Meediaring loodi Salme põhikoolis 2007. aastal. Meediaring pakub õpilastele eneseväljendamise võimalust multimeedia abil, õpetab kasutama riist- ja tarkvara visuaalse ning helipildi töötluseks. Ringi töös arvestatakse õpilaste võimekuse, üldiste soovide ning kooli tehniliste võimalustega.

Õpetaja Merle Lepik: “Hetkel on meediaringi kasutada kaks multimeedia arvutit, videokaamera ning vajadusel ka kooli fotoaparaat. Meediaringi töös osalemine on vabatahtlik ja toimub reeglina õppetöövälisel ajal. Olenevalt projektidest võib liikmete arv kõikuda, st liikmed võivad vastastikusel kokkuleppel ringist lahkuda ja huvilised saavad hiljem lisanduda. Hetkel on meediaringil 26 aktiivset liiget. Huviliste rohkus sundis sel õppeaastal otsima abi ka meie Linuxil töötavast arvutiklassist, kus põhiliselt teeme animatsiooni ning graafilisi töid. See, millega õpilased meediaringis aasta jooksul tegelema hakkavad, pannakse paika esimestel kokkusaamistel. Nii erinevadki aastate lõikes valminud tööd-tegemised. Siiski oleme üritanud osa võtta Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi animavõistlustest, Koolifilmi korraldatud võistlusest.”

Mida lapsed meediaringis õpivad?

“Nad saavad aastate jooksul selgeks joonistusprogrammi, animatsiooni tegemise programmi, pildistamise ja lihtsa fototöötlemise, storyboard`i loomise, videokaamera käsitlemise, video monteerimise, heli salvestamise, heli töötlemise, teksti (tiitrite) tegemise spetsiaalse tarkvaraga ja jõudumööda küljendame arhiveerimise eesmärgil e-ajaleheks kooli veebiuudiseid.”

Kus te meediaringi loomingut näitate?

“Väga meeldejääv oli osalemine esimest korda Koolifilmi võistlusel 2010. aastal, kus filmiloo “Jõudis kohale?” autori, praeguseks juba kooli vilistlase Kateriina Kangru pühendumine ning võime iseseseisvalt tööd teha oli hästi positiivne. Tulemust küll vabariigis ei saavutatud, aga see, mis töö käis koolis, filmi näitamine arvutiklassis, soe vastuvõtt kooli õpilaste ja õpetajate poolt - lihtsalt super! (Vaata filmi siit). Samuti eelmisel õppeaastal valminud “TE(e)LE SHOW” (kooli TV) tegemise energia. Mida osa edasi, seda enam sain vähendada oma töö osakaalu, sest õpilased olid võimelised suuremalt jaolt kõik ise ära tegema. (Te(e)le SHOW) Mis kindlasti kogu kooli puudutas, oli meediaringi liikmete eksperiment ratastooliga liikumise võimaluste ning õpilaste-õpetajate valmisoleku väljaselgitamiseks meie koolis: “Ettevaatust eksperiment”.

Ning loomulikult animatsioonide tegemised on meeldejäävad ja osalemine animakonkursil “Mereäärsed lood”, kus nooremad saavutasid oma multikaga oma vanuserühmas I koha. See oli toredaks näiteks, et kui vaja, siis teeme kas või koolivaheajal, aga valmis me selle multika teeme!" (Vaata filmi siit).

Õpilased on meediaringiga rahul

Teele Tilts Salme põhikooli 8. klassist oli Te(e)le Show põhitegija ja meenutada on tal sellest vaid head: „Te(e)le Show oli videoprojekt, kus räägiti Salme põhikooli koolielust. Te(e)le Show tegutses aktiivselt 2010/2011 kooliaastal. Show andis välja 13 osa ja oli koolis väga populaarne. Te(e)le Shows olid luubi all paljud Salme kooli puudutavad teemad, samuti rääkisime meelelahutusest koolis ja  tegime ka videoid väljastpoolt kooli. Te(e)le Show´d aitasid läbi viia paljud meediaringi liikmed ja muidugi meediaringi juhendaja Merle Lepik.  Kõik osad on üleva ka meie kooli kodulehel ning ka Youtube´s.“

