluliselt kasulikum kui kümned siseriiklikud koolitused. Koolituse vaieldamatuks väärtuseks on võimalus suhelda erinevate riikide sama valdkonna juhtidega ja saada ka üldharivat teavet korraldaja riigi kohta. Seda teadmist tavaliselt kirjanduse kaudu ei ole võimalik omandada." Positiivne tagasiside on meie aruannetes väga tavapärane, mis näitab, et tegemist on hea asjaga.

Täpsemat infot taotlemise kohta, õppelähetuste kataloogi ja taotlusvormi leiab Sihtasutuse Archimedes kodulehelt. Lisainfo sirli.taniloo@archimedes.ee või tel 69 79 210.

Foto: Dreamstime

 

 

„21. sajandi haridust ei saa 20. sajandi teadmistega rakendada,“ osutas Lepajõe usutluses Koolielule. Õpetajakoolituses on tema sõnul erinevaid kitsaskohti: ühelt poolt ei ole õpetajatel piisavalt aega ja soovi koolitustel osaleda, teiselt poolt ei ole ülikoolid kohati valmis sellises mahus koolitusi pakkuma, nagu vaja oleks. „Selleks, et koolituste mahtu suurendada, on vaja raha juurde ja enne on muidugi vaja teha selgitustööd,“ märkis asekantsler. Tema sõnul on väga oluline, et õpetajad suudaksid sammu pidada tehnoloogia arenguga ja ei jääks selles valdkonnas maha õpilastest, kes taolisi teadmisi teraselt ammutavad.

Tänapäeval peaks õpetajakoolitus katma suure ampluaa erinevaid teemasid, mis on aina olulisemaks saanud, olgu selleks siis tehnoloogia integreerimine õppetöösse või erivajadustega õpilaste õpetamine tavakoolides. Kuidas kõik olulised teemad piiratud aja jooksul katta? Lepajõe tõdes, et õppekavas tuleb teha omad valikud: osa teemadest tuleb välja jätta, osa lisada. Suur osa tööst tuleks tema sõnul ära teha juba keskkoolis, kust lõpetajad võiksid paremate teadmistega väljuda.

Tippkohtumisel toodi mitmel korral heaks näiteks Soome, kus õpetajakoolituses on märkimisväärne osa praktikal. „Praktikamaht võiks Eestis suurem olla, praegu on praktika aeg nii lühikeseks tõmmatud,“ tõdes Lepajõe. Samas tähendaks praktikamahu suurendamine seda, et üliõpilasi peaks ühe praktika juhendaja kohta olema vähem, et viimane saaks korralikult praktika juhendamistele keskenduda.

Ka haridusminister Jaak Aaviksoo rääkis tänases Vikerradio saates "Reporteritund" õpetajakoolituse arendamisest. Tema hinnangul on oluline tagada täiendkoolitus ülikoolides nii, et see kaasajastaks pidevalt õpetajaskonda. Teiseks pidas ta väga oluliseks, et õpetajad teeksid rohkem koostööd - et parimate õpetajate kogemused jõuaksid ka neisse koolidesse, mille tulemused ei ole nii head.

"Reporteritunnis" võib kuulda ka lõiku USA haridusministri Arne Duncani mõtteavaldusest, kus ta võrdleb arstide ja õpetajate erinevat ettevalmistust, „Hariduse taseme tõstmiseks on esmalt vaja parandada õpetajate ettevalmistust. Kui räägin õpetajakoolitusest ja sellest, kui halvasti ette valmistatutena täna end paljud noored õpetajad tunnevad, olen sageli öelnud, et kui sama protsent Ameerika arstidest tunneks end sama halvasti ettevalmistatutena, et meditsiiniga tegeleda, toimuks meie riigis ilmselt revolutsioon."

Kuula ka „Reporteritundi“ Vikerraadio kodulehelt, kus Neeme Raud käsitleb tippkohtumisel arutletud olulisi teemasid.

Foto: Dreamstime

10.b klassi õpilased Katrin, Kaili ja Levo arvasid üksmeelselt, et senimaani on robotite ehitamine kulgenud edukalt, kirjutab Valgamaalane.