Triin Uussaar, Teele kooliõde ning ka meediaringi liige leiab samuti, et arvuti on üks paljudest asjadest, mis muudab elu koolis põnevamaks. „Meediatunnis oleme teinud esitlusi, multifilme ja tutvunud erinevate slaidi- ja joonistusprogrammidega. Ka matemaatikatunnis oleme kasutanud arvutit ja programmi GeoGebra. Meil on ka SMART tahvel, mis on väga hea, kui õpetaja peab tervele klassile näitama, mida teha,“ leiab Triin. Et ta on tegev ka ühes Comeniuse projektis, tuleb siingi meediaring mängu: "Oleme teinud videoid sõnastiku jaoks, see on videosõnastik, kus on ingliskeelne sõna ja siis eestikeelne järgi. Selle sõnastiku jaoks tegime slaidiesitluse ning lugesime teksti peale. Slaidiprogrammi tegime IMovie´s. Kuna lähen ise Iirimaale, pidime loomulikult tegema esitluse Eesti kohta. Otsisime pilte  loodusest, ilmast, tähtpäevadest ja meie kooli tegemistest. Panime need slaidiprogrammi ning jällegi lugesime teksti peale. Esitluse tegime Libreoffice Impressis ja teksti lugesime peale IMovie´s. See kõik valmis meediaringis.“

Haridustehnoloog on rohkemat kui IT-tugi

Õpetaja Merle Lepik: “Haridustehnoloogi töö on Salme põhikoolis aastate lõikes olnud erinev. Koolis on haridustehnoloogi koormuseks veerand ametikohta, aga tööle hakates hõlmas see kohe kindlasti rohkem. Üles oli vaja ehitada õpetajate siseveeb, dokumendihaldus, aidata koostada küsitlusi juhtkonna töö hõlbustamiseks. Tuli saada ülevaade õpetajate vajadustest, oskustest, suhtumisest. Oleme IKT-valdkonnas kasutanud Tiigrihüppe Sihtasutuse piirkondliku koolitaja Maidu Variku abi. Koolitused on õpetajatele kord kuus kindlal ajal, õpilasesindusele õppeaasta alguses. Proovin aidata nõu ja jõuga IKT-teemaliste projektide kirjutamisel. Aasta lõpus teen kokkuvõtteid, sean plaane uueks õppeaastaks.
Teist aastat on meil kasutuses ka siseveeb (Miniveeb) 4.-9. klassi õpilastele, võin ennast pidada selle autoriks. Miniveebi võimalusi hakkavad õpetajadki üha rohkem kasutama.”

Fotod:Salme põhikooli arhiiv

Koolirahu linna missiooniks on, et Koolirahu sõnum „Koos on hea” ning juhtmõte koostööst sõbraliku koolikeskkonna kujundamisest jõuaks kõikidesse Eestimaa linnadesse ning puudutaks õpilastega koos igat noort ja täiskasvanut, märgib Lastevanemate Liit oma pressiteates.

Omavalitsuse ülesandeks on koostöös Koolirahu partneritega kooliaastaprogrammi ettevalmistamine ja teostamine, sh. Koolirahu tseremoonia väljakuulutamine ja läbiviimine.

„Koolirahu tseremoonia korraldamine on hea näide turvalist koolikeskkonda väärtustavast ja toetavast omavalitsusest,” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Koolirahu 2013 linnaks kandideerimiseks oodatakse linna/vallavalituse poolt vabas vormis sooviavaldust koos linna/vallapoolse visiooniga Koolirahust hiljemalt 20. aprilliks 2012 e-posti aadressile infokeskus@lastekaitseliit.ee või kirja teel kontaktaadressile Endla 6-18, Tallinn 10142 MTÜ Lastekaitse Liit.

Eestis algatati Koolirahu programm 1999. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel. Alates 2008. aastast on Koolirahu programmi eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit (vt. www.koolirahu.eu).

Eelnevatel aastatel on Koolirahu välja kuulutatud järgmistes linnades: Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Rakvere, Jõgeva. Koolirahu linnaks 2012.a. on Sillamäe, kus ühtlasi kuulutatakse 1. septembril välja Koolirahu linn 2013.
 
Lisainfo:
Käthlin Mikiver
MTÜ Lastekaitse Liit
Koolirahu projektijuht - infokeskus@lastekaitseliit.ee, 6311 128

Tutvu tingimustega ja kandideeri, kui just Sina oled õige inimene, kellest hakkab väga paljude õpilaste koolikogemus sõltuma!

Lisainfo:
Baldur Kubo
Koolide IKT taristu valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
baldur.kubo@tiigirhype.ee

Mõõtu hakatakse võtma seitsmel võistlusalal – minisumo, 3 kg sumo, LEGO sumo, Taxi drive,  Freestyle, Line following ning raketiauto ehitamine. Minisumo on kuni 500g kaaluvate robotite võistlus. Sumo reeglitele kohaselt võidab see, kes teise esimesena ringist välja surub.