Töötoa üks läbiviijatest Edgars Skroudis Riia Tehnikaülikoolist rääkis, et valmivad robotid peavad võistlema samadel põhimõtetel nagu Jaapanist pärit sumovõistlusel ette nähtud.

Robotite ehitamise juures on tema sõnul olulisim täpsus: kui ehitada valesti, võib aparaat kas süttida või ei hakka lihtsalt liikuma.  Robootika juures meeldib Skroudisele, et saab oma kätega ehitada ja katsetada ning olles juba ühe väikese roboti valmis teinud, pole probleemi juba suuremate valmistamist ette võtta.

Fotod Valga gümnaasiumi pildigaleriist.

Seminari eesmärgiks on jagada teavet toidus leiduvate saasteainete kohta, tutvustada kollektiivse õppimise metoodikat ning uut saasteainete andmebaasi rakendust.

Seminar "Saasteained meie toidus" toimub neljapäeval, 29. märtsil 2012 kell 11-15 Atlantise keskmises konverentsisaalis (Narva mnt. 2, Tartu).

Kava
11.00-11.15 Sissejuhatus "Mis on FOODWEB ja mida me teeme?" (Veljo Runnel)
11.15-12.15 Ettekanne "Saasteained meie toidus" (Arvo Tuvikene, Sirli Pehme)
12.15-13.00 Veebirakendus "Saasteained toidus" – mis see on ja kuidas seda koolitunnis kasutada? (Liina Laumets, Eva-Liisa Orula)
13.00-13.30 Kohvipaus
13.30-14.30 Töötuba "Näide kollektiivse õppimise põhimõtetest".
Tagasiside ja arutelu (Sirje Aher)
14.30-15.00 Õpetajate koostöövõrgustiku loomine. Kokkuvõte (Eva-Liisa Orula)

Seminaril osalemiseks palun registreeruda 26. märtsiks. Palun saatke e-posti aadressil eva-liisa.orula@ut.ee oma nimi, kool ja aine(d), mida õpetate. Osalemine on tasuta.

Kuidas mõjutavad meie ostuotsused keskkonda? Üllatavalt palju. Organisatsiooni Global Action Plan andmetel on arvuti või serveri ostu hetkeks tekkinud kuni 75 protsenti kogu tema ökoloogilisest jalajäljest! Ühe arvuti tootmine kulutab keskmiselt 22 kg erinevaid tooraineid, üle 1.5 tonni vett ning üle 100 kg fossiilseid kütuseid.

Antud jalajälje suurus ei sõltu märkimisväärselt seadme võimsusest või suurusest. Ühe lihtsa odava laiatarbe arvuti või -serveri ja temast kümme korda võimsama ja kolm korda kallima seadme ökoloogilise jalajälje suurused on üldjoontes identsed. Küll aga on väiksema jõudlusega seadme kasutamine madalama efektiivsusega, keskkonnale tekitatud koormus ei anna piisavalt lisaväärtust ning on selle tõttu palju negatiivsema mõjuga.

Seega omavad meie ostueelsed otsused ning võime tehnoloogilisi lahendusi pikemalt ette planeerida palju suuremat mõju kui me arvata oskame. Võimsamate ja kallimate seadmete kasutamine on palju efektiivsem ning keskkonnasäästlikum, kuid nõuab ka paremat teadmist ning pikemat planeerimist, et mitte asjatult rahalisi ressursse kulutada.

Samal põhjusel kogub teadlikumate kasutajate hulgas uute arvutite soetamise kõrval järjest populaarsust kasutatud ning uuendatud arvutite soetamine. See on keskkonnateadlik ning rahakotisõbralik. Äriklassi tippmudelid on kasutatavad 5-7 aastat. Vajadusel kindlasti kauemgi. Tüüpiliselt rendivad ärikasutajad neid aga vaid kuni standardse 3-aastase garantiiaja lõpuni, andmata endale aru, et arvutite kasutusväärtus ei ole märkimisväärselt langenud ning garantiidki saab veel mitmeks aastaks pikendada kas tootja või müüja vastutusena.