Üheks vaatemängulisemaks alaks on 3 kg sumode võistlus. Taxi drive tähendab robotitele võistlemist täpsussõidus mudellinnas. Freestyle ehk vabaklass annab võimaluse näidata igasuguseid roboteid, mis inimkonda edasi aitaksid. Line following on joonejälgimise võistlus, kus robotid võistlevad selle peale, kes kõige kiiremini joont järgib. Robotite ehitamisele lisaks saavad mõõtu võtta ka tehnikahuvilised noored raketiauto kokkupanemises.

Osalejatena on end kirja pannud 39 võistkonda 100 õpilasega.

Lisaks RoboMikule toimub Tartus esmakordselt ka Eesti-Läti maavõistlus robotite ehitamises EstLat.

Ajakava
10:00-11:00 Registreerimine
11:00-11:15 Avamine
11:15-12:00 Testimine
12:00-13:15 LEGO sumo
13:15-14:15 Minisumo
14:15-16:00 Linna läbimine – Taxi drive
16:00-16:30 Vabaklass - Freestyle
16:30-17:00 3 kg sumo
17:30 Võitjate väljakuulutamine, tiitli "Parim Eesti robootika kool 2012" üleandmine


2008. aastal alanud TiigriRoboti projekti käigus on MTÜ Robootika ja Tiigrihüppe Sihtasutuse toel saanud robootikaringid hoo sisse juba sajas Eesti üldhariduskoolis. RoboMiku konkursi eesmärk on äratada reaalteaduslikku ning insenertehnilist huvi üldhariduskoolide õpilaste hulgas.

MTÜ Robootika on olnud eestvedajaks haridusalastele robootika projektidele alates aastast 2007. MTÜ korraldab õpetajate koolitusi, võistlusi õpilastele, tehnoloogia päevi ja väljasõite koolidesse. MTÜ Robootika FIRST (For Inspiration and Recognition of Science and Technology)  ja LEGO partnerorganisatsiooniks Eestis ja Lätis.

Tiigrihüppe Sihtasutus on haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on aidata üldhariduskoolidel õppeprotsessi ajakohastada erinevate tehnoloogiate ja metoodikatega ning tõsta laste ja noorte huvi loodus- ja tehnoloogiaainete vastu.

Lisainfo:
Ave Lauringson
Tehnoloogia valdkonna projektijuht
Tiigrihüppe Sihtasutus
52 04 700
ave.lauringson@tiigrihype.ee
www.tiigrihüpe.ee

Foto: Koolielu arhiiv

Hariduse uuendamisest on palju räägitud. Mis oleks teie definitsioon – mis on innovatsioon hariduses, kuidas kirjeldaksite innovaatilist kooli?
Innovatsioon ei ole tingimata midagi uut, kuid see on midagi, mis muudab kooli praktikat ja muudab seda paremuse suunas. Uuendustega on seotud ka risk, mida ollakse nõus võtma. Võib-olla mõni uuendus ei ole nii hea kui teised.

Mis innustaks õpetajat uuendustega kaasa minema?
Tänu tehnoloogia kaasamisele võivad õpilased õppimisest rohkem haaratud olla, nad võivad olla rohkem motiveeritud, noortel on võimalus mõista  tehnoloogia kasutamise võimalusi rohkem kui kunagi varem.
Ma eeldan, et õpetajad valisid õpetajaameti selleks, et inspireerida noori inimesi, neile teadmisi edasi anda ja anda õpilastele võimalus õpinguid jätkata. Tehnoloogia saab innustada ja inspireerida noori inimesi ja see on just see eesmärk, miks õpetaja just selle ameti valis. Nii et mõlemad pooled võidavad.

Mainiste Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil kooli juhtkonna eestvedamise olulisust selles, et õpetajad uuendustega kaasa läheksid.
Suurbritannias tehtud uuring näitas, et tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis andis häid tulemusi eelkõige siis, kui see oli kogu kooli initsiatiiv, juhtkond näitas end tugeva eestvedajana ja kolleegid olid samuti toetavad. Mida enam inimesi on haaratud, seda mõjusam on tulemus.

Te olite Suurbritannia hariduse IKT strateegia koostamise töörühma juht. Mis ajendas IKT strateegia loomise Suurbritannias? Mis oli selle strateegia eesmärk ja tulem?