Igal aastal leiab Eestis uue omaniku tuhandeid taastatud arvuteid. Neid soetavad nii kodukasutajad kui ka näiteks omavalitsused enda ja oma allasutuste tarbeks. Mitmed koolid on selle võimaluse enda jaoks edukalt avastanud. Haridusasutuste jaoks eksisteerib suurepärane võimalus lisaks soodsale riistvarale saada koos taastatud arvutiga täiesti tasuta Windows 7 kasutamise õigus. Selleks on vajalik soetada uuendatud arvuti Microsoft Registered Refurbisher partnerlust omavalt ettevõttelt ning küsida pakkumise tegemisel juurde tasuta Windows 7 litsentsi ning eelinstalleeritud tarkvara. Artikli kirjutamise hetkel omavad autori andmetel vastavat Microsofti partnerlust Eesti kohalikest ettevõtetest Bitboard OÜ, Digistep OÜ ja Green IT OÜ.

Jüri Jaakson
tehnoloogia konsultant
jyri@jaakson.eu
http://smartenergy.ee

Loe ka:

• Mida teha vananenud tehnikaga?

Foto: Dreamstime

Võimalus, mis paljudel interneti kasutajatel otse nina all, on Google Docs'i esitluste jagamise võimalus. See võimaldab esitluste loomist, koostööd nende tegemisel, vestlusringi kasutamist loomise kõrval ning võimalust avaldada esitlus Google Docs'i kaudu. Esitlusi on võimalik vistutada (embeddida) ükskõik millisesse blogisse või veebilehele, samuti on lihtne jagada esitluse viita kirja teel või Twitteri kaudu.

Empressr on täisfunktsionaalne, kõrgekvaliteediline ning veebipõhine esitluse koostamise ja jagamise teenus. Empressr'il on paar omadust, mis eristavad teda oma konkurentidest. Üks nendest on võimalus vistutada esitluse sisse video erinevatest allikatest. Teine huvitav võimalus on Empressr'i redaktor, mis lubab kasutajal joonistada, luua või muuta esitluse sees olevaid pilte. Empressr'i esitlusi saab samuti põimida teistele veebilehtedele.

SlideShare on ilmselt kõige populaarsem teenus slaidiesitluste jagamiseks. Kuigi keskkond ei võimalda esitluste loomist veebipõhiselt, lubab see lisada slaidiesitlusele tasuta teenusena hääletausta. SlideShare pakub laialdast valikut vidinatest, mis lubavad vistutada esitluste kollektsioone soovitud veebilehtedele. Kui soovite, võib koostada näiteks kollektsiooni oma õpilaste esitlustest ning teha need nähtavaks ühest allikast. Huvi korral vaata SlideShare'i kasutusjuhendit. 

SlideBoom, nagu ka SlideShare, lubab kasutajatel oma esitlusi üles laadida ja jagada neid kas avalikult või privaatselt. SlideBoom teisendab esitluse kiiresti SlideBoomis kasutatavaks ning pakub html-koodi teistel lehtedel kasutamiseks.

SlideRocket on veebipõhine slaidiesitluse loomise vahend, sarnane Empressr'ile. SlideRocket'il on mitmeid toredaid omadusi, nagu näiteks 3D vahendid ja esitluse koostöös loomise võimalus. SlideRocket'i keskkond on kasutajasõbralik, videote ja piltide ning erinevate rakenduste lisamine esitlusse on lihtne. Jooniste kvaliteet SlideRocket'is on võrreldes paljude konkurentidega parem.

AuthorStream on teenus, mis muundab PowerPoint esitlused flash-meedia failiks. Nii nagu SlideShare'i, saab ka AuthorStream'i kasutada oma esitluste majutamiseks ning jagamiseks avalikult või privaatselt otse AuthorStream'i kodulehelt. Lisaks jagamise võimalusele, pakub AuthorStream võimalust jagada esitlust ka YouTube'is, iTunes'is või saab seda vistutada oma ajaveebi või kodulehele. Keskkonnaga käib tasuta kaasas ka vahend Author Point Lite – see on töölaua rakendus, mis muundab PowerPoint failid flash-failideks, sealjuures säilivad Author Point Lite'iga muundatud failis kõik liigutused, aeg ning jutustus, mis on loodud algse failiga.

Kui sa eelistad oma esitlustest luua PDF formaadis dokumenti, siis nende üleslaadimiseks ja majutamiseks sobib hästi DocStoc ja Scribd. Mõlemad pakuvad muudetavat (pikkuse ja laiuse osas) koodi PDF-faili vistutamiseks.

HelloSlide on vahend, millega on võimalik lisada slaididele hääletaust, mida soovid veebipõhiselt näidata. HelloSlide erineb teistest teenustest nagu SlideShare'i Zipcast'ist selle poolest, et ta mitte ei salvesta Sinu enda häält, vaid sa trükid sisse teksti, mida soovid, et kõneleja ütleks – HelloSlide loob audio-faili ja jutustab loo sinu eest. Kuigi hääl on veidi roboti-sarnane, on see parem mitmetest alternatiivsetest kõnesüntesaatorist. Et HelloSlide'iga alustada, tuleb registreerida tasuta konto, laadida üles PDF versioon oma slaididest ning trükkida sisse vajalik tekst. HelloSlide'i kasutamine on väga lihtne.

Refereeritud: Free Technology For Teachers lehelt

"Meil on praegu hea turvaline tunne, et meie koolitööd, kirjandid on hästi turvaliselt nööriga kinni seotult pööningul, kellelegi nad kuskile jalgi ei jää," sõnas Prei ETV saates. "Väidetavalt Google'i tegevjuht Eric Schmidt on visanud sellist teemakohast nalja, et igal täiskasvanuks saanud inimesel peaks olema õigus oma nime vahetada, et ta saaks eralduda sellest informatsioonist, mis on lapsepõlve jooksul tema kohta internetti kogunenud," lisas Prei.

Tema sõnul oli vahepeal ka selline periood, kus õpetajad kasutasid Internetti liiga aktiivselt, lastes õpilastel teha kodutöö ja panna see blogisse, mis ei olnud parooliga kaitstud. Nüüd on Interneti kasutamine koolides aga igati mõistlik ja eesmärgipärane, kinnitas Prei.

Pikemat videolõiku vaata juba ETV kodulehelt.

Koolitus toimub 20. ja 21. aprillil 2012 Oru  hotellis (Narva mnt 120b, Tallinn) konverentsikeskuses. Koolitus algab reedel, 20. aprillil kell 14.30 ning lõpeb laupäeval, 21. aprillil orienteeruvalt kell 15.00. Vajadusel majutus kahekohalistes tubades Oru  hotellis. Palume täita registreerimisankeedi 13. aprilliks 2012.a

Koolitustele oodatakse õpetajaid, kes soovivad alustada rahvusvahelist projektitööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning raames (www.etwinning.net) ning kes pole varem eTwinningu koolitustel osalenud.

Koolitusel tutvustame:
- portaali www.etwinning.net kasutamist (partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine)
- kuidas integreerida rahvusvahelist projektitööd õppekavaga
- edukaid internetipõhiseid koostööprojekte, milles Eesti õpetajad-õpilased osalevad
- kuidas praktiliselt kasutada tööriistu, mis sobivad veebipõhiseks koostööks, näiteks ajaveebide kasutamist ning pilditöötlusprogramme.

Soovijatel palume registreerimisega kiirustada, kuna kohtade arv on piiratud.

TÜ teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul tähistatakse vastuvõtuga läinud aastal alguse saanud üle-euroopalist talentide päeva, märgib TÜ oma pressiteates. „Tartu Ülikool tahab sellega tänada ja tunnustada tublisid õpilasi nende pühendumuse ja juhendajaid nende missioonitundliku tegevuse eest andekate noorte arengu toetamisel,“ ütles Sepp.