Meil on hariduse IKT strateegiate loomiseks olnud mitmeid initsiatiive. Esimene oli juba 1981. aastal. Noored pidid mõistma, mis see arvuti on ja mida sellega teha saab. Tollal sai iga kool n-ö pool arvutit oma kooli, ülejäänud teise poole rahastuse pidid nad ise leidma. Tollal oli tegemist esimese riiliku IKT strateegiaga, kuid midagi suurt ei juhtunud enne 1998. aastat, mil koostasime uue strateegia ja seisime selle eest, et ühendada kõik koolid n-ö hariduse kiirteega. Püüdsime kindlustada, et kõik koolid oleksid internetiühendusega ning saaksid üksteisega kogemusi jagada, suhelda ja õppida teistelt.

Tegemist oli eduka strateegiaga, millel oli nii taristualane sisu kui ka praktika. Töötasime strateegias toodud eesmärkide nimel 3-4 aastat, mil me pakkusime koolitust kõikidele õpetajatele, kellest 96 protsenti otsustas koolitusel osaleda. Selle eest peab tänulik olema, sest see oli nende oma aeg, millest nad koolituse nimel loobuma pidid. Koolitustel osalemise eest nad maksma ei pidanud, kuid nad pidid loobuma 40 tunnist oma vabast ajast, et õppida klassiruumis tehnoloogiat kasutama. Nii et see oli märkimisväärne edasiliikumine võrdlemisi lühikese aja jooksul. 2006-2007 tuli välja ühtne strateegia, mis vaatleb noori kuni kõrghariduseni välja.

 
Kas teil on ka praegu kehtiv IKT strateegia?
See strateegia on siiani oluline ning uut strateegiat, mis sellega seotud oleks, pole veel välja töötatud.
Praegu me püüame teha kahte asja: esiteks kindlustada, et keskset sekkumist on vähem ning koolijuhtidele antakse rohkem otsustusvabadust selles osas, mida klassiruumis ja ka laiemalt oma haridusasutuses teha. Teiseks, me olime palju raha investeerinud koolide taristutesse. 3-4 aastat tagasi me hakkasime mõistma, et õpilased muidugi õpivad koolis ja väljaspool kooli, uuringud näitasid, et noorte kodune ligipääs ärvutile võib tema eksamitulemusi parandada. Siis me alustasimegi programmiga, pakkumaks üleüldist ligipääsu kehvemal järjel piirkondades, kus ei olnud arvuteid kodus. See programm on ilmselt praegugi jätkumas.

Üldhariduskoolide arvutitundides õpetatakse enamasti passiivset tarkvara tarbimist, kuid mitte omal käel programmide loomist. BBC edastas, et Suurbritannia koolides on kavas praegune IKT õppekava arvutiteaduse ja programmeerimisega asendada.
Me oleme liikunud liiga kaugele, kasutades arvutit kui vahendit õpetamise mitmekesistamiseks ja jättes kõrvale arvuti kasutamise noortele programmeerimise õpetamiseks, viimane on tänapäeval väga erinev 30-40 aasta tagusest ajast. Ma ei väida, et me ei peaks arvutit sel moel kasutama või et kooli õppekavasse peaks tingimata kuuluma programmeerimise õpetamine.

Ma ütleksin, et arvutitunnid on olulised meie majanduse jaoks ja need peaksid olema põnevad ja dünaamilised, võimaldades noortel programmeerimist õppida kogu multimeedia kontekstis – olgu need siis simulatsioonid või mängukeskkonnad. Need on asjad, mida me peaksime noortele täna õpetama, kuid see ei tähenda, et me ei kasuta arvutit enam kui olulist tööriista kõikides õppeainetes. See debatt – et kas olema peaks üks või teine – on kasutu ja vale. Me peaksime tegema mõlemat.

Vaata ka Koolielu videointervjuud Doug Browniga, kus teemaks on see, kuidas tehnoloogia kasutamine võib parandada kooli tulemusi ja millised kogemused Brownil endal õpetajana on.

Pildil Doug Brown veebruaris Tiigrihüppe aastakonverentsil.

Foto: Terje Lepp

Eelmisel aastal andis riik Härma kooli IB-õppeks (International Baccalaureate) ühekordse lepinguga raha, millest piisab õppetöö korraldamiseks kevadeni, kirjutab Tartu Postimees. Eeloleval sügisel õppetöö jätkamiseks eile rahastamislepingut polnud ja haridusministeeriumi lepinguprojektis pakutu linna ei rahulda.