Silmapaistvamaid tulemusi saavutasid 2011. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Eva-Lotta Käsper, kes sai rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Pittsburghis (USA) kuldmedali ning pronksi ka rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil. Kullaga tuli üleilmselt füüsikaolümpiaadilt Bangkokis tagasi praegune TÜ I kursuse füüsikatudeng Ants Remm, kel on lisaks ette näidata ka Balti informaatikaolümpiaadi pronks. Ka Tšehhis toimunud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt (EUSO) tõid eestlased koju kuldmedali (võistkonda kuulusid Taivo Pungas ja Jaan Toots Tallinna Reaalkoolist ning Kaur Aare Saar Inglise Kolledžist).

2011. aastal osalesid TÜ teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkonnad 14 rahvusvahelisel ainevõistlusel, sealhulgas 9 ülemaailmsel olümpiaadil. Kokku esindas Eestit 67 õpilast.

Võistkonnad komplekteeriti valikvõistluste põhjal, millest kutsuti osa võtma üleriigilistel olümpiaadidel ja teaduskooli lahtistel võistlustel paremaid tulemusi saavutanud õpilased.

Õpilaste ettevalmistamine rahvusvahelisteks võistlusteks toimus ülemastme õppesessioonidel ja spetsiaalsetes treeninglaagrites, millest võttis osa 214 õpilast üle Eesti. Kõigi ainete peale kokku kulus ettevalmistuseks 201 päeva.

Andekate õpilaste tänuüritus toimub 21. märtsil algusega kell 12 Jakobi 2 õppehoone ringauditooriumis. Õpilasi tervitab TÜ teadusprorektor Kristjan Haller, ettekannetega esinevad praktilise filosoofia vanemteadur Kadri Simm, psühholoog Helle Pullmann ja biosemiootikaprofessor Kalevi Kull. Hullude ideede laborit tutvustab Kalev Kaarna.

Lisainfo: Viire Sepp, TÜ teaduskooli direktor, tel 518 9951, viire.sepp@ut.ee

Eestis tegutsevad aineühendused tutvustavad koostööpäeval aktiivselt oma ettevõtmisi, Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaali Koolielu eksperdid (www.koolielu.ee) viivad huvilised kurssi virtuaalsete ainekogukondade ning õpetajate endi poolt loodud e-õppematerjalidega.

Koostööpäeva toimumiskoht on Rocca al Mare Kool (Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 8), algus kell 11.00. Praktilised töötoad toimuvad kahes osas, kell 13.30-14.15 ja kell 15.00-17.00. Kokku toimub 10 töötuba, mida juhivad ning sisutavad aineühendused. Päevakava leiab siit.

Aineühendustel on alati olnud oluline koht õpetajate professionaalse arengu toetaja ning ainealase nõuandjana. Eestis on aineühendusi, mis on aktiivselt tegutsenud aastakümneid (Eesti Emakeeleõpetajate Selts, EMS Koolimatemaatika Ühendus, Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts, MTÜ Hea Algus jpt). Noortest ühendustest võib nimetada Eesti Klassiõpetajate Liitu, Eesti Haiglaõpetajate Seltsi, MTÜ LAK-õppe võrgustikku, Kuulmispuudega Laste Õpetajate Seltsi ning MTÜd Õpetajate Ühenduste Koostöökoda (kõik alustasid 2011). Aineühenduste tegevus ning võrgustikutöö on eriti oluliseks muutunud tänu uue riikliku õppekava rakendumisele: ühendused püüavad oma liikmetele pakkuda võimalikult palju erialaseid koolitusi, jagada kogemusi, osaleda rahvusvahelistes projektides.

Koostööpäeva eesmärk on tugevdada pedagoogide ühenduste vahelist koostööd ning ühtekuuluvustunnet, anda kõigile võimalus tutvuda aineühenduste ajaloo, tänase tegevuse ja võrgustikutööga. Pedagoogide ühenduste ülene koostööpäev PÜÜK toimub Sihtasutuse Innove programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koostöös.

Programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toetab ühe suunana õpetajate võrgustikutööd ning professionaalset arengut. Programmi rahastab ESF ja Eesti riik.

Foto: Dreamstime

Lisainfo:
Elve Kukk, programmi koordinaator
Telefon 735 0691, e-post elve.kukk@innove.ee

Merje Pors
Haridusportaali Koolielu.ee peatoimetaja
e-post merje.pors@tiigrihype.ee