Ministeeriumi pakkumine on maksta IB-õppe eest tavalise õpilaskohaga võrreldes 25 protsenti rohkem, kuid Tartu linna arvutuste järgi jääks siis puudu umbes 78 000 eurot aastas arvestusega, et jätkavad senised 15 gümnaasiumitaseme (Diploma Programme) õpilast, juurde võetakse teist sama palju uusi õpilasi ja kümme õpilast alustab algtaseme õppes (Primary Years Programme).

Kooli direktori Ene Tannbergi sõnul on rahataotlust mitu korda lahti kirjutatud, kuid IB-õppest vähe teadjad ei hooma, miks maksab see tavaõppega võrreldes umbes neli korda enam, nii on see ka Soomes.

Pikemalt loe Postimees.ee'st.

New Yorki kogunesid 24 OECD poolt korraldatud PISA uuringus eduka riigi haridusjuhid juba teist korda ja suure konveretsilaua taga oli teist kordas ka Eesti, sest meie õpilaste PISA testide tulemusi peetakse märkimisväärseteks, vahendab ERR Uudised.

Standfordi ülikooli pedagoogika professor Linda Darling-Hammond selgitas, et maailmas on kaks riikide gruppi. "Osa maid väärtustab õpetamist kui elukutset - õpetajatel on hea palk, hea väljaõpe, neid toetatakse, neile antakse võimalus otsustada - õpetajatöö neis riikides ei ole kriisis," rääkis ta ja tõi näiteks Soome ning Singapuri..

Darling-Hammondi sõnul suhtutakse teises maades õpetamisse seni kui liinitöösse tehases - vaadates Eesti õpetajate viimaste nädalate meeleolusid, lahterdaksid paljud neist Eesti ilmselt sellesse teise riikide gruppi.

Foto: Dreamstime

Sanatoorsete internaatkoolide juhid kardavad, et nende õppeasutuste sulgemise korral jääks paljude laste haridustee pooleli, vahendab ERR Uudised.

Eesti viiest sanatoorsest internaatkoolist on ministeeriumi ametnikel plaan teha ümberkorraldusi neljas: kui tuleval sügisel ei alusta lapsed enam õppetööd Valgamaal, Helme sanatoorses koolis, siis tulevikus võib sulgemine ähvardada ka Harjumaal Keila-Joa ja Võrumaal Vastseliina kooli.

Üks põhjus, miks ministeerium koolide sulgemist plaanib, on see, et algselt terviseprobleemidega õpilaste jaoks mõeldud koolid ei täida enam oma rolli ja koolis õpivad peamiselt keerulistest peredest pärit lapsed.

Keila-Joa kooli direktor Tiina Saar tõdes ,et paljud praegu Keila-Joa koolis õppivad lapsed tavakoolis hakkama ei saaks, tema hinnangul jätaksid oma haridustee pooleli 81-st kooli õpilasest lausa pooled.

Pikemalt loe ERR Uudistest.

Tänapäeval, kui suhtlusvõrgustikud ja mobiilsed seadmed on noorte elu loomulik osa,  tuleb  ka täiskasvanuil tagada, et lapsed  teaksid,  kuidas end kaitsta Internetis peituvate ohtude eest, märgib Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) oma pressiteates. 

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul  elavad meie lapsed lisaks pärismaailmale üha rohkem ka virtuaalmaailmas.  "Kui pärismaailmas teame, kuidas kaitsta oma kodu, väldime üksi jalutamist pimedas pargis, taunime vargust ja laimamist, siis kas oskame  õpetada  oma lastele, millal virtuaalmaailmas uks lukku keerata, kuidas tunda ära ohuolukorrad, mõista, mis on vargus ja kuidas korrektselt käituda."

IT-ettevõtjad on kursis tehnoloogia viimase sõnaga ning aimavad ette arengusuundi tulevikus,  seetõttu näeme ka ohukohti, ütles Kotka. "Tahame oma teadmisi jagada ja aidata kaasa sellele, et Eesti noored oleksid  teadlikumad  Interneti kasutajad."

Lisaks ettevõtetele astuvad konverentsil  üles õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulise olukorra. Samuti  tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvõttel toimuvad konverentsid 21. märtsil Tartus, 22. märtsil Pärnus ja 23. märtsil 2012 Paides. Lähem info  www.itl.ee.

Konverents on osalejatele tasuta. Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond". Konverentsid  viiakse läbi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu  ja BCS Koolituse koostöös